3-21-1651/77 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Kaire Pikamäe, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2025, Tartu

Haldusasja number

3-21-1651

Haldusasi

I.N.-i kaebus Rakvere Linnavalitsuse 1. märtsi 2019. a

ehitusloa nr 1912271/04747 tühistamiseks, tagajärgede

kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. mai 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.N.-i ja M.P. ning R.P. apellatsioonkaebus ja XXXa

vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – I.N.

Vastustaja – XXX

Kolmandad isikud – M.P. ja R.P.

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebused ning vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 27. mai 2024. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Tagastada kaebajale ja kolmandatele isikutele apellatsioonimenetluses nende poolt

esitatud täiendavad tõendid.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

4. Asendada kohtuotsuses selle avaldamisel kaebaja ja kolmandate isikute nimed

initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 14.

november 2025).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rakvere Linnavalitsuse 1. märtsi 2019. a korraldusega väljastati ehitusluba nr 1912271/04747

M.P.-le ja R.P. Xxx asuva majandushoone (abihoone) laiendamiseks.

2. Naaberkinnistu Xxx omanik I.N. esitas pärast seda, kui tema taotlus linnavalitsusele

järelevalvemenetluse algatamiseks oli rahuldamata jäetud, halduskohtule kaebuse, milles palus

ehitusluba tühistada, kohustada linnavalitsust endise olukorra taastamiseks selleks ettekirjutuse

tegemiseks ning hüvitada kaebajale tekitatud mittevaraline kahju. Kaebuse kohaselt ei olnud

kaebajat ehitusloa andmise menetlusse kaasatud. Kuna kaebajal käib Xxx omanikega vaidlus

piiri kulgemise üle, on võimalik, et abihoone võib asuda osaliselt kaebaja kinnistul. Pole

arvestatud, et abihoone katuselt liigub vihmavesi kaebaja kinnistule. Kolmandad isikud on

õigusvastaselt eemaldanud kaebaja kinnistul asunud piiripostid ja heki.

3. Tartu Halduskohtu 27. mai 2024. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning tühistati

vaidlustatud ehitusluba. Ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid

järgmised.

3.1. Kaebaja on kirjeldanud, et talle kuuluv XXX kinnistu erastati 656 ruutmeetri suurusena,

kuid kinnistut ei ole maamõõtja poolt üle mõõdetud ega piiritähiseid märgitud. Kinnistu piire

arvestati väljakujunenud valduse järgi ning xxx ja xxx vaheliseks piiriks loeti kaebaja valduses

olnud aiaposte koos hekiga. 2021. a juunis eemaldas Xxx kinnistu omanik abihoone juurde viiva

tee rajamise käigus osa kaebaja valduses olnud hekist ja aiapostidest ning pole välistatud, et

ehitustegevuse käigus eemaldatakse kaebaja kinnistult haljastust või rajatisi veelgi. Kuna

kaebajat ei kaasatud ehitusloa menetlusse, pole arvestatud, et abihoone võib osaliselt (vähemalt

osa katusest) asuda kaebaja kinnistul. Abihoone katuselt on aastaid juhitud vihmavett ja lund

kaebaja kinnistule. Kõiki neid asjaolusid pole ehitusloa menetluses arvestatud. Ehitusloaga

võimaldati Xxx asuvat abihoonet laiendada 33% ulatuses.

3.2. Kinnisasja omanik on naaberkinnisasjaga seotud ehitusloa menetluses kolmas isik

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 mõttes, kuna ehitusluba võib riivata tema õigusi.

Kaebajat menetlusse ei kaasatud ning teda ära ei kuulatud. Arvestades seda, et abihoone ja selle

laiendus asub sõltumata piiri täpsest kulgemisest kaebaja kinnistule äärmiselt lähedal, võinuks

kaebaja ärakuulamine viia teistsugusele lahendusele. Seda silmas pidades leidis kohus, et

kaasamata ja ära kuulamata jätmine olid menetlusvead, mis tingivad ehitusloa õigusvastasuse ja

selle tühistamise.

3.3. Heastamisnõudes taotles kaebaja linnavalitsuse kohustamist heastada olukord seoses

ümberehitatava hoone ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärjel heki ja piiripostide omavolilise

eemaldamisega, taastades endise olukorra või alternatiivselt taastada see litsentseeritud

maamõõtmise järgi või alternatiivselt kohustada sellekohase ettekirjutuse tegemiseks. Eelnevalt

oli kaebaja taotlenud 17. juunil 2021 linnavalitsuselt järelevalvemenetluse algatamist, milles

palus ettekirjutusega taastada endine olukord ehk kaebaja ja tema perekonna seaduslik valdus,

kuni mõõtmise kaudu on piir paika pandud. Kohus leidis, et järelevalvemenetlust algatamata

jättes ei käitunud linnavalitsus õigusvastaselt, kuna isikul puudub subjektiivne õigus nõuda

järelevalvemenetluse algatamist. Vastustaja on kaebaja taotlust menetlenud ning oma seisukohta

järelevalvemenetluse algatamata jätmise kohta põhjendanud. Sealjuures on linnavalitsus

märkinud, et puudub alus arvata, et ehitustegevuse käigus oleks tungitud XXX kinnistule ning et

linnavalitsuse ametnikud ei tegele piiri märgistamisega ega piiri määramisega. Samuti selgitati,

et piiride täpsustamiseks on vajalik tellida katastriüksuse ülemõõdistamine ning alles siis, kui

piiri asukoht on välja selgitatud, saab otsustada ehitiste asukoha üle piiri suhtes. Kinnistu piire

olemasoleva teabe põhjal hinnates jõudis linnavalitsus järeldusele, et hekk ja aiapostid asuvad

täielikult Xxx kinnistul ja nende eemaldamine ei toimunud kaebaja valdust rikkudes.

3.4. Seoses Xxx kinnistule väidetava tee ehitamisega on vastustaja põhjendatult asunud

seisukohale, et kinnistusisest kõvakatendiga ala ei ole põhjust käsitada teena ehitusseadustiku

tähenduses, mistõttu ei saa sellist tegevust pidada ehitusloa alusel ehitamiseks, mida saaks

ehitusjärelevalve raames kontrollida.

3.5. Seega ei saa heki või aiapostide eemaldamist ega sellega põhjustatud võimalikku kahju

omistada vastustajale.

3.6. Kolmandate isikute menetluskulu väljamõistmise taotlus summas 6577,05 eurot rahuldati

osaliselt ning mõisteti kaebajalt kolmanda isiku M.P. kasuks välja menetluskulu 1800 eurot.

Vastustaja menetluskulude osas märkis kohus, et vastustaja pole menetluskulude väljamõistmise

taotlust ega kuludokumente esitanud. Vastustajalt mõisteti aga kaebaja kasuks välja

menetluskulu 15 eurot.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. I.N. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus osas, milles

kaebus rahuldamata jäeti ning uue otsusega kaebus selles osas rahuldada.

4.1. Tugineda ei saanud geodeetilisele asendiplaanile, kuna sellel on toodud vaid hoone

seinad, mitte räästa ulatus ja suhestus krundi piiriga. Kohus võttis aluseks ebausaldusväärse

tõendi ja ei võtnud arvesse muid tõendeid, sh kaebaja esitatud maamõõtja ja geodeedi kutset

omava isiku arvamust selle kohta, kust piir jookseb. Selles piirkonnas oli kõigi kruntide

suuruseks 20x30 meetrit ning võimalik pole see, et xxx krundi laiuseks on 20,4 ning kaebaja

krundi laiuseks 19,6 meetrit.

4.2. Kaebaja palub vastu võtta uue tõendi, millest nähtub, et asendiplaani koostajatel ei ole

maakorraldustööde tegevuslitsentsi.

4.3. Ehitusloas ette nähtud tuletõkkemüüri tegemine toimuks loogiliselt analüüsides kaebaja

omandi peal, kuid kohtuotsuses pole selles osas seisukohta võetud.

4.4. Lähtutud on ebaõigest tõendamiskoormisest, justkui peaks kaebaja tõendama seda, et

piiripostid ja hekk olid õiges asukohas, mitte aga ehitusloa adressaat seda, et need olid vales

asukohas.

4.5. Ehitusluba ei arvestanud õigusvastaselt seda, et naabri kinnistule rajatud hoonel puudub

vundament. Tulemusena irdus ehitusloata eseme sein naabri poole.

4.6. Ei esitatud ehitusteatist piirdeaia postide väljakaevamiseks vastavalt ehitusseaduse (EhS)

§ 35 lg 3 ja lisa 1 järgi.

4.7. Linnavalitsusele järelevalve algatamise taotluse esitamise hetkel ei olnud rajatis veel

valmis. Kaevetööde tegemise käigus kahjustati õigusvastaselt puid ja põõsaid.

4.8. Kaebajale tekitati kokkuvõttes mittevaralist kahju. Ka Euroopa inimõiguste kohtu

lahendites on alusetu ehitamise lubamise korral mõistetud välja hüvitisi.

4.9. Maamõõtjad ei soovi tulla võõrasse piirkonda, maa mõõtmisel on olulised järjekorrad ja

uus e-kataster on maamõõtjate töid pidurdanud. Seda kinnitab apellatsioonkaebusele lisatud

õiguskantsleri pöördumine ja maamõõtja vastus.

5. M.P. ja R.P. apellatsioonkaebuses palutakse kohustada XXXa kompenseerima endise

olukorra taastamisega seotud kulutused seoses ehitisregistris kõrvalhoone andmete õigsuse

dokumenteerimisega ja riigilõivudega ning tühistada halduskohtu otsus menetluskulude

jaotuse osas ja mõista XXXalt kolmandate isikute kasuks välja menetluskulu 4003,05 eurot.

Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

5.1. Mingil põhjusel on Xxx kõrvalhoonest osa jäänud ehitisregistrisse kandmata. Et seda

teha, on vajalik uue projekti tellimine (maksumus 1000-3000 eurot) ning tasuda riigilõivud.

Kaebajad ostsid Xxx kinnistu seadustatud kõrvalhoone ja dokumentatsiooniga. Seega oleks

õiglane, kui Rakvere Linnavalitsus vastutaks oma menetlusvea eest, mis viis kõrvalhoone

ebaseadustamiseni.

5.2. Kuna kaebus oli tingitud Rakvere Linnavalitsuse tegevusest, millega kolmandatel isikutel

puudub seos, ei ole kolmandad isikud nõus halduskohtu poolt välja mõistetud menetluskulude

jaotusega. Seetõttu on kolmandad isikud nõus 1800 euro menetluskulu väljamõistmisega

kaebajalt nende kasuks, kuid leiavad, et ülejäänud kulud 4003,05 eurot peaks neile

kompenseerima vastustaja.

6. XXX esitas ühtse dokumendina

vastuapellatsioonkaebuse

ning

vastuse

apellatsioonkaebustele. Dokumendist on võimalik välja lugeda seisukoht, et vastustaja ei nõustu

halduskohtu põhjendustega osas, millele tuginedes kohus kaebuse osaliselt rahuldas ning

leitakse, et seetõttu oleks ka vastustajalt väljamõistetud menetluskulud 15 eurot tulnud jätta

kaebaja enda kanda.

7. Kaebaja ja kolmandate isikute vastustes üksteise apellatsioonkaebustele nendega ei nõustuta

ning palutakse jätta need rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebuste ning vastuapellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Siiski peab

ringkonnakohus vajalikuks muuta halduskohtu otsuse põhjendusi. Halduskohtu otsuse

resolutsioon jääb muutmata.

Kõigepealt selgitab ringkonnakohus seda, miks kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata jääb

(osa I), seejärel selgitab sedasama kolmandate isikute apellatsioonkaebusega (osa II) ja linna

vastuapellatsioonkaebusega seoses (osa III) ning formuleerib viimasena oma lõppseisukohad

(osa IV).

I

Kaebaja apellatsioonkaebus

9. Kaebaja apellatsioonkaebusega vaidlustatakse halduskohtu otsuse seda osa, millega kaebus

heastamisnõude ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas rahuldamata jäeti.

9.1.

Heastamisnõudega soovib kaebaja seda, et linnavalitsust kohustataks

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 5 järgi heastama olukord kaebaja

kinnistu jaoks seoses heki ja piiripostide omavolilise eemaldamisega, taastades endise

olukorra (või taastada see litsentseeritud maamõõtmise järgi) või kohustada linnavalitsust

samasisulise ettekirjutuse tegemiseks Xxx kinnistu omanikule (tl 11, kd I).

HKMS § 37 lg 2 p 5 järgi võib kaebusega nõuda haldusakti või toimingu õigusvastaste

tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus).

Käesolevas asjas on vaidlustatud haldusaktiks Rakvere Linnavalitsuse 1. märtsi 2019. a

ehitusluba nr 1912271/04747. Halduskohus on selle haldusakti tühistanud, nii et iseenesest

oleks haldusakti tagajärgede kõrvaldamise nõue ehk heastamisnõue võimalik.

HKMS § 37 lg 2 p 5 sõnastusest tulenevalt saab nõuda aga üksnes konkreetse haldusakti

õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Ehitusloa kontekstis tähendab see, et ehitusloa

tühistamise korral saab isik nõuda üksnes selliste õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist, mis

järgnesid toimingutele või tegevusele, milleks andis õiguse ehitusluba. Heastamisnõude

raames ei saa nõuda selliste toimingute tagajärgede kõrvaldamist, mille aluseks ei olnud

ehitusluba.

9.2. Vaidlustatud 1. märtsi 2019. a ehitusloaga anti õigus 121 ruutmeetrise ehitisealuse

pinnaga majandushoone ehitamiseks (laiendamiseks) (tl 41-42p, kd I). Selle ehitusloaga ei

antud kaebaja naabritele õigust heki ega piiripostide eemaldamiseks ning ei nähtu ka, et

selline tegevus oleks olnud vajalik ehitusloaga antud hoone ehitamise õiguse realiseerimiseks

(nt et postid või hekk oleksid jäänud hoone laienduse alla ja et nende eemaldamine oli vajalik

seetõttu).

Seega ei antud vaidlusaluse ehitusloaga kolmandatele isikutele õigust heki ja piiripostide

eemaldamiseks. Vastavalt ei ole heki ja piiripostide eemaldamine käsitatav vaidlusaluse

ehitusloa õigusvastaste tagajärgedena, mille kõrvaldamist saab isik HKMS § 37 lg 2 p 5 alusel

halduskohtus nõuda. Heki ja piiripostide eemaldamine oli kolmandate isikute tegevus, milleks

ei andnud neile õigust vaidlustatud ehitusluba. Heastamisnõue tuleb jätta sel põhjusel

rahuldamata.

9.3. Kuna heastamisnõuet ei ole võimalik rahuldada seetõttu, et heki ja piiripostide

eemaldamine polnud ehitusloa tagajärg, ei ole apellatsioonimenetluses vajalik lahendada

küsimusi selle kohta, kelle maal asusid hekk ja piiripostid või kuidas kulgeb naabritevaheline

piir. Tegemist on vaidlusega eraõiguslike isikute – kaebaja ja kolmandate isikute – vahel ning

seega eraõigusliku vaidlusega. Kaebajal ja kolmandatel isikutel on võimalik need küsimused

lahendada omavahel. Kui lahenduseni ei jõuta, saavad nad pöörduda eraõigussuhetest

tulenevaid kohtuasju lahendavasse kohtusse ehk maakohtusse.

Samal põhjusel ei ole vajalik käsitada ka muid kaebaja apellatsioonkaebuse väiteid, mis

seonduvad heki ja piiripostide eemaldamisega.

9.4. Ringkonnakohus märgib siinkohal ka seda, et kuna halduskohtu otsusega on ehitusluba

tühistatud ja selles osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud, siis ei oma tähtsust enam see, kas

ehitusloaga ja selle osaks oleva geodeetilise asendiplaaniga oli kavandatav hoone paigutatud

õigesse asukohta või mitte. Tühistamisel muutub haldusakt tagasiulatuvalt kehtetuks, seda ei

ole nagu kunagi olemas olnudki ning selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik enam

tugineda (RKHKo 3-3-1-44-14, p 10). Seega juhul, kui linnavalitsus peaks uuesti samasisulise

ehitusloa väljastamist kaaluma, tuleb hoone täpse asukoha küsimus uuesti lahendada ning

kaasata menetlusse ka kaebaja, kellel on võimalik esitada omapoolseid seisukohti.

9.5. Kuna ringkonnakohus ei võta seisukohta kaebaja ja kolmandate isikute vahelise piiri

kulgemise ning heki ja piiripostide omandiõiguse küsimuses, siis tuleb selles osas muuta

halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need ülaltoodud ringkonnakohtu põhjendustega

heastamiskaebuse rahuldamata jätmise kohta. Teisisõnu jätab ringkonnakohus halduskohtu

otsusest välja põhjendused, mida on võimalik mõista nii, et halduskohus nõustus vastustajaga,

et hekk ja aiapostid asusid kolmandate isikute kinnistul (vt eeskätt halduskohtu otsuse p 26).

9.6. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid seonduvad samuti piiri

asukoha küsimusega. Kuna eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus seda küsimust ei lahenda, ei

ole need tõendid asjassepuutuvad ning ringkonnakohus tagastab need tõendid kaebajale.

Kaebajal on võimalik kasutada neid tõendeid vaidluses kolmandate isikutega piiri asukoha

üle.

10. Kaebaja apellatsioonkaebuses tuuakse välja erinevaid põhjendusi selle kohta, miks on

vaidlusalune 1. märtsi 2019. a ehitusluba õigusvastane.

Ringkonnakohus selgitab, et ehitusluba on halduskohtu poolt juba tühistatud. Kuna ehitusluba

on juba tühistatud, selles osas pole halduskohtu otsust vaidlustatud ning järelikult jääb

halduskohtu otsus selles osas jõusse, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik kõigi nende

kaebaja väidete üksikasjalik käsitlemine. Halduskohtumenetluses on tunnustatud lähenemine,

et kui tuvastatud on juba haldusakti õigusvastasus mingis aspektis, mis on niivõrd kaalukas, et

tingib haldusakti tühistamise, siis ei pea kohus analüüsima kõiki ülejäänud kaebaja

põhjendusi, miks kaebaja arvates haldusakt veel õigusvastane on. Haldusakt tühistatakse

sellisel juhul niikuinii ning ebamõistlik oleks raisata ressurssi selliste küsimuste

lahendamisele, mis enam eraldivõetuna kaebuse rahuldamise seisukohast tähtsust ei oma. Kui

tühistatud haldusakti asemel otsustab haldusorgan välja anda samas küsimuses uue haldusakti,

saab isik selle haldusakti andmise menetluses väljendada ka neid seisukohti, mida kohus ei

käsitlenud.

Seetõttu ringkonnakohus kõiki kaebaja poolt väljatoodud põhjendusi seoses ehitusloa

õigusvastasusega ei käsitle.

11. Kaebaja heidab vastustajale ette ka ehitusjärelevalve teostamata jätmist. Täpsemalt oli

linnavalitsus keeldunud enda 5. juuli 2021. a kirjaga järelevalvemenetluse algatamisest seoses

kaebaja naaberkinnistul toimuva ehitustegevusega (tl 49 – 50).

Ringkonnakohtu hinnangul on ka selles küsimuses kaebaja õigused taastatud ehitusloa

tühistamisega halduskohtu poolt. Olukorras, kus ehitusluba on juba kohtu poolt tühistatud, ei

saa kaebaja õigusi rikkuda eraldiseisvalt haldusorgani keeldumine ehitusjärelevalve

teostamisest selle ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse üle. Isegi kui linnavalitsuse

põhjendused võisid olla ehitusjärelevalvest keeldumisel õigusvastased, ei saa see enam

kaebaja õigusi rikkuda, sest ehitustegevus kaebaja naaberkinnistul on tänu ehitusloa

tühistamisele käesoleval hetkel nagunii välistatud.

11. Kaebaja väidab, et tal tekkis kokkuvõttes mittevaraline kahju.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 järgi võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda

muuhulgas kodu ja eraelu puutumatuse rikkumise korral. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendusega, et isegi kui möönda kaebaja puhul selliste hüvede riivet, siis ei

olnud see põhjustatud linnavalitsuse poolt ehitusloa väljastamisest, vaid eeskätt kolmandate

isikute tegevusest, mis ei tuginenud ehitusloale (heki ja piiripostide eemaldamine). Seetõttu ei

saa sellist hüvitist välja mõista vastustajalt. Kaebajal on võimalik kaaluda sellise hüvitise

nõudmist kolmandatelt isikutelt.

II

Kolmandate isikute apellatsioonkaebus

12. Kolmandate isikute apellatsioonkaebuses esitatakse uus ja iseseisev nõue – et XXXa

kohustataks kompenseerima kulud, mida tuleks neil kanda Xxx kõrvalhoone ehitisregistrisse

kandmisega (riigilõivu ning ehitusprojekti maksumus).

Ringkonnakohus selgitab, et kolmandad isikud ei saa selliseid nõudeid

halduskohtumenetluses apellatsioonimenetluse staadiumis esitada. Halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 182 lg 3 järgi ei saa apellatsioonimenetluses esitada nõudeid, mida

halduskohtus ei esitatud. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et kolmandad isikud vastustaja

poolel ei saa esitada ka esimeses kohtuastmes iseseisvaid nõudeid vastustaja suhtes. Nõudeid

saab halduskohtumenetluses esitada üksnes kaebusega (HKMS § 37 lg 2), ning kuna

kolmandad isikud ei ole kaebajaks, ei saa nad esitada iseseisvaid nõudeid vastustaja suhtes.

Samuti selgitab ringkonnakohus, et RVastS § 6 lg-st 3 tulenevalt saab kohustamisnõude

haldusorgani vastu esitada halduskohtumenetluses üksnes siis, kui isik on eelnevalt taotlenud

seda haldusorganilt endalt. Seega tuleks kaebajatel sellise nõudega pöörduda kõigepealt

haldusorgani poole.

13. Samuti leitakse kolmandate isikute apellatsioonkaebuses, et kaebajalt tuleks nende kasuks

välja mõista kogu menetluskulu, mida nad halduskohtus kandsid.

Ringkonnakohus selle lähenemisega ei nõustu. Kaebaja saavutas halduskohtus enda põhilise

nõude - tühistamisnõude - rahuldamise. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise

rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega ning

sama paragrahvi lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele.

Seega kuivõrd ehitusluba oli kolmandate isikute suhtes soodustav haldusakt (andis neile

õiguse ehitada), olid nad kohtuvaidluses samal poolel vastustajaga. Ning kuna kaebus

rahuldati osaliselt, jättis halduskohus põhjendatult kaebajalt kolmandate isikute kasuks osa

menetluskulust välja mõistmata. Ringkonnakohtu hinnangul on välja mõistmata jäetud osa

menetluskuludest proportsionaalne kaebuse rahuldatud osaga, kuivõrd rahuldati ilmselgelt

kõige kaalukam kaebaja nõuetest ja vastavalt tuli ka suurem osa kolmandate isikute

menetluskuludest jätta nende endi kanda.

14. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et halduskohtumenetluses ei ole kolmandatel

isikutel kohustust kasutada advokaadi abi. Kolmandad isikud valisid siiski enda esindaja

advokaadibüroost Leadell Pilv ning tasusid advokaadile kokku 6577,05 eurot. Selline

käitumine oli kolmandate isikute endi vaba valik ning nad ei saa nõuda nende menetluskulude

täielikku hüvitamist olukorras, kus kaebus on osaliselt põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele.

III

Vastustaja vastuapellatsioonkaebus

15. Vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud dokument on pealkirjastatud üheaegselt

vastuapellatsioonkaebusena ning vastusena apellatsioonkaebustele. Sellest dokumendist on

võimalik välja lugeda, et linnavalitsus ei nõustu halduskohtu põhjendustega osas, milles

kaebus osaliselt rahuldati, ning et linnavalitsuse arvates oleks seetõttu tulnud vastustajalt

kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulu 15 eurot jätta kaebaja enda kanda.

Linnavalitsust esindab apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Joonas Põder.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vastuapellatsioonkaebus on äärmiselt keeruliselt

ja menetlusõiguslikus mõttes vastuoluliselt vormistatud. Esiteks on apellatsioonkaebus

ebajärjekindel, sest vastuapellatsioonkaebuse ühe nõudena palutakse tühistada kohtuotsus

osas, milles jäeti menetluskulud vastustaja kanda (vastuapellatsioonkaebuse lk 1), kuid

vastuapellatsioonkaebuse põhjendustest on siiski võimalik järeldada, et vaidlustatakse

menetluskulu (15 eurot riigilõivu) väljamõistmist kaebaja kasuks seoses kaebuse osalise

rahuldamisega (vastuapellatsioonkaebuse lk 6).

Teiseks on vastuapellatsioonkaebus ka vastuoluline, sest kuigi vaidlustatud on halduskohtu

otsust vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulu väljamõistmiseks, ei ole eraldiseisvalt

taotletud halduskohtu otsuse tühistamist osas, mis andis aluse menetluskulu selliseks

väljamõistmiseks – st seda, et halduskohus kaebuse rahuldas ning ehitusloa tühistas.

Kuna vastustajat esindab vandeadvokaat, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks sellisele

vastuolule varasemas menetluses tähelepanu juhtida. Seega selgitab ringkonnakohus alles

käesolevas otsuses, et selliselt ei ole vastuapellatsioonkaebuses nõuete esitamine võimalik.

Vastuapellatsioonkaebuse sellisel kujul rahuldamisel jääks ikkagi jõusse halduskohtu otsuse

resolutsiooni see osa, millega kaebus osaliselt rahuldati ja ehitusluba tühistati, sest seda osa

halduskohtu otsusest pole vaidlustatud. Menetluskulu osaline väljamõistmine vastustajalt

kaebaja kasuks on aga otseselt seotud kaebuse osalise rahuldamisega. Võimalik pole jätta

jõusse kaebuse osalist rahuldamist ja ehitusloa tühistamist halduskohtu poolt, kuid tühistada

sellega seotud menetluskulu väljamõistmise osa.

Seetõttu jääb vastuapellatsioonkaebus rahuldamata juba sel põhjusel.

16. Seonduvalt vastustaja väidetega, miks oli menetluskulu väljamõistmine kaebaja kasuks

põhjendamatu, märgib ringkonnakohus, et põhiliselt püüab vastustaja ära näidata justkui seda,

et vaidlusalune ehitis on olnud olemas juba pikka aega ning seega ei pidanud kaebajat uue

ehitusloa (mis oli mõeldud olemasoleva ehitise seadustamiseks) väljastamise menetluses ära

kuulama.

Selline lähenemine on ilmselgelt vale ega ole kooskõlas haldusõiguse aluspõhimõtteks oleva

ärakuulamisõiguse sisuga. See, et kaebaja oli talunud naaberkinnistul olevat hoonet varem, ei

tähenda, et tema õigusi ei mõjutaks sellise hoone seadustamiseks (ja laiendamiseks) antud

ehitusluba. Ühestki õigusnormist sellist alust isiku ära kuulamata jätmiseks ei tulene.

Samuti ei nõustu ringkonnakohus linnavalitsuse väitega, justkui oleks ehitusloa kehtivus

lõppenud. Seda küsimust on käsitlenud juba halduskohus ning ringkonnakohus nõustub nende

seisukohtadega (otsuse p 14). Ilmselgelt on vundamendi rajamise korral ehitusloa

realiseerimisega alustatud ning ehitusloa kehtivuse lõppemisest ehitamisega mittealustamise

tõttu (EhS § 45 lg 1) rääkida ei saa.

IV

Lõppseisukohad

17. Eeltoodust tulenevalt ei ole apellatsioonkaebuste ega vastuapellatsioonkaebuse

rahuldamiseks alust. Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, kuid muuta tuleb

halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele, st jättes halduskohtu

otsusest välja osa, mis seondub küsimusega, kelle kinnistul asusid kolmandate isikute poolt

eemaldatud hekk ja aiapostid.

18. Kuna apellatsioonimenetluses menetlusosaliste poolt esitatud nõuetest ühtegi ei rahuldata,

jäävad menetlusosaliste menetluskulud apellatsioonimenetluses HKMS § 108 lg 1 alusel

nende endi kanda. Kuna halduskohtu otsuse resolutsioon jääb samaks, siis ei kujuta

halduskohtu põhjenduste osaline muutmine endast eraldiseisvat apellatsioonkaebuse

rahuldamist, mis annaks aluse menetluskulude väljamõistmiseks.

19. Samuti märgib ringkonnakohus, et lisaks linnavalitsuse esindaja ebajärjekindlatele ja

vastuolulistele seisukohtadele on ka teiste menetlusosaliste seisukohad, st nii kaebaja kui

kolmandate isikute seisukohad apellatsioonimenetluses sõnastatud keeruliselt ja raskesti

mõistetavalt. Iseäranis käib see kaebaja seisukohtade kohta, kus on kasutatud küll palju

õigusalast terminoloogiat ning viidatud paljudele õigusallikatele, toodud välja palju faktilisi

asjaolusid ning püütud ära näidata võimalikult palju puudusi vastustaja, kolmandate isikute ja

halduskohtu tegevuses, kuid jäetud vajaliku tähelepanuta see, mis saab olla

halduskohtumenetluses üldse vaidluse esemeks ja nõudeks ning kuidas tema esitatud

seisukohad toetavad vaidluse lahendamist kooskõlas halduskohtumenetluse põhimõtetega.

Sellised pikad ning segaselt sõnastatud dokumendid ei ole kooskõlas HKMS § 52 lg-s 1

sätestatud avalduse selguse ja lühiduse nõudega ning raskendavad kokkuvõttes kohtuasja

lahendamist ning pikendavad selle menetlemisele kuluvat aega.

20. Mõlemad pooled on esitanud apellatsioonimenetluses ka täiendavaid tõendeid. Kaebaja

esitatud tõendite tagastamist selgitas ringkonnakohus osaliselt ülalpool. Lisaks on

ringkonnakohus seisukohal, et ka kõik ülejäänud kaebaja ja kolmandate isikute poolt

apellatsioonimenetluses esitatud tõendid (fotod jms) kuuluvad tagastamisele, kuna seonduvad

peaasjalikult kinnistute vahelise piiri küsimusega, millega ringkonnakohus käesolevas asjas ei

tegele.

21. Kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses ka seisukoha, mida võib mõista taotlusena

HKMS § 175 lg 3 alusel enda nime asendamiseks initsiaalidega. Ringkonnakohus rahuldab

selle taotluse ning peab seetõttu mõistlikuks ka kolmandate isikute nimede asendamist

initsiaalidega.

22. Arvestades poolte esitatud seisukohti, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada ka

käesoleva otsuse tagajärgi.

Halduskohtu otsuse tulemusena on vaidlusalune ehitusluba tühistatud ega oma õiguslikke

tagajärgi. Sellele ei saa enam keegi tugineda ega ehitamist jätkata. Kui ehitusloa alusel on

tehtud faktilisi toiminguid, siis tuleb need tagasi täita (vt nt RKHKo 3-3-1-35-08, p 11).

Kui kolmandad isikud soovivad oma kinnistul asuva abihoone ehitamisega või

seadustamisega jätkata, tuleb linnavalitsusel väljastada neile uus ehitusluba. Uue ehitusloa

väljaandmise menetluses tuleb kaasata kaebaja HMS § 11 lg 1 p 3 alusel kolmanda isikuna

ning kaebajal on võimalik esitada ehitusloaga kavandatu osas oma seisukohad, sh vastuväited

seoses kinnistute vahelise piiri asukohaga või ehitisest lähtuvate kahjulike mõjudega.

Soovitatavalt tuleks kaebajal ja kolmandatel isikutel jõuda omavahel kinnistute vahelise piiri

küsimuses omavahelisele kokkuleppele või lahendada see vaidlus tsiviilkohtus.

Kaebajale kolmandate isikute poolt väidetavalt tekitatud kahjulike tagajärgede (heki ja

aiapostide eemaldamine) kõrvaldamine ning sellega tekitatud väidetava mittevaralise kahju

hüvitamine on eraõiguslikud küsimused, mille saavad nad lahendada omavahel kohtuväliselt

või siis maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras.

(allkirjastatud digitaalselt)