4-11-1804/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-11-1804

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2012. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-11-1804 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi F.K kaebus Lõuna Prefektuuri 03.05.2011.

a kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 10220992634464 Väärteo kvalifikatsioon liiklusseaduse § 747 ja liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi Taotluse sisu

Lõuna Prefektuuri 03.05.2011. a kiirmenetluse otsuse

tühistamiseks väärteoasjas nr 10220992634464 ja väärteomenetluse lõpetamiseks Kohtumenetluse pooled

kaebuse esitaja/menetlusalune isik: F.K (isikukood xxx; elukoht X; e-post X)

kohtuväline menetleja: Lõuna Prefektuur (registrikood 70008760; asukoht Riia 132, Tartu) RESOLUTSIOON

Jätta F.K kaebus rahuldamata ja Lõuna Prefektuuri 03.05.2011. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220992634464 F.K-le liiklusseaduse § 747 ja liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi karistuseks mõistetud rahatrahv 28 eurot muutmata (V™S § 132 p 1). Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (AS Swedbank) või nr 10220034796011 (AS SEB Pank), viitenumber 10220992634464 Edasikaebamise kord

Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada

Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud

isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu

Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

2 I Olulised asjaolu

Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna vanemkonstaabel X koostas 03.05.2011. a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 10220992634464. Otsuse kohaselt juhtis F.K 03.05.2011. a kell 23.40 mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata

korraline tehnoülevaatus ja mille lähitulede võimsus ei vasta nõuetele, paigaldatud sinised (helesinised) tuled. Antud teoga rikkus F.K liikluseeskirja § 219 nõudeid. Kiirmenetluse otsusega määrati F.K-le karistuseks liiklusseaduse § 74 7 ja § 7435 lg 1 alusel rahatrahv 7 trahviühikut, s.o 28 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on kohtuväline

menetleja arvestanud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

05.05.2011. a esitas F.K Tartu Maakohtule kaebuse. Kaebuses avaldab

menetlusalune isik, et tehnoülevaatusega oli tal kõik korras ja märgib, et ei soovi

kohtuistungil osaleda. Seega taotleb kaebuse esitaja kiirmenetluse otsuse tühistamist osas,

mis puudutab tehnoülevaatuseta mootorsõiduki juhtimist ja selles osas väärteomenetluse lõpetamist, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Ütluste kinnitamiseks on kaebusele lisatud sõiduki registreerimistunnistus X. II Kohtuvälise menetleja seisukoht 09.12.2011. a esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule oma kirjaliku seisukoha F.K kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamisega ei nõustu ja taotleb jätta kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 10220992634464 muutmata. Seda põhjusel, et F.K poolt

juhitud mootorsõiduk ei olnud kiirmenetluse otsuse koostamise ajal läbinud korralist tehnoülevaatust. Menetlusalune isik on ilmselt ekslikult tõlgendanud kaebuse juurde lisatud sõiduki registreerimistunnistusel olevaid ülevaatuse kohta tehtud märkmeid. Sõnaselgelt on

sellel kirjas, et järgmine ülevatus 12.2010. See tähendab, et X registreerimismärgiga X

tulnuks ülevaatusele esitada hiljemalt 31.12.2010. a. Seda enam, ka kiirmenetluse otsuse

koostamise ajaks ei olnud sõiduk läbinud korralist tehnoülevaatust. Kohtuvälise menetleja kasutuses olevatest andmebaasidest selgub, et X registreerimismärgiga X teostati ülevaatus alles 14.09.2011. a, järgmine ülevaatus 31.12.2012. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuistungist osa võtta ei soovi. III Kohtu seisukoht V™S § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt

käesoleva seadustiku §-le 120. Vastavalt V™S § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S §

132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või

selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Väärteootsuse kohaselt on F.K poolt toimepandud rikkumise kirjeldus

alljärgnev. 03.05.2011. a kell 23.40 Tartu linnas Riia tn liikus Vapramäe tn suunas. Juhtis

mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus. Juhtis mootorsõidukit, mille lähitulede võimsus ei vasta nõuetele, paigaldatud sinised (helesinised)

3 tuled.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LE § 219 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 747 § 7435 lg 1 järgi. LS § 13 lg 1 järgi liikluses on lubatud kasutada sõidukit, mille tehnoseisund vastab Eestis

kehtivatele nõuetele. Tehnoseisundit kontrollitakse LS § 13 lg 3 alusel kehtestatud

Majandusja kommunikatsiooniministri 10.08.2004. a määrusega nr 170 kehtestatud

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirjas“ sätestatud korras.

Tehnoülevaatust läbimata sõiduki kasutamine liikluses on LE § 219 rikkumine, millele järgneb vastutus LS § 747 järgi.

Liikluseeskirja § 219 sätestab, et liikluses kasutatava mootorsõiduki tehnoseisund peab vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. LS § 747 (LS § 207 redaktsioon

alates 01.01.2012. a) näeb väärteona ette tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki

juhtimise. LS § 7435

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-7427, 7430-7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis.

Kohus loeb menetlusaluse isiku F.K süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on F.K 03.05.2011. a andnud väärteo kohta järgmiseid ütlusi: „ Juhtisin autot, millel põlesid sinist värvi gabariidituled ja ei olnud tehtud tehnoülevaatus. Kahetsen, et nii juhtus.“ Eelkirjeldatud tõend tõendab väärteo toimepanemist F.K poolt. Kohus leiab, et LS § LS § 747 § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani F.K toime otsese tahtlusega. F.K on oma ütluses kinnitanud, et autol ülevaatus puudus. Karistusseadustiku § 16 lg

3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on

selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et F.K on talle süüks arvatud LS § 74 7 ja § 7435

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate

tõenditega on tõendamist leidnud, et F.K rikkus LE § 219 ja pani sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 7435 lg 1, § 747 järgi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on karistuse mõistmine toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 7435

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. LS § 747 näeb

karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Kui isik on toime pannud ühe teo, mis

vastavat mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse KarS § 63 lg 1 kohaselt üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis F.K puhul on

tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas kirjutanud, et

4 arvestatud on kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on F.K tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel.

Kohus leiab, et need asjaolud on tinginud karistuse mõistmise ulatuses, millise on kohtuväline menetleja mõistnud. Kohus on nõus seisukohaga, et liiklusrikkumiste puhul

tuleb rikkujale anda selge signaal, et tegemist on ohtliku teoga, mille tõttu võivad ohtu

sattuda ka kaasliiklejad, kuid see saab väljenduda eelkõige selles, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega, mis on üks karistuse mõistmise alustest. Liikluseeskirjad ongi kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Kohus leiab,

et seadusandja on ilmselgelt liiklusalaste väärtegude eest karistuse ja karistuse piiride

määramisel lähtunud ka asjaolust, et liiklusväärtegu on selline, millega võib kaasneda oht kaasliiklejatele ja seda juba ka karistuspiiride määramisel arvestanud. Kohtuväline menetleja on karistanud F.K eelnimetatud sätte alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, s.o summas 28 eurot. Kohus leiab, et karistuse suuruse määramisel on kohtuväline menetleja õigesti rakendanud väärteomenetluse seadustiku ning liiklusseaduse

sätteid. Mõistetud rahatrahv ulatub alla sanktsiooni keskmise määra ja rikkumine on tõendatud, alus rahatrahvi vähendamiseks puudub. Seega kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole ja F.K kaebus tuleb jätta rahuldamata

ning Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna 03.05.2011. a otsus väärteoasjas nr 10220992634464 muutmata.

Kohtunik