4-25-2637/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2025, Jõgeva

Väärteoasja number

4-25-2637

Kohtunik

Sandra Kallas

Väärteoasi

Ain Valu kaebus Keskkonnaameti 25. juuni 2025. a

otsusele väärteoasjas nr 940025000147

Menetlusalune isik

Ain Valu

isikukood: 36506172795; elukoht: XXX ; e-post XXX;

telefon: XXX

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaamet, esindaja Annika Koha

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, kohus otsustas:

1. Rahuldada Ain Valu kaebus osaliselt.

2. Tühistada Keskkonnaameti 25. juuni 2025. a üldmenetluse otsus ning lõpetada VTMS §

30 lg 1 p 1 alusel menetlus Ain Valu väärteoasjas nr 940025000147 metsaseaduse § 68 lg

1 järgi, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Keskkonnaameti järelevalveosakonna Jõgeva- ja Tartumaa büroo keskkonnakaitse

vaneminspektor Anette Kuuse koostas 23. mail 2025 A. Valule väärteoprotokolli väärteoasjas nr

940025000147 selles, et A. Valu, XXX XXX XXX, organiseeris 2025. aasta veebruaris

metsateatiseta metsaraie XXX Kaldaääre maaüksusel (katastritunnusXXX ). Metsaraie käigus

raiuti Põltsamaa Vallavalitsusele kuuluval kinnistul kasvavast puistust vähemalt 40,7 tihumeetrit

puitu. A. Valu tööülesanne XXX XXX XXXina oli ette valmistada Kaldaääre maaüksuse

metsateatise taotlus ja organiseerida raie. Kuigi A. Valu esitas 10. veebruaril 2025 planeeritava

raie kohta metsateatise taotluse, teostas raie enne raiet lubava märkega metsateatise

registreerimist. Selle teoga rikuti metsaseaduse § 41 lg 1, mis sätestab, et metsaomanik või tema

esindaja esitab Keskkonnaametile metsateatise kavandatavate raiete kohta. Raietöölised teostasid

A. Valu organiseerimisel ebaseadusliku raie, mis kvalifitseerub metsaseaduse (MS) § 68 lg 1

järgi.

2. Keskkonnaamet tegi 25. juunil 2025. a väärteoasjas nr 940025000147 üldmenetluse

otsuse, millega karistas A. Valu MS § 68 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400 eurot.

3. A. Valu esitas 8. juulil 2025 kaebuse väärteootsusele (kaebuses kuupäev ekslikult 8. juuni

2025). Põhilised vastuväited on järgmised:

-

Kaebaja ei ole MS § 41 lg-s 1 sätestatud kohustust rikkunud, sest kaebaja esitas

Põltsamaa valla esindajana 10. veebruaril 2025 Keskkonnaametile metsateatise, mida

Keskkonnaameti metsaosakonna töötaja soovitusel korrigeeriti ja 14. veebruaril 2025 esitas

parandatud metsateatise Põltsamaa xxxx K.K.

-

Raieteatise esitas ja raietöid organiseeris maaomanikuna Põltsamaa Vallavalitsus.

Kaebaja tegutses vaid talle antud volituste piires Põltsamaa Vallavalitsuse nimel. Seega ei ole

kaebajat kui füüsilist isikut põhjendatud karistada. Eeldusel, et raietööde organiseerimine on

karistatav, tulnuks väärteomenetlus algatada Põltsamaa Vallavalitsuse suhtes.

-

Karistuse määramisel ei ole täpsustatud, millise MS § 68 lõike alusel on karistust

kohaldatud.

-

MS § 68 näeb ette väärteokaristuse metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise,

hävitamise või muul viisil kahjustamise eest, mida kaebaja isiklikult ei teinud. Seega puudub

kaebaja tegevuses MS §-s 68 ettenähtud teokoosseis.

-

Kaebaja andis raiet teostanud Põltsamaa Haldusele korralduse raiuda 20 tm puitu, millise

koguse võib maaomanik langetada raieteatist esitamata. Et tegelikult raiuti rohkem, sai kaebaja

teada 25. veebruaril 2025, mil Keskkonnaameti metsaosakonna ametnik talle helistas. Pärast

seda pani kaebaja raietööd seisma. Kaebajal ei olnud seadusest ega ametijuhendist tulenevat

kohustust raietööde vältel kogu aeg kohapeal viibida. Seega ei ole ebaseaduslik raietegevus talle

ka etteheidetav.

-

Menetluse käigus ei ole kontrollitud kaebaja väidet, kas raietööde käigus soovitas

metsateatist menetlev Keskkonnaameti ametnik sanitaarraide asemel lageraide teha.

-

Ei ole tuvastatud, kes tegelikult võttis vastu otsuse ja andis korralduse raiuda Kaldaääre

kinnistul puitu rohkem kui 20 tm ja on lubatud raiemahu ületamise eest vastutav. Kohapeal

vesteldi küll traktoristiga, kuid tema isik jäeti kindlaks tegemata. Samuti ei ole kindlaks tehtud

isikuid, kes raietöid tegelikult teostasid ja võiksid anda selgitusi selle kohta, kellelt said nad

korraldusi.

4. Seega on menetleja jätnud asjas olulist tähendust omavad asjaolud välja selgitamata ja

mõistnud kaebaja süüdi kahtlusi kõrvaldamata. Kahtlused tuleb tõlgendada tema kasuks.

Seetõttu palub kaebaja tühistada Keskkonnaameti 25. juuni 2025. a otsuse väärteoasjas nr

9400025000147 ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

5. Keskkonnaamet esitas 6. augustil 2025 kohtule kirjaliku seisukoha, milles palus jätta A.

Valu kaebus rahuldamata ja üldmenetluse otsus muutmata. Kohtuväline menetleja ei nõustu

kaebuse väidetega ning põhilised vastuväited on järgmised:

-

Väärteo lühikirjelduses on korrektselt viidatud rikkumisnormina MS § 41 lg-le 1, mis

seab kohustuse esitada metsateatise. Kuigi käesolevas menetluses on tuvastatud, et A. Valu

esitas metsateatise Põltsamaa Vallavalitsuse esindajana, ei oodanud A. Valu enne raietööde

korraldamise algust ära nimetatud metsateatise registreerimist ehk Keskkonnaametilt lubava

märkega metsateatise saamise. Seega rikkus A. Valu kohustust omada raie teostamiseks kehtivat

metsateatist ehk registreeritud metsateatist.

-

Otsuses on karistuse põhjendustes ja väärteo kvalifikatsioonis toodud välja MS § 68 lg 1.

Keskkonnaameti otsustuses on jäänud lõige toomata näpuvea tõttu. Nimetatud puudus aga ei ole

selline, mis on toonud kaasa üldmenetluse otsuse toodud järelduste ebaõigsuse.

-

Keskkonnaamet leiab, et väärteomenetluse käigus kogutud infost nähtub, et raietööd

korraldas Kaldaääre maaüksusel A. Valu. Samuti nähtub, et ka metsateatise taotluse esitas

metsaregistri kaudu A. Valu. A. Valu ütlustest ega ka kaebusest ei nähtu, et ta sai Põltsamaa

Vallavalitsuselt käsu või korralduse organiseerida või korraldada Kaldaääre maaüksusel raietöid

enne metsateatise osas kinnituse saamist. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et tema

tööülesandeks oli teha metsateatise taotlus ja organiseerida raiet. Kaebuses toodud väited, et

hoopis Põltsamaa Vallavalitsus organiseeris ja mitte A. Valu ning seetõttu on vääralt karistus

määratud A. Valule, on alusetud. Isiku ütlustest nähtub, et A. Valu käis kohapeal, näitas ette

töölistele, milliseid puid raiuda ning lepiti kokku, et kokku raiutakse 100 tm puid, kuid tema ei

jälginud, et nad enne metsateatise registreerimist rohkem kui 20 tm ei raiuks. Sellest nähtub, et

raietööd korraldas ja hoidis oma kontrolli all A. Valu. A. Valu on etteheidetava teo,

ebaseadusliku metsaraie, pannud toime vahendliku täideviimise kaudu, kasutades selleks

Põltsamaa Haldus töötajaid, kellele ta raietöödeks korraldusi jagas. Seega on, arvestades

tõendikogumit õigesti omistatud ebaseadusliku raietööde korraldamine A. Valule, kellel oli

vastavalt tööülesannetele kohustus vastutada raietööde organiseerimise eest ja seega oli tal ka

kohustus tagada, et raietööd teostatakse vastavalt kehtivatele metsaseaduse nõuetele.

-

Menetluses puuduvad kõrvaldamata kahtlused, mis tuleks menetlusaluse kasuks lugeda.

Väärteomenetluse raames on kogutud tõendeid vastavalt nõuetele ning asja lahendamiseks ning

etteheite aluseks olevad asjaolud on välja selgitatud piisava kvaliteediga, et isikule ette heita teo

toime panemist. Väärteomenetluse raames on üle kuulatud menetlusalune isik, kes tunnistas, et

tema korraldas Kaldaääre kinnistul raietöid ning, et raietööd viisid läbi Põltsamaa Haldus

töötajad. Seega on väärteomenetluses vastupidiselt kaebuses väidetule välja selgitatud kes

korraldas ja andis juhiseid raietööde teostajatele ning ka see, milline asutus on raietöid läbi

viinud.

6. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluses tehtud üldmenetluse

otsus on õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele, menetluses ei ole rikutud menetlusnorme ning

otsuse tühistamiseks puuduvad alused. Üldmenetluse otsuses on karistuse määramisel lähtutud

kehtivast korrast, arvesse on võetud KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü ning karistusmäära valikul on

arvestatud nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid.

Kohtu seisukoht

7. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus leiab, et kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on

kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja

seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

9. Kohus leiab tõendeid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, sündmuskoha

vaatlusprotokoll, väljavõte metsaregistrist) kogumis hinnates, et 2025. aasta veebruaris toimus

XXX Kaldaääre maaüksusel registreeritud metsateatiseta metsaraie. Tegelikult nimetatud asjaolu

üle vaidlust ei olegi.

10. Väärteoprotokolli ja väärteootsuse kohaselt kuulub Kaldaääre maaüksus (katastritunnus

XXX ) Põltsamaa Vallavalitsusele. Kohus kontrollis avalikust kinnistusraamatust Kaldaääre

maaüksuse (katastritunnus XXX ) kuuluvust ning tegi kindlaks, et see kuulub ja kuulus ka 2025.

aasta veebruaris Põltsamaa vallale.

11. Tunnistaja S.V kohtuvälises menetluses antud ütluste (edaspidi ütluste) kohaselt teostas

ta 25. veebruaril 2025 koos vaneminspektor Anette Kuusega Keskkonnaametile laekunud teate

kontrolli XXX Kaldaääre maaüksusel. Teate kohaselt Põltsamaa vallale kuuluval Kaldaääre

maaüksusel on raiutud ilma metsateatiseta üle 20 tm puistut. Kohapeal tuvastasid, et Kaldaääre

kinnistul on raiutud hall-lepa enamusega puistut. Vaatasid välitööarvutist, et kinnistul ei ole

kehtivat metsateatist ega takseerandmeid. Raieala suuruse kindlaks tegemiseks kõndisid koos

välitööarvutiga raiealale ringi peale ja fikseerisid raieala välitööarvuti metsaregistri

käigujoonega. Said raieala suuruseks hinnanguliselt 0,67 ha. Raiealal oli peamisel raiutud hall-

leppa ja üksikuid kõvalehtpuid. Kaldaääre maaüksuse kirdepoolses osas oli ümarmaterjali ja

raidmete virnad. Kontrollimise hetkel toimus metsamaterjali kokkuvedu. Ümarmaterjali virnas

olid peamiselt hall-lepad ja üksikud kõvalehtpuud (vahtrad, saared).

12. Sündmuskoha vaatluse protokollist nähtuvalt on 25. veebruaril 2025 vaadeldud

sündmuskohta XXX Kaldaääre maaüksusel (katastritunnus XXX ). Sündmuskohal kasvavate

leppade juures on näha kokkuveoteid ja kände. Välitööarvuti metsaregistrist nähtub, et kinnistul

ei ole kehtivat metsateatist. Raiealale tehti päripäeva ring peale ning tuvastati ala, kus puid raiuti

(fotod 1-2). Käigujoone (raieala skeem lisa 1) ja metsaregistri põhjal hinnati raieala pindalaks

0,67 ha. Raiealal on kännud, kändude lõikepinnad on heledad, näha on langetussälk ja pideriba

(fotod 3-5). Kontrolli hetkel liigub raiealal metsaväljaveo traktor, mis teostab metsamaterjali

kokkuvedu Julius Kuperjanovi tänava äärde ja Kaldaääre kirdeosas olevale lagedale alale.

Lagedal alal on näha metsamaterjali virna (fotod 6-8). Virnas on hall-lepad ja üksikud

kõvalehtpuud. Julius Kuperjanovi tänava ääres on näha raidmete virna (foto 9). Sündmuskoha

vaatluse teostas A. K ning vaatluse juures viibis S. V

13. 28. veebruari 2025 väljavõte metsaregistrist tõendab samuti, et Kaldaääre kinnistu

katastritunnusega XXX kohta metsateatist ei ole registreeritud.

14. Kohtu hinnangul on tunnistaja S. V ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolli märgituga –

raiealal asusid heledate lõikepindadega kännud, sündmuskohal liikus metsaväljaveo traktor, mis

teostas sündmuskohal metsamaterjali kokkuvedu Julius Kuperjanovi tänava äärde, kus oli

raidmete virn, ja Kaldaääre kirdeosas olevale lagedale alale, kus oli metsamaterjali virn –

kahtlusteta tõendatud, et lähiajal oli toimunud Kaldaääre kinnistul metsaraie.

15. Ka menetlusaluse isiku A. Valu kohtuvälises menetluses antud ütlused (edaspidi ütlused)

tõendavad, et 2025. aasta veebruarikuus toimus Kaldaääre maaüksusel metsaraie ning A. Valu

oli teadlik registreeritud metsateatise puudumisest. A. Valu sõnul esitas ta esimese metsateatise

taotluse 10. veebruaril 2025. Kuna ta pani esmalt metsateatise taotlusesse lisaks leppadele ka

teisi puid (toomingad jt), soovitas Keskkonnaameti metsaosakonna töötaja, et ta esitaks uue

taotluse. Parandatud taotlus sai esitatud 14. veebruaril 2025. Teatise taotluse allkirjastas

Põltsamaa vallavanem, sest temal on allkirjastamise õigus. Raietöid teostas Põltsamaa Haldus.

Nad alustasid raietöödega Kaldaääre maaüksusel järgmise nädala keskel, kui ilm läks külmaks.

Kui Keskkonnaameti metsaosakonnatöötaja talle helistas, sai ta teada, et on raiutud üle 20 tm.

Peale seda panid raie seisma ja saatis raietöölised ära. Raiutud metsamaterjali lasi Põltsamaa

Haldusel välja vedada. Viimane raietööde päev oli 25. veebruaril 2025, kui Keskkonnaameti

inspektori kinnistul raietöid vaatamas käis. Tema ega Põltsamaa Halduse välitööde juht ei

jälginud otseselt kohapeal, et enne metsateatise saamist nad üle 20 tm ei raiuks. Viimati öeldust

saab kohtu hinnangul järeldada, et A. Valu oli teadlik, et Kaldaääre kinnistul toimus raie ilma

registreeritud metsateatiseta.

16. MS § 41 lg 14 sätestab, et metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tm

puitu kinnisasja kohta aastas, mistõttu on oluline Kaldaääre maaüksusel raiutud metsa kogus.

Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tunnistaja S. V ütlustega on usaldusväärselt

tõendatud, et raiutud metsamaterjali kogus tehti kindlaks MS § 39 lõike 1 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 15. novembri 2006. a kinnitatud määrusele nr 64 „Puidu mõõtmise ja mahu

määramise meetodid, mõõtmistäpsusele ja mõõtmistulemuste dokumenteerimisele esitatavad

nõuded“. Nii nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja tunnistaja S. V ütlustest, et

mõõdulindiga mõõdeti ära) ümarmaterjali virn ja raidmete virn (pikkus, laius, kõrgus) ning saadi

järgmised tulemused koos mõõtemääramatusega. Ümarmaterjali virna mõõtmed on 12,5 x 3 x

1,8 m ja raidmete virna mõõtmed 24,1 x 6,6 x 3,9 m. Tunnistaja S. V ütluste kohaselt said nad

ümarpuidu virna mahuks 67,5 rm, mille arvutasid ümber tihumeetriteks, korrutasid läbi virna

täiuse baaskoefitsiendiga (60%) ja said tulemuseks 40,5 tm.

17. Kohus kontrollis ümarmaterjali virna mõõtmisel teostatud arvutuskäiku (korrutas

pikkuse, laiuse ja kõrguse mõõtmed ning virna täiuse baaskoefitsiendi) ning sai ümarpuidu virna

suuruseks 40,5 tm puitu, mis kattub tunnistaja S. V ütlustega. Seega pole väärteoprotokollis ja

kohtuvälise menetleja otsuses märgitud puidu kogus 40,7 tm päris täpne, õige on 40,5 tm. Kohtu

hinnangul on tegemist väheolulise ebatäpsusega, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kuna 2025. aasta

veebruaris raiuti Kaldaääre kinnistul rohkem kui 20 tm puitu, pidi sellise raie teostamiseks olema

registreeritud metsateatis.

18. A. Valu on kaebuses esile toonud, et ta andis raiet teostanud Põltsamaa Haldusele

korralduse raiuda 20 tm puitu, millise koguse võib maaomanik langetada raieteatist esitamata. Et

tegelikult raiuti rohkem, sai kaebaja teada 25. veebruaril 2025, mil Keskkonnaameti

metsaosakonna ametnik talle helistas. Pärast seda pani kaebaja raietööd seisma. Kaebajal ei

olnud kohustust raietööde vältel kogu aeg kohapeal viibida. Samuti ei ole tuvastatud, kes

tegelikult võttis vastu otsuse ja andis korralduse raiuda Kaldaääre kinnistul puitu rohkem kui 20

tm ja on lubatud raiemahu ületamise eest vastutav. Erinevalt menetlusalusest isikust leiab kohus,

et käesolevas asjas olemasolevad tõendid on piisavad asja õigeks ja õiglaseks lahendamiseks.

19. Menetlusaluse isiku A. Valu ütluste kohaselt on ta XXX XXX XXX ning vastutab

looduskaitseseaduse § 45 kohaselt tiheasustusalal asuvate üksikpuude raie eest ning lisaks valla

heakorratööde eest. Tema ülesanne oli ette valmistada Kaldaääre maaüksuse metsateatise taotlus

ja organiseerida raiet. A. Valu käis ise kohapeal, kui tööd algasid, ning näitas töömeestele,

milliseid puid tuleks eemaldada (need puud mis on teiste najal rippuvad ja surnud). Raiet teostas

Põltsamaa Haldus. Kohe alguses sai räägitud, et kokku raiutakse kinnistul 100 tm puitu.

Metsateatist tuli kinnistule kohapeale menetlema Keskkonnaameti metsaspetsialist, kes soovitas

teha kinnistul lageraie. Nemad seda ei soovinud, vaid soovisid sanitaarraie teatist.

20. Kohtu hinnangul on just A. Valu enda ütlustega tõendatud, et tema andis Põltsamaa

Halduse töölistele korraldused, millised puud ja millises mahus tuleb raiuda. Kuigi A. Valu on

kaebuses eile toonud, et tema andis korralduse raiuda 20 tm puitu, nähtub tema ütlustest, et kohe

alguses oli juttu 100 tm puidu raiumisest. Kui A. Valu oleks andnud mingeid muid korraldusi,

oleks ta ka vastavaid ütluseid enda ülekuulamisel andnud. Tõendiks on A. Valu ütlused, mitte

tema kaebuses märgitud selgitused. Et raietöid korraldab A. Valu, kinnitas ta ise tunnistaja S.

Vle sündmuskohal. Tunnistaja S. V ütluste kohaselt saabus kinnistule ka XXX XXX XXX A.

Valu, kes kinnitas, et tema korraldab kinnistul raietöid. Ta lisas, et on Keskkonnaametile

esitanud metsateatise taotluse, kuid metsateatise menetlemine on veel pooleli. Kuna ilmad olid

külmaks läinud, otsustas ta raietöödega alustada enne metsateatise saamist. A. Valu lisas, et on

teadlik, et metsateatiseta ei tohi raiuda üle 20 tm. Kohus leiab, et isegi kui A. Valu tegelik soov

oli, et kuni metsateatise registreerimiseni raiutakse 20 tm puitu, pidi ta vastavad korraldused

andma ka raietöölistele või kontrollima sündmuskohal raiemahtu. On ju A. Valu ise kinnitanud,

et raietöid korraldas just tema. S. V ütluste kohaselt vestlesid nad sündmuskohal ka

metsaveotraktori juhiga, kuid kuna tema isik on kindlaks tegemata ja teda pole üle kuulatud, ei

arvesta kohus S. V ütlustega selles osas, mida metsaveotraktori juht neile rääkis.

21. Kohus nõustub menetlusaluse isikuga selles, et A. Valule ei ole põhjendatud ette heita

MS § 41 lg 1 rikkumist, mis näeb ette, et metsaomanik või tema esindaja esitab

Keskkonnaametile metsateatise kavandatava raie kohta (p 1), sest A. Valul oli 25. veebruaril

2025, mil tehti kindlaks, et on raiutud 40,5 tm puitu, metsateatis esitatud, kuid raiet lubavat

metsateatist ei olnud metsaregistris registreeritud.

22. Riigikohus on selgitanud (RKKKo nr 3-1-1-5-15, p-d 9-10), et süüteokoosseisu

objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud

faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Õigusliku hinnangu puudulikkusega ei kaasne

üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust. Seega saab ja peab kohtuvälise menetleja

otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud

küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles

on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset

süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse

väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab. /… / süüdlase

teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt ei tingi seega iseenesest

väärteomenetluse lõpetamist. Nimelt on kolleegium märkinud, et kuivõrd VTMS § 133 p 4

kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti

kvalifitseeritud, siis ei ole kohtumenetluses, sh Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse

isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku

olukorda (vt RKKKo nr 3-1-1-71-13, p 7 ja nr 3-1-1-75-03, p 7).

23. Seega pole kohus seotud kohtuvälise menetleja õigusliku hinnanguga, küll aga

väärteoprotokollis toodud süüteo faktiliste asjaoludega. Kohtu hinnangul on A. Valu käitumise

puhul põhjendatud rääkida MS § 41 lg 13 rikkumisest, s.o metsaomanik võib teha raiet 24 kuu

jooksul pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris või pärast

metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Kohus leiab, et A. Valu rikkumise

sisustamisel MS § 41 lg 1 asemel MS § 41 lg-ga 13 ei riku kohus A. Valu õigusi ega halvenda

tema olukorda. Nii väärteoprotokollis kui väärteootsuses on faktilistes asjaoludes vastav

rikkumine kirjeldatud – kuigi A. Valu esitas 10. veebruaril 2025 planeeritava raie kohta

metsateatise taotluse, teostas raie enne raiet lubava märkega metsateatise registreerimist. Pealegi

on MS § 41 lg 1 ja MS § 41 lg 13 rikkumised mõlemad kvalifitseeritavad MS § 68 lg 1 järgi.

24. A. Valu on kaebuses esile toonud, et isegi kui raietööde organiseerimine on karistatav,

tulnuks väärteomenetlus algatada Põltsamaa Vallavalitsuse kui raietööde organiseerija suhtes,

mitte kaebaja kui füüsilise isiku suhtes, kes vallaametnikuna täitis oma tööülesandeid ja

organiseeris tööandjale kuuluval kinnistul raietöid.

25. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 356 lg 1 (puude ja põõsaste ebaseaduslik

raie, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale) ei näe teo toimepanijana ette erilise

isikutunnusega isikut, s.o näiteks kinnistu omanikku (RKKKo nr 3-1-1-66-10, p 9). Maakohtu

arvates on see nii ka näiteks MS § 68 korral. Ent asjaolu valguses, et Kaldaääre kinnistu omanik

on Põltsamaa vald ja MS § 41 lg 13 näeb ette metsaomaniku kohustuse, tekib küsimus, kas XXX

XXX XXX füüsilise isikuna saab üldse kanda vastutust MS § 41 lg 13 rikkumise eest.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 22¹ on sätestatud, et juriidilise isiku organ, selle liige,

juhtivtöötaja või pädev esindaja on kohustatud korraldama esindatava muuhulgas metsaseadusest

ning selle seadusega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste

ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Kohtu arvates on A. Valu XXX XXX

XXXina temale antud tööülesannete raames Põltsamaa valla pädev esindaja. A. Valu on oma

ütlustes ise kinnitanud, et tema ülesanne oli ette valmistada Kaldaääre maaüksuse metsateatise

taotlus ja organiseerida sel kinnistul raiet. Viimati viidatud sättest ja A. Valu tööülesannetest

tulenevalt kohus leiab, et XXX XXX XXX A. Valu füüsilise isikuna saab kanda vastutust MS §

41 lg 13 rikkumise eest. Pealegi sätestab KarS § 14 lg 4, et selles paragrahvis sätestatut ei

kohalda kohaldata riigile, riikidevahelisele organisatsioonile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja

avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

26. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et A. Valu, XXX XXX XXX, organiseeris 2025. aasta

veebruaris metsateatiseta metsaraie XXX Kaldaääre maaüksusel (katastritunnus

61801:001:0491). Metsaraie käigus raiuti Põltsamaa vallale kuuluval kinnistul kasvavast puistust

vähemalt 40,5 tihumeetrit puitu. A. Valu tööülesanne XXX XXX XXXina oli ette valmistada

Kaldaääre maaüksuse metsateatise taotlus ja organiseerida raie. Kuigi A. Valu esitas 10.

veebruaril 2025 planeeritava raie kohta metsateatise taotluse, teostasid raietöölised raie A. Valu

organiseerimisel enne metsateatise registreerimist. Selle teoga rikkus A. Valu MS § 41 lg-t 13.

27. A. Valu vastutust ei välista see, et tema isiklikult puid ei raiunud. Raietööd korraldas ja

hoidis oma kontrolli all A. Valu. A. Valu andis korralduse, kui palju ja milliseid puid tuleb

raiuda. A. Valu on andnud ütlusi, et alguses oli kohe juttu, et raiutakse 100 tm. Seega ei saanudki

Põltsamaa Halduse töötajad teada, et nad esialgu üle 20 tm ei tohi raiuda. Kohus nõustub

kohtuvälise menetlejaga, et A. Valu on etteheidetava teo, ebaseadusliku metsaraie, pannud toime

vahendliku täideviimise kaudu, kasutades selleks Põltsamaa Halduse töötajaid, kellele ta

raietöödeks korraldusi jagas. Kuigi väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses ei ole otsesõnu

märgitud, et A. Valu pani süüteo toime vahendlikult, viitavad süüteo vahendlikule

toimepanemisele neis märgitud faktilised asjaolud – raietöölised teostasid A. Valu

organiseerimisel ebaseadusliku raie. Seega pani A. Valu väärteo toime vahendlikult KarS § 21 lg

1 alt 2 tähenduses.

28. Kaevatavas otsuses on leitud, et A. Valu pani süüteo toime vähemalt ettevaatamatusest

hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 tähenduses. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga.

A. Valu alustas raietööde organiseerimist enne raiet lubava märkega metsateatise registreerimist.

Seni võis A. Valu korraldada kuni 20 tm metsa raie ning ta oleks pidanud vastavad korraldused

edastama ka raietöölistele või nt jälgima kohapeal, et rohkem kui 20 tm ei raiutaks. A. Valu

sõnul sai ta teada, et raiutud on rohkem kui 20 tm alles siis, kui Keskkonnaameti metsaosakonna

töötaja talle helistas. A. Valu oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud

ette nägema, et kui ta ei anna raietöölistele konkreetseid korraldusi raiuda metsateatise

registreerimiseni kuni 20 tm, võivad nad raiuda rohkem, sest tööde alustamisel oli juttu 100 tm

raiumisest mitte mingist muust kogusest.

29. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A. Valu on süüdi MS 41 lg 13

rikkumises ning ta vastutab MS § 68 lg 1 järgi.

30. VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui

menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

31. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku A. Valu süü on keskmisest väiksem. Kuna

metsateatise andmed on metsaregistrist kõigile avalikult kättesaadav teave, kontrollis kohus

metsaregistrist Kaldaääre kinnistu metsateatise andmeid. Metsaregistrist nähtub, et kinnistu

katastritunnusega XXX kohta on 14. veebruaril 2025 esitatud metsateatis sanitaarraieks 100 tm

ning see on Keskkonnaameti poolt kinnitatud 5. märtsil 2025. Kohtu hinnangul vähendab A.

Valu süüd asjaolu, et A. Valu korraldusel teostatud raie vastas metsateatise tingimustele (tehti

sanitaarraiet, mille käigus raiuti kuni 100 tm puitu), mistõttu oleks selline raie iseenesest lubatav.

Ent A. Valu korraldatud raie muudab lubamatuks asjaolu, et raie toimus enne metsateatise

registreerimist. Veel vähendab A. Valu süüd asjaolu, et ta ei tekitanud oma tegevusega kahju.

32. A. Valu on oma ütluses selgitanud, et raietöödega alustati, kui läks külmaks. Üldiselt

teadaolevalt oli möödunud talv pigem soe, temperatuur kõikus pidevalt (kord alla nulli, kord üle

nulli), mis tähendab, et metsas oli pinnas märg ja pehme. Paraku ei soosi sellised

ilmastikutingimused raie teostamist, sest märjal ja pehmel pinnasel on metsaveosõidukitel raske

liikuda (vajuvad pinnasesse, jäävad kinni jms). Seega on inimlikult mõistetav A. Valu käitumine,

et ta andis korralduse alustada raiega ajal, mil ilmad olid külmaks läinud ning metsa pinnas

võimaldas sel vajalikel sõidukitel liikuda, ära ootamata metsateatise registreerimist. See aga ei

vabanda A. Valu rikkumist. A. Valu oleks pidanud korraldama raietöid selliselt, et enne

metsateatise registreerimist ei raiutaks rohkem kui 20 tm.

33. Karistusregistri teatis tõendab, et A. Valu on varem väärteo- ja kriminaalkorras

karistamata isik. Kohtu hinnangul näitab see, et A. Valu on seni elanud õiguskuulekalt, mis

samuti räägib väärteomenetluse lõpetamise poolt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

34. Kohus leiab, et asjas puudub ka avalik menetlushuvi, sest A. Valu taotletud tingimustel

metsateatis registreeriti metsaregistris 5. märtsil 2025 ning A. Valu korraldusel teostatud raie

vastas metsateatise tingimustele (tehti sanitaarraiet, mille käigus raiuti kuni 100 tm puitu), kahju

ei tekitatud. Kohus usub, et A. Valu ei soovinud oma käitumisega halba, kuid ta oleks pidanud

olema hoolsam. Arvestades teo olemust ja toimepanemise asjaolusid, ei ole põhjendatud jaatada

avalikku menetlushuvi. Seetõttu esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1

p 1 alusel.

35. Kokkuvõtvalt tühistab Tartu Maakohus Keskkonnaameti 25. juunil 2025. a üldmenetluse

otsuse ning lõpetab VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetluse A. Valu väärteoasjas MS § 68 lg 1,

kuna tema süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

36. VTMS § 30 lg 13 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel väärteomenetluse

lõpetamisel hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. Kohtule teadaolevalt selles väärteoasjas

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)