2-23-4787/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

14. oktoober 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-23-4787;

XXX hagi R.V. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja

tekitatud kahju hüvitamiseks

tsiviilasja hind 5191,88 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

XXX (registrikood XXX, aadress XXX; e-post: XXX)

Hageja esindaja

advokaat Ivo Kütt (e-post:XXX)

Kostja

R.V. (isikukood XXX, aadress XXXe-post:XXX)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täielikult ja kohustada R.V.-d avaldama XXX Facebook lehel avaliku

postituse, milles lükkab ümber oma 28.01.2023 ja 30.01.2023 esitatud postitustes toodud

ebaõiged andmed. Avaliku postituse sisu peab olema järgmine:

„Mina, R.V. , levitasin XXX kohta ebaõiget ja laimavat infot väites XXX Facebooki

postitust kommenteerides, et XXX-i XXX müüdav kaup on ebakvaliteetne. Lisaks

sellele viitasin oma 28.01 ja 30.01.2023 kirjutatud kommentaarides XXX-ile kui

negatiivse maine ja kehva töö- ning teeninduskultuuriga ettevõttele. Ma vabandan

XXX ees. Minu väidetel ei ole mingit alust, sest tegelikult mul puudub igasugune

varasem kokkupuude XXX-iga “.

1.1 mõista R.V.-lt XXX kasuks kahju hüvitisena välja 1691,88 eurot;

1.2 kohustada R.V.-d kandma väljamõistetav hüvitis XXX pangakontole AS SEB Pank

XXX või Swedbank AS XXX.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda;

2.2 välja mõista R.V.-lt XXX kasuks menetluskuluna 1015 eurot;

2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib

kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata;

3.5 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.6 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.7 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.8 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt hageja on äriühing, kes tegutseb aastast 2001 ning tegeleb põhiliselt

XXX - https://www.XXX-i/et/ XXX kasutab sotsiaalmeediat sh Facebooki oma teenuste ja

toodete reklaamimiseks, kasutades tasulist võimendatud postitamist. 28.01.2023 kirjutas

kostja XXX postituse alla selgelt laimava kommentaari, milles esitas faktiväite, nagu oleks

XXX toodete kvaliteet halb. Kostja põhjendas oma kommentaari sellega, et tema kätte toodi

XXX, mis väidetavalt ostetud XXX-ilt . 30.01.2023 lisas kostja veel kaks kommentaari, mis

on samuti äärmiselt halvustava iseloomuga. XXX suhtles kostjaga korduvalt, paludes esitada

tema väiteid kinnitavad tõendid. Muuhulgas peeti 31.01.2023 osapoolte vahel peaaegu

pooletunnine telefonikõne (salvestatud, millest kõne alguses teavitati). Telefonikõnest selgus,

et enne XXX kostja kätte jõudmist oli see läbi käinud veel vähemalt nelja inimese käest.

Ühtlasi edastas kostja telefonikõnes XXX. XXX kontrollis kostja käest saadud XXX oma

andmebaasiga ning selgus, et kõnealune XXXpole kunagi XXX laos olnud ega pole seda ka

kunagi XXX poolt müüdud. 8-ndaks veebruariks 2023 oli kostja oma kommentaarid

kustutanud. Selgitame, et XXX võtab oma turundamist läbi sotsiaalmeedia äärmiselt tõsiselt

ning see on ettevõtte jaoks oluline turundusväljund. Hageja esitas hagi lisadena kaks XXX

poolt XXX-le tasutud arvet, millest nähtub ka konkreetse postituse võimendamise näitamise

arv-ca 102 000. Antud postituse võimendamise eest on kulunud kokku 187.88 eurot. Hageja

saatis kostjale 15.02.2023 nõudekirja koos lisadega, milles soovis nii avalikku vabandamist

kui ka kahju hüvitamist. Kostja sai AS Eesti Post andmetel kirja kätte 21.02.2023, kuid ei ole

hageja nõudmisi täitnud ega ka muul moel reageerinud. Kostja poolt esitatud faktiväited on

ebaõiged ja hagejat teadlikult halvustavad. Faktiväited on pandud kirja viisil, mis näitab

hagejat ebakompetentsena, mis selgelt kahjustab hageja mainet. Avaldatud väited on

tegelikkusele mittevastavad, mistõttu puudub kostjal võimalus neid tõendada ning kostja

tegevus oli õigusvastane. Kostja peab hüvitama lisades 3 ja 4 märgitud sotsiaalmeedia

postituse võimendamise kulu summas 187.88 eurot. Hageja on eespool kirjeldanud, et kasutab

sotsiaalmeediat sh Facebooki oma teenuste ja toodete reklaamimiseks, kasutades tasulist

võimendatud postitamist. Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et kostja kirjutas

võimendatud postituse alla hagejat laimavad ja selgelt ebaõigete faktiväidetega

kommentaarid. Üldteadaolev asjaolu on, et tänapäeval loevad Facebooki väga paljud inimesed

ning teevad oma ostu/müügi otsuseid sotsiaalmeedias avaldatu põhjal. Antud juhul ei täitnud

hageja võimendatud postitus oma eesmärki saada juurde/säilitada kliente, kuivõrd pärast

kostjapoolseid kommentaare sai hageja palju kõnesid, milles seati hageja kaupade/teenuste

usaldusväärsus kahtluse alla ning seda just kostjapoolsete kommentaaride tõttu. Seega rikkus

kostja sisuliselt oma kommentaaridega antud tasulise postituse eesmärgi ning seos hagejal

tekkinud kahju ning kostja õigusvastase tegevuse vahel on olemas. Üheselt on selge, et kostja

poolt alusetute ja laimavate kommentaaride postitamise tõttu on saanud XXX maine oluliselt

kahjustada. Samuti on selge, et eelduslikult väheneb seetõttu ka XXX kauplust ja e-poodi

külastavate klientide arv. XXX hindab oma maine kahjustamisega tekitatud varalist kahju

rahalises väärtuses 1000 eurole. Hageja selgitab siinkohal, et tegemist on prognoositava

saamata jäänud tuluga, mille sendi/eurotäpsusega kindlakstegemine pole võimalik. Samuti ei

pruugi majanduslik kahju tekkida viivitamatult, vaid kujuneda pikema ajaperioodi peale.

Hageja rahaliselt väljendatav kahju, mille kostja peab VÕS § 1043 alusel hüvitama seisneb

seega järgnevas: Lisades 3 ja 4 märgitud sotsiaalmeedia postituse võimendamise kulu summas

187.88 eurot, saamata jäänud tulu summas 1000 eurot ning kohtuvälises kulus summas 504

eurot, kõik kokku 1691.88 eurot. Hageja palub kohustada R.V.-d avaldama XXX Facebook

lehel avaliku postituse, milles lükkab ümber oma 28.01.2023 ja 30.01.2023 esitatud

postitustes toodud ebaõiged andmed. Avaliku postituse sisu peaks olema järgmine:

„Mina, R.V. , levitasin XXX kohta ebaõiget ja laimavat infot väites XXX Facebooki

postitust kommenteerides, et XXX-i XXX müüdav kaup on ebakvaliteetne. Lisaks sellele

viitasin oma 28.01 ja 30.01.2023 kirjutatud kommentaarides XXX-ile kui negatiivse maine ja

kehva töö- ning teeninduskultuuriga ettevõttele. Ma vabandan XXX ees. Minu väidetel ei ole

mingit alust, sest tegelikult mul puudub igasugune varasem kokkupuude XXX-iga “. Välja

mõista R.V.-lt XXX kasuks kahju hüvitisena välja 1691,88 eurot ja kohustada R.V.-d

kandma väljamõistetav hüvitis XXX pangakontole AS SEB Pank XXXvõi Swedbank AS

XXX. 2. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos

sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

31.07.2023 politsei kaasabil.

3. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

4. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

6. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

7. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad.

8. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse

seisukoha.

9. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus

teha kirjeldava ja põhjendava osata.

10. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

11. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-le 2 teise isiku au teotava või teisele isikule

majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda,

et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

Vastavalt VÕS §-le 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu

andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Vastavalt VÕS §-le 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele.

12. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel.

13. Kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud,

kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, hageja ei ole

välistanud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, siis on tekkinud olukord, kus hageja esitatud

faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks.

14. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

16. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka

kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude

nimekirja.

17. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus ja menetluskulude nimekiri

sisaldub hagiavalduses.

18. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on

menetluskuludeks riigilõiv 595 eurot ja esindaja kulu 420 (ilma käibemaksuta) eurot.

Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest.

19. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad

käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

20. Lepingulise esindaja kulud on põhjendatud, sest need on vastavuses asja keerukuse

astmega ja need on esitatud seega põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

21. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik