2-23-3501/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-3501

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi P.Y

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1443 eurot 68 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699, asukoht

XXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (e-post XXX)

Kostja: P.Y (isikukood XXX; tegelik elu-/viibimiskoht

XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Revensen OÜ hagi P.Y

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista P.Y-lt Revensen OÜ kasuks välja võlgnevus kokku 1263,68 eurot, millest

põhivõlg on 1000 eurot, intress 62,37 eurot, hooldustasu 39,90 eurot, viivis 03.03.2023

seisuga 126,41 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Mõista P.Y-lt Revensen OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 1000 eurolt alates

04.03.2023 kuni põhinõude tasumiseni 18% aastas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Saata otsus kostja teadaolevale e-posti

aadressile. Toimetada otsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud P.Y kanda.

7. Mõista P.Y-lt Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud kokku summas 640 eurot.

8. Mõista P.Y-lt Revensen OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Revensen OÜ esitas 03.03.2023 hagiavalduse P.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1000 eurot, intressi 62,37 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot, hooldustasu 39,90 eurot, kuni 03.03.2023 sissenõutavaks

muutunud viivise 126,41 eurot ja alates 04.03.2023 edasiulatuva viivise 18% aastas kuni

põhinõude tasumiseni.

2. Hageja nõue tuleneb Ühisraha OÜ ja kostja vahel 09.02.2022 sõlmitud laenulepingust nr

Y220208083, millega sai kostja laenu 1000 eurot. Leping sõlmiti tähtajaga 24 kuud. Kuna

kostja ei tasunud osamakseid, saatis laenuandja 31.05.2022 kostjale laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja

kostjaga sõlmitud lepingu üles 28.06.2022. Laenuandja loovutas kostja vastu nõude

hagejale 09.08.2022.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.03.2023 määrusega, andes kostjale 14 päeva

hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, teadaolevatele kostja e-posti aadressidele ja

elukoha aadressil. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale kättetoimetamiseks Lõuna

Prefektuuri Võru politseijaoskonnale, kuid politseil ei õnnestunud menetlusdokumente

kostjale kätte toimetada. Ka ei ole politseile teada kostja tegelik viibimiskoht. Kohtul ei

õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis

oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni.

Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid

ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale

hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.06.2023 ning luges menetlusdokumendid kostjale

kättetoimetatuks 28.06.2023, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks oli 13.07.2025. Kostja ei esitanud kohtule vastust ega ole muul viisil

hagile reageerinud.

4. Käesolev tsiviilasi jagati kohtu esimene 07.10.2025 käskkirjaga nr 7-1/25-76 kohtunik

Marian Miilaste menetlusse.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

6. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

7. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu

tarbijakrediidilepingust. Hageja esitas kohtule kohtu poolt nõutud selgitused ja tõendid.

Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 sätestatud

nõudeid. Ka muud tehingu tühisuse alused puuduvad.

8. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

9. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

10. Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale

kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul

viisil (vt põhjendava osa punkti 3), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale

kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

12. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 280 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Kostja ei ole hagile vastanud,

seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

13. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga.

14. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

15. Esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist

keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole

kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 3 tundi. Kohus arvestab

seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline.

Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja

keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista, 360 eurot.

16. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 640 eurot.

17. Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

18. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik