2-24-12077/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12077

Kohtuasi

V.K kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku

17.05.2024 otsusele täiteasjas nr 008/2020/1021

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

V.K 06.10.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: V.K (isikukood XXX)

Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata V.K 06.10.2024 määruskaebusele lisatud dokumentaalsed

tõendid.

2. Jätta Harju Maakohtu 17.09.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud V.K kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-12077

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. V.K (avaldaja, võlgnik) esitas 08.08.2024 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati

Kadaku (edaspidi ka kohtutäitur) 17.05.2024 otsusele täiteasjas nr 008/2020/1021 (edaspidi

täiteasi), milles taotles tühistada kohtutäituri otsus ning kohustada kohtutäiturit avaldaja

05.07.2024 kaebust uuesti läbi vaatama.

2. Kohtutäitur tegi 17.05.2024 täiteasjades nr 008/2020/1019, 008/2020/1020 ja

008/2020/1021 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse. Avaldaja ei nõustu temalt välja

mõistetud kohtutäituri tasu suurusega. Kohtutäituri tasu otsuses ei ole märgitud konkreetset

tasu suurust, mida igalt võlgnikult sisse nõutakse. Seega jääb avaldajalt välja mõistetud

2712,26 euro kujunemine arusaamatuks. Kohtutäituri 17.05.2024 otsuse kohaselt on lisatasu

suurus 3000 eurot, millele lisandub käibemaks 660 eurot, s.o kokku 3660 eurot. Kohtutäituri

tasu otsuses puuduvad põhjendused, miks mõisteti võlgnikelt välja lisatasu

maksimumsuuruses. Avaldaja peab mõistlikuks tasuks tehingu menetlemise eest 200 eurot.

3. Avaldaja esitas kohtutäituri otsusele kaebuse. Kohtutäitur tegi 25.07.2024 otsuse, millega

jättis avaldaja kaebuse rahuldamata.

Puudutatud isiku seisukohad

4. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kohtutäituri

menetluses oli Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2019 otsus tsiviilasjas 2-13-39908, millega

lõpetati kaas- ja ühisomand, müües kinnisasi avalikul enampakkumisel. Avaliku

enampakkumise korraldamisega, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand on kohtutäituri

põhitasu 278 eurot. Täitekulu oli 976 eurot.

5. Kohtutäituri lisatasu (3660 eurot) mõisteti välja oksjonikeskkonnas ajavahemikul

17.04.2024–24.04.2024 toimunud elektroonilise kordusenampakkumise korraldamise,

läbiviimise ja tulemi jaotamise eest. Täitemenetlus kestis neli aastat ning oli ajaliselt mahukas

ja õiguslikult keerukas. Avaldaja esitas kohtutäituri vastu kuriteokaebuse Prokuratuurile

kriminaalasja algatamiseks, pöördus kaebusega Justiitsministeeriumi poole ning Harju

Maakohus on lisaks praegusele vaidlusele arutanud avaldaja kaebuseid kokku üheksas

tsiviilasjas. 16.04.2024 pidi toimuma kinnisasja müük notari juures, aga tehing jäi ära kuna

kaasomanikud ei suutnud kindlustada ostja kohalolekut.

6. Kokku pidid täiteasjades nr 008/2020/1019, 008/2020/1020 ja 008/2020/1021 kaas- ja

ühisomanikud tasuma kohtutäiturile võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga

5024,50 eurot (3 x 18,30 eurot täitemenetluse alustamise tasu 54,90 eurot + kohtutäituri

põhitasu 333,60 eurot + täitekulu 976 eurot + kohtutäituri lisatasu 3660 eurot). Kohtutäituri

seaduse (KTS) § 32 lg 3 järgi lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Avaldaja osa on sellest

82 487,75 eurot, kuivõrd avaldajale kuulus kinnisasjast ½ kaasomandiosa.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus

märkis, et puudutatud isikul puuduvad menetluskulud.

2

2-24-12077

8. Maakohus leidis, et kohtutäituri tasu suurus on põhjendatud. Kuna kohtutäitu avaldas

kinnisasja müügikuulutusi enampakkumiste kohta 16-l korral, on ka kohtutäituri täitekulu 976

eurot põhjendatud.

9. KTS § 31 järgi arvestatakse müügitulemist maha täitekulud ning need kannavad kaas- või

ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga. Kuna kinnistu

müügihind oli 170 000 eurot, siis 5% sellest oli 8500 eurot, mis ületab KTS § 45 lg-s 1

sätestatud lisatasu maksimaalset suurust. Tulenevalt asjaolust, et kinnisasi müüdi 06.05.2024

kordusenampakkumisel, on kohtutäitur õigustatud saama lisatasu maksimaalses määras ehk

3000 eurot, millele lisandub käibemaks 660 eurot. Maakohus nõustus kohtutäituri

arvutuskäiguga, mille kohaselt pidid kaas- ja ühisomanikud tasuma kohtutäiturile võrdeliselt

neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga kokku 5024,50 eurot. See koosneb täitemenetluse

alustamise tasust 54,90 eurot, millele liidetakse kohtutäituri põhitasu 333,60 eurot, täitekulud

976 eurot ja kohtutäituri lisatasu 3660 eurot. Seega on kohtutäitur õigustatud saama 5024,50

eurot. Müügitulemi suuruseks on 170 000 eurot, millest lahutatakse täitekulud, s.o 5024,50

eurot. Pärast seda jagatakse müügitulemist maha lahutatud täitekulust järgi jääv osa kaas- või

ühisomanike vahel. Käesoleval juhul 170 000 – 5024,50 = 164 975,50 / 2 = 82 487,75 eurot.

10. Kuna avaldaja kaebus jäi rahuldamata, siis jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 järgi kõigi menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda. Kuna

puudutatud isikul menetluskulud puudusid, siis jättis kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määramata.

Määruskaebus

11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega rahuldada avaldus.

12. Kohus ei ole vaidlustatud määruses ega kohtutäitur vaidlustatud otsuses põhjendanud,

miks on lisatasu suurus 3000 eurot ehk kohtutäituri seaduses sätestatud lisatasu ülemmäär.

Selgusetu on, milliseid toiminguid kohtutäitur sellises suuruses lisatasu saamiseks tegi.

Avaldaja väitel blokeeris kinnistu müügi kohtutäitur, kuigi avaldaja leidis juba 2021. aastal

kinnisasjale ostja, kes oli nõus kinnistu ostma 200 000 euroga. Kohtutäitur teatas, et kinnistu

müüakse ainult kohtutäituri kaudu. Lisaks anti potentsiaalsetele ostjatele kinnistu kohta

ebaõiget teavet nagu kinnistu detailplaneering puuduks. Kohtutäituri ja võlgnik X tegevuse

tõttu tekkis avaldajale kahju üle 30 000 euro. Avaldaja sai alles 2024. a mais teada, et kinnistu

müüdi ja väidetavalt toimus enampakkumine.

13. Avaldaja ei nõustu tasuma välja mõistetud täitekulust 976 eurost pool ehk 488 eurot. OÜ-

le AUCTION kulude hüvitamine on ebaseaduslik ja alusetu.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

14. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

3

2-24-12077

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määruse

resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

17. Avaldaja esitas koos määruskaebusega dokumentaalseid tõendeid. Ringkonnakohus ei

rahulda avaldaja taotlust OÜ AUCTION e-äriregistri väljavõtte vastu võtmiseks. Avaldaja on

esitanud selle seoses täitekulude suurusega. Kohtutäituri 17.05.2024 otsusega on kaas- ja

ühisomanikelt välja mõistetud üksnes kohtutäituri lisatasu. Avaldaja ei ole käesolevas asjas

pöördunud kohtusse avaldusega täitekulude otsuse vaidlustamiseks, mistõttu ei ole avaldaja

väited ja tõendid kohtutäituri täitekulude väljamõistmise osas asjakohased (TsMS § 238 lg 1).

Ringkonnakohus jätab vastu võtmata ka 12.04.2024 kirjavahetuse kohtutäituriga, kuna sama

dokumentaalne tõend on kohtutoimikus juba olemas (dtl-d 37 ja 38). Ringkonnakohus jätab

vastu võtmata ka ringkonnakohtu 12.03.2021 kohtunõude tsiviilasjas nr 2-20-16819 koos

lisadega ja avaldaja 27.06.2023 e-kirja kohtutäiturile, kuna avaldaja ei ole määruskaebuses

esile toonud põhjendusi, milliseid faktilisi asjaolusid soovib avaldaja nende tõenditega

tõendada.

18. Kohtutäitur tegi 17.05.2024 lisatasu väljamõistmise otsuse, millega mõistis Xlt, Clt, Ylt ja

avaldajalt välja kohtutäituri lisatasu 3000 eurot, millele lisandub käibemaks 660 eurot, kokku

3660 eurot (dtl-d 22–23). KTS § 43 kohaselt on §-des 44–47 nimetatud täitetoimingu eest

kohtutäituril õigus nõuda kohtutäituri seadus sätestatud ulatuses lisatasu. Lisatasu otsus peab

olema põhjendatud.

19. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et vaidlustatud määruses puuduvad

põhjendused, millest tulenevalt oli kohtutäituril põhjendatud alus konkreetses täiteasjas

lisatasu saamiseks KTS §-s 45 sätestatud lisatasu ülemmääras. Maakohus on rikkunud sellega

oluliselt kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 442 lg 8).

Kolleegium kõrvaldab selle vea ja täiendab maakohtu määruse põhjendusi järgnevaga.

19.1. Kohtutäituril on ka pärast KTS § 43 muutmist (19.04.2021) õigus nõuda KTS §-s 45

sätestatud täitetoimingu, s.o enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise

eest lisatasu juhul, kui selle tegemine erineb mingil moel tavapärasest ja tingib kohtutäiturile

lisakulusid. Kolleegiumi hinnangul ei muutunud lisatasu nõudmise kindlate kriteeriumite

kaotamisega üldine põhimõte, et igapäevase töö hüvitamiseks ning kohtutäituri büroo

majandamiseks on ette nähtud kohtutäituri põhitasu. Samuti ei muutunud põhimõte, et

kohtutäituri lisatasu on sarnane lõivule, mis on mõeldud konkreetse avalik-õigusliku soorituse

kulude hüvitamiseks (vt RKPJKo 15.06.2007, 3-4-1-9-07, p 24; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-

108-15, p-d 23 ja 27; RKTKm 15.06.2016, 3-2-1-32-16, p 19). Kuigi lisatasu nõudmiseks ei

anna enam alust ainuüksi täitetoimingu tehniline või õiguslik keerukus või ajaline kulukus,

nagu sätestas KTS § 43 kuni 18.04.2021 kehtinud regulatsioon, tuleb selle nõudmisel siiski

lähtuda konkreetse nõude täitmise eripärast ja selle täitmisega seotud kulust, arvestades ka

seda, et nõude tavapärase täitmisega seotud kulu on mõeldud katma põhitasu (vt ka TlnRnKm

10.03.2023, 2-22-10507, p 10). Samuti on Riigikohus selgitanud, et kohtutäitur peab lisatasu

otsuses näitama kontrollitavalt asjaolud, mis andsid talle konkreetses täiteasjas aluse nõuda

lisatasu (vt RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 25). Samuti tuleb kohtul kohtutäituri otsuse

(millega lahendatakse menetlusosalise kaebus lisatasu otsuse peale) peale esitatud kaebust

lahendades lähtuda esmajoones lisatasu otsuses esitatud põhjendustest või nende puudumisest,

4

2-24-12077

kuid hinnata tuleb ka argumente, mida kohtutäitur võlgniku kaebust lahendades lisatasu

otsusele lisab (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 26).

19.2. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud kohtutäituril lisatasu

saamine KTS §-s 45 sätestatud lisatasu ülemmääras. Kohtutäituri 17.05.2024 lisatasu

väljamõistmise otsuse põhjenduste kohaselt on lisatasu välja mõistetud oksjonikeskkonnas

www.oksjonikeskus.ee ajavahemikul 17.04.2024 kell 10.00–24.04.2024 kell 10.00 toimunud

elektroonilise kordusenampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest.

Täiendavalt märkis kohtutäitur otsuses, et kinnisasja müümiseks toimus 16 enampakkumist,

millest 15 nurjusid, kuna enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat ja ei esitatud ühtki

kirjalikku pakkumist. Kordusenampakkumistele eelnes kohtutäituri poolt vara korduv

ümberhindamine ja kuulutuste uuendamine keskkonnas www.oksjonikeskus.ee ja väljaandes

Ametlikud Teadaanded (dtl-d 22–23). Samade selgituste juurde on jäänud kohtutäitur ka

siinses kohtumenetluses esitatud avalduse vastuses (dtl 71). Seega on kohtutäitur esile toonud

kontrollitavalt asjaolud, mis andsid talle konkreetses täiteasjas aluse nõuda lisatasu.

19.3. KTS § 45 eesmärk on kompenseerida kinnisasja enampakkumisel müügist tekkinud

suuremat töömahtu. Kohtutäitur on esile toonud, et korraldas kinnisasja müümiseks 16

enampakkumist, millest 15 nurjusid. Kordusenampakkumistele eelnes kohtutäituri poolt vara

korduv ümberhindamine ja kuulutuste uuendamine keskkonnas www.oksjonikeskus.ee ja

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisatasu määramiseks annab käesoleval juhul aluse

enampakkumiste kogumi (16 enampakkumist samas täiteasjas) ajaline kulu ja

enampakkumiste korraldamisega kaasnev lisakulu. Samuti tuleb arvestada seda, et

täitemenetlus kinnisasja avalikul enampakkumisel müümiseks on antud juhul kestnud pikalt

(neli aastat). Arvestades nurjunud enampakkumiste suurt arvu ja seda, kui pikalt täitemenetlus

on kestnud, on kohtutäituri töömaht enampakkumiste korraldamisel olnud oluliselt suurem.

Sealhulgas pidi täitur hindama korduvalt vara ümber ja tegema muid enampakkumisega

seotud toiminguid. Tegemist ei ole olnud pelgalt igapäevase tööga, vaid lisandunud

töökohustustega ja kohtutäituril on olnud viimase eduka enampakkumiseni jõudmine

tavapärasest aeganõudvam ning kulukam.

20. Kaebuse väited selle kohta, et kohtutäitur on blokeerinud kinnisasja müügi muul viisil, ei

ole põhjendatud. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi kohaselt tuli kaasomand ja ühisomand

lõpetada selliselt, et see toimub läbi vara müügi kohtutäituri korraldataval avalikul

enampakkumisel. TMS § 101 lg 1 kohaselt võib sissenõudja või võlgniku avalduse alusel

kohtutäitur arestitud asjad müüa muul viisil kui suulisel või elektroonilisel enampakkumisel,

kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa

või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem, võrreldes asja muul

viisil müües saadava tulemiga. Avaldaja ei ole esile toonud, et TMS § 101 lg-s 1 sätestatud

tingimused müügi muul viisil läbi viimiseks olid täidetud. Samuti on tegemist kohtutäituri

õigusega müüa kinnisasi muul viisil, mitte kohustusega.

21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kohtutäituril

määruskaebemenetluses menetluskulusid ei ole tekkinud. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

22. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesolev määrus

on TMS § 218 lg 3 teisest lausest ja TsMS § 178 lg-est 1 tulenevalt edasikaevatav.

5

2-24-12077

(allkirjastatud digitaalselt)

6