2-25-120086/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-120086

Kohtuasi

R. D. ja T. D. hagi I. D. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I nõude hind 2 715,66 eurot

Hageja II nõude hind 2 715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I:

R. D. (ik XXX)

Hageja II:

T. D. (ik XXX)

Hagejate seaduslik

esindaja:

J. K. (ik XXX; elukoht: XXX),

lepinguline esindaja O. V.-K.)

Kostja:

I. D. (ik XXX; elukoht: XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R. D. ja T. D. hagi I. D. vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista I. D.lt R. D. kasuks igakuine elatis alates 18. augustist 2025 kuni R. D.

täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 301,74 eurot kuus, mis on arvutatud

järgmiste komponentide alusel: baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha

arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest).

3. Välja mõista I. D.lt T. D. kasuks igakuine elatis alates 18. augustist 2025 kuni T. D.

täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 301,74 eurot kuus, mis on arvutatud

järgmiste komponentide alusel: baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha

arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest).

2-25-120086

4. Kohtuotsuse punktides 2 ja 3 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (PKS § 101 lg 5; kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust, kui PHS § 17 lg-s 3 ei ole ettenähtud teisiti.

5. Määrata kindlaks kohtuotsuse punktides 2 ja 3 nimetatud elatise suuruse arvutamise

alused – PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud

3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada

pool hagejatele makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5 ja

PHS § 17 lg 3).

6. Kohtuotsuse punktides 2 ja 3 nimetatud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette

hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku

esindaja J. K. arvelduskontole nr EEXXX selgitusega „elatis“, näidates makse

selgituses ära kuu ja aasta.

7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejatel on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

2-25-120086

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav ja põhjendav osa

Alaealised lapsed R. D. ja T. D. (hagejad) on seadusliku esindaja (laste ema J. K.) vahendusel

esitanud 18. augustil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. D.lt (laste

isa, kostja) 500 euro elatise saamiseks. Kostja esitas 25. augustil 2025 nõudele vastuväite.

Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 2. septembri 2025 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru

Maakohtule.

Viru Maakohus jättis 3. septembri 2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse käiguta

ning andis hagejatele tähtaja avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamiseks. Hagejad

esitasid 16. septembril 2025 kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavaldusest

nähtuvalt nõuab laste ema hagejate seadusliku esindajana laste nimel kostjalt elatise

väljamõistmist miinimumsummas alates 18. augustist 2025.

Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva

jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagi menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale

kätte toimetatud 17. septembril 2025 isiklikult e-toimikus (KÄPO-s kättetoimetamine). Kohus

hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada

tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 7. oktoobriks 2025 ei

esitanud.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi menetlusse võtmise

kohtumäärus on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS §

407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hagejate faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus

kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud

asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja

kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja

lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

Kohus selgitab, et alates 1. aprillist 2025 on PKS § 101 alusel hagejate suhtes arvutatud elatis

301,74 eurot iga hageja kohta. Selle summa arvutamisel on arvestatud lapsetoetusega. Kohus

tuvastas, et laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat, mistõttu elatise summat ei vähendata

(PKS § 101 lg 7 teine lause). TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse

tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist miinimumsummas alates 18. augustist 2025. Seega

hagejate edasiulatuv elatis alates 18. augustist 2025 on 301,74 eurot kuus. Elatisemäär muutub

iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026. aastal), lähtudes baassumma

2-25-120086

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda,

mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik