2-24-140330/28 · 2-24-140330/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-24-140330 Kohtuasi Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 34 korteriühistu avaldus X ja Y vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 34 korteriühistu

(registrikood

80521227,

asukoht Keskpuiestee 34, Kiviõli linn, Lüganuse vald 43121, e- post: kukeskpuiestee34@gmail.com) Avaldaja esindaja: vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev (e-post: irina.gromtsev@gmail.com)

Puudutatud isik: X (isikukood XXX, elukoht xxx) Puudutatud isiku seaduslik esindaja (eestkostja): Kadrina vald, e-post: kadrina@kadrina.ee) Puudutatud isik: Y (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Tarmo Pilv (e-post: info@tarmopilv.ee) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 34 korteriühistu avaldus. 2. Välja mõista X´lt ja Y´ilt solidaarselt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 34 korteriühistu kasuks majandamiskulude võlgnevus 1842, 62 eurot perioodi detsember 2020 – september 2024 eest. Menetluskulud 3. Jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. 4. Välja mõista X´lt ja Y´ilt solidaarselt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 34 korteriühistu kasuks menetluskulud 294 eurot. 1(3)

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. Avalduse kohaselt vastavalt kinnistusraamatule on korteriomandi, asukohaga Keskpuiestee 34-xx, Kiviõli, Lüganuse vald omanikuks Q (surnud xx.xx.xxxx). Vastavalt 24.10.2024 pärimistunnistusele on Q pärijaks W (surnud xx.xx.xxxx). Vastavalt 26.01.2023.a pärimistunnistusele on W pärijateks Y, X ja Z igaüks 1/3 suuruses mõttelises osas. Zile ja Puudutatud isikutele Y ning X kuulub korteriomand asukohaga Keskpuiestee 34-xx, Kiviõli ja nad on korteriühistu liikmed. Puudutatud isikutel on majandamiskulude võlgnevus 1842,62 eurot, perioodi detsember 2020 – september 2024 eest. Puudutatud isikud ei ole midagi tasunud võlgnevuse katteks. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt, Y ja X solidaarselt avaldaja kasuks võlgnevus 1842, 62 eurot. 3. Puudutatud isiku X eestkostja vastuse kohaselt on X eestkostja Kadrina vald. isik viibib üldhooldusteenusel XXX Hooldekodus alates 13.03.2025, olles eelnevalt alates 25.11.2024 kuni 24.01 2025 ravil Rakvere haiglas ja 24.01.2025 kuni 13.03.2025 õendushooldusravil Rakvere haiglas, kust oma tervisest tulenevalt viidi edasi üldhooldusteenusele. Üldhooldusteenuse kohatasu on 1490 eurot, millest ise tasub 100% oma sissetulekust ja puudujääv osa kohatasust jääb Kadrina Valla kanda. X sissetulekuks on töövõimetoetus 21,74 eurot/päev ja puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus summas 50 eurot. Kadrina Vald eestkostjana (alates 07.08.2025) ei olnud teadlik, et X on pärinud korteriomandi osa. Menetlus tuleks lõpetada ja Xlt jätta võlgnevus välja mõistmata. 4. Puudutatud isiku Y vastuse kohaselt võlgnevus ei ole tekkinud tema tegevusest ega tema süül. Ta ei ela ega viibi nimetatud korteris ning ei kasuta ka korteriga seotud kommunaalteenuseid. Y teeb ettepaneku võõrandada talle kuuluv 1/3 suurune mõtteline osa nimetatud korteriomandist avaldajale. Y soovib korteriomandi 1/3 suuruse mõttelise osa võõrandamisel teha avalduse esitanud korteriühistuga tasaarvestuse võlgnevuse osas, mis Yl on korteriühistu ees, võrdeliselt tema mõttelise osaga. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikud on korteri pärinud (avalduse lisad 3,4) ning seega kohustatud korteri majandamiskulusid tasuma. PärS § 130 lg 1 alusel pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Kohus ei nõustu X eestkostja seisukohaga, et asja menetlus tuleks lõpetada, kuna menetluse lõpetamiseks teisiti, kui sisulise lõpplahendiga, alust ei ole. Samuti ei vabasta isiku eestkostevajadus ja eestkostja teadmine eestkostetava varast eestkostetavat majandamiskulude tasumisest. Puudutatud isiku, Y ettepaneku osas võõrandada talle kuuluv 1/3 suurune mõtteline osa korterist avaldajale, märgib kohus, et see on pooltevahelise kokkuleppe küsimus ning sellist kokkulepet ja avaldaja soovi selleks asja materjalidest ei nähtu. 6. Tähtsust ei oma puudutatud isiku, Y väide, et ta ei ela ega viibi korteris ning ei kasuta ka korteriga seotud kommunaalteenuseid. Korteriomaniku majandamiskulude tasumise kohustus sellest ei sõltu. Puudutatud isikute/korteriomanike kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks 2(3)

võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 76 ja § 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1. Avaldusest ja avaldusele lisatud raamatupidamise tõendist (avalduse lisa 7) nähtub võlgnevuse periood ja arvestus. Seega on võlgnevuse kujunemine arusaadav ja jälgitav. Puudutatud isikud võlgnevuse arvestusele ja suurusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isikud on VÕS § 65 lg 1 kohaselt solidaarvõlgnikud, kuna korteri kaasomanikena peavad nad kõik maksma majandamiskulude eest. Seega tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikutelt välja mõista solidaarselt majandamiskulude võlgnevus 1842, 62 eurot. Menetluskulud 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm-d 2-19-15916 p 16 ja 3-2-1-42-08 p 18). Kuna puudutatud isikud on solidaarvõlgnikud põhinõude suhtes, puudub üldjuhul mõistlik põhjus käsitleda neid kohtukulude hüvitamise nõude suhtes teisiti. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses solidaarselt puudutatud isikute kanda. 8. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 244 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja avaldaja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, leiab kohus et avaldaja esindaja õigusabi kulud (244 eurot) on vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista menetluskulud 294 eurot. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3(3)