2-25-111080/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-25-111080

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

Aktsiaselts Kiviõli Soojus hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

6137,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja:

Aktsiaselts Kiviõli Soojus (registrikood

10245027)

Hageja lepinguline esindaja: Anne Talviste, e-post: xxx

Kostja: X (ik XXX, aadress xxx, e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: Kunnar Korsten, e-post: xxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts Kiviõli Soojus hagi osaliselt.

2. Välja mõista X’ilt AS Kiviõli Soojus kasuks põhivõlgnevus 4123, 63 eurot

perioodi 01.2022-6.2024 eest.

3. Välja mõista X’ilt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis põhinõudelt (4123, 63 eurot)

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.01.2022 kuni põhinõude

tasumiseni.

Menetluskulud

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt Kiviõlis kuulub kostjale XXX korteriomand. Kostja ja hageja vahel

oli 22.09.2009 sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping nr S 2765. Hageja on

võrguettevõtjana elamut asukohaga Kiviõli, Keskpuiestee 42, s.h kostjale kuuluvat korterit

kütnud ja esitanud korteriomanikele ning teenuse otsestele tarbijatele, antud juhul kostjale,

arveid. Kostja on jätnud talle esitatud arved suures ulatuses tasumata. Kõik tasumised, s.h

need, mida kostja teostas sularahas, on arvesse võetud (arvestati nende laekumise hetkel

jooksvate arvete katteks). Hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlg 5108,55 eurot

perioodi III 2021 - VI 2024 eest. Hageja palub kostjalt välja mõista perioodil III 2021 - VI

2024 tekkinud põhivõlgnevus 5108,55 eurot, seisuga 21.05.2025 sissenõutavaks muutnud

viivise 459,77 eurot ja edaspidi viivise VÕS § 113 lg 1 määras alates 22.05.2025 põhinõudelt

kuni põhinõude kohase tasumiseni.

2. Perioodil 2009 - 2022 ei ole kostja vabatahtlikult tasunud praktiliselt ühtegi arvet ning nagu

ka 21.05.2025 esitatud hagi näitab, jätkab sarnast käitumist. Hagile lisatud dokumentidest

nähtuvalt on kostjat pidevast võlgnevusest ja arvetest informeeritud tema enda poolt avaldatud

e-posti aadressil xxx. Kostjalt on 3 korral kohtu kaudu võlga sisse nõutud. Siinjuures peab

hageja vajalikuks lisada, et ka arvete võimalik mittesaamine kostja poolt ei ole õigustuseks

jätta oma kohustus täitmata (sarnane seisukoht on võetud ka Riigikohtu lahendis 3-2-1-5-08).

Hageja on viiviseid arvestanud viimase arve sissenõutavaks muutumisest (mille väljastamise

hetkeks moodustas täitmata kohustus 5108,55 eurot), mitte iga arve kohta eraldi, seega

piisavalt põhjendatult.

II KOSTJA VASTUS

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et arved oleksid kostjale edastatud

viisil, mis võimaldaks lugeda need kätte antuks. Vastavalt TsÜS § 142, § 146 lg 1 on hageja

nõue osaliselt aegunud. Seega kõik nõuded, mille aluseks olevate arvete tasumise tähtaeg

saabus enne 10.04.2022, on aegunud. See puudutab vähemalt summat 1582,55 eurot. Seega

tuleb nende nõuete osas kohaldada aegumist. Hagiavalduses esitatud võlgnevuste arvestus

(maksetabel) ei kajasta kostja tasutud (ülekannetena ja sularahas) makseid.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb

rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus

poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja on esitanud aegumise vastuväite, leides, et osa

hageja nõudest on aegunud (TsÜS § 146 lg 1). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et

kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg 1. Soojusenergia tasumise nõude aegumisele kohaldub

TsÜS § 154, sest selline tasumise kohustus on korduv/perioodiline (igakuine). Sarnaselt on

Riigikohus leidnud, et korteriühistu liikme küttekulude tasumise kohustus on perioodiline, s.o

korduv kohustus (RKTKo 3-2-1-166-13 p 13).

5. TsÜS § 154 järgi on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata

sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning

aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub

sisse nõutavaks. Kostjale esitatud arvetest nähtub, et võlgnevus on tekkinud alates

30.04.2021. Järelikult algas 2021 aasta soojusenergia tasunõude aegumistähtaeg 31.12.2021 ja

lõppes 31.12.2024. Kuna hagi loetakse esitatuks alates maksekäsu esitamisest TsMS § 486 lg

2 järgi, so. 11.04.2025, siis on hageja nõue 2021 maksete osas (984, 92 eurot) on aegunud.

2022 maksete osas algas aegumistähtaeg 31.12.2022 ja nõue aegub 31.12.2025. Hagi esitati

11.04.2025, siis järelikult ei ole 2022 ja hilisemate nõuete osas hageja nõue aegunud.

6. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus

sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Kuivõrd kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud,

siis on kostja oma maksekohustust VÕS § 100 mõistes rikkunud ning hageja on õigustatud

nõudma kostjalt kohustuse täitmist lepingu p 6 ja VÕS §-de 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi.

Kuna hageja nõuab võlgnevust 5108,55 eurot ja nõue on aegunud 984, 92 euro ulatuses, tuleb

kostjalt välja mõista 4123, 63 eurot. Hageja väitel on kõigi kostja tasumistega, sh sularahas

arvestatud (arvestati jooksvate arvete katteks). Hagis toodud võlgnevuse tabelist on näha, et

hageja on kostja tasumistega arvestanud, st. tabelis on välja toodud, et kostja on tasunud

30.06.2023- 31.12.2023 kolm arvet täies ulatuses ja ühe arve osaliselt. Seega ei saa nõustuda

kostja väitega, et tema maksed ei kajastu hageja arvestuses.

7. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et hageja ei ole tõendanud, et arved oleksid kostjale

edastatud viisil, mis võimaldaks lugeda need kätte antuks, on sisutu. Lepingu p-s 6 on pooled

kokku leppinud, et hageja esitab kostjale arved ja kostja tasub arve 15 päeva jooksul arve

esitamisest, mitte kätte saamisest. Hageja väitel on kostjale arved saadetud kostja poolt

avaldatud e-posti aadressile xxx. Hageja 27.10.2022 võlateatis (hagi lisa 5) on saadetud

samale e-posti aadressile ning sama aadressi on kostja avaldanud ka kohtule. Piisavaks saab

lugeda seda, et arve edastatakse elektrooniliselt e-posti aadressile, mille isik on ise teatanud.

8. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras (hetkel 0,03% päevas, 11,15% aastas), mitte

lepingu p 6 järgses määras (0,2% päevas). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §

113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kuna kostja ei ole soojusenergia eest tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma. Kuna

2021 nõue on aegunud, tuleb viivised välja mõista alates 01.01.2022 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

(TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda ja ei määra kindlaks menetluskulude

rahalist suurust.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/