2-25-118407/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Mai Grauberg

Määruse tegemise aeg ja koht

14.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-118407

Tsiviilasi

Osaühing Europark Estonia hagi N. K. vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine ja osaline lõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood:

10811490, aadress: Tartu mnt 16b, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: E. A. (e-post: XXX)

Kostja: N. K. (XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetluses

Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus OÜ Europark Estonia hagis N. K. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

3. Välja mõista Osaühing Europark Estonia kasuks 202,50 eurot.

4. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb N. K.l tasuda OÜ-le Europark Estonia

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagastada hagejale riigilõiv 17,5 eurot ning kanda see EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele

EEXXX (Swedbank), märkides selgituseks tsiviilasja numbri ja kasutades viitenumbrit

6610452.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Määrus ei kuulu edasikaebamisele osas, millega kohus lahendas riigilõivu tagastamise.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on OÜ Europark Estonia hagi N. K. vastu võlgnevuse (leppetrahvi)

nõudes.

1 (2)

TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse.

23.09.2025 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ja menetluskulude täpsustatud avalduse.

Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.

Kooskõlas TsMS § 429 lg 1 lõpetab kohus menetluse seoses hagist loobumisega.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama

paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1, 7

kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja

esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Hageja märkis, et soovis kostjalt hagiavalduses saada 415 eurot:

1) 55 eurot leppetrahv (põhiosa);

2) 20 eurot menetluskulu TsMS § 484.2 alusel;

3) 240 eurot esindajakulu;

4) tasutud riigilõiv kokku 100 eurot tsiviilasjas nr 2-25-118407.

Hageja teatas, et 10.09.2025 maksis kostja 75 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele

(55 eurot leppetrahvi võlgnevus) ja menetluskulule (20 eurot). Kostjal on tasumata 23.09.2025

seisuga riigilõiv 100 eurot ning hageja esindajakulu 270 eurot. Hageja selgitas, et kulud 2 h eest on

tekkinud seoses hagiavalduse ja lisade koostamisega ning 15 minutit loobumise taotluse koostamise

ja esitamisega (kokku 2h15min*120=270 eurot). Hagi esitamisel maksis hageja täiendavalt 35 eurot

riigilõivu ja palub pool riigilõivu tagastada (17,5 eurot) ning kanda see hageja esindaja (EFTA

Legal OÜ) arveldusarvele nr EEXXX (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-118407,

riigilõivu osaline tagastamine“, kasutades viitenumbrit 6610452. Hageja palus kostjalt välja mõista

menetluskulud 352,5 (esindaja kulu 270 + lõiv 82,5) eurot.

Kostja rahuldas hageja leppetrahvi nõude 55 eurot ja maksekäsu menetluskuludest 20 eurot pärast

maksekäsu kiirmenetlust lõppemist ja asja üleandmist kohtule, samuti pärast hagi esitamist kuid

enne hagi menetlusse võtmist (määrus 22.09.2025). Eeltoodu alusel ja kooskõlas TsMS § 168 lg 4

jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 175 lg 1 alusel kontrollib kohus hageja esindaja kulusid sõltumata vastuväite esitamata

jätmisest.

2 (2)

Hageja palub kostjalt välja mõista 270 eurot lepingulise esindaja kulusid. Esindaja arvestuse

kohaselt on hagimenetluses kulunud töö tegemiseks aega 2 tundi ja 15 minutit, millest 15 minutit on

kulunud loobumise avalduse koostamiseks ja vastavate kulude nõude esitamiseks.

Käesolevale hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele

ei ole lisatatud tõendeid, avaldus sisaldas nõude eelduseks olevaid asjaolusid. Kostja esitas

sisulised vastuväited maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ja viitas, et tema ei olnud sõidukit

kasutanud, kuna viibis kaitseväes ja andmete (nõudekirjad) saamine oli piiratud. Kostja on

maksekäsu osakonnale saatnud 12.08.2025 e-kirja, kus ta palus makse tähtaega 10.09.2025. Kostja

lasi leppetrahvi võlgnevuse ja maksekäsu kiirmenetluse seadusjärgse kulu tasuda võimalikult

kiiresti (10.09.2025) ehk pärast maksekäsu kiirmenetluse menetluse lõppemist (12.08.2025) ja asja

üleandmist kohtule. Seega saanuks pooled hea tahte korral vaidluse lahendada ka hagile eelnevalt,

millega seotud kulusid saanuks hageja ja kostja tegelikult piirata. Hagiavaldus on tavapärane,

asjaolude kogum lühike ja menetluses ei ole olnud sisulist vaidlust, sest kostja ei ole esitanud

vastust. Kostja teatas 22.09.2025, et kolmas isik maksis ära 75 eurot, mis oli ka maksekäsu

kiirmenetluse avalduses nähtuv nõude summa.

Kohus leiab ülaltoodu alusel, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud nõuda kostjalt välja kõike

menetluskulusid, kuivõrd kostja ei saanud ette näha, et hageja esindajal tekivad täiendavad esindaja

kulud 2 ja 15 minuti ulatuses, hoolimata kostja soovist tasuda hiljemalt 10.09.2025 ära

maksekäsumenetluses nõutud võlg. Käesoleva asja materjale, menetluse seisu hinnates piirab kohus

kostjalt väljamõistetavaid hageja esindaja kulusid 1-le tunnile TsMS § 175 lg 1 järgi hagimenetluses

120 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutus lõiv 82,50 eurot.

Eeltoodu alusel tuleb TsMS § 175 lg 1, § 168 lg 4 järgi kostjalt välja mõista hageja menetluskulude

katteks 202,50 eurot (120+82,50).

Hageja taotles hagimenetluses täiendavalt tasutud lõivust (35 eurot) poole ehk 17,5 euro

tagastamist. Taotlus on TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 3.3 järgi põhjendatud ja hagejale tuleb tagastada

lõiv 17,50 eurot EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele EEXXX (Swedbank), märkides selgituseks

tsiviilasja numbri ja kasutades viitenumbrit 6610452.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale võlgnetavatelt menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus ning lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mai Grauberg

Kohtunik

3 (2)