4-25-3167/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkäesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. linnas Kohtla-Järve-Mäetaguse tee 6. km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 80+- 3 km/h.
Legislator headnote
AI generated4-25-3167/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: linnas Kohtla-Järve-Mäetaguse tee 6. km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 80+- 3 km/h.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. september 2025 Jõhvi
Kirjalikus menetluses
Väärteoasja number
4-25-3167
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Väärteoasi kaebemenetluses
Rivo Leppik kaebus Ida Prefektuuri 19.08.2025
otsusele väärteoasjas nr 2440,25,003953
Menetlusalune isik
Rivo Leppik, isikukood 39203172210, elukoht xxx
Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, 134, 135 kohus
O T S U S T A S:
Rahuldada Rivo Leppik kaebus osaliselt.
Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 19.08.2025 otsus väärteoasjas nr
2440,25,003953 karistuse määramise osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda
menetlusaluse isiku olukorda.
Liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel mõista Rivo Leppikule juhtimisõiguse äravõtmine 3
kuuks.
Juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.
Liiklusseaduse § 127 alusel on Rivo Leppik kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile, Transpordiametile ja kaebuse esitajale VTMS § 135 lg 5
kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse
Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus
tutvumiseks kättesaadav.
Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel
menetlejal või tema advokaadist esindajal.
Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult
teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa
kättesaamise kuupäevast.
Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav
Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 16. oktoobrist 2025.a.
MENETLUSE KÄIK
28.07.2025 koostas Ida prefektuuri patrullpolitseinik Eenok Sepp väärteoprotokolli Rivo
Leppik suhtes selle fakti kohta, et 27.07.2025 kell 23.45 Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve
linnas Kohtla-Järve-Mäetaguse tee 6. km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 80+- 3 km/h.
Suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 30 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte
vähem, kui 47 km/h.
Nimetatud tegudega rikkus Rivo Leppik LS § 50 lg 5 p 3. Rivo Leppik tegu on
kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi.
Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi
eriasjade uurija Asja Malahhova tegi 19.08.2025.a otsuse nr 2440,25,003953, milles leidis, et
isiku rikkumine on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega ning kiirusmõõturi
kasutamise protokolliga.
Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis
mootorsõidukit (xxx registreerimismärgiga xxx) kiirusega 80 km/h +-3 km/h, lubatud suurim
kiirus sellel teelõigul 30 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h.
Menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS §
277 lg 3 alusel.
Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine/kahetsemine, raskendavad asjaolud
puuduvad.
Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Rivo Leppikut LS § 227 lg 3 järgi
juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.
19.08.2025 saabus Viru Maakohtule Rivo Leppiku kaebus 19.08.2025 tehtud otsuse peale
väärteoasjas nr 2440,25,003953.
KAEBUS
19.08.2025 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul mõista talle kergem
karistus. Kaebuse kohaselt antud teelõigul oli 30 piirang kuid pidamise tööd olid lõppenud
ja teehooldaja ei olnud jõudnud kiiruspiirangu märki eemaldada, kuna oli nädalavahetus.
Varasemast karistusest oli juba aasta möödas. Ja kuna tal on eraisiku pankrot, läks karistus
pankroti alla.
Rivo Leppik on xxx lapse isa ja laste kooli, lasteaeda ja arstidele sõiduks oleks tal juhtimise
õigust vaja. Peab käima igakuiselt keskmise lapsega xxx ja rongi, ning bussiajad ei klapi. xxx-
aastast last peab hommikuti viima autoga lasteaeda ja õhtuti tagasi tooma.
Ametilt on ta xxx, sõidab sõidujagamise teenuse kaudu taksot ja see on hetkel tema ainuke
sissetulek. Kahetseb tegu.
Samuti esitas Rivo Leppik 19.08.2025 kohtule kaebuse täienduse, mille kohaselt antud
teelõigul oli tol hetkel väga hõre liiklus, kogenud autojuhina oleks ta arvestanud vastu tuleva
sõidukiga. Kuna sel hetkel kedagi vastu ei tulnud ja oli asula väline tee ja teeolud olid head ja
ei olnud ka teelõigul lahtiseid kive, mis pindamisel on. Muidugi kahetseb väga oma tegu, aga
näeb, et karistus on liiga karm. Kohapeal politsei ametnikule, ütles sama, et ta ei ohustanud
kedagi ja oleks vastu tulnud sõiduk, oleks hoo veel maha pidurdanud 30 km/h peale. Ning
pani ka protokolli, kirja, et tema sissetulek sõltub lubadest, teeb xxx tööd.
21.08.2025 esitas Rivo Leppik täienduse kaebusele, milles avaldas, et ei soovi kohtuistungil
osaleda, nõus kirjaliku menetlusega. Taotleb leebemat karistust, kas rahatrahvi või aresti
tingimisi katseajaga, või 1 kuuks juhtimisõiguse äravõtmist.
VASTUS KAEBUSELE
Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja
otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas.
Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise
toimepanemises on tõendatud ja selles osas vaidlus puudub ning põhjendatud oli ka määratud
karistus. Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus leebema karistuse
määramise osas rahuldamisele ei kuulu. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses märgitud
põhjendused ei ole sellised, millega oleks kohtuvälise menetleja 19.08.2025. a vastuvõetud
otsuse muutmine põhjendatud.
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on tahtlikult toime pannud ühe
raskematest liiklusalastest väärtegudest LS § 227 lg 3 järgi (mootorsõidukijuhi poolt lubatud
suurima sõidukiiruse ületamine 41–60 kilomeetrit tunnis), mille eest on karistusena
ettenähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut s.o 1600 eurot, arest kuni 30 päeva või sõiduki
juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 (kaheteistkümne) kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 2
kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse
äravõtmist 3 (kolmest) kuust kuni 6 (kuue) kuuni.
Menetlusaluse isiku poolt ületatud sõidukiirus oli suur, mitte vähem kui 47 km/h. Kohtuväline
menetleja on seisukohal, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki
tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Kiiruse
ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada.
Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Isik
on juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud suuteline võimalikele
esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Väärtegu oli toime pandud
värskelt pinnatatud sõiduteel, mis omakorda suurendas liiklusohtu. Värskelt pinnatud
sõiduteel on kattekiht sageli veel libe, mis vähendab sõiduki haardumist teepinnaga,
raskendades ohutut juhtimist ja suurendades liiklusõnnetuse riski. Oma käitumisega seadis
isik reaalsesse ohtu nii enda, kui ka oma kaasreisijate ja teiste liiklejate elu, tervise ja vara.
Kohtuvälisele menetleja jääb arusaamatuks menetlusaluse isiku kaebustes esitatud argument:
„Antud teelõigul oli 30 piirang, kuid pidamise tööd olid lõppenud ja teehooldaja ei jõudnud
kiirusepiirangu eemaldada, kuna oli nädalavahetus“. Esiteks ei ole selge, kuidas jõudis
menetlusalune isik sellisele järeldusele. Teiseks pidi menetlusalune isik kiirusrežiimi
valimisel lähtuma mitte oma isiklikust seisukohast selle kohta, kas liiklusmärgid on
õigustatud paigaldatud, vaid liiklusmärkide nõuetest, kuna liiklusmärgid on paigaldatud
liiklusohutuse tagamiseks. Karistusregistri andmete kohaselt (seisuga 28.07.2025) oli
menetlusalusel isikul üks kehtiv väärteokaristus, mis on seotud sõidukiiruse ületamisega:
16.08.2024. a karistati menetlusalust isikut kohtuvälise menetleja otsusega LS § 227 lg 2
järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 eurot (rahatrahv ei onud
tähtaegselt tasutud).
Seega aasta jooksul on see juba teine samalaadne õigusrikkumine. Seejuures peab kohtuväline
menetleja vajalikuks märkida, et võrreldes varasema väärteoga on menetlusaluse isiku
käitumine ajas muutunud ohtlikumaks ning menetlusalune isik on lubatud suurimat
sõidukiirust ületanud veelgi suuremas määras. Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab
tema ilmset üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja -reeglitesse ning hoolimatust oma
tegudesse nende toimepanemise ajal. Menetlusalune isik ei ole oma eelnevat väärtegu ning
kaasnevat karistust hinnates mitte midagi õppinud ega oma liikluskäitumises muutnud.
Lisaks sellele varem määratud rahatrahv on menetlusaluse isiku poolt tasumata ning saadetud
kohtutäiturile sundtäitmisele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik ei tunne end
karistatuna, kui talle määratud rahatrahv jääb tasumata ja ta ei ole võimeline seda täitma.
Oma kaebuses kinnitab menetlusalune isik olevat eraisiku pankrotis, mistõttu ei ole
varasemalt määratud rahatrahv tasutud. Arvestades ülaltoodut jääb kohtuvälisele menetlejale
arusaamatuks menetlusaluse isiku kaebuses esitatud taotlus määrata talle uus rahatrahv.
Esiteks, kuidas ta suudab seda karistust täita, ja teiseks, pidi ta esmalt tasuma varasema
rahatrahvi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku käitumine näitab
üheselt seda, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida ja isik käitub endiselt liiklust
ohustaval viisil, mistõttu on tema rahaline mõjutamine ammendunud ja tema suhtes tuleb
kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunnib teda õiguskuulekusele ja eemaldab ta liiklusest ja
mida saab ta täita. Seega on tegemist olukorraga, mille puhul on juhtimisõiguse äravõtmine
möödapääsmatu ning ka ainus loogiline jätk. Karistus peab hakkama mõju avaldama,
hoidmaks isikut seadusekuulekusel. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest
määratakse karistusena juhtimisõiguse äravõtmine.
Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille säilitamiseks tuleb järgida liiklusreegleid.
Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks
ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt eemaldada. Menetlusalune isik,
kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse on teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega
sätestatud sanktsioonidest. Lisaks sellele see ei ole esimene kord, kui menetlusalune isik juhib
mootorsõidukit ületades suurimat lubatud sõidukiirust. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik
ette näha, millised negatiivsed tagajärjed (millest kirjutab ta oma kaebuses) tema õigusvastase
käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende
tagajärgede eest kaitsta, säilitades sellega nii vajamineva juhtimisõiguse. Kõik võimalikud
negatiivsed tagajärjed olid menetlusalule isikule teada enne antud väärteo toimepanemist.
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda
erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmist või selle tühistamist.
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitajale määratud karistuse liik ja määr -
juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks (s.o väiksem, kui sanktsiooni keskmine määr) on
vastavuses nii teo raskusega kui ka menetlusaluse isiku süüga. Määratud karistus on eesmärki
täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvide ja riigikohtu lahenditega. Menetlusaluse
isiku poolt pakutud karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol kuni ühe kuu jooksul ei ole
ajakohane. Antud karistuse määr (üks kuu) on ebaproportsionaalne teo raskusega ning
menetlusaluse isiku süüga. See karistus ei täida karistuse eesmärki (mõjutada isikut
seadusekuulekalt käituma) ning ei vasta õiguskorra kaitsmise huvidele ega Riigikohtu
praktikast tulenevatele põhimõtetele.
KOHTU SEISUKOHT
VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse
kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on
saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha
kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei
soovi kohtuistungist osa võtta.
Süüdistus puudutab LS § 50 lg 5 p 3 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi.
Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid:
Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (dtl 37-38), mille kohaselt 27.07.2025 kell 23.43 mõõdeti
Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas Kohtla-Järve-Mäetaguse tee 6. km-l sõiduki xxx
reg.nr xxx sõidukiiruseks 80 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 30 km/h.
Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h, lõplik mõõtetulemus 77 km/h. Mõõtja
sõiduk seisis paremal. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal vastassuunas, lähenes patrullautole.
Teel liikus üksinda.
Tunnistaja ülekuulamise protokoll (dtl 39-40), mille kohaselt xxx olles patrullis 27.07.2025
kell 23.43 Kohtla-Järve – Mäetaguse tee 6. km-l fikseeris sõidukil xxx kiiruseks 80 km/h,
lubatud kiirus oli 30 km/h. Auto peeti kinni, roolis oli Rivo Leppik, kes oli rikkumisega nõus.
Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (dtl 41-42), mille kohaselt Rivo Leppik andis
ütlusi, et pindamistööd olid lõppenud, kuid 30 km/h piirangu märk oli veel üleval. Teeolud
olid head, vastutulevaid autosid ei olnud, kui oleks vastu tulnud auto, oleks kiiruse maha
pidurdanud. Kahetseb tegu.
Täitmisavaldus (dtl 43), mille kohaselt esitas kohtuväline menetleja 11.12.2024 kohtutäiturile
avalduse täitemenetluse algatamiseks Rivo Leppiku suhtes 16.08.2024 otsusega mõistetud
rahatrahvi 200 euro sissenõudmiseks.
Karistusregistri väljavõte (dtl 45), mille kohaselt on Rivo Leppikul 1 kehtiv väärteokaristus
kiiruse ületamise eest. Trahv tasumata.
Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja
ütluste usaldusväärsuses. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja
annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi.
LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juhti ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud
kiirusest.
Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestab:
Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse
äravõtmisega kuni 12 kuuni.
Liiklusseaduse § 227 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise
isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.
Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud
sõidukiiruse ületamises.
Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit
väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, ületades lubatud sõidukiirus mitte vähem, kui 47
m/h.
Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli tegu asulavälise teega. Seadme lugem
näitas 80 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 3 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval
teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 47 km/h.
Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on kooskõlas tunnistaja xxx ütlustega, mille
kohaselt patrullpolitsei fikseeris 27.07.2025 kell 23.43 Kohtla-Järve – Mäetaguse tee 6. km-l
sõidukil Rivo Leppiku juhtinud sõiduki xxx kiiruseks 80 km/h, lubatud kiirus oli 30 km/h.
Käesolevas asjas on kiirusmõõte seadme kasutamise protokolliga ja tunnistaja ütlustega
tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et Rivo Leppik juhtis 27.07.2025 kell
23.43 sõiduautot liiklusmärgi 30 km/h mõjupiirkonnas kiirusega 80+-3 km/h, ületades kiirust
mitte vähem kui 47 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 50 lg 5 p 3 ja kvalifitseeritud
Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi.
Rivo Leppik tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb tegu. Vaidluse esemeks on karistuse
määramine, mida tuleks menetlusaluse isiku arvates vähendada või mõista karistuseks
rahatrahv või arest tingimisi katseajaga või 1 kuuks juhtimisõiguse äravõtmist.
KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et
Rivo Leppik täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi otsese tahtlusega.
KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab
süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
Rivo Leppik sõiduki autojuhina sõites asulavälisel teel ja märgates 30 km/h piirangu märki,
ületas tahtlikult kiirust. Tema ütluste kohaselt olid tee pindamistööd lõppenud, kuid märk oli
jäänud eemaldamata. Kuna teisi autosid teel ei olnud, eiras ta Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3
sätteid. Rivo Lepiku enda tegevuse õigustamiseks toodud asjaolud, et „tööd olid lõppenud ja
teehooldaja ei olnud jõudnud kiiruspiirangu märki eemaldada, kuna oli nädalavahetus“, on
Rivo Lepiku isiklik arvamus ja oletus – tegelikkuses oli liiklusmärk paigaldatud, kehtiv ja
kõik liikluses osalevad isikud peavad liiklusmärke arvestama ja täitma. Samuti teiste autode
puudumine teel ei ole põhjus kiirusepiiranguid rikkuda. Kohtu hinnangul Rivo Lepik, nähes
kiirust piiravat märki, tahtlikult ja sihilikult ületas lubatud kiirust, seega pani toime väärteo
otsese tahtlusega.
Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud
õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse §
227 lg 3 järgi.
Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja
subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
Kohus on seisukohal, et Rivo Leppik pani talle inkrimineeritava väärteo toime
süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise
ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja
väärtegudes.
Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud
väärteomenetlusõigust.
KARISTUS
19.08.2025 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega Rivo Leppik tunnistati süüdi ning
karistati LS § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.
Kaebuse esitaja palus mõista kergem karistus, kuna ta sõidab sõidujagamise teenuse kaudu
taksot ja see on tema ainus sissetulek. Samuti on tal xxxx last, keda on vaja viia kooli,
lasteaeda ja arsti juurde. Kaebuse esitaja palus määrata rahatrahv või vähendada
juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega 1 kuuni või mõista arest tingimisi katseajaga.
Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud
karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust
kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi
süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.
LS § 227 lg 3 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ehk summas 1600 eurot,
aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.
Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü
tunnistamine/kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.
Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks, mis on
keskmisest määrast väiksem.
Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus
suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise
aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on
esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1)
Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise
alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel.
Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul
arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga
teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja
prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo
3-1-1-14-07, p 6)
Rivo Leppik pani tahtlikult ja teadlikult toime ühe väärteo, mis on toime pandud otsese
tahtlusega. Rivo Leppikul on üks kehtiv väärteokaristust, mis on samuti seotud kiiruse
ületamisega. Käesolevaks ajaks on rahatrahvi tasumata. Rivo Leppik märkis kaebuses, et
kuina tal on eraisiku pankrot, siis läks trahv pankroti alla. Seega saab kohus järeldada, et Rivo
Leppikul puuduvad rahalised vahendid trahvide tasumiseks. Seetõttu ei ole kohtul võimalik
mõista talle veel ühte rahatrahvi, mis jääks nagunii tasumata ning ei isiku üldse ei tunne
ennast karistatus. Samas märgib kohus, et antud juhul ei saa Rivo Leppikule mõista aresti,
kuna tegu on raskeima karistusliigina väärteo toimepanemise eest, kuid kohus ei saa kaebuse
esitamisel raskendada isiku olukorda. Samuti selgitab kohus, et karistusest tingimisi
vabastamist katseajaga kohaldatakse vaid kriminaalmenetluses ning väärteomenetluses seda
teha ei saa.
Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusaluse isiku poolt ületatud
sõidukiirus oli suur, mitte vähem kui 47 km/h. Oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii
enda, kui ka oma kaasreisijate ja teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Menetlusalusel isikul on
üks kehtiv väärteokaristus, mis on seotud sõidukiiruse ületamisega. Seega aasta jooksul on see
juba teine samalaadne õigusrikkumine. Seejuures peab kohtuväline menetleja vajalikuks
märkida, et võrreldes varasema väärteoga on menetlusaluse isiku käitumine ajas muutunud
ohtlikumaks ning menetlusalune isik on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud veelgi
suuremas määras.
Kohus nõustub, et kohtuvälise menetleja poolt valitud karistuse liik on õige, kuid peab
õiglaseks vähendada juhtimisõiguse äravõtmist ühe kuu võrra. Samuti, arvestades
väärteotoimepanemise asjaolusid (suur kiiruse ületamine), menetlusalust isikut (varem on
karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest ja eelmine karistus ei mõjutanud isikut - ta
jätkas liiklussüütegude toimepanemist), ei nõustu kohus menetlusaluse isiku seisukohaga, et
üheks karistuse liigiks võis olla juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks.
Samas arvestab kohus Rivo Leppiku isiklikke asjaolusid, et ta kahetseb oma tegu ja tunnistab
oma süüd. Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmisest väiksemas määras ning isikule
määratud karistus ei vasta isiku süü suurusele. Karistuse suurust tuleb vähendada.
Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse
süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-6-17 p 16 märkinud: „sõiduki
juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et
isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on
tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks
alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (vt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11).
Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada milline
karistus avaldab isikule mõju. Tegu on teise kiiruse ületamisega ühe aasta jooksul, ning
eelnev rahatrahv pole tasutud, samuti puuduvad tal rahalised vahendid. Rahatrahv pole Rivo
Leppikule ilmselgelt mõju avaldanud ning talle tuleb karistuseks mõista juhtimisõiguse
äravõtmine, et ta ei paneks enam toime liiklusrikkumisi. Samas ei pea kohus põhjendatuks
võtta talt juhtimisõigus ära kohe 4 kuuks, kuna tegu on esmase selle karistusliigi
kohaldamisega Rivo Leppik suhtes. Kohtu hinnangul Kohus peab piisavaks võtta
juhtimisõigus ära 3 kuuks.
KOHTU MEETMED
Rivo Leppiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt, tühistada kohtuvälise menetleja Ida
Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja
Malahhova 19.08.2025.a otsus nr 2440,25,003953 karistuse mõistmise osas ning teha selles
osas uus otsus. Juhtimisõiguse äravõtmise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise kuupäev.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik
Larissa Prokopenko