Legislator Case Law & Legislation
4-25-3167/12 AI generated

4-25-3167/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 4-25-3167/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. linnas Kohtla-Järve-Mäetaguse tee 6. km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 80+- 3 km/h.

Legislator headnote

AI generated

4-25-3167/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: linnas Kohtla-Järve-Mäetaguse tee 6. km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 80+- 3 km/h.

Keywords

AI generated
excessive speed traffic violation extreme speeding offence principle of expeditious proceedings speed reading illegal overtaking manoeuvre
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. september 2025 Jõhvi

Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-25-3167

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Väärteoasi kaebemenetluses

Rivo Leppik kaebus Ida Prefektuuri 19.08.2025

otsusele väärteoasjas nr 2440,25,003953

Menetlusalune isik

Rivo Leppik, isikukood 39203172210, elukoht xxx

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Rahuldada Rivo Leppik kaebus osaliselt.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 19.08.2025 otsus väärteoasjas nr

2440,25,003953 karistuse määramise osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda

menetlusaluse isiku olukorda.

Liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel mõista Rivo Leppikule juhtimisõiguse äravõtmine 3

kuuks.

Juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Rivo Leppik kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile, Transpordiametile ja kaebuse esitajale VTMS § 135 lg 5

kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kättesaamise kuupäevast.

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 16. oktoobrist 2025.a.

MENETLUSE KÄIK

28.07.2025 koostas Ida prefektuuri patrullpolitseinik Eenok Sepp väärteoprotokolli Rivo

Leppik suhtes selle fakti kohta, et 27.07.2025 kell 23.45 Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve

linnas Kohtla-Järve-Mäetaguse tee 6. km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 80+- 3 km/h.

Suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 30 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte

vähem, kui 47 km/h.

Nimetatud tegudega rikkus Rivo Leppik LS § 50 lg 5 p 3. Rivo Leppik tegu on

kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi.

Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi

eriasjade uurija Asja Malahhova tegi 19.08.2025.a otsuse nr 2440,25,003953, milles leidis, et

isiku rikkumine on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega ning kiirusmõõturi

kasutamise protokolliga.

Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis

mootorsõidukit (xxx registreerimismärgiga xxx) kiirusega 80 km/h +-3 km/h, lubatud suurim

kiirus sellel teelõigul 30 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h.

Menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS §

277 lg 3 alusel.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine/kahetsemine, raskendavad asjaolud

puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Rivo Leppikut LS § 227 lg 3 järgi

juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

19.08.2025 saabus Viru Maakohtule Rivo Leppiku kaebus 19.08.2025 tehtud otsuse peale

väärteoasjas nr 2440,25,003953.

KAEBUS

19.08.2025 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul mõista talle kergem

karistus. Kaebuse kohaselt antud teelõigul oli 30 piirang kuid pidamise tööd olid lõppenud

ja teehooldaja ei olnud jõudnud kiiruspiirangu märki eemaldada, kuna oli nädalavahetus.

Varasemast karistusest oli juba aasta möödas. Ja kuna tal on eraisiku pankrot, läks karistus

pankroti alla.

Rivo Leppik on xxx lapse isa ja laste kooli, lasteaeda ja arstidele sõiduks oleks tal juhtimise

õigust vaja. Peab käima igakuiselt keskmise lapsega xxx ja rongi, ning bussiajad ei klapi. xxx-

aastast last peab hommikuti viima autoga lasteaeda ja õhtuti tagasi tooma.

Ametilt on ta xxx, sõidab sõidujagamise teenuse kaudu taksot ja see on hetkel tema ainuke

sissetulek. Kahetseb tegu.

Samuti esitas Rivo Leppik 19.08.2025 kohtule kaebuse täienduse, mille kohaselt antud

teelõigul oli tol hetkel väga hõre liiklus, kogenud autojuhina oleks ta arvestanud vastu tuleva

sõidukiga. Kuna sel hetkel kedagi vastu ei tulnud ja oli asula väline tee ja teeolud olid head ja

ei olnud ka teelõigul lahtiseid kive, mis pindamisel on. Muidugi kahetseb väga oma tegu, aga

näeb, et karistus on liiga karm. Kohapeal politsei ametnikule, ütles sama, et ta ei ohustanud

kedagi ja oleks vastu tulnud sõiduk, oleks hoo veel maha pidurdanud 30 km/h peale. Ning

pani ka protokolli, kirja, et tema sissetulek sõltub lubadest, teeb xxx tööd.

21.08.2025 esitas Rivo Leppik täienduse kaebusele, milles avaldas, et ei soovi kohtuistungil

osaleda, nõus kirjaliku menetlusega. Taotleb leebemat karistust, kas rahatrahvi või aresti

tingimisi katseajaga, või 1 kuuks juhtimisõiguse äravõtmist.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja

otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise

toimepanemises on tõendatud ja selles osas vaidlus puudub ning põhjendatud oli ka määratud

karistus. Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus leebema karistuse

määramise osas rahuldamisele ei kuulu. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses märgitud

põhjendused ei ole sellised, millega oleks kohtuvälise menetleja 19.08.2025. a vastuvõetud

otsuse muutmine põhjendatud.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on tahtlikult toime pannud ühe

raskematest liiklusalastest väärtegudest LS § 227 lg 3 järgi (mootorsõidukijuhi poolt lubatud

suurima sõidukiiruse ületamine 41–60 kilomeetrit tunnis), mille eest on karistusena

ettenähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut s.o 1600 eurot, arest kuni 30 päeva või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 (kaheteistkümne) kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 2

kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist 3 (kolmest) kuust kuni 6 (kuue) kuuni.

Menetlusaluse isiku poolt ületatud sõidukiirus oli suur, mitte vähem kui 47 km/h. Kohtuväline

menetleja on seisukohal, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki

tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Kiiruse

ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada.

Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Isik

on juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud suuteline võimalikele

esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Väärtegu oli toime pandud

värskelt pinnatatud sõiduteel, mis omakorda suurendas liiklusohtu. Värskelt pinnatud

sõiduteel on kattekiht sageli veel libe, mis vähendab sõiduki haardumist teepinnaga,

raskendades ohutut juhtimist ja suurendades liiklusõnnetuse riski. Oma käitumisega seadis

isik reaalsesse ohtu nii enda, kui ka oma kaasreisijate ja teiste liiklejate elu, tervise ja vara.

Kohtuvälisele menetleja jääb arusaamatuks menetlusaluse isiku kaebustes esitatud argument:

„Antud teelõigul oli 30 piirang, kuid pidamise tööd olid lõppenud ja teehooldaja ei jõudnud

kiirusepiirangu eemaldada, kuna oli nädalavahetus“. Esiteks ei ole selge, kuidas jõudis

menetlusalune isik sellisele järeldusele. Teiseks pidi menetlusalune isik kiirusrežiimi

valimisel lähtuma mitte oma isiklikust seisukohast selle kohta, kas liiklusmärgid on

õigustatud paigaldatud, vaid liiklusmärkide nõuetest, kuna liiklusmärgid on paigaldatud

liiklusohutuse tagamiseks. Karistusregistri andmete kohaselt (seisuga 28.07.2025) oli

menetlusalusel isikul üks kehtiv väärteokaristus, mis on seotud sõidukiiruse ületamisega:

16.08.2024. a karistati menetlusalust isikut kohtuvälise menetleja otsusega LS § 227 lg 2

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 eurot (rahatrahv ei onud

tähtaegselt tasutud).

Seega aasta jooksul on see juba teine samalaadne õigusrikkumine. Seejuures peab kohtuväline

menetleja vajalikuks märkida, et võrreldes varasema väärteoga on menetlusaluse isiku

käitumine ajas muutunud ohtlikumaks ning menetlusalune isik on lubatud suurimat

sõidukiirust ületanud veelgi suuremas määras. Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab

tema ilmset üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja -reeglitesse ning hoolimatust oma

tegudesse nende toimepanemise ajal. Menetlusalune isik ei ole oma eelnevat väärtegu ning

kaasnevat karistust hinnates mitte midagi õppinud ega oma liikluskäitumises muutnud.

Lisaks sellele varem määratud rahatrahv on menetlusaluse isiku poolt tasumata ning saadetud

kohtutäiturile sundtäitmisele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik ei tunne end

karistatuna, kui talle määratud rahatrahv jääb tasumata ja ta ei ole võimeline seda täitma.

Oma kaebuses kinnitab menetlusalune isik olevat eraisiku pankrotis, mistõttu ei ole

varasemalt määratud rahatrahv tasutud. Arvestades ülaltoodut jääb kohtuvälisele menetlejale

arusaamatuks menetlusaluse isiku kaebuses esitatud taotlus määrata talle uus rahatrahv.

Esiteks, kuidas ta suudab seda karistust täita, ja teiseks, pidi ta esmalt tasuma varasema

rahatrahvi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku käitumine näitab

üheselt seda, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida ja isik käitub endiselt liiklust

ohustaval viisil, mistõttu on tema rahaline mõjutamine ammendunud ja tema suhtes tuleb

kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunnib teda õiguskuulekusele ja eemaldab ta liiklusest ja

mida saab ta täita. Seega on tegemist olukorraga, mille puhul on juhtimisõiguse äravõtmine

möödapääsmatu ning ka ainus loogiline jätk. Karistus peab hakkama mõju avaldama,

hoidmaks isikut seadusekuulekusel. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest

määratakse karistusena juhtimisõiguse äravõtmine.

Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille säilitamiseks tuleb järgida liiklusreegleid.

Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks

ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt eemaldada. Menetlusalune isik,

kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse on teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega

sätestatud sanktsioonidest. Lisaks sellele see ei ole esimene kord, kui menetlusalune isik juhib

mootorsõidukit ületades suurimat lubatud sõidukiirust. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik

ette näha, millised negatiivsed tagajärjed (millest kirjutab ta oma kaebuses) tema õigusvastase

käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende

tagajärgede eest kaitsta, säilitades sellega nii vajamineva juhtimisõiguse. Kõik võimalikud

negatiivsed tagajärjed olid menetlusalule isikule teada enne antud väärteo toimepanemist.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda

erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmist või selle tühistamist.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitajale määratud karistuse liik ja määr -

juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks (s.o väiksem, kui sanktsiooni keskmine määr) on

vastavuses nii teo raskusega kui ka menetlusaluse isiku süüga. Määratud karistus on eesmärki

täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvide ja riigikohtu lahenditega. Menetlusaluse

isiku poolt pakutud karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol kuni ühe kuu jooksul ei ole

ajakohane. Antud karistuse määr (üks kuu) on ebaproportsionaalne teo raskusega ning

menetlusaluse isiku süüga. See karistus ei täida karistuse eesmärki (mõjutada isikut

seadusekuulekalt käituma) ning ei vasta õiguskorra kaitsmise huvidele ega Riigikohtu

praktikast tulenevatele põhimõtetele.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

Süüdistus puudutab LS § 50 lg 5 p 3 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi.

Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid:

Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (dtl 37-38), mille kohaselt 27.07.2025 kell 23.43 mõõdeti

Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas Kohtla-Järve-Mäetaguse tee 6. km-l sõiduki xxx

reg.nr xxx sõidukiiruseks 80 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 30 km/h.

Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h, lõplik mõõtetulemus 77 km/h. Mõõtja

sõiduk seisis paremal. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal vastassuunas, lähenes patrullautole.

Teel liikus üksinda.

Tunnistaja ülekuulamise protokoll (dtl 39-40), mille kohaselt xxx olles patrullis 27.07.2025

kell 23.43 Kohtla-Järve – Mäetaguse tee 6. km-l fikseeris sõidukil xxx kiiruseks 80 km/h,

lubatud kiirus oli 30 km/h. Auto peeti kinni, roolis oli Rivo Leppik, kes oli rikkumisega nõus.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (dtl 41-42), mille kohaselt Rivo Leppik andis

ütlusi, et pindamistööd olid lõppenud, kuid 30 km/h piirangu märk oli veel üleval. Teeolud

olid head, vastutulevaid autosid ei olnud, kui oleks vastu tulnud auto, oleks kiiruse maha

pidurdanud. Kahetseb tegu.

Täitmisavaldus (dtl 43), mille kohaselt esitas kohtuväline menetleja 11.12.2024 kohtutäiturile

avalduse täitemenetluse algatamiseks Rivo Leppiku suhtes 16.08.2024 otsusega mõistetud

rahatrahvi 200 euro sissenõudmiseks.

Karistusregistri väljavõte (dtl 45), mille kohaselt on Rivo Leppikul 1 kehtiv väärteokaristus

kiiruse ületamise eest. Trahv tasumata.

Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja

ütluste usaldusväärsuses. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja

annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juhti ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud

kiirusest.

Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestab:

Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni 12 kuuni.

Liiklusseaduse § 227 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise

isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud

sõidukiiruse ületamises.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit

väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, ületades lubatud sõidukiirus mitte vähem, kui 47

m/h.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli tegu asulavälise teega. Seadme lugem

näitas 80 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 3 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval

teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 47 km/h.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on kooskõlas tunnistaja xxx ütlustega, mille

kohaselt patrullpolitsei fikseeris 27.07.2025 kell 23.43 Kohtla-Järve – Mäetaguse tee 6. km-l

sõidukil Rivo Leppiku juhtinud sõiduki xxx kiiruseks 80 km/h, lubatud kiirus oli 30 km/h.

Käesolevas asjas on kiirusmõõte seadme kasutamise protokolliga ja tunnistaja ütlustega

tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et Rivo Leppik juhtis 27.07.2025 kell

23.43 sõiduautot liiklusmärgi 30 km/h mõjupiirkonnas kiirusega 80+-3 km/h, ületades kiirust

mitte vähem kui 47 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 50 lg 5 p 3 ja kvalifitseeritud

Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi.

Rivo Leppik tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb tegu. Vaidluse esemeks on karistuse

määramine, mida tuleks menetlusaluse isiku arvates vähendada või mõista karistuseks

rahatrahv või arest tingimisi katseajaga või 1 kuuks juhtimisõiguse äravõtmist.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

Rivo Leppik täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Rivo Leppik sõiduki autojuhina sõites asulavälisel teel ja märgates 30 km/h piirangu märki,

ületas tahtlikult kiirust. Tema ütluste kohaselt olid tee pindamistööd lõppenud, kuid märk oli

jäänud eemaldamata. Kuna teisi autosid teel ei olnud, eiras ta Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3

sätteid. Rivo Lepiku enda tegevuse õigustamiseks toodud asjaolud, et „tööd olid lõppenud ja

teehooldaja ei olnud jõudnud kiiruspiirangu märki eemaldada, kuna oli nädalavahetus“, on

Rivo Lepiku isiklik arvamus ja oletus – tegelikkuses oli liiklusmärk paigaldatud, kehtiv ja

kõik liikluses osalevad isikud peavad liiklusmärke arvestama ja täitma. Samuti teiste autode

puudumine teel ei ole põhjus kiirusepiiranguid rikkuda. Kohtu hinnangul Rivo Lepik, nähes

kiirust piiravat märki, tahtlikult ja sihilikult ületas lubatud kiirust, seega pani toime väärteo

otsese tahtlusega.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud

õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse §

227 lg 3 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja

subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus on seisukohal, et Rivo Leppik pani talle inkrimineeritava väärteo toime

süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise

ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja

väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud

väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

19.08.2025 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega Rivo Leppik tunnistati süüdi ning

karistati LS § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Kaebuse esitaja palus mõista kergem karistus, kuna ta sõidab sõidujagamise teenuse kaudu

taksot ja see on tema ainus sissetulek. Samuti on tal xxxx last, keda on vaja viia kooli,

lasteaeda ja arsti juurde. Kaebuse esitaja palus määrata rahatrahv või vähendada

juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega 1 kuuni või mõista arest tingimisi katseajaga.

Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud

karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi

süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.

LS § 227 lg 3 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ehk summas 1600 eurot,

aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü

tunnistamine/kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks, mis on

keskmisest määrast väiksem.

Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus

suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise

aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on

esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1)

Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise

alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel.

Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul

arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga

teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja

prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo

3-1-1-14-07, p 6)

Rivo Leppik pani tahtlikult ja teadlikult toime ühe väärteo, mis on toime pandud otsese

tahtlusega. Rivo Leppikul on üks kehtiv väärteokaristust, mis on samuti seotud kiiruse

ületamisega. Käesolevaks ajaks on rahatrahvi tasumata. Rivo Leppik märkis kaebuses, et

kuina tal on eraisiku pankrot, siis läks trahv pankroti alla. Seega saab kohus järeldada, et Rivo

Leppikul puuduvad rahalised vahendid trahvide tasumiseks. Seetõttu ei ole kohtul võimalik

mõista talle veel ühte rahatrahvi, mis jääks nagunii tasumata ning ei isiku üldse ei tunne

ennast karistatus. Samas märgib kohus, et antud juhul ei saa Rivo Leppikule mõista aresti,

kuna tegu on raskeima karistusliigina väärteo toimepanemise eest, kuid kohus ei saa kaebuse

esitamisel raskendada isiku olukorda. Samuti selgitab kohus, et karistusest tingimisi

vabastamist katseajaga kohaldatakse vaid kriminaalmenetluses ning väärteomenetluses seda

teha ei saa.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusaluse isiku poolt ületatud

sõidukiirus oli suur, mitte vähem kui 47 km/h. Oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii

enda, kui ka oma kaasreisijate ja teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Menetlusalusel isikul on

üks kehtiv väärteokaristus, mis on seotud sõidukiiruse ületamisega. Seega aasta jooksul on see

juba teine samalaadne õigusrikkumine. Seejuures peab kohtuväline menetleja vajalikuks

märkida, et võrreldes varasema väärteoga on menetlusaluse isiku käitumine ajas muutunud

ohtlikumaks ning menetlusalune isik on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud veelgi

suuremas määras.

Kohus nõustub, et kohtuvälise menetleja poolt valitud karistuse liik on õige, kuid peab

õiglaseks vähendada juhtimisõiguse äravõtmist ühe kuu võrra. Samuti, arvestades

väärteotoimepanemise asjaolusid (suur kiiruse ületamine), menetlusalust isikut (varem on

karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest ja eelmine karistus ei mõjutanud isikut - ta

jätkas liiklussüütegude toimepanemist), ei nõustu kohus menetlusaluse isiku seisukohaga, et

üheks karistuse liigiks võis olla juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks.

Samas arvestab kohus Rivo Leppiku isiklikke asjaolusid, et ta kahetseb oma tegu ja tunnistab

oma süüd. Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmisest väiksemas määras ning isikule

määratud karistus ei vasta isiku süü suurusele. Karistuse suurust tuleb vähendada.

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse

süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-6-17 p 16 märkinud: „sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et

isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on

tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks

alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11).

Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada milline

karistus avaldab isikule mõju. Tegu on teise kiiruse ületamisega ühe aasta jooksul, ning

eelnev rahatrahv pole tasutud, samuti puuduvad tal rahalised vahendid. Rahatrahv pole Rivo

Leppikule ilmselgelt mõju avaldanud ning talle tuleb karistuseks mõista juhtimisõiguse

äravõtmine, et ta ei paneks enam toime liiklusrikkumisi. Samas ei pea kohus põhjendatuks

võtta talt juhtimisõigus ära kohe 4 kuuks, kuna tegu on esmase selle karistusliigi

kohaldamisega Rivo Leppik suhtes. Kohtu hinnangul Kohus peab piisavaks võtta

juhtimisõigus ära 3 kuuks.

KOHTU MEETMED

Rivo Leppiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt, tühistada kohtuvälise menetleja Ida

Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja

Malahhova 19.08.2025.a otsus nr 2440,25,003953 karistuse mõistmise osas ning teha selles

osas uus otsus. Juhtimisõiguse äravõtmise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise kuupäev.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko