2-25-114178/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-25-114178

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi T.C vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

335 eurot 29 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659),

lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: T.C (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista T.C-lt Elisa Eesti AS kasuks välja võlgnevus 284 eurot 21 senti (põhinõue 215

eurot 28 sent ja sissenõutavaks muutunud viivis 68 eurot 93 senti).

3. Mõista T.C-lt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis põhinõudelt (215 eurolt 28 sendilt)

alates 29. augustist 2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,065% päevas.

4. Jätta menetluskulud T.C kanda.

5. Mõista T.C-lt Elisa Eesti AS kasuks välja menetluskulud 205 eurot.

6. Mõista T.C-lt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis menetluskuludelt (205 eurolt) alates

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 28. augustil 2025 Tartu Maakohtule T.C-lt (kostja) vastu

hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevus 284 eurot 21 senti (põhinõue

215 eurot 28 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 68 eurot 93 senti). Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20. detsembril 2023 liitumislepingu nr nr 16565917

internetiteenuse osutamiseks mobiiltelefoninumbrile xxxxxxx ja 26. aprillil 2024

liitumislepingu nr 16400121 teleteenuse osutamiseks. Kostja sõlmis 18. jaanuaril 2024 vara

üürilepingu seadmele 4G ruuter - B525, mille igakuine üürimakse oli 5 eurot 07 senti ning

mille lepingujärgne maksumus oli 99 eurot. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved

2041532316, 2041830466, 2042213825 ja 2042587356, mille võlgnevus kokku on 217 eurot

80 senti. Hageja ütles lepingud üles 26. aprillil 2024.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud elukaaslase vahendusel

23. septembril 2025. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (7. oktoobriks 2025) ega ka hiljem

hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest.

Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt

kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud

asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu

rahuldab kohus hagi.

4. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud

osamaksetega vara müügilepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepingutega, mistõttu ei

kohaldu nendele lepingutele tarbijakrediidi sätted. Kostja kohustus osamaksetena tasuma

seadme maksumuse. Intressi, lepingutasu ega muid tasusid ei lisandunud

5. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 85 eurot. Menetlusosalist esindanud

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu

kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja

ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11).

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist TsMS § 4842 sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu

hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on

käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 85

eurot.

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud 205 eurot (100 + 20 + 85) põhjendatud ja vajalikud.

Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik