2-23-17001/21 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-17001

Tsiviilasi

W.M hagi R.U vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: W.M (isikukood XXX)

Kostja: R.U (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata W.M-i vastuväide kohtu tegevusele.

2. Jätta läbi vaatamata W.M-i hagi R.U vastu kahju hüvitamiseks.

3. Jätta menetluskulud W.M-i kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on W.M-i (hageja) hagi R.U (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja A/C Ekspert OÜ (kustutatud) võlausaldaja. Hageja tellis A/C

Ekspert OÜ-lt õhk-vesi soojuspumba ning tasus selle eest ettemaksuna 5380 eurot 80 senti. A/

C Ekspert OÜ tellitud kaupa hagejale ei tarninud. Hageja taganes müügilepingust, kuid ei ole

ettemaksu tagasi saanud.

Kostja oli A/C Ekspert OÜ ainuosanik, juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Kostja esitas

pankrotiavalduse A/C Ekspert OÜ nimel. Ajutise halduri info selgus, et kostja kasutas hageja

makstud raha isiklike kohustuste täitmiseks. Tartu Maakohus lõpetas 7. detsembri 2022

määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9946 A/C Ekspert OÜ pankrotimenetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

Hageja tugineb sellele, et kostja on teinud tehinguid ettevõtte varaga, mis on ettevõtte

majanduslikku seisu ja käivet arvestades kahjumlikud ning oleks pidanud ettevõtte

majanduslikust olukorrast ja äriseadustikust (ÄS § 180 lg 51) tulenevalt juhatuse liikmena

viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama

kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

2. Kostja vaidleb hagile vastu.

3. Kohus selgitas 16. jaanuari 2025 eelistungil, et hageja peab välja tooma, mida juhatuse liige

on rikkunud. Hageja peab kohtule põhistama, et kostja ei täitnud pankrotiavalduse esitamise

kohustust.

4. Hageja esitas 3. veebruaril 2025 kohtule taotluse, milles palub nõuda A/C Ekspert OÜ

ajutise halduri aruannet koos konto väljavõtetega. Taotluse kohaselt soovib hageja tõendada, et

ei ole pärast hageja tasutud ettemaksu laekumist teinud tellimust ega ettemaksu seadme

soetamiseks oma partnerilt, vaid on ettemaksu kasutanud muudeks tegevusteks (äriühingu

töötasude, omanikulaenude jms katteks).

5. Kohus selgitas 25. juuni 2025 kohtunõudes, et hageja ei ole 3. veebruari 2025

menetlusdokumendis esitanud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks hagi menetleda. Hageja

toodud asjaolud selle kohta, et kostja on hageja tasutud ettemaksust tasunud muid kohustusi

ega ole tellinud hageja soovitud seadet, ei seondu kohtu hinnangul kostja pankrotiavalduse

esitamise kohustusega ja selle rikkumise tulemusena tekitatud kahjuga. Samuti selgitas kohus,

et hagejal tuleb konkreetselt välja tuua järgmised asjaolud: 1) millal muutus A/C Ekspert OÜ

püsivalt maksejõuetuks; 2) millal tekkis kostjal kui juhatuse liikmel kohustus esitada

pankrotiavaldus; 3) kui suures ulatuses oleks hagejal sel ajal olemas olnud nõuded

olnud võimalik rahuldada pankrotimenetluses, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud,

võrreldes tegeliku olukorraga. Kohus selgitas, et kui hageja ei esita kohtule eespool märgitud

asjaolusid, ei saa kohus hagi menetleda ja võib jätta hagi läbi vaatamata.

6. Hageja esitas 24. juulil 2025 kohtuniku taandamise taotluse, mille Tartu Maakohtu esimees

jättis 30. juuli 2025 määrusega rahuldamata.

Hageja esitas 9. augustil 2025 menetlusdokumendis vastuväite kohtu tegevusele.

KOHTU SEISUKOHT

7. Esmalt käsitleb kohus vastuväidet kohtu tegevusele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada

vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte

rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite

lahendab kohus määrusega.

Kohus saab hageja 9. augusti 2025 menetlusdokumendist aru selliselt, et tegemist on

vastuväitega kohtu tegevusele. Kohus on nii 16. jaanuari 2025 eelistungil kui ka 25. juuni

2025 kohtunõudes selgitanud, et hageja ülesandeks on kohtu ette tuua hagi rahuldamiseks

vajalikud asjaolud. Kohus ei saa tõendeid koguda enne, kui on selge, millistele asjaoludele

hageja tugineb. Menetlusosaline ei saa tuletada asjaolusid tõenditest. Seega jätab kohus

vastuväite rahuldamata.

8. Järgmisena käsitleb kohus hagi läbi vaatamata jätmist.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas võimalik hageja taotlevat eesmärki võimalik

saavutada. Arvestas hagiavalduses toodut ning eelistungit arutatut saaks hageja nõude

õiguslikuks aluseks olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. W.M-ilt on

hageja seisukohal, et kostja on rikkunud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat pankrotiavalduse

esitamise kohustust. Alternatiivselt tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud ÄS § 187 lg-

st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust.

9. Kohus on 16. jaanuari 2025 eelistungil ja 25. juuni 2025 kohtunõudes selgitanud, millised

asjaolud peab hageja kohtu ette tooma.

ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse

hindamiseks tuleb kohtul tuvastada, millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks ning

tekkis juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus. Seejärel saab kohus hinnata, kui

suures ulatuses oleks võlausaldaja sel ajal olemas olnud nõuded olnud võimalik rahuldada

pankrotimenetluses, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud, võrreldes tegeliku

olukorraga. See tähendab, et kindlaks tuleb teha vahe hageja nõuete hüpoteetilise ja tegeliku

rahuldamise määra vahel. Seega tuleb kohtul kahju olemasolu ja suuruse hindamiseks

tulenevalt VÕS § 127 lg-test 1 ja 4 võrrelda hageja varalist olukorda olukorraga, milles ta

oleks olnud juhul, kui kostja ei oleks ÄS § 180 lg-t 51 rikkunud (vt nt Riigikohtu 12. juuni

2019 otsus tsiviilasjas nr 2-14-50307, p 19.1).

Kohus selgitas, et hagejal tuleb konkreetselt välja tuua järgmised asjaolud: 1) millal muutus

A/C Ekspert OÜ püsivalt maksejõuetuks; 2) millal tekkis kostjal kui juhatuse liikmel kohustus

esitada pankrotiavaldus; 3) kui suures ulatuses oleks hagejal sel ajal olemas olnud nõuded

olnud võimalik rahuldada pankrotimenetluses, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud,

võrreldes tegeliku olukorraga.

10. Kohtu selgitusele vaatamata ei ole hageja hagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid kohtu

ette toonud. Hageja ei ole täpsustanud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega

seonduvat. Hageja 3. veebruari 2025 menetlusdokumendis toodud asjaolud selle kohta, et

kostja on hageja tasutud ettemaksust tasunud muid kohustusi ega ole tellinud hageja soovitud

seadet, ei seondu kostja pankrotiavalduse esitamise kohustusega ja selle rikkumise tulemusena

tekitatud kahjuga.

Asjaolu, et kostja on juhatuse liikmena hageja tasutud ettemaksust tasunud muid kohustusi (nt

töötajate töötasusid), ei tähenda seda, et kostja oleks mingit kohustust (nt hoolsuskohustust)

rikkunud. Samuti on kohus 25. juuni 2025 kohtunõudes selgitanud, et kui kostja ka rikkus ÄS

§ 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimaldaks see osaühingu

võlausaldajal nõuda VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist, kuna ÄS § 187 lg

1 kaitse-eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Lisaks saab

tulenevalt ÄS § 187 lg-st 4 osaühingu pankroti väljakuulutamise korral esitada juhatuse

liikme kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude ÄS § 187 lg 2

alusel üksnes pankrotihaldur (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-50307,

p 16.3).

11. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa kohus rahuldada hageja tõendite kogumise taotlust.

TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendite kogumise taotlemisel põhjendama,

millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite

kogumist taotleb. Menetlusosaline ei saa tuletada hagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid

tõenditest, vaid peab enne esitama vastavad asjaolud, mida tal on võimalik tõendada tõendite

kogumise tulemusena saadud tõenditega.

12. Eelneva tõttu jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

13. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses

sama hagieseme kohta üle kohtusse.

14. Hagi läbivaatamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja

kanda. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja menetluskulude nimekirja esitanud. Eelneva

tõttu määrab kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad.

15. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata,

esitada määruskaebuse. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik