2-23-131027/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-131027

Tsiviilasi

AS-i Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor hagi V. R.i

vastu 390 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

460,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

(registrikood 10588537), lepinguline esindaja Anzhela

Ternikova

Kostja V. R. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

24. september 2025

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V. R.ilt AS-i Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor kasuks võlgnevus

(põhinõue) 390 eurot ja seisuga 19. september 2023 sissenõutavaks muutunud

viivis 23,41 eurot.

3. Välja mõista V. R.ilt AS-i Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor kasuks viivis

protsendina põhinõudelt (390 eurolt) alates 21. septembrist 2023 kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta AS-i Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 25. septembri 2025 taotlus

rahuldamata ning hilinenult esitatud uued tõendid tähelepanuta.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud V. R.i kanda.

2. Välja mõista

V. R.ilt

AS-i Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

kasuks

menetluskuludena 763 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb V. R.il tasuda AS-le Eesti

Ettevõtluskõrgkool Mainor käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise

korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10

nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti

hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud

oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (hageja) esitas 03.08.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. R.i (kostja) vastu 439,90 euro saamiseks. Kostja esitas

23.08.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 31.08.2023 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 20.09.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista võlgnevuse 390 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 23,41 eurot ja

alates 21.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 01.09.2022 hagejaga õppelepingu nr XXX/tal.

Lepingu p 4.2.1 sätestab, et üliõpilane kohustub osalema kõrgkooli korraldatud õppes

ettenähtud mahus ning tasuma õppemaksu käesoleva lepingu kehtivuse ajal hageja nõukogu

otsusega kinnitatud dokumendi „Õppemaks ja õppeteenustasud“ alusel. Kostja soovis võtta

02.11.2022 akadeemilist puhkust, aga seda võlgnevuse tõttu hageja ei võimaldanud. Lepingu

p 5.11. näeb ette, et akadeemilist puhkust võimaldatakse vaid üliõpilasele, kes on tasunud

tähtaegselt õppemaksu ja/või muud lepingujärgsed maksed või kes on allkirjastanud

maksegraafiku võlgnevuste kustutamiseks. Hageja esitas 01.11.2022 kostjale arve summas

390 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 10.11.2022. Kostja on teinud 28.11.2022

eksmatrikuleerimise avalduse, kuid kostjale selgitati, et novembrikuu arvet ei tühistata, küll

aga ei esitata temale arveid edaspidiselt. Kostjale pakuti maksegraafikut, mille ta vastu võttis

ja omalt poolt allkirjastas. Kostja ei ole arvet tähtaegselt ega ka hiljem maksegraafiku järgi

tasunud.

Lepingu p 5.16. sätestab, et tähtaegselt tasumata õppemaksu ja muude lepingujärgsete

maksete õigeaegselt tasumata jätmisel võib hageja nõuda, üliõpilane aga kohustub tasuma

viivist seitse (7) protsenti aastas õigeaegselt tasumata summalt kuni võlgnevuste täieliku

tasumiseni.

4. Kostja tegi isiklikel põhjustel akadeemilise puhkuse avalduse 02.11.2022. Hageja lükkas

kostja taotluse tagasi vastavalt hageja õppekorralduseeskirja p-dele 102-104. Kostja avalduses

ei olnud välja toodud ühtegi alust akadeemilise puhkuse võtmiseks, mis on sätestatud

mainitud eeskirja p-s 102. Kostja tegi 28.11.2022 eksmatrikuleerimise avalduse. Selleks

hetkeks oli novembrikuu arve juba koostatud. Seejärel allkirjastas kostja 30.11.2022

maksegraafiku nimetatud arve tasumiseks. Kostja kinnitas nõude olemasolu graafikus

digitaalse allkirjaga.

5. Hageja ja kostja vahel on õppelepingust nr XXX/tal tulenev võlasuhe. Õppelepingu

kohaselt kohustub üliõpilane, käesoleval juhul kostja, osalema kõrgkooli korraldatud õppes

ettenähtud mahus ja tasuma õppemaksu õppelepingu kehtivuse ajal hageja nõukogu otsusega

kinnitatud dokumendi „Õppemaks ja õppeteenustasud“ alusel. Kostja jättis tasumata temale

hageja poolt esitatud arve summas 390 eurot, mis tulenes poolte vahel sõlmitud

õppelepingust. Võlgnevust soovis kostja tasuda maksegraafiku alusel, mille pooled ka

koostasid ja allkirjastasid.

KOSTJA VASTUVÄITED

6. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Kostja saatis mõistliku aja jooksul lepingust taganemise. Hageja ei ole lepingut lõpetanud.

Samuti ei ole kostja ülikooli loengutes käinud oktoobrist, kuigi selle eest oli makstud. Hagejal

ei ole õigust veel ühe kuu ettemaksu arvena kostjalt välja nõuda. Hageja ei ole kandnud

materiaalset kahju.

8. Lepingus ei ole ühtegi viidet hageja õppekorralduseeskirjadele ning nimetatud eeskirju ei

ole kostjale tutvustatud. Kostja ei ole samuti kusagil kinnitanud, et on nende eeskirjadega

tutvunud. Õppekorralduseeskirjad ei ole lepingu lahutamatu osa ning nendele ei saa lepingu

raames tugineda. Vastavalt lepingu p-le 5.11. võimaldatakse akadeemilist puhkust vaid

üliõpilasele, kes on tasunud tähtaegselt õppemaksu ja/või muud lepingujärgsed maksed või

kes on allkirjastanud maksegraafiku võlgnevuste kustutamiseks. Kuna lepingus ei ole viidet

õppekorraldusele, siis ei olnud kostja teadlik akadeemilise puhkuse võtmise tingimustest.

Hagejal puudub õigus antud õppeaine õpetamiseks vastavalt Eesti Hariduse Infosüsteemi

(EHIS) andmetele. EHIS-e info kohaselt ei ole registreeritud õppeainet nimega „äriõiguse

rakendus“ kõrghariduse programmi raames, mistõttu hagejal ei ole antud õppeainet

seaduslikku õigust pakkuda.

Kostja esitas 28.11.2022 eksmatrikuleerimise avalduse. Selleks ajaks oli novembrikuu arve

juba koostatud. Kostja allkirjastas maksegraafiku novembrikuu arve tasumiseks 30.11.2022

ainult seetõttu, et hageja ähvardas jätkata lepingust tulenevate arvete esitamist. Seda võib

vaadelda kui hageja poolt teostatud väljapressimist, kuna kostja ei saanud vabas vormis

lepingulisi kohustusi täita ja oli sunnitud allkirjastama maksegraafiku tingimustel, mis ei

olnud tema jaoks vastuvõetavad.

Vastavalt lepingu p-le 6.7.1., kui üliõpilane ei alusta õpinguid nelja nädala jooksul semestri

algusest või katkestab õpingud jooksval õppeaastal (põhjendamatult ei osale õppes vähemalt

neli nädalat), lõppeb leping automaatselt. Kostja ei ole osalenud õppetöös ning leiab, et leping

oleks pidanud vastavalt sellele punktile automaatselt lõppema.

Kostja ei ole saanud lepingus lubatud teenust kokkulepitud ja korrektsetel tingimustel,

mistõttu ei pea ta lepingust tulenevaid maksekohustusi põhjendatuks. Kostja ei ole lepingu

sõlmimise hetkest alates saanud teenust, mis vastaks lepingule ega ole osalenud õppetöös,

samuti puudub hagejal EHIS-e andmetel vastav akrediteering õppeainele „äriõiguse

rakendus“. Seetõttu on lepingu alusel väljastatud arved alusetud. Kuna teenust ei ole

korrektselt osutatud, palub kostja kõikide seni esitatud arvete tühistamist ja ettemaksu

tagastamist. Lepingust tulenevate nõuete esitamine ja arvetega seotud kohustuste kehtima

jäämine pärast eksmatrikuleerimise avalduse esitamist ei ole põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

10. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS §

444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse

kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg

1).

12. Hageja on esitanud nõude 30.11.2022 võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmiseks ja

viivise saamiseks. Esimene nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest

tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse

olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud

sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille

kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

13. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

hageja ja kostja sõlmisid 01.09.2022 õppelepingu nr XXX/tal, mille alusel asus kostja

õppima ärijuhtimise õppekavale (rakenduskõrgharidusõpe/122477), erialale

finantsjuhtimine, ja kohustus osalema hageja korraldatud õppes ettenähtud mahus ning

tasuma õppemaksu lepingu kehtivuse ajal hageja otsusega kinnitatud dokumendi

„Õppemaks ja õppeteenustasud“ alusel (dtl 26-33);

-

hageja esitas 01.11.2022 kostjale arve summas 390 eurot (dtl 34);

-

kostja soovis võtta 02.11.2022 akadeemilist puhkust, aga seda võlgnevuse tõttu hageja

ei võimaldanud;

-

kostja esitas 28.11.2022 eksmatrikuleerimise avalduse;

-

kostjale pakuti maksegraafikut, mille ta vastu võttis ja allkirjastas 29.11.2022, hageja

allkirjastas 30.11.2022 (dtl 36, koos tõlkega dtl 143-144);

-

kostja ei ole arvet tähtaegselt ega ka hiljem maksegraafiku järgi tasunud.

14. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal on lepingust tulenevalt täitmata kohustusi hageja

ees. Kostja leiab, et lepingust tulenevate nõuete esitamine ja arvetega seotud kohustuste

kehtima jäämine pärast eksmatrikuleerimise avalduse esitamist ei ole põhjendatud. Lisaks

tugineb kostja asjaoludele, et hagejal puudus õigus antud õppeaine õpetamiseks (st leping on

tühine) ning maksegraafiku novembrikuu arve tasumiseks allkirjastas ta ainult seetõttu, et

hageja ähvardas jätkata lepingust tulenevate arvete esitamist. Kostja näeb seda kui

väljapressimist.

15. Kohtu hinnangul on hageja ja kostja vahel õppelepingust tulenev võlasuhe ning

30.11.2022 on poolte vahel sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2

on kõnealune maksegraafik kui leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik.

16. Lepingu tõlgendamise reeglid on sätestatud VÕS §-s 29. Milline oli lepingupoolte ühine

tegelik tahe, peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tugineb. Võlatunnistusele

hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu

ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole määrava tähendusega. Analüüsida tuleb

võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste

asjaolusid, poolte huve jms. Kohus on eelnevalt 09.05.2025 määruses andnud asjas õigusliku

hinnangu ja selgitanud pooltele vastavat tõendamiskoormist (vt dtl 96-98).

17. Viidatud 30.11.2022 võlatunnistuses on kostja tunnistanud hagejale võlgnevuse tasumise

kohustust summas 390 eurot, milline tulenes poolte vahel sõlmitud õppelepingust ja selle

alusel esitatud arvest, ning palunud lubada võlgnevuse tasuda vastavalt maksegraafikule.

Kohtu hinnangul võlatunnistusest ega esitatud tõenditest teistsugust järeldust teha ei saa.

Võlatunnistuses kokkulepitu sõnatus on selge ning puudub kahtlus, et dokument väljendab

tahet, et kostja on nõus tasuma hageja poolt 01.11.2022 kostjale väljastatud arve summas 390

eurot. Võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine poolte kokkuleppel, st

võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale

võlatunnistuse (vt nt Riigikohtu 10.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23;

06.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21). Seega lasub tõendamiskoormus selle

kohta, et nõue puudub või ei ole sellise suurusega, kostjal.

18. Kostja leiab, et lepingust tulenevate nõuete esitamine ja arvetega seotud kohustuste

kehtima jäämine pärast eksmatrikuleerimise avalduse esitamist ei ole põhjendatud. Vaidlus

puudub, et vaidlusalune arve summas 390 eurot väljastati kostjale 01.11.2022 ning kostja

esitas 28.11.2022 eksmatrikuleerimise avalduse. Seega on arve esitatud kostjale enne

vastavasisulise avalduse tegemist. Veel puudub vaidlus asjaolus, et kostja soovis võtta

02.11.2022 akadeemilist puhkust, aga seda võlgnevuse tõttu hageja ei võimaldanud. Ka see

toiming toimus pärast arve esitamist. Kohtu hinnangul on põhjendamatu kostja väide, et ta ei

olnud teadlik akadeemilise puhkuse võtmise tingimustest, kuna talle ei oldud tutvustatud

hageja õppekorralduseeskirju. Õppelepingu p 4.2. näeb ette, et üliõpilane (kostja) kohustub:

osalema hageja korraldatud õppes ettenähtud mahus ning tasuma õppemaksu käesoleva

lepingu kehtivuse ajal hageja nõukogu otsusega kinnitatud dokumendi „Õppemaks ja

õppeteenustasud“ alusel (p 4.2.1.) ning järgima hageja õppekorralduseeskirja ja teisi õppe

korraldamiseks reguleerivate dokumentide nõudeid, mis on leitavad hageja kodulehel

(www.eek.ee) ja/või hageja õppeinfosüsteemis (p 4.2.2.). Õppelepingu p 5.11. sätestab, et

akadeemilist puhkust võimaldatakse vaid üliõpilasele, kes on tasunud tähtaegselt õppemaksu

ja/või muud lepingujärgsed maksed või kes on allkirjastanud maksegraafiku võlgnevuste

kustutamiseks. Seega tulenevad õppelepingust endast juba tingimused, kellele akadeemilist

puhkust võimaldatakse ning kuna viidatud punkt oli kostjal täitmata, ei võimaldanud hageja

kostjale akadeemilist puhkust võlgnevuse tõttu. Lisaks nähtub õppelepingu p-st 5.19., et

õppes mitteosalemine ja õppekorralduse toimingute mittetäitmine ei vabasta kohustusest

tasuda õppemaksu ja õppeteenustasusid. Vastavalt õppelepingu p-le 6.4. lõppeb leping pärast

üliõpilase eksmatrikuleerimist kõrgkoolist või lepingu ülesütlemisega lepingu punktis 6.6. ja

6.7. (ilmselt ekslikult märgitud 7.5. ja 7.6.) sätestatud korras. Kostja viidatud lepingu p 6.7.1.

ei sätesta lepingu automaatset lõppemist, vaid näeb ette õiguse hagejal leping üles öelda.

Vaidlus puudub, et hageja ei ole sellel alusel lepingut üles öelnud, vaid kostja esitas

28.11.2022 eksmatrikuleerimise avalduse, mille alusel leping lõppes. Kohtu hinnangul ei ole

kostja välja toonud ega tõendanud asjaolusid, et nõue tema suhtes puudub.

19. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 30.11.2022 maksegraafik on käsitletav deklaratiivse

võlatunnistusena ning selle aluseks olev nõue on tõendatud.

20. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud õppeleping ega maksegraafik

(võlatunnistus) tühised. Kohus selgitab, et tehingu tühistamise koosseisud on sätestatud

eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-des 92, 93, 94 ja 96. TsÜS § 90 lg-st 1

tulenevalt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla

mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras

tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 96 lg 1 näeb ette, et isik, kes tegi tehingu

õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald

oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit

mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise

poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. TsÜS § 98 lg 1 esimese

lause kohaselt toimub tehingu tühistamine sellesisulise avalduse tegemisega teisele poolele.

Tühistamisavalduse kehtivus sõltub selle vastavusest TsÜS §-des 92, 93, 94 ja 96 sätestatud

eeldustele ning on seotud TsÜS §-s 99 sätestatud tähtaegadega. TsÜS § 99 lg 1 p 1 järgi võib

tehingu tühistada ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava

asjaolu mõju lakkas.

21. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostja allkirjastanud maksegraafikut

novembrikuu arve tasumiseks ähvarduse/väljapressimise mõjul, st TsÜS § 96 lg-s 1 sätestatud

eeldus on täitmata. Seaduslike võimaluste kasutamine oma õiguste kaitseks ei ole

õigusvastane ähvardus. Lisaks ei ole kostja tühistamisavalduse tegemisel järginud TsÜS § 99

lg-s 1 sätestatud tähtaega ning on ka seetõttu tühistamise õiguse kaotanud. Kostja on

tühistamisavalduse (st tugines väidetavale ähvardusele/väljapressimisele) esitanud 04.11.2024

seisukohas, st lasknud TsÜS § 99 lg 1 p-st 1 tuleneva tähtaja mööda.

22. Seoses kostja väitega, et hagejal puudus õigus õppeaine „äriõiguse rakendus“ õpetamiseks

märgib kohus järgmist. Kostja väidete järgi puudub hagejal õigus antud õppeaine õpetamiseks

vastavalt Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetele (dtl 88-89). Kohus kostja väidetega

ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt asus kostja õppima ärijuhtimise õppekavale

(rakenduskõrgharidusõpe/122477), erialale finantsjuhtimine (vt õppelepingu p 3.1.). Eesti

Kõrghariduse Kvaliteediagentuur (EKKA) tegeleb Eestis kõrgkoolide ja õppekavade

kvaliteedi hindamisega. EKKA andmetel sai hageja institutsionaalse akrediteeringu

07.06.2021 kehtivusega 7 aastat kõrvaltingimusega (vt Mainor_IA_otsus.pdf). EHIS on riiklik

register, kus on kirjas kõik kõrgkoolide ametlikud õppekavad. Nimetatud registrist nähtub, et

hagejal on alates 12.08.2010 tähtajatult õigus õpet läbi viia õppelepingus märgitud

ärijuhtimise õppekavas (õppekava kood 122477) (vt EHIS: Avalik). Ka kostja esitatud

tõendid (dtl 88-89) on saadud EHIS-est. Kostja tõendid ei tõenda, et hagejal puudub õigus

antud õppeaine õpetamiseks. Kohus on eelnevalt tuvastanud samast registrist vastupidised

andmed. Seega on kostja vastavasisulised väited hagejal akrediteeringu puudumise kohta

alusetud.

23. Arvestades ülaltoodut, kuulub hageja nõue võlgnevuse 390 euro väljamõistmiseks kostjalt

rahuldamisele.

24. Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja poolt esitatud viivisenõue. Kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

25. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 23,41

eurot (s.o õppelepingu p-s 5.16. kokku lepitud viivisemääras 7% aastas ajavahemiku

11.11.2022-19.09.2023 eest) ning edasi viivist seadusjärgses määras alates 21.09.2023 kuni

põhinõude täitmiseni. Hageja viivisenõudele ei ole kostja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud.

26. Kohtu hinnangul ei ole sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine viivisemääras 7%

aastas käesoleval juhul põhjendatud. Kohus möönab, et poolte vahel sõlmitud õppelepingu p-

st 5.16. tuleneb küll selline määr, kuid võlatunnistusel vastavas määras viivisekokkulepe

puudub. Seega ei saa kohtu arvates järeldada, et pooled olid sellises viivisemääras kokku

leppinud. Eeltoodu ei võta hagejalt siiski õigust nõuda viivist seadusjärgses ulatuses. Kohus

osundab siinkohal Riigikohtu 07.11.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05 (p 16) avaldatud

seisukohale, millest nähtub, et juhul, kui hageja nõuab viivist, kuid pole tõendanud viivise

kohta kokkuleppe olemasolu, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivise nõudena.

27. Hageja esitas 01.11.2022 kostjale arve summas 390 eurot, mille tasumise tähtaeg oli

10.11.2022. Seega on hageja põhinõue muutunud sissenõutavaks 11.11.2022 ning viivise

nõudmine alates 11.11.2022 seadusjärgses määras on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 teise lause

kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8%

aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär

ajavahemikul 11.11.2022-31.12.2022 aastas 0%, 01.01.2023-30.06.2023 aastas 2,50% ja

01.07.2023-19.09.2023 aastas 4%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär aastas 2022

teisel poolaastal 8% (0 + 8), 2023 esimesel poolaastal 10,5% (2,50 + 8) ja 2023 teisel

poolaastal 12% (4 + 8). Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva ning lähtudes 390 euro

suurusest põhivõlast, on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 11.11.2022-19.09.2023 (s.o

313 päeva) eest 35,05 eurot (vt arvutuskäiku https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt).

TsMS § 5 lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 23,41

eurot. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ka välja alates

21.09.2023 viivise protsendina põhinõudelt (390 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

28. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse

(põhinõue) 390 eurot, seisuga 19.09.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 23,41 eurot ja

viivise protsendina põhinõudelt (390 eurolt) alates 21.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

29. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsusega poolte veel lahendamata taotlused. Hageja

on esitanud 25.09.2025 tõendamise tähtaja ennistamise taotluse ja uued tõendid (Eesti

Kõrghariduse Kvaliteediagentuur.pdf, Mainori vastus akrediteeringust.pdf, HAKA-EEU of

Applied Sciences.pdf), millised palub võtta tsiviilasja materjalide juurde.

Kohus jätab hageja 25.09.2025 taotluse rahuldamata ning uued tõendid tähelepanuta. Esmalt

märgib kohus, et menetlusosalistele 09.05.2025 määrusega antud tähtaega täiendavate

avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks ei saa TsMS § 67 lg 1 järgi ennistada

(vt nt Riigikohtu 24.11.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-09, p 8). Kohtu määratud

menetlustähtaega võib kohus TsMS § 64 lg 1 järgi põhistatud avalduse alusel või omal

algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Seejuures on kohus nimetatud määruses antud tähtaega

hageja taotlusel ja TsMS § 64 lg 1 alusel juba pikendanud kuni 30.05.2025 ning hiljem kostja

taotlusel kuni 16.06.2025.

TsMS § 64 lg 1 võimaldab kohtul tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel

või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes

vastaspoole nõusolekul. Kohus selgitab, et TsMS § 64 lg 1 eesmärgiks on võimaldada teha

menetlustoimingut ka pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, kui tähtaega ei järgitud

mõjuval põhjusel. Selle eesmärgi saavutamine poleks alati võimalik, kui taotlus tuleks esitada

määratud tähtaja jooksul (vt nt Riigikohtu 02.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-10, p 12).

Seega saab kohus hageja 25.09.2025 taotlust käsitada tähtaja pikendamise taotlusena TsMS §

64 lg 1 järgi. Samas ei ole hageja kohtule teatanud isegi tõendite esitamata jätmise mõjuvast

põhjusest pärast kohtu poolt antud (ja korduvalt juba pikendatud) täiendavate avalduste,

taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamise tähtaja möödumist. Seega ei ole kohtu hinnangul

hageja esitanud tõendite tähtaegselt esitamata jätmiseks mõjuvat põhjust TsMS § 422 lg 1

mõttes. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja 25.09.2025 taotluse rahuldamata.

Kõnesoleva taotlusega koos esitatud uued tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna on esitatud

hilinenult. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud alused hilinenult esitatud

taotluste menetlemiseks. Kohus lõpetas 24.09.2025 kohtuistungil asja arutamise ja teatas

menetlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Menetlusseadustik ei võimalda uute

tõendite esitamist ning menetlemist pärast asja arutamise lõpetamist. Samas puudub kohtu

hinnangul hagejal ka sisuline vajadus uusi vastavasisulisi tõendeid esitada. Kohus on

põhjendanud oma seisukohta kostja vastuväite osas käesoleva otsuse punktis 22 ning jääb

selle juurde.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.

31. Kohus määrab TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 lähtudes kindlaks ka hageja menetluskulude

rahalise suuruse.

32. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 23, 185, 194), mille järgi on

tema menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt kokku tasutud

riigilõiv summas 140 eurot ning õigusabikulud kokku summas 875 eurot (koos

käibemaksuga). Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminguid: nõude asjaoludega ja

materjalidega tutvumine 30 minutit, hagiavalduse ettevalmistamine (sh tõendite tellimine,

kogumine) ja koostamine 30 minutit, kokku 1 tund; kõikide kostja vastustega tutvumine ja

hageja seisukohtade esitamine kokku 3 tundi; 24.09.2025 toimunud kohtuistungiks

ettevalmistamine ja kohtuistungist osavõtt 1 tund ja 20 minutit; tähtaja ennistamise taotluse ja

tõendite esitamine 30 minutit. Nimekirja kohaselt on esindaja osutanud õigusabi tunnihinnaga

150 eurot (koos käibemaksuga).

33. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle

kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et

hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt

kantavad õigusabikulud menetluskulud.

34. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest

riigilõivu kokku 140 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist

põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.

35. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Nimetatud sätte alusel menetluskulude koos

käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on seega avaldaja kinnitus, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui

avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud

tema kasuks välja käibemaksuta (vt nt Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06,

p 12; 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).

Hageja taotleb õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Praegusel juhul ei ole

hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel

käibemaksu tagasi arvestada. Kohus on kontrollinud käibemaksukohustuslaste registrist, et

hageja on käibemaksukohustuslane. Seega mõistab kohus hageja kasuks õigusabikulud välja

käibemaksuta.

36. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt

Riigikohtu 03.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; 27.05.2020 otsus

tsiviilasjas 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p

14). Esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ning vastava toimingu

keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul

ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis

ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

115-13, p 25).

37. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu asja keerukust ja mahukust arvestades

asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik

osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks tähtaja ennistamise taotluse ja tõendite esitamisele

kulunud 30 minutit summas 75 eurot. Kohus on jätnud selle taotluse rahuldamata ja uued

tõendid tähelepanuta. Ülejäänud kulud 5 tunni ja 20 minuti ulatuses on põhjendatud ja

vajalikud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuv esindaja tunnitasu (käibemaksuta) on

kohtu hinnangul samuti põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu.

38. Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks

623 eurot (käibemaksuta; s.o 1h x 120 eur, 3h x 117 eur, 1h ja 20min x 114 eur). Seejuures on

kohus arvestanud, et kuni 2023. a lõpuni oli käibemaksu määr 20%, alates 01.01.2024 oli

22% ning alates 01.07.2025 on 24%.

39. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 763 eurot (140

+ 623).

40. Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva

kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse

täitmiseni.

41. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)