2-24-127387/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-127387

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. K. vastu

864,07 euro nõudes

Tsiviilasja hind

994,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad Pavel Butsenko ja

Sigrid Rahkema

Kostja: M. K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus M. K. vastu osaliselt. Jätta

rahuldamata intressi ja lepingujärgse viivise nõue.

2. Mõista M. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 22.02.2023 väikelaenulepingu nr

XXX alusel välja põhivõlg 494,60 eurot, 13.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 106,43 eurot ja viivis põhivõla (494,60 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 14.10.2025 (k.a.) kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 60,2% kostja kanda ja 39,8% hageja kanda.

4. Mõista M. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 358,19 eurot.

5. M. K.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga.

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442

lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1

nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse M. K. (kostja) vastu 864,07 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

31.07.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 23.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtusse.

2. Hageja esitas 04.10.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Hageja

nõuab kostjalt põhivõla 637,95 eurot, intressi 47,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

156,75 eurot ning viivise alates 04.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni määraga 23,90% aastas

tasumist. 3. Hageja on hagi alusena välja toonud järgmised asjaolud:

3.1. AS XXX (registrikood XXX, krediidiandja) ja kostja sõlmisid 22.02.2023

väikelaenulepingu nr XXX (leping), mille alusel sai kostja 1091 eurot laenu ja

kohustus tegema krediidiandjale igakuiseid tagasimakseid summas 133,61 eurot.

3.2. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 34,64%, intressimäär 23,90% aastas ja 0,07%

päevas ning viivisemäär oli võrdne lepingujärgse intressiga, aga minimaalselt

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohalduv intressimäär

+ 8% aastas.

3.3. Kostjale krediidi võimaldamisel lähtuti kostja esitatud taotlusest, kontrolliti

kostjal kinnisvara olemasolu, kontrolliti kostja sissetulekut kõrvutades summat

statistiliste andmetega, kontrolliti kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest

registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest ning tuvastati, et kostjal

puudusid maksehäired taotluse esitamisel ning puudus negatiivne makseajalugu

krediidiandja ees.

3.4. Krediidiandja on laenu välja maksnud.

3.5. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud maksegraafiku järgseid

osamakseid tähtaegselt. Kostjal jäid tasumata kolm järjestikust osamakset, s.o.

10.07.2023, 10.08.2023 ja 10.09.2023 osamaksed.

3.6. Krediidiandja saatis kostjale 08.09.2023 ülesütlemise teate. Ülesütlemise teates

avaldas krediidiandja, et kui kostja ei tasu võlga hiljemalt 22.09.2023, ütleb

krediidiandja lepingu erakorraliselt üles alates 23.09.2023.

3.7. Krediidiandja loovutas 31.10.2023 lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale.

3.8. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja 150 eurot, millest 40 eurot on arvestatud

sissenõudmiskulude katteks ja 110 eurot on arvestatud põhivõla katteks.

2/8

4. Hageja esitas 10.10.2024 ümberarvestuse, mida hageja täpsustas 26.06.2025. Kostja tegi

lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid summas 416,50 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist

tasus täiendavalt 150 eurot ehk kostja tehtud tagasimaksete summa on 566,50 eurot. Kui

kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb

tagasimaksed summas 566,50 eurot arvestada põhivõla katteks ning kostjal tuleb tasuda

põhivõlg 494,60 eurot ja viivis alates lepingu lõpptähtpäevale 10.12.2023 järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja 12.09.2025 lõpliku

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamiselt 65 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamiselt

180 eurot ja lepingulise esindaja kulu 991,75 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on

käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. OÜ

Julianuse Õigusbüroo osutab teenust tasuga 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Hageja

palus kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.

6. Maakohus toimetas hagi, menetlusse võtmise määruse, hageja 10.10.2024

menetlusdokumendi koos alternatiivse nõudearvestusega, hageja 10.01.2025, 23.01.2025

ja 26.06.2025 seisukohad, 21.01.2025 ja 09.09.2025 kohtunõuded ning hageja 12.09.2025

menetluskulude nimekirja kostjale kätte postkasti panekuga.

7. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks 22.02.2023

väikelaenulepingu nr XXX alusel välja põhivõla 494,60 eurot ja viivise alates 11.12.2023

võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja intressinõue ja

lepingujärgse viivise nõue jäävad rahuldamata. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-

ga 2 õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

9. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on

saanud laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 637,95 eurot, intressi 47,58 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 156,75 eurot ning viivise alates 04.10.2024 kuni

põhivõla tasumiseni määraga 23,90% aastas. Juhul, kui kohus peaks leidma, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, palub hageja kostjalt välja mõista

põhivõla 494,60 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast 11.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

10. Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel

koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping kehtib

(ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud

kohustus tagastada krediit ja maksta intressi, kostja on rikkunud kohustust tagastada

krediit ja maksta intressi ning lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.

11. Kohus tuvastab, et kostja on 22.02.2023 digitaalselt allkirjastanud kostja ja AS XXX

(krediidiandja) vahelise väikelaenulepingu nr XXX (leping), mille dokumendid

koosnevad Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, eritingimustest,

maksegraafikust, üldtingimustest ja taotlusest (dtl 46-53).

12. Lepingu eritingimuste kohaselt tuli krediidisumma 1091 eurot tagastada ja lepingutasu

29,90 eurot tasuda koos intressiga määraga 23,90% aastas kord kuus 10. kuupäeval 9

osamaksega ning lepingu täitmise tähtpäev oli 10.12.2023. Krediidiandja kohustus

väljamakstava summa välja maksma laenusaaja arvelduskontole ilma laenusaaja täiendava

korralduseta pärast lepingu jõustumist 2 tööpäeva jooksul tingimusel, et laenusaaja on

3/8

täitnud krediidisumma väljamaksmise eeltingimused (dtl 49). Maksegraafikust nähtuvalt

kuulus lepingutasu tasumisele lepingu sõlmimise päeval (dtl 50).

13. Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi kostjale 22.02.2023 makse summas 1061,10 eurot

selgituse ja viitenumbriga XXX (dtl 54). Kohtu hinnangul on krediidiandja seeläbi VÕS §

396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes kostjale lepingu alusel laenu, millest on kinni peetud

lepingutasu 29,90 eurot, välja maksnud ehk täitnud oma lepingujärgse põhikohustuse ning

väljendanud kaudselt tahet olla lepinguga seotud.

14. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja ja krediidiandja on lepingu sõlminud.

15. Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuivõrd krediidiandja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti

tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

16. Kuivõrd kostja tahteavaldus lepinguliste kohustuste võtmiseks on digitaalselt

allkirjastatud (dtl 46-53) ja kostja on krediidi kätte saanud (dtl 54), ei ole tulenevalt VÕS

§ 408 lg-s 2 sätestatust alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401

lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS

§ 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.

17. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2022 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 15,31% = 45,93%.

Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 34,64% (dtl 47, 49).

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

annab lähedase tulemuse (35,72%).

18. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud

lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu

hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.

19. Hageja selgituste ja hagiavaldusele lisatud krediidiandja selgituste (dtl 61-66) kohaselt

lähtuti kostjale järelmaksu võimaldamisel kostja esitatud taotlusest, milles kostja tõi välja

viimase 6 kuu keskmise kontole laekunud sissetuleku 700 eurot, laenude ja liisingute

kuumaksete kogusumma 132 eurot, krediitkaartide ja arvelduskrediitide kasutatud limiidi

0 eurot, haridustaseme keskharidus, perekonnaseisu vallaline/lahutatud/lesk, ülalpeetavate

arvu 0, tegevusala teenindaja ja suhtluskeele eesti keel (dtl 64). Krediidiandja kontrollis

kostjal kinnisvara olemasolu ning tuvastas selle puudumise. (dtl 64). Krediidiandja

kontrollis kostja sissetulekut 700 eurot kõrvutades summat statistiliste andmetega ning

arvestas kostja sissetulekuks 700 eurot. Krediidiandja arvestas kostja igakuiste

finantskohustuste osas taotluses esitatud andmetega ja luges igakuiste kohustuste

suuruseks 132 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest

registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest ning tuvastas, et kostjal puudusid

maksehäired taotluse esitamisel ning puudus negatiivne makseajalugu krediidiandja ees.

Eeltoodu põhjal arvutas krediidiandja välja kostja XXX skoori, mis jäi lubatud piiridesse,

kostja võimaliku maksimaalse kuumakse 225 eurot ning kostja maksimaalse võimaliku

laenusumma 2000 eurot (dtl 65).

20. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud tarbijalt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega ole tarbija

esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse

(KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Krediidiandja ei veendunud selles, et kostja poolt

4/8

taotluses osutatud sissetulekut 700 eurot saab pidada regulaarseks sissetulekuks VÕS §

4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 1 mõttes ning krediidiandja ei ole kostja regulaarse

sissetuleku hindamisel täitnud KAVS § 49 lg 3 p-des 1-3 sätestatud kohustusi.

Krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja kostja teised

varalised kohustused VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 2 ja 4 mõttes. Krediidiandja

selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele. Krediidiandja selgitustest ei nähtu ka asjaolusid, mis

annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega

maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

sissetulekute ja kohustuste kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

21. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu

sõlmimiseks ei olnud täidetud.

22. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

23. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär 23,90% on

seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude

krediidiga seotud tasude osas tühine.

24. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral palunud

kostjalt välja mõista üksnes põhivõla ja viivise alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast

päevast ehk 11.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. VÕS § 4034 lg 7 kohast intressinõuet hageja esitanud ei ole.

25. Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 18.05.2023 summas 340,03

eurot, 30.06.2023 summas 76,47 eurot (dtl 80-84), 15.12.2023 summas 50 eurot,

22.01.2024 summas 50 eurot ja 27.02.2024 summas 50 eurot, kokku seega 566,5 eurot

(dtl 39).

26. Maksegraafiku kohaselt tuli krediidisumma tagastada iga kuu 10. kuupäeval alates

10.04.2023 kuni 10.12.2023 osamaksetega, mille suurused olid vastavalt 111,88 eurot,

114,11 eurot, 116,38 eurot, 118,70 eurot, 121,07 eurot, 123,48 eurot, 125,94 eurot, 128,44

eurot ja 131,00 eurot (dtl 50).

27. Eeltoodust johtuvalt on kohus seisukohal, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat krediidi

tagastamise kohustust kohaselt alates 10.07.2023 osamaksest, mis sai tasutud üksnes

74,13 euro ulatuses (340,03+76.47-111,88-114,11-116,38 = 74,13) ning jättis edaspidi

muu hulgas täielikult tasumata 10.08.2023 ja 10.09.2023 osamaksed.

28. Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 08.09.2023 e-kirja teel aadressile XXX

lepingute ülesütlemise teate, milles krediidiandja avaldas, et kostja ei ole täitnud

lepingujärgset kohustust tasuda krediidiandjale 10.07.2023 osamakset summas 132,93

eurot ja 10.08.2023 osamakset summas 133,61 eurot. Krediidiandja andis kostjale

täiendava tähtaja kuni 22.09.2023 võla tasumiseks ning avaldas, et kui kostja seda ei tee,

ütleb krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingud erakorraliselt alates 23.09.2023 üles,

seejuures eraldi teadet lepingute lõppemise kohta kostjale ei saadeta (dtl 55-59).

29. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et lepingu ülesütlemisel ei olnud täidetud VÕS §

416 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

5/8

üksteisele järgneva tagasimaksega. Ülesütlemisavalduse esitamise hetke seisuga oli kostja

viivituses üksnes kahe osamakse tasumisega. Kohtu hinnangul ei andnud krediidiandja

kostjale ka VÕS § 416 lg-s 1 nõutud vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega

puudujääva summa tasumiseks. Kohtu hinnangul saab kostja lugeda ülesütlemisavalduse

kätte saanuks nädala möödumisel ülesütlemisavalduse jõudmisest saaja või tema valitud

teenusepakkuja serverisse (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2, RKTKo

29.11.2021, 2-19-14714/65, p 11.2), mistõttu ei jäänud kostjale kahenädalast tähtaega

kohustuse täitmiseks. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole

lepingut kehtivalt üles öelnud.

30. Kohus tuvastab, et kõigi lepingust tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg saabus

10.12.2023 (dtl 49, 50).

31. Kohus tuvastab, et kostjal on lepingu alusel tasumata põhivõlg 494,60 eurot (1091 – 29,90

- 566,50 = 494,6) (dtl 39, 49, 50, 80-84).

32. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud. Hageja on vastava faktiväite

tõendamiseks esitanud krediidiandja allkirjastamata teatise nõude loovutamise kohta

hagejale (dtl 60). Hageja ei ole tõendanud vastava teatise saatmist kostjale. Lisaks on

hageja vastava faktiväite tõendamiseks esitanud hageja e-kirja kostjale nõude loovutamise

kohta (dtl 114-116). Nimetatud tõendid otseselt nõude loovutamist ei tõenda, sealhulgas ei

ole krediidiandja poolt allkirjastamata teatist nõude loovutamise kohta alust pidada

dokumendiks, mis kinnitab nõude loovutamist VÕS § 168 lg 2 mõttes. Siiski loeb kohus

nimetatud tõendite põhjal antud juhul tuvastatuks, et lepingust tulenevad nõuded kostja

vastu on hagejale loovutatud. Kohus peab nõude loovutamist hagejale antud juhul

usutavaks ka seetõttu, et hageja valduses on nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi

tõendavad dokumendid VÕS § 168 lg 1 mõttes, sealhulgas on krediidiandja hageja

lepingulisele esindajale selgitusega „esitamiseks kohtule, lisamiseks tsiviilasjale“

adresseerinud digitaalselt allkirjastatud krediidianalüüsi läbiviimise loogika selgituse (dtl

46 jj, 61 jj).

33. Eeltoodust johtuvalt mõistab kohus VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 402 lg 1 ning lepingu

alusel kostjalt hageja kasuks välja tasumata põhivõla 494,60 eurot ja viivise põhivõla

tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.12.2023 (lepingu

täitmise tähtajale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise

päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 106,43 eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

34. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

35. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla 637,95 eurot, intressi 47,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 156,75 eurot

ning viivise alates 04.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni määraga 23,90% aastas tasumist,

mis 13.10.2025 seisuga olnuks sissenõutav summas 156,55 eurot. Kohus mõistab kostjalt

välja põhivõla 494,60 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 11.12.2023, mis 13.10.2025 seisuga on sissenõutav summas 106,41 eurot. Nõude

rahuldamise ulatus on ligikaudu 60,2% (601,01 / 998,83 x 100 = 60,17). Seega jäävad

menetluskulud 60,2% ulatuses kostja kanda ning 39,8% ulatuses hageja kanda.

36. Hageja menetluskulud koosnevad maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud

riigilõivust 65 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendavast riigilõivust 180 eurot ja

hageja lepingulise esindaja kulust 991,75 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas

6/8

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot, täiendavate

dokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 3 tundi summas

507 eurot, 10.10.2024 vastuse koostamine kohtunõudele 1,5 tundi summas 253,50 eurot,

10.01.2025 vastuse koostamine kohtunõudele 0,5 tundi summas 84,50 eurot, 23.01.2025

vastuse koostamine kohtunõudele 0,5 tundi summas 84,50 eurot ja menetluskulude

nimekirja koostamine 0,25 tundi summas 42,25 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas

hagejale õigusabi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta.

37. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes

tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 245 eurot, hageja on

nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõivu 245 eurot väljamõistmine kostjalt.

38. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS §

4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud

summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Seetõttu on

põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20

eurot väljamõistmine kostjalt.

39. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p

14).

40. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma

käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri

liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-25-

4726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja

kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu

hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.

41. Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-

21-115-14 ja 3-2-1-159-16, milles Riigikohus on pidanud lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatud suuruseks vastavalt kuni 153 eurot ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Kohus

märgib, et nimetatud lahendites on Riigikohus siiski hinnanud advokaadi tunnitasu

suurust. Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi

tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele (TlnRnKm 12.06.2025, 2-22-18672, p 15).

42. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud

toimingutele 2 tundi. Käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam. Kohtu

hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja

esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja

põhjendustega. Samuti sisaldab hagiavaldus arvukalt kuvatõmmiseid hagiavaldusele

lisatud tõenditest, mis üksnes paisutavad põhjendamatult hagiavalduse mahtu.

43. Samuti ei ole kogu ulatuses põhjendatud hageja esindaja ajakulu 2,5 tundi 10.10.2024,

10.01.2025 ja 23.01.2025 vastuste koostamisele.

44. Hagejal tuli nimetatud vastused koostada, sest hagiavaldus oli puudustega. Hagejat

esindab menetluses lepinguline esindaja, kes peab kohtu hinnangul olema teadlik sellest,

7/8

et TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad

faktilised asjaolud ja tõendid, mis nimetatud asjaolusid kinnitavad.

45. Kohus selgitas hagejale enne hagiavalduse esitamist 23.09.2024 määruses üksikasjalikult,

millised asjaolud ja tõendid tuleb hagejal esitada selleks, et tema tarbijakrediidilepingust

tulenev nõue oleks perspektiivikas. Muuhulgas selgitas kohus hagejale, millised asjaolud

tuleb hagiavalduses välja tuua selleks, et kohus saaks hinnata, kas leping on kehtivalt

sõlmitud ja kehtivalt üles öeldud. Samas määruses selgitas kohus hagejale, et juhul, kui

hageja esitab hagi omandatud nõude alusel, peab hageja tõendama, et ta on nõude

omandatud.

46. Hageja eelnimetatud asjaolusid ja nõuetekohaseid tõendeid hagiavalduses ei esitanud.

Samuti olid hagiavalduses esitatud andmed vastuolulised muu hulgas kostja isiku, lepingu

olemuse (laenuleping, refinantseerimisleping või järelmaksuga müügileping), lepingu

ülesütlemise kuupäeva, ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud, ent tasumata

osamaksete, kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvelduskonto väljavõtte kontrollimise

ja intressinõude suuruse osas, ka olid ebaselged hageja menetluskulude suurus ja hageja

ümberarvestus.

47. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostajalt välja hageja lepingulise esindaja

kulusid, mis tulenevad hageja minetustest nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamisel

või nõuete ja taotluste formuleerimisel. Kuivõrd kohus on hagejale selgitanud, millised

ajaolud ja tõendid hagiavalduses esitada tuleb, ei ole ka põhjendatud hageja lepingulise

esindaja kulud, mis tulenevad sellest, et vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja

hagiavalduses kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid (sh lepingu sõlmimist,

ülesütlemist ja loovutamist puudutavaid asjaolusid ja/või tõendeid).

48. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud mõista välja 10.10.2024,

10.01.2025 ja 23.01.2025 vastuste koostamisega seotud menetluskulud üksnes 10.10.2024

vastuses esitatud nõude ümberarvestuse koostamist puudutavas osas. Kohus leiab, et

põhjendatud ja vajalik ajakulu ümberarvestuse koostamisele on 30 minutit. Ülejäänud

osas ei ole 10.10.2024, 10.01.2025 ja 23.01.2025 vastuste koostamisega seotud hageja

lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud.

49. Kohus peab põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 15 minutit.

50. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 tundi ja 45

minutit. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 330 euro ulatuses.

51. Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 595 eurot (s.o riigilõiv 245

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 330 eurot).

52. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks

ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).

53. Kohus jättis menetluskuludest 60,2% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 358,19 eurot (0,602 x 595 = 358,19). Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei

ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt

kostja kasuks midagi välja ei mõista.

54. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik kohtunik

8/8