2-24-123485/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-123485

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. K. vastu

780,03 euro nõudes

Tsiviilasja hind

785,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad Pavel Butsenko ja

Sigrid Rahkema

Kostja: M. K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus M. K. vastu osaliselt. Jätta

rahuldamata intressi ja lepingujärgse viivise nõue.

2. Mõista M. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 04.02.2023 järelmaksuga

müügilepingu nr XXX alusel välja põhivõlg 467,21 eurot, 13.10.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 87,4 eurot ja viivis põhivõla (467,21 eurot) tasumata

osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.10.2025 (k.a.) kuni

põhivõla tasumiseni.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 70,5% kostja kanda ja 29,5% hageja kanda.

4. Mõista M. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 419,48 eurot.

5. M. K.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga.

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442

lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1

nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse M. K. (kostja) vastu 780,03 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

20.06.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 23.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtusse.

2. Hageja esitas 04.10.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Hageja

nõuab kostjalt põhivõla 571,18 eurot, intressi 41,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

87,73 eurot ning viivise alates 05.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni määraga 14,90% aastas

tasumist.

3. Hageja on hagi alusena välja toonud järgmised asjaolud:

3.1. Kostja, aktsiaselts A (registrikood XXX, müüja) ja AS L (registrikood XXX,

faktoor, krediidiandja) sõlmisid 04.02.2023 järelmaksuga müügilepingu nr XXX

(leping), mille kohaselt kostja sai kauba maksumusega 1209 eurot, tasus

sissemaksena 300 eurot ning sai krediiti 909 eurot.

3.2. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 32,51%, intressimäär 14,90% aastas ja 0,04%

päevas ning viivisemäär oli võrdne lepingujärgse intressiga, aga minimaalselt

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohalduv intressimäär

+ 8% aastas.

3.3. Kostjale järelmaksu võimaldamisel lähtuti kostja esitatud taotlusest, kontrolliti

kostjal kinnisvara olemasolu, kontrolliti kostja sissetulekut kõrvutades summat

statistiliste andmetega, kontrolliti kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest

registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest ning tuvastati, et kostjal

puudusid maksehäired taotluse esitamisel ning puudus negatiivne makseajalugu

krediidiandja ees.

3.4. Krediidiandja on laenu välja maksnud.

3.5. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud maksegraafiku järgseid

osamakseid tähtaegselt. Kostjal jäid tasumata kolm järjestikust osamakset, s.o.

05.07.2023, 05.08.2023 ja 05.09.2023 osamaksed.

3.6. Krediidiandja saatis kostjale 08.09.2023 ülesütlemise teate. Ülesütlemise teates

avaldas krediidiandja, et kui kostja ei tasu võlga hiljemalt 22.09.2023, ütleb

krediidiandja lepingu erakorraliselt üles alates 23.09.2023.

2/9

3.7. Krediidiandja loovutas 19.10.2023 lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale.

3.8. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja 150 eurot, millest 40 eurot on arvestatud

sissenõudmiskulude katteks ja 110 eurot on arvestatud põhivõla katteks.

4. Hageja esitas 10.10.2024 ümberarvestuse. Kostja tegi lepingu kehtivuse ajal

tagasimakseid summas 291,79 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist tasus täiendavalt 150

eurot ehk kostja tehtud tagasimaksete summa on 441,79 eurot. Kui kohus leiab, et

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb tagasimaksed summas

441,79 eurot arvestada põhivõla katteks ning kostjal tuleb tasuda põhivõlg 467,21 eurot ja

viivis alates lepingu lõpptähtpäevale 05.03.2024 järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja 12.09.2025 lõpliku

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamiselt 65 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamiselt

180 eurot ja lepingulise esindaja kulu 991,75 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on

käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. OÜ

Julianuse Õigusbüroo osutab teenust tasuga 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Hageja

palus kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.

6. Maakohus toimetas hagi, menetlusse võtmise määruse, hageja 10.10.2024

menetlusdokumendi koos alternatiivse nõudearvestusega, 21.01.2025 ja 09.09.2025

kohtunõuded ning hageja 12.09.2025 menetluskulude nimekirja kostjale kätte postkasti

panekuga.

7. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks 04.02.2023 järelmaksuga

müügilepingu nr XXX alusel välja põhivõla 467,21 eurot ja viivise alates 06.03.2024

võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja intressinõue ja

lepingujärgse viivise nõue jäävad rahuldamata. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-

ga 2 õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

9. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on

saanud laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 571,18 eurot, intressi 41,54 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 87,73 eurot ning viivise alates 05.10.2024 kuni põhivõla

tasumiseni määraga 14,90% aastas. Juhul, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 467,21 eurot

ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtpäevale

järgnevast päevast 06.03.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

10. Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel

koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping kehtib

(ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud

kohustus tagastada krediit ja maksta intressi, kostja on rikkunud kohustust tagastada

krediit ja maksta intressi ning lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.

11. Kohus tuvastab, et kostja on 04.02.2023 digitaalselt allkirjastanud kostja, aktsiaselts A

(müüja) ja AS L (faktoor või krediidiandja) vahelise järelmaksuga müügilepingu nr XXX

(leping), mille dokumendid koosnevad Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest,

eritingimustest, maksegraafikust, üldtingimustest ja taotlusest (dtl 47-56).

3/9

12. Lepingu eritingimuste kohaselt oli esimene sissemakse kauba eest 300 eurot,

krediidisumma 909 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, intress 14,90% aastas. Krediit tuli

tagastada kord kuus 5. kuupäeval 12 osamaksega ning lepingu täitmise tähtpäev oli

05.03.2024 (dtl 50). Maksegraafikust nähtuvalt kuulus esimesele osamaksele vastav

krediidisumma osa tagastamisele lepingu sõlmimise päeval ning lepingutasu kuulus

tasumisele 12 osas koos krediidi tagasimaksete ja intressiga (dtl 51).

13. Lepingu üldtingimuste punkti 2.1 kohaselt lepingu alusel müüb müüja lepingus sätestatud

tingimustel ostjale kauba ning ostja kohustub kauba eest tasuma faktoorile maksegraafikus

ettenähtud tingimustel ja tähtaegadel. Lepingu üldtingimuste punkti 2.2 kohaselt leping on

käsitletav finantseerimis- ja krediidilepinguna, mille alusel müüja ja faktoor finantseerivad

ostjat krediidisumma ulatuses ning ostja kohustub krediidisumma koos sellele lisanduva

intressi ning kõrvalkuludega lepingus toodud tingimustel müüja asemel faktoorile

tagastama. Lepingu üldtingimuste punkti 3.1 kohaselt annab müüja kauba otsese valduse

ostjale üle müüja asukohas või sidevahendi abil sõlmitud lepingu korral vastavalt

lepinguosaliste vahelisele kokkuleppele kas müüja või ostja asukohas kohe pärast esimese

sissemakse ja lepingutasu (juhul, kui lepingu sõlmimise eest tasumisele kuuluv

lepingutasu tasutakse lepingu sõlmimise päeval) tasumist. Lepingu üldtingimuste punkti

4.1 kohaselt kui eritingimustes ei ole teisiti kokku lepitud, tasub ostja lepingu sõlmimise

päeval müüjale või faktoorile esimese sissemakse ning lepingutasu lepingu sõlmimise eest

(dtl 52). Lepingu dokumentide osaks oleva Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

kohaselt võimaldatakse tarbijal krediidisumma kasutusse võtta koheselt pärast

järelmaksuga müügilepingu sõlmimist ning tarbija poolt esimese sissemakse tasumist (dtl

48).

14. Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi müüjale 20.02.2023 makse summas 909 eurot

selgituse ja viitenumbriga XXX (dtl 57). Kohtu hinnangul on krediidiandja seeläbi

tasunud talle loovutatud nõude eest müüjale ja VÕS § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes

lepingu alusel krediidi esimest sissemakset ületavas osas kostja kasutusse andnud ning

väljendanud kaudselt tahet olla lepinguga seotud.

15. Kohus loeb eeltoodu põhjal tõendatuks, et kostja, müüja ja krediidiandja on lepingu

sõlminud.

16. Kohtu hinnangul on lepingu näol krediidi andmist puudutavas osas tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuivõrd krediidiandja andis oma

majandus- või kutsetegevuses krediiti tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele

isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega. Kohtu hinnangul on kauba müüki puudutavas osas lepingu näol tegemist

müügilepinguga VÕS § 218 lg 1 mõttes, kuivõrd müüja müüs kostjale lepingu

eritingimustes sätestatud kauba, ostja aga kohustus müüjale tasuma asja ostuhinna. Kohtu

hinnangul on müügilepingust tulenevate nõuete loovutamist puudutavas osas lepingu näol

tegemist faktooringulepinguga VÕS § 256 mõttes, kuivõrd müüja loovutas krediidiandjale

(faktoor) rahalise nõude kostja vastu, mis tulenes lepingust, mille alusel müüja müüs

kostjale oma majandus- või kutsetegevuses kauba, krediidiandja aga kohustus tasuma

nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot.

17. Kuivõrd kostja tahteavaldus lepinguliste kohustuste võtmiseks on digitaalselt

allkirjastatud (dtl 47-56) ja kostja on krediidi kätte saanud (dtl 57), ei ole tulenevalt VÕS

§ 408 lg-s 2 sätestatust alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401

lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS

§ 404 või § 405 sätestatud andmete puudumise tõttu.

18. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2022 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

4/9

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 15,31% = 45,93%.

Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 32,51% (dtl 48, 50).

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

annab veelgi väiksema tulemuse (23,27%).

19. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud

lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu

hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.

20. Hageja selgituste ja hagiavaldusele lisatud krediidiandja selgituste (dtl 64-69) kohaselt

lähtuti kostjale järelmaksu võimaldamisel kostja esitatud taotlusest, milles kostja tõi välja

viimase 6 kuu keskmise kontole laekunud sissetuleku 700 eurot, laenude ja liisingute

kuumaksete kogusumma 132 eurot, krediitkaartide ja arvelduskrediitide kasutatud limiidi

0 eurot, haridustaseme keskharidus, perekonnaseisu vallaline/lahutatud/lesk, ülalpeetavate

arvu 0, tegevusala teenindaja ja suhtluskeele eesti keel (dtl 67). Krediidiandja kontrollis

kostjal kinnisvara olemasolu ning tuvastas selle puudumise. (dtl 67). Krediidiandja

kontrollis kostja sissetulekut 700 eurot kõrvutades summat statistiliste andmetega ning

arvestas kostja sissetulekuks 700 eurot. Krediidiandja arvestas kostja igakuiste

finantskohustuste osas taotluses esitatud andmetega ja luges igakuiste kohustuste

suuruseks 132 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest

registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest ning tuvastas, et kostjal puudusid

maksehäired taotluse esitamisel ning puudus negatiivne makseajalugu krediidiandja ees.

Eeltoodu põhjal arvutas krediidiandja välja kostja LHV skoori, mis jäi lubatud piiridesse,

kostja võimaliku maksimaalse kuumakse 225 eurot ning kostja maksimaalse võimaliku

laenusumma 2000 eurot (dtl 68).

21. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud tarbijalt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega ole tarbija

esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse

(KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Krediidiandja ei veendunud selles, et kostja poolt

taotluses osutatud sissetulekut 700 eurot saab pidada regulaarseks sissetulekuks VÕS §

4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 1 mõttes ning krediidiandja ei ole kostja regulaarse

sissetuleku hindamisel täitnud KAVS § 49 lg 3 p-des 1-3 sätestatud kohustusi.

Krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja kostja teised

varalised kohustused VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 2 ja 4 mõttes. Krediidiandja

selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele. Krediidiandja selgitustest ei nähtu ka asjaolusid, mis

annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega

maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

sissetulekute ja kohustuste kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

22. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu

sõlmimiseks ei olnud täidetud.

23. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

5/9

24. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär 14,90% on

seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude

krediidiga seotud tasude osas tühine.

25. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral palunud

kostjalt välja mõista üksnes põhivõla ja viivise alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast

päevast ehk 06.03.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. VÕS § 4034 lg 7 kohast intressinõuet hageja esitanud ei ole.

26. Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 15.06.2023 summas 291,79

eurot (dtl 84-88), 15.12.2023 summas 50 eurot, 22.01.2024 summas 50 eurot ja

27.02.2024 summas 50 eurot, kokku seega 441,79 eurot (dtl 41).

27. Maksegraafiku kohaselt tuli krediidisumma tagastada iga kuu 5. kuupäeval alates

05.04.2023 kuni 05.03.2024 võrdsete osamaksetena suurusega 75,75 eurot (dtl 51).

28. Eeltoodust johtuvalt on kohus seisukohal, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat krediidi

tagastamise kohustust kohaselt alates 05.07.2023 osamaksest, mis sai tasutud üksnes

64,54 euro ulatuses (291,79-75,75-75,75-75,75 = 64,54) ning jättis edaspidi muu hulgas

täielikult tasumata 05.08.2023 ja 05.09.2023 osamaksed.

29. Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 08.09.2023 e-kirja teel aadressile XXX

lepingute ülesütlemise teate, milles krediidiandja avaldas, et kostja ei ole täitnud

lepingujärgset kohustust tasuda krediidiandjale 05.07.2023 osamakset summas 88,38

eurot, 05.08.2023 osamakset summas 88,95 eurot ja 05.09.2023 osamakset summas 88,95

eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja kuni 22.09.2023 võla tasumiseks ning

avaldas, et kui kostja seda ei tee, ütleb krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingud

erakorraliselt alates 23.09.2023 üles, seejuures eraldi teadet lepingute lõppemise kohta

kostjale ei saadeta (dtl 58-62).

30. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et lepingu ülesütlemisel oli täidetud VÕS § 416 lg-s

1 sätestatud eeldus, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohtu hinnangul ei andnud krediidiandja kostjale aga

VÕS § 416 lgs 1 nõutud vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega puudujääva summa

tasumiseks. Kohtu hinnangul saab kostja lugeda ülesütlemisavalduse kätte saanuks nädala

möödumisel ülesütlemisavalduse jõudmisest saaja või tema valitud teenusepakkuja

serverisse (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2, RKTKo 29.11.2021, 2-19-

14714/65, p 11.2), mistõttu ei jäänud kostjale kahenädalast tähtaega kohustuse täitmiseks.

Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole lepingut kehtivalt üles

öelnud.

31. Kohus tuvastab, et kõigi lepingust tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg saabus

05.03.2024 (dtl 50, 51).

32. Kohus tuvastab, et kostjal on lepingu alusel tasumata põhivõlg 467,21 eurot (1209 – 300 –

441,79 = 467,21) (dtl 41, 50, 51, 84-88).

33. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud. Hageja on vastava faktiväite

tõendamiseks esitanud krediidiandja allkirjastamata teatise nõude loovutamise kohta

hagejale (dtl 63). Hageja ei ole tõendanud vastava teatise saatmist kostjale. Lisaks on

hageja vastava faktiväite tõendamiseks esitanud hageja e-kirja kostjale nõude loovutamise

kohta (dtl 118-120). Nimetatud tõendid otseselt nõude loovutamist ei tõenda, sealhulgas ei

ole krediidiandja poolt allkirjastamata teatist nõude loovutamise kohta alust pidada

dokumendiks, mis kinnitab nõude loovutamist VÕS § 168 lg 2 mõttes. Siiski loeb kohus

nimetatud tõendite põhjal antud juhul tuvastatuks, et lepingust tulenevad nõuded kostja

vastu on hagejale loovutatud. Kohus peab nõude loovutamist hagejale antud juhul

6/9

usutavaks ka seetõttu, et hageja valduses on nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi

tõendavad dokumendid VÕS § 168 lg 1 mõttes, sealhulgas on krediidiandja hageja

lepingulisele esindajale selgitusega „esitamiseks kohtule, lisamiseks tsiviilasjale“

adresseerinud digitaalselt allkirjastatud krediidianalüüsi läbiviimise loogika selgituse (dtl

47 jj, 64 jj).

34. Eeltoodust johtuvalt mõistab kohus VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 402 lg 1 ning lepingu

alusel kostjalt hageja kasuks välja tasumata põhivõla 467,21 eurot ja viivise põhivõla

tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.03.2024 (lepingu

täitmise tähtajale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise

päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 87,4 eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

35. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

36. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla 571,18 eurot, intressi 41,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 87,73 eurot

ning viivise alates 05.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni määraga 14,90% aastas tasumist,

mis 13.10.2025 seisuga olnuks sissenõutav summas 86,92 eurot. Kohus mõistab kostjalt

välja põhivõla 467,21 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 06.03.2024, mis 13.10.2025 seisuga on sissenõutav summas 87,4 eurot. Nõude

rahuldamise ulatus on ligikaudu 70,5% (554,61 / 787,37 x 100 = 70,44). Seega jäävad

menetluskulud 70,5% ulatuses kostja kanda ning 29,5% ulatuses hageja kanda.

37. Hageja menetluskulud koosnevad maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud

riigilõivust 65 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendavast riigilõivust 180 eurot ja

hageja lepingulise esindaja kulust 991,75 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot, täiendavate

dokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 3 tundi summas

507 eurot, 10.10.2024 vastuse koostamine kohtunõudele 1,5 tundi summas 253,50 eurot,

14.01.2025 vastuse koostamine kohtunõudele 0,5 tundi summas 84,50 eurot, 23.01.2025

vastuse koostamine kohtunõudele 0,5 tundi summas 84,50 eurot ja menetluskulude

nimekirja koostamine 0,25 tundi summas 42,25 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas

hagejale õigusabi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta.

38. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes

tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 245 eurot, hageja on

nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõivu 245 eurot väljamõistmine kostjalt.

39. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS §

4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud

summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Seetõttu on

põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20

eurot väljamõistmine kostjalt.

40. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

7/9

ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p

14).

41. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma

käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri

liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-25-

4726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja

kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu

hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.

42. Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-

21-115-14 ja 3-2-1-159-16, milles Riigikohus on pidanud lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatud suuruseks vastavalt kuni 153 eurot ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Kohus

märgib, et nimetatud lahendites on Riigikohus siiski hinnanud advokaadi tunnitasu

suurust. Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi

tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele (TlnRnKm 12.06.2025, 2-22-18672, p 15).

43. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud

toimingutele 2 tundi. Käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam. Kohtu

hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja

esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja

põhjendustega. Samuti sisaldab hagiavaldus arvukalt kuvatõmmiseid hagiavaldusele

lisatud tõenditest, mis üksnes paisutavad põhjendamatult hagiavalduse mahtu.

44. Samuti ei ole kogu ulatuses põhjendatud hageja esindaja ajakulu 2,5 tundi 10.10.2024,

14.01.2025 ja 23.01.2025 vastuste koostamisele.

45. Hagejal tuli nimetatud vastused koostada, sest hagiavaldus oli puudustega. Hagejat

esindab menetluses lepinguline esindaja, kes peab kohtu hinnangul olema teadlik sellest,

et TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad

faktilised asjaolud ja tõendid, mis nimetatud asjaolusid kinnitavad.

46. Kohus selgitas hagejale enne hagiavalduse esitamist 23.09.2024 määruses üksikasjalikult,

millised asjaolud ja tõendid tuleb hagejal esitada selleks, et tema tarbijakrediidilepingust

tulenev nõue oleks perspektiivikas. Muuhulgas selgitas kohus hagejale, millised asjaolud

tuleb hagiavalduses välja tuua selleks, et kohus saaks hinnata, kas leping on kehtivalt

sõlmitud ja kehtivalt üles öeldud. Samas määruses selgitas kohus hagejale, et juhul, kui

hageja esitab hagi omandatud nõude alusel, peab hageja tõendama, et ta on nõude

omandatud.

47. Hageja eelnimetatud asjaolusid ja nõuetekohaseid tõendeid hagiavalduses ei esitanud.

Samuti olid hagiavalduses esitatud andmed vastuolulised igakuise osamakse suuruse,

lepingu ülesütlemise kuupäeva, intressimäära suuruse ja kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvelduskonto väljavõtte kontrollimise osas.

48. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostajalt välja hageja lepingulise esindaja

kulusid, mis tulenevad hageja minetustest nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamisel.

Kuivõrd kohus on hagejale selgitanud, millised ajaolud ja tõendid hagiavalduses esitada

tuleb, ei ole ka põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud, mis tulenevad sellest, et

vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja hagiavalduses kõiki nõude aluseks olevaid

asjaolusid ja tõendeid (st lepingu sõlmimist, ülesütlemist ja loovutamist puudutavaid

asjaolusid ja/või tõendeid). Samuti märgib kohus veelkord, et 14.01.2025 vastuses esitatud

selgitused lepingu ülesütlemise kohta ei olnud asjakohased, sest 07.01.2025 kohtunõudes

palus kohus hagejal täpsustada nõude loovutamise ja mitte ülesütlemise asjaolusid.

8/9

49. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud mõista välja 10.10.2024,

14.01.2025 ja 23.01.2025 vastuste koostamisega seotud menetluskulud üksnes 10.10.2024

vastuses esitatud nõude ümberarvestuse koostamist puudutavas osas. Kohus leiab, et

põhjendatud ja vajalik ajakulu ümberarvestuse koostamisele on 30 minutit. Ülejäänud

osas ei ole 10.10.2024, 14.01.2025 ja 23.01.2025 vastuste koostamisega seotud hageja

lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud.

50. Kohus peab põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 15 minutit.

51. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 tundi ja 45

minutit. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 330 euro ulatuses.

52. Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 595 eurot (s.o riigilõiv 245

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 330 eurot).

53. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks

ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).

54. Kohus jättis menetluskuludest 70,5% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 419,48 eurot (0,705 x 595 = 419,48). Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei

ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt

kostja kasuks midagi välja ei mõista.

55. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik kohtunik

9/9