2-24-10103/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

14.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-10103

Kohtuasi

Piirmets OÜ hagi H.I vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.08.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Piirmets OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Piirmets OÜ (registrikood 16495104), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni

Kostja H.I (pankrotis, isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 22.08.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

maakohtu määruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Piirmets OÜ kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-10103

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Piirmets OÜ (hageja) esitas 02.07.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse H.I (kostja) vastu,

milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 24 501,84 eurot ja viivis

kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates

hagiavalduse esitamisest kuni nõude rahuldamiseni.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 05.03.2024 sõiduki liisingulepingu. Kostja oli

hageja juhatuse liikme elukaaslane. Hageja ja kostja 16.03.2024 kokkuleppe alusel oli kostjal

õigus sõidukit tasuta kasutada, kuid kostja ei võinud sõiduki valdust anda üle kolmandale

isikule. Kostja rikkus sõiduki tasuta kasutamise lepingut ning andis sõiduki valduse üle

kolmandale isikule, mille tõttu läks sõiduk kaduma ning hagejale tekkis kahju.

1.2. Kokku on hageja kandnud sõiduki omandamise ja liisinglepingu sõlmimisega seotud

kulutusi 4077,06 eurot (sissemakse 2500 eurot + lepingu sõlmimise tasu 689 eurot +

liisingmaksed 888,06 eurot). Tasuda on jäänud veel 22 001,84 eurot (sh 10 689 eurot

põhiosamakseid ja 10 127,76 eurot intresse). Hageja nõuab kostjalt kogu tekitatud kahju, s.o

lepingu sõlmimisega kaasnenud ja kaasnevate kulutuste täielikku hüvitamist 24 501,84 euro

ulatuses (VÕS § 115 lg 1).

2. Kostja vaidles hagile vastu. 29.07.2025 teatas kostja, et tema suhtes on välja kuulutatud

füüsilise isiku pankrot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 22.08.2025 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja

kanda.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on Tartu Maakohtu 14.11.2022 määrusega

tsiviilasjas nr 2-22-10518 15.11.2022 kuulutatud välja kostja pankrot. Maakohus viitas

pankrotiseaduse (PankrS) §-dele 35 lg 1 p 1, 35 lg 1 p 2 ja 44 lg 1 ning märkis, et kohus ei saa

pärast pankroti väljakuulutamist lahendada rahalist nõuet pankrotivõlgniku vastu

hagimenetluse korras. Kuigi pankrotiseadus ei reguleeri eraldiseisvalt, kuidas tuleb pärast

pankroti väljakuulutamist lahendada neid nõudeid, mis tulenevalt kolmanda isiku ja võlgniku

vahel sõlmitud vara tasuta kasutamise lepingutest, leidis maakohus, et üldnormina kohaldub

PankrS § 46. Maakohus jättis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13

alusel läbi vaatamata, sest hagimenetluse korras ei saa hageja nõuet menetleda.

3.2. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 2).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse väidete kohaselt andis hageja kostjale kasutamiseks sõiduki (mille

tagastamata jätmisest tekkis kahju) 2024. aasta märtsis ja nõudis selle tagastamist alates

26.03.2024. Kostja pankrot kuulutati välja 2022. aastal. Kuna hageja nõue on tekkinud pärast

pankroti väljakuulutamist, ei ole hageja PankrS § 8 lg 3 järgi kostja pankrotimenetluses

võlausaldaja ega saa oma õigusi pankrotimenetluses realiseerida. Hageja hinnangul ei kohaldu

praegusel juhul PankrS § 46, kuna nimetatud säte reguleerib lepingulisi nõudeid, mis on

tekkinud ja jätkuvad enne pankroti väljakuulutamist. Hageja viitas PankrS § 167 lg-le 4 ning

2-24-10103

märkis, et hageja nõue ei ole pankrotimenetluses realiseeritav, küll aga on võimalik lahendada

hageja nõue pankrotimenetluse ajal (analoogselt elatise nõudega, PankrS § 421 lg-d 1 ja 2).

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 (koosmõjus §-ga 659) jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab määruse põhjendusi. Määruskaebus

jääb rahuldamata.

7. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagiavalduse õigesti läbi vaatamata, kuna

kostja pankroti väljakuulutamise tõttu ei saa hageja nõuet läbi vaadata hagimenetluse korras.

Ringkonnakohus muudab aga maakohtu määruse põhjendusi hagi läbi vaatamata jätmise

õigusliku aluse osas (maakohus on märkinud selleks TsMS § 423 lg 1 p 13). Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 (koostoimes PankrS § 44 lg-ga 1 ja

PankrS § 167 lg-ga 4) alusel, kuna kostja pankroti väljakuulutamise tõttu ei saa hageja nõuet

läbi vaadata hagimenetluse korras.

8. Maakohus tuvastas, et kostja pankrot on välja kuulutatud 15.11.2022. Ringkonnakohus

tuvastas lisaks Kohtute Infosüsteemist, et kostja pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-22-10518)

on 03.05.2023 määrusega (jõustunud 23.05.2023) kinnitatud võlausaldajate nimekiri ning

menetlust ei ole lõpetatud. Hageja on selgitanud, et tema kahjunõude aluseks olevad asjaolud

on tekkinud 2024. aastal. Seega on hageja nõue tekkinud pankrotimenetluse ajal.

9. Maakohus on õigesti viidanud, et pärast

pankroti väljakuulutamist võivad

pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud

korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

10. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuivõrd hageja nõude aluseks olevad asjaolud

tekkisid pärast pankroti väljakuulutamist, siis ei ole tema näol tegemist

pankrotivõlausaldajaga PankrS § 8 lg 3 mõttes. PankrS § 8 lg 3 järgi on pankrotivõlausaldaja

isik, kellel on võlgniku vastu rahaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja näol tegemist ka massivõlausaldajaga (PankrS §

148 lg 1). Loetelu massikohustustest sätestab PankrS § 148 lg 1, mis lähtub numerus clausus

´e põhimõttest – massikohustus saab olla üksnes see, mis on massikohustusena

pankrotiseaduses sätestatud (vt ka RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353, p 10). Massikohustused on

pankrotimenetluses sätestatud ammendavalt. Kui pankrotiseadus konkreetset kohustust

massikohustusena ei sätesta ja kohustus ei mahu ka ühegi PankrS § 148 lg-s 1 toodud

massikohustuse määratluse alla, ei ole tegemist massikohustusega. Massikohustus ei saa

tuleneda mõnest teisest seadusest. Pankrotiseadus sätestab lisaks §-le 148 massikohustused

veel PankrS §-des 431, 461 ja 47 (PankrS II komm (2024), § 148, p-d 1.1 ja 1.7.1). Hagejal on

kostja kui füüsilise isiku vastu lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mis ei ole

massikohustuseks PankrS §-de 148 lg 1, 431, 461 ega 47 järgi. Praegusel juhul ei esine

olukorda, kus võlgniku poolt oleks täitmata lepingutest tulenevad kohustused ning

pankrotihaldur oleks jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu

2-24-10103

täitmist (seega ei ole kohaldatav PankrS § 148 lg 1 p 2). Kuna kostja näol on tegemist

füüsilise isikuga, siis ei kuulu kohaldamisele ka PankrS § 148 lg 1 p 4.

12. Kui üldjuhul näeb pankrotiseadus ette kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamise

massikohustuste ja pankrotivõlausaldajate nõuete kaudu ning pankrotimenetluse väljamaksete

regulatsiooni alusel, siis saab ikkagi esineda teatud nõudeid, mille rahuldamist pankrotiseadus

ei reguleeri. Sellised nõuded ei ole tekkinud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist

(pankrotivõlausaldajate nõuded) ega ka pankrotimenetluse ajal kas pankrotihalduri tegevuse

tulemusena või pankrotiseaduses eraldiseisvalt sätestatuna (massivõlausaldajate nõuded).

Nõudeid, mis ei ole ei pankrotivõlausaldajate nõuded ega massivõlausaldajate nõuded, saab

esitada pärast pankrotimenetluse lõppemist PankrS § 167 lg 4 alusel (vt PankrS II komm

(2024), § 148, p 2.3; PankrS I komm (2024), § 8, p 4.1).

13. Seega on hagejal võimalik oma nõue kostja vastu maksma panna üldkorras pärast

pankrotimenetluse lõppemist PankrS § 167 lg 4 järgi. PankrS § 167 lg 4 sätestab, et üldises

korras võib võlgniku vastu esitada nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei

saanud pankrotimenetluses esitada. Sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse

lõpetamisest. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tema kahju hüvitamise nõue on võimalik

lahendada kostja pankrotimenetluse ajal analoogselt elatise nõudega (PankrS § 421 lg-d 1 ja

2). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning üldjuhul ei saa võlausaldajad

esitada võlgniku vastu pankrotimenetluse ajal tekkinud nõudeid üldises korras (RKTKo

07.12.2022, 2-20-3353, p 10.2), v.a pankrotiseaduses välja toodud erisuste puhul. Praegusel

juhul ei sätesta pankrotiseadus erisust, mille järgi saaks füüsilise isiku vastu esitatud kahju

hüvitamise nõude alusel kohtumenetlus toimuda pankrotimenetluse ajal. Hageja saab esitada

oma nõude kostja vastu hagimenetluses pärast kostja pankrotimenetluse lõppemist.

14. Tartu Maakohtu 14.11.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-10518, millega kuulutati välja

kostja pankrot, algatati ühtlasi ka kostja kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 167 lg 2

ei välista PankrS § 167 lg-s 4 nimetatud võlausaldaja nõude esitamist füüsilisest isikust

võlgniku vastu pärast tema pankrotimenetluse lõppemist ja tema võlgadest vabastamist (vt

PankrS II komm (2024), § 167, p 3).

15. Ringkonnakohus peab vajalikuks välja tuua, et isegi kui hageja näol oleks tegemist

pankrotivõlausaldajaga (PankrS § 8 lg 3), ei oleks hagejal võimalik praeguses menetlusetapis

oma nõuet kostja pankrotimenetluses esitada. Nimelt tuleb võlausaldajal oma nõue

pankrotimenetluses esitada (ka juhul, kui võlausaldajal ei ole järginud PankrS § 93 lg-s 1

sätestatud tähtaega ning taotleb tähtaja ennistamist) igal juhul enne pankrotihalduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamist (vt PankrS § 102 lg 1). Praegusel

juhul on kostja pankrotimenetluses 03.05.2023 määrusega (jõustunud 23.05.2023) kinnitatud

võlausaldajate nimekiri, mistõttu välistab PankrS § 102 lg 1 täiendavate nõudeavalduste

esitamise kostja pankrotimenetluses (vt ka TrtRnKm 12.12.2012, 2-08-3971, p 9; RKTKo

13.10.2006, 3-2-1-80-06, p 16). Ka erialakirjanduses on selgitatud, et nõuded ja taotlused

nõude esitamise tähtaja ennistamiseks, mis on esitatud pärast võlausaldajate nimekirja kohtule

kinnitamiseks esitamist, jäävad pankrotimenetlusest välja ning võlausaldaja kaotab võimaluse

nõude rahuldamiseks pankrotimenetluses pankrotivara arvelt ehk tegemist on õigust lõpetava

tähtajaga. Nõuete esitamise lõpptähtaeg (kuni võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks

esitamiseni) kehtib kõigile võlausaldajatele (PankrS II komm (2024), § 94, p-d 1 ja 2).

16. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

2-24-10103

17. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Asja

materjalidest nähtuvalt kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

18. Määrusele peale võib TsMS § 427 ja § 178 lg 1 esimese lause järgi esitada

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)