2-25-11948/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

14.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-11948

Kohtuasi

O.S-i avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas

nr 022/2017/2433

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.09.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i LHV Pank määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) O.S (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Puudutatud isik (sissenõudja) AS LHV Pank (registrikood

10539549), lepingulised esindajad Indrek Eiche ja Teele

Reedi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 03.09.2025 määrus muutmata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta AS-i LHV Pank

kanda.

4. Määrata kindlaks O.S-i määruskaebemenetluse menetluskulude rahaline suurus

ning mõista AS-lt LHV Pank O.S-i kasuks välja määruskaebemenetluse

menetluskulude hüvitis 744 eurot (sh käibemaks).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AS-il LHV Pank tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-25-11948

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. O.S (avaldaja, võlgnik) esitas 24.07.2025 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse

täiteasjas nr 022/2017/2433 (täiteasi) lõpetamiseks aegumise tõttu.

1.1. Avalduse kohaselt on täiteasjas täitedokumendiks Harju Maakohtu 16.06.2015

tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-14-30634. Võlgniku hinnangul on nõude täitmine aegunud

(tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 157 lg 1) ning võlgnik esitas 17.06.2025

kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg

1 alusel nõude täitmise aegumise tõttu. Kuna AS LHV Pank (sissenõudja) ei nõustunud

täitemenetluse lõpetamisega, siis kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud.

1.2. Võlgnik esitas avalduse TMS § 2231 alusel sundtäitmise lõpetamiseks, kuna nõude

täitmine on aegunud.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Sissenõudja vaidles avaldusele vastu. Nõude täitmine ei ole aegunud, sest täitemenetlus

algatati 2017. aastal.

3. Kohtutäitur Elin Vilippus selgitas, et täitmisavaldus, millega esitati täitedokument esimest

korda täitmisele, esitati täiturile 19.06.2015. Kohtutäituril ei ole teavet asjaolude kohta, mis

võiksid olla aluseks täitemenetluse aegumise peatumisele või katkemisele. Võlgnikule

toimetati täitmisteade kätte 23.05.2017 ning kohtutäitur alustas täitetoimingute läbiviimisega

alates 27.06.2017.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 03.09.2025 määrusega avalduse ning lõpetas täitemenetluse

täiteasjas põhinõude täitmise aegumise tõttu. Maakohus jättis menetluskulud sissenõudja

kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täitedokumendist tuleneva nõude täitmine

aegunud alates 19.06.2025 (TsÜS § 157 lg 1), mistõttu kuulub avaldus rahuldamisele ja

täitemenetlus täiteasjas tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada. Kohtule ei ole teatavaks saanud

aegumise katkemise ega peatumise alused täiteasjas. Täitedokumendi täitmisele esitamise

ajaks tuleb pidada täitmisavalduse kohtutäiturile esitamise aega (TlnRnKm 13.08.2025, 2-23-

626, p 9.2). Seetõttu ei ole põhjendatud võlausaldaja vastuväide täitemenetluse lõpetamisele,

kuna täitemenetlus algatati 2017. aastal. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS §

2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest.

4.2. Maakohus jättis menetluskulud sissenõudja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel, kuna sissenõudja on esitanud põhjendamatu vastuväite

täitemenetluse lõpetamisele. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

2-25-11948

Määruskaebus

5. Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas

uus määrus, millega jätta avaldus täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata ning

menetluskulud võlgniku kanda.

Määruskaebuse kohaselt jõudis maakohus ebaõigele järeldusele, et nõude täitmine on

aegunud. Praegusel juhul ei ole sissenõudjale olnud tagatud TsÜS § 157 lg-st 1 ja § 159 lg-st

1 tulenevat kümneaastast täitmist, kuna kohtutäitur edastas võlgnikule täitmisteate alles

23.05.2017, vaatamata sellele, et sissenõudja täitmisavaldus esitati täiturile 2015. aastal.

Kohtutäitur alustas menetlust kaks aastat pärast täitmisavalduse esitamist sissenõudja poolt.

Seega tuleb nõude täitmise aegumise alguseks lugeda aeg, mil täitemenetlus võlgniku suhtes

algas TMS § 24 lg 2 järgi.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Võlgnik palub jätta sissenõudja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja

kanda. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei oma TsÜS § 157 lg 1 ja § 159 lg 1 kohaldamisel

tähtsust, millal kohtutäitur 19.06.2015 täitmiseks esitatud avaldust menetlema asus. Nõude

täitmine aegus 19.06.2025, mil möödus kümme aastat täitedokumendi esimest korda

täitmiseks esitamisest.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust

täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s

157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude

või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS §

159 lg 1 järgi jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist

tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda

täitmiseks esitamisega.

Praegusel juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 16.06.2015 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr

2-14-30634. Kuna sissenõudja esitas täitedokumendi täitmiseks 19.06.2015, siis nõustub

ringkonnakohus maakohtuga, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegus 19.06.2025

ning täitemenetlus tuleb põhinõude täitmise aegumise tõttu TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada.

Asja materjalide kohaselt nõude täitmise aegumise peatumise ega katkemise aluseks olevaid

asjaolusid ei esine.

2-25-11948

10. Ringkonnakohtu hinnangul sätestab seadus selgelt, et nõude täitmise aegumistähtaja

alguseks tuleb lugeda aeg, mil sissenõudja esitas täitedokumendi esimest korda täitmiseks

(TMS § 2231 lg 1, TsÜS § 159 lg 1). Seega ei oma aegumise kulgemise arvestamisel tähtsust,

millal loeti täitemenetlus võlgniku suhtes alanuks TMS § 24 lg 2 järgi.

11. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega TsMS § 172 lg 1 alusel maakohtus kantud

menetluskulud sissenõudja kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määrust vastavas

osas muuta.

12.1. TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 172 lg 1 sätestab kohtu laia

kaalutlusõiguse jaotada mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist

erinevalt, lähtudes õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud

huve, nt kohtusse pöördumise põhjendatust (vt RKTKm 23.10.2024, 2-20-19179, p 13.1).

12.2. Praeguses asjas tehti lahend küll võlgniku huvides, kuid kuna võlgnik ei esitanud

põhjendamatut avaldust, siis tuleb menetluskulud jätta sissenõudja kanda. Võlgnik kaitses

kohtusse pöördumisega oma seadusest tulenevat õigust taotleda kohtult aegumise

kohaldamist, kuna nõude täitmine oli aegunud. Sissenõudja ei andnud kohtutäiturile luba

täitemenetluse lõpetamiseks ning põhjustas selliselt võlgnikule vajaduse kohtusse

pöördumiseks. Praeguses olukorras on õiglane jätta menetluskulud sissenõudja kanda (vt ka

RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 14; TlnRnKm 22.06.2022, 2-22-1734, p 11).

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebemenetluse menetluskulud

sissenõudja kanda (TsMS § 171 lg 1).

14. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

14.1. Võlgnik palub 26.09.2025 taotluses mõista sissenõudjalt võlgniku kasuks välja

määruskaebemenetluses kantud lepingulise esindaja kulu kokku 1016,80 eurot (sh käibemaks)

ja maakohtule esitatud avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, kokku 1066,80 eurot. Võlgniku

lepingulise esindaja tasu koosneb järgmistest tegevustest: tsiviilasja materjalidega tutvumine

ja õiguslik analüüs, suhtlemine kliendiga (1 tund) ning seisukoha koostamine

määruskaebusele (3,1 tundi). Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 200 eurot,

millele lisandub käibemaks. Võlgnik palub menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga

ning taotleb TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt mõistetaks

välja ka viivis.

14.2. Sissenõudja vaidleb võlgniku menetluskulude nimekirjale vastu. Sissenõudja hinnangul

on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud maksimaalselt 2,5 tunni ulatuses (sh üks

tund eelneva menetluse ja määruskaebuse sisuga tutvumiseks ja 1,5 tundi vastuse

koostamiseks). Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, mistõttu ei ole

määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Lepingulise esindaja

tunnitasu suurusele sissenõudja vastuväiteid ei esitanud. Avalduselt tasutud riigilõivu 50 euro

sissenõudjalt väljamõistmine ei ole määruskaebemenetluses põhjendatud.

2-25-11948

14.3. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja vaidluse all olevat kitsast õigusküsimust (nõude

täitmise aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda aeg, mil sissenõudja esitas täitedokumendi

esimest korda täitmiseks), leiab ringkonnakohus, et määruskaebusele vastuse koostamise

põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda kaks tundi. Ajakulu tsiviilasja materjalidega tutvumiseks,

õiguslikuks analüüsiks ja kliendisuhtluseks (üks tund), peab ringkonnakohus põhjendatuks.

Seega peab ringkonnakohus võlgniku lepingulise esindaja ajakulu kokku põhjendatuks mahus

kolm tundi (= 1 + 2). Arvestades võlgniku lepingulise esindaja kvalifikatsiooni

(vandeadvokaat) ja tehtud toiminguid, saab lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu

suuruseks pidada 200 eurot ilma käibemaksuta (248 eurot koos käibemaksuga). Võlgniku

põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 744 eurot (3 h × 248

eurot/h) koos käibemaksuga. Nimetatud summa kuulub sissenõudjalt võlgniku kasuks

menetluskuluna väljamõistmisele. Võlgniku taotlusel mõistab ringkonnakohus TsMS § 177 lg

4 alusel menetluskuludelt välja ka viivise.

Võlgnik palub sissenõudjalt välja mõista ka maakohtule esitatud avalduselt tasutud riigilõivu

50 eurot. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul oli maakohtule avalduse esitamine

riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 111). Seega on võlgnikul võimalik esitada kohtule

taotlus riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p-i 1 ja lg 4 alusel ning nimetatud summa

sissenõudjalt väljamõistmine ei ole põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt jääb võlgniku avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

rahuldamata 322,80 euro (= 1066,80 – 744) ulatuses.

15. Siinse määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 696 lg 3, TMS §

223¹ lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)