2-24-138702/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

13.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-138702

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA rahalise nõudega hagi

A. P.i vastu

Menetlustoiming

25.09.2025 otsuse täiendamine kirjeldava ja põhjendava

osaga

Tsiviilasja hind

50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja E. A.

Kostja A. P. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A. P.ilt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks 50 eurot, mis koosneb

põhivõlgnevusest 30 eurot ja sissenõudmiskulust 20 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista A. P.ilt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulude hüvitis

660 eurot.

5. Välja mõista A. P.ilt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks viivis menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

2-24-138702

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude

kandmiseks menetlusabi taotletakse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku, TsMS § 184 lg 1).

Taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses

esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda (Riigi õigusabi seadus,

RÕS § 10 lg 1) .

Hageja nõue

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 30 eurot ja

sissenõudmisekulu 20 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt pargiti 16.08.2022 sõidukit numbrimärgiga XXX hageja opereeritavale

parkimisalale Mahtra 29, McDonalds, Tallinn. Kostja oli leppetrahvi väljastamise kuupäeval sõiduki

numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja.

3. Iga hageja hallatava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega

tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad

tingimusi sõiduki parkimiseks.

4. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes,

ületades lubatud parkimisaega.

Hageja selgitab, et parkimisalal on võimalik parkida tasuta 1 tund, kui parkimise algusaeg on

fikseeritud parkimiskellaga.

5. Sõiduki kasutaja kohustub parkimislepingu rikkumise korral tasuma parkimise korraldajale

leppetrahvi 30 eurot.

Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki

kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata.

Kostja vastus

6. Kostja hinnangul ei ole pooled lepingut sõlminud. Reklaam- või infotahvlit ei saa pidada

siduvaks lepingupakkumiseks.

7. Kostja vastuväite kohaselt oli auto pargitud tasuta parklas vastavalt liiklusmärkidele ja

parkimisreeglitele.

8. Hageja esitatud andmete põhjal ei ole selgelt näha, kus kohas oli auto pargitud ja mis

parkimisreeglid, piirangud kehtivad parkimiskohal sel momendil.

9. Kostja selgitab, et temal tekkis erivajadus mõõdukalt pikemaks parkimiseks ning vajalik oli

peatus sõitjate väljumiseks ja sisenemiseks.

10. Kostja vastuväite kohaselt võis parkimise algust fikseeriv pikem osuti nihkuda alla.

11. Kostja vastuväite kohaselt võis hageja fikseerimisaega manipuleerida.

12. Kostja palub mitte aktsepteerida ebaseaduslikult transpordiameti poolt väljastatud tõendid

hagiavalduse lisad 3_1 ja 3_1 rikkudes IKS § 4 lg 1 p 1 ja 2 ning IKS § 6 lg 1 p 1. Samuti palub kostja

mitte aktsepteerida sissenõude kirjad saadetud firmaga Efta Legal, kuna viimasel puuduvad

seaduslikul viisil saadud kostja elukoha andmed ja Europark Estonia poolt edastatud isikuandmed on

ebaseaduslikult kättesaadud transpordiametist.

13. Kostja palub mitte aktsepteerida hageja esitatud 15.08.25 seisukoha lisasid, kuna nad ei puutu

asjasse - lumi ei saja augustikuus ja noolte joonistamine ei ole 120€/t tase.

Otsuse põhjendused

2-24-138702

14. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses.

Kohus tegi 25.09.2025 otsuse põhjendava ja kirjeldava osata.

Kostja teatas 28.09.2025 menetlusdokumendis, et soovib vaidlustada väljamõistetud menetluskulude

ulatust.

TsMS § 448 lg 41 alusel täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga.

15. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks (TsMS § 231 lg 2). Kohus selgitab, et kohus eeldab omaksvõttu kuni vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest. (TsMS § 231 lg 4).

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ja kohus eeldab TsMS § 231 lg 4 alusel kostja omaksvõttu

järgmiste asjaolude osas:

-

Kostja oli leppetrahvi väljastamise kuupäeval sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav

kasutaja.

-

Kostja on leppetrahvi nõude kätte saanud.

-

Kostja ei ole leppetrahvi tasunud.

16. Hageja heidab kostjale ette poolte sõlmitud parkimislepingu tingimuste rikkumist, st kostja on

parkinud sõidukit hageja opereeritavale parkimisalale Mahtra 29, McDonalds, Tallinn, lubatud

parkimisaega üleatades. Hagiavalduse kohaselt on pooled leppinud kokku tingimuste rikkumise korra

leppetrahvi tasumises.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

Hageja nõude rahuldamise peamisteks eelduseks on, et:

-

poolte vahel oli kehtiv parkimisleping,

-

pooled on leppetrahvi tingimustes kokku leppinud,

-

leppetrahvi aluseks olevad tingimused olid saabunud ehk kostja on parkimislepingu tingimusi

rikkunud,

-

hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist.

-

kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.

17. Kostja on viidanud, et eraisikute isikuandmed on seadusega kaitstud ja ilma kohtu

sanktsioonita ja äärmise põhjuseta ei kuulu jagamisele.

Kostja taotles isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 1 p 1 ja 2 ning IKS § 6 lg 1 p 1 alusel mitte

võtta vastu hagiavalduse lisa 3_1.

Kohtu hinnangul ei ole kostja piisavalt põhjendanud oma väiteid, et hagiavalduse lisa 3_1 on saadud

ebaseaduslikult.

Kostja nimetatud sätetes puuduvad kostja viidatud lõigud ja alapunktid ning IKS § 4 ja § 6 ei ole

käesolevas asjas kohaldatavad, sest need käsitlevad isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikul

eesmärgil ning teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajaduseks.

Kuna kostja viitab, et isikuandmed on saadud ebaseaduslikult Transpordiametist, siis kohus mõistab,

et kostjal on kahtlus, et hagejal puudus seadusest tulenev alus saada Transpordiametilt kostjaga seotud

isikuandmeid.

TsMS § 238 lg 3 p 1 sätestab, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või

keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tegemist on

kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga.

2-24-138702

Liiklusseaduse (LS) § 184 lg 4 sätestab, et põhjendatud õigustatud huvi korral võib käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiratud juurdepääsuga teavet väljastada kolmandatele isikutele.

Põhjendatud õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab Transpordiamet.

LS § 184 lg 13 kohaselt liiklusregistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega (Liiklusregistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu

kord).

Seega parkimise korraldajal on oma eeldatavate õiguste kaitseks õiguslik alus esitada

Transpordiametile päring isikuandmete väljastamiseks.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja taotluse hagiavalduse lisa 3_1 vastu võtmata

jätmiseks.

18. Kostja esitas taotluse mitte vastu võtta 15.08.2025 seisukoha lisasid, kuna nad ei puutu asjasse

- lumi ei saja augustikuus ja noolte joonistamine ei ole 120€/t tase.

Hageja on viidatud tõendid esitanud oma väidete kinnitamiseks parkimisala, liikluskorralduse ja

märgistuse kohta, mistõttu on need asjakohased. Tsiviilkohtumenetluses on lubatud kasutada ka

kaudseid tõendeid, kui nende põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgi kindlaks teha poolte nõudeid ja

vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks

tähtsad asjaolud (RKTKo 2-19-7379, p 21).

Kohus selgitab, et kuna parkimistingimusi ja korraldust ei muudeta sageli, ei muuda foto tegemise

aeg iseenesest tõendi usaldusväärsust. Kostjal on võimalik hageja väiteid vaidlustada, esitades mh

omapoolsed tõendid.

Tõendi vastu võtmata jätmise aluseks ei saa olla hageja lepingulise esindaja tariif.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja taotluse hageja 15.08.2025 seisukoha lisade vastu

võtmata jätmiseks.

19. Kostja vastuväite kohaselt ei ole selge, kas sõiduk parkis lepinguga hõlmatud alal ning

millised parkimisreeglid ja piirangud kehtivad parkimiskohal.

Hinnates kostja esitatud fotosid kostja sõidukist ja ümbrusest kogumis, tuvastab kohus kostjale

kuuluva sõiduki asumise leppetrahvi nõude väljastamise ajal XXX (dtl 31, 32, 34, 35).

Hageja esitatud fotolt on näha, et auto parkimise koht jäi paremale poole parkimist keelava

liiklusmärgi, v.a 1 tund parkimiskellaga, mõjualasse. Liiklusmärgi all on näha viide Europargi

hallatavale alale ja viide, parkimistingimuste asukohale märgi taga (dtl 97). Liiklusmärk on sõiduki

parkimisele lähedal asuvas kohas ja hästi nähtav.

Kohus selgitab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või

mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et

parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet /…/ infotahvlitega ja teine pool annab

nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10, p 14).

Hageja on esitanud tõenditega kinnitatud asjaolud selle kohta, et sõiduk oli pargitud parkimislepingule

viitavate infotahvlitega hõlmatud alal.

Kohus asub eelnevast tulenvalt seisukohale, et pooled on kehtivalt sõlminud tüüptingimustega

parkimislepingu vastavalt parkimisalale paigaldatud teabetahvlil avaldatud parkimistingimustele.

20. Hageja tehtud fotolt on näha, et kostja fikseeris parkimiskellaga sõiduki parkimise algusaja

11.30 (dtl 36). Hageja on teinud kostja sõidukist fotod kell 12:47 (dtl 31-39).

Leppetrahvi nõude kviitungilt selgub, et leppetrahvi nõue on väljastatud kell 12:47 ning kviitungist

tehtud foto ajamarker näitab sama aega (dtl 36). Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud enda väidet

2-24-138702

selle kohta, et hageja oleks aja märkimisega manipuleerinud. TsMS § 277 lg 1 sätestab, et

menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina

ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. 11.07.2025 selgituskirjas märkis kohus, et kui

kostja soovib tugineda väitele, et hageja on esitanud keelatud tõendeid, siis tuleb kostjal selgitada,

millise konkreetse tõendi vastuvõtmist kostja vaidlustab ning millisel konkreetsel õiguslikul alusel.

Kostja ei ole põhistanud, millise konkreetse tõendi vastuvõtmist kostja vaidlustab dokumendi ehtsuse

tõttu. Kostja ei ole kohtule ka väitnud, et kostja oleks parkinud lubatud aja piires. Kohus märgib, et

kostja oletus selle kohta, et parkimiskella osuti võis kella paigutamisel nihkuda, ei ole kohtu

hinnangul asjakohane, sest hoolsuskohustus parkimiskella korrektse aja märkimise ja üle

kontrollimise osas saab olla vaid sõiduki juhil.

Esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal puudub kohtul põhjus kahelda, et kostjale kuulunud sõiduk

parkis parkimistingimustega hõlmatud alal vähemalt 1 tund ja 47 minutit.

Kostja viitamised erivajadusele mõõdukalt pikemaks parkimiseks ning vajadusele sõiduki peatamiseks

sõitjate väljumiseks ja sisenemiseks ei ole parkimistingimusi arvestades asjakohased. Kohus siiski

märgib, et parkimist jäädvustanud fotodelt ei ole 17 minutit peale lubatud parkimisaja lõppu

tuvastatav sõitjate väljumine ja sisenemine ning kostja ei ole oma erivajadust ka sisustanud.

Parkimistingimuste p 10 kohaselt peab sõiduki kasutaja parklat ja parkimiskohta kasutama /…/

hoolsalt ning vastavalt paigaldatud viidetele, märkidele ja parkimise korraldaja juhistele (dtl 103).

Kuivõrd parkimisalal oli liiklusmärgi kohaselt parkimine keelatud, v.a 1 tund parkimiskellaga, siis

kohus tuvastab, et kostja rikkus parkimislepingu p 10, parkides sõidukit lubatust kauem.

21. Parkimistingimuste p 5 sätestab, et parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki

kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot (dtl 103).

Pooltel puudub vaidlus trahvinõude edastamise ja tasumata jätmise osas.

Seega kuulub hagejas põhinõue leppetrahvi saamiseks rahuldamisele.

22. Hageja nõuab lisaks kostjalt sissenõudmiskulu 20 eurot hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 1

sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Kohus tuvastab, et hageja on edastanud kostjale meeldetuletuskirjad 19.09.2022, 01.08.2024,

04.10.2024 (dtl 50-56). Seega on sissenõudmiskulu nõude VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestatud eeldused

täidetud. Sissenõudmiskulude nõue tuleb rahuldada.

23. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

24. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 9,5 tunni eest

tariifiga 120 eurot tunnis.

25. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

26. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude

katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

27. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Käesolevas asjas on

tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab

põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs)

2-24-138702

lugeda ühte tundi. Kuivõrd kostja on hagiavaldusele vastu vaielnud, siis on põhjendatud ja vajalik ka

21.05.2025 täiendava seisukoha koostamise kulu kahe tunni ulatuses ning 15.08.2025 lõpliku

seisukoha koostamise kulu 1,5 tunni ulatuses.

Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse hind 120 eurot tunnis

mõistlik.

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu

menetluses 540 eurot (4,5*120). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 660 (100+20+540)

eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 660 eurot.

Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

28. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4

on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik