3-25-3128/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

13.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3128

Haldusasi

Aiapidajate Klubi kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti

29.08.2025 vastusele

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Aiapidajate Klubi kaebus.

2. Tagastada Aiapidajate Klubile kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 25 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aiapidajate Klubi pöördus 29.08.2025 Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) poole

küsimusega, kas on mõeldav lõpetada keeld võimalusele tuua Eestisse kolmandatest riikidest

ainult eraisikutest hobiaednike juurviljaaedades kasutamiseks mõeldud mõningatele füto-

sanitaarsertifikaati omate juurviljaseemnetele, nagu kurgi, tomati, pipra, kõrvitsa, salati jms,

sest eraisikutest hobiaednikud soovivad-ihkavad rikastada ja mitmekesistada oma

juurviljaaia palet.

2. TA vastas Aiapidajate Klubile, et ametil puudub pädevus muuta Euroopa Liidu (EL)

nõukogu otsuseid.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 23.09.2025 Aiapidajate Klubi kaebus, milles palutakse

kohtul hinnata Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) kehtestatud keeldu tuua

kolmandatest riikidest Eestisse juurviljade seemneid Aiapidajate Klubi hobiaednikest liikmete

tarbeks.

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3-25-3128

5. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohtu hinnangul ei kuulu Aiapidajate

Klubi esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.

6. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on kohtusse

pöördumiseks vajalik vaidluse olemasolu. Halduskohus ei saa lahendada teoreetilisi ega

hüpoteetilisi õigusprobleeme. Vaidlus saab tekkida juhul, kui haldusorgan kohaldab

konkreetse üksikjuhtumi raames õigusakti viisil, mis rikub menetlusosalise hinnangul tema

õigusi (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Käesoleval juhul sellist vaidlust kohtule esitatud kaebusest ei

nähtu.

Ehkki kaebaja viitab REM-i kehtestatud keelule tuua seemneid Aiapidajate Klubi

hobiaednikest liikmete tarbeks, siis ei ole kaebusest ega sellele lisatud kirjavahetusest

võimalik teha järeldust, et praegusel juhul oleks tema suhtes seemnete sissetoomise piirangut

rakendatud konkreetse haldusakti või toiminguga, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Ka

kaebaja 29.08.2025 pöördumisest PTA poole ja PTA vastusest ei nähtu, et tegemist oleks

olnud taotluse esitamise ja lahendamisega.

Kaebusest ja sellele lisatud kirjavahetusest nähtub kaebaja soov, et eraisikutest hobiaednike

suhtes tehtaks mööndus ega rakendataks kolmandatest riikidest teatud seemnete Eestisse

toomisele piiranguid. Üheselt mõistetavalt on esitatud nõue hinnata REM-i kehtestatud keelu

õiguspärasust. Kaebusele lisatud PTA vastusest nähtub aga, et vastav keeld tuleneb EL-i

õigusest. Kuivõrd vastav seemnete importimise piirang tuleneb otseselt seadusest (taimede

paljundamise ja sordikaitse seaduse § 109 lg 1, milles sisaldub ka viide vastavale EL nõukogu

otsusele), on kohtule arusaadavalt soovinud kaebaja vaidlustada seadust / õigustloovat akti.

Sellise kaebuse lahendamine ei ole aga halduskohtu pädevuses. Kohtult saab taotleda

haldusaktiga või toiminguga seotud kaebuse läbivaatamisel õigustloova akti kohaldamata

jätmist selle vastuolu tõttu põhiseaduse või EL-i õigusega, kuid õigustloovat akti ei saa

halduskohtus iseseisvalt vaidlustada (HKMS § 4 lg 1, § 158 lg 4).

EL toimimise lepingu art 288 kohaselt on nõukogu otsused tervikuna siduvad. Kui kaebaja

leiab, et EL-i või Eesti Vabariigi õigusaktid näevad tema osas ette võimaluse erandi

tegemiseks, tuleb pöörduda konkreetse taotlusega vastava organi poole, kellel on erandi

tegemise pädevus. Kui kaebaja leiab, et EL nõukogu otsust tuleks muuta, on kaebajal

võimalik pöörduda vastava ettepanekuga EL-i nõukogu poole.

7. Lähtuvalt eeltoodust tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

8. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuulub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

2(2)