2-24-15117/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.10.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15117

Tsiviilasi

E. A. ja D. A. hagi D. A. vastu elatise nõudes

Hagihind

E. A. nõude osas 2 589,48 eurot

D. A. nõude osas 2 589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: E. A. (isikukood XXX)

Hageja II: D. A. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: M. N.

Hagejate lepinguline esindaja: V. M. (e-post xxx)

Kostja: D. A. (isikukood XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Mitte võtta hagejate 09.10.2025 esitatud tõendeid asja materjalide juurde, kuivõrd need on

esitatud hilinenult, ning lugeda need hagejatele tagastatuks. Jätta tähelepanuta samas

esitatud uued väited.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Välja mõista D. A.lt elatis perioodi 04.10.2024 - 31.10.2025 eest 1 559,08 eurot E. A. kasuks.

4. Välja mõista D. A.lt 15.08.2014 sündinud alaealise lapse E. A. kasuks alates 01.11.2025 kuni

tema täisealiseks saamiseni, so kuni xxx, igakuine elatis 207,92 eurot kuus (so indekseeritud

baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool

lapsetoetusest 80 eurot) - 93,82 (vahetult saadava ülalpidamise väärtus)), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.

5. Välja mõista D. A.lt elatis perioodi 04.10.2024 - 31.10.2025 eest 1 405,08 eurot D. A. kasuks.

6. Välja mõista D. A.lt 15.08.2014 sündinud alaealise lapse D. A. kasuks alates 01.11.2025 kuni

tema täisealiseks saamiseni, so kuni xxx, igakuine elatis 207,92 eurot kuus (so indekseeritud

baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool

lapsetoetusest 80 eurot) - 93,82 (vahetult saadava ülalpidamise väärtus)), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.

7. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 3 ja 5 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb

tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks M. N. arveldusarvele EExxx

selgitusega „elatis“, märkides ära kuu ja lapse nime, kelle eest elatis on tasutud.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hagejate isa. Hagejad elavad koos emaga. Kostja ei ole andnud hagejatele regulaarselt

ülalpidamist. Kostja poolt tehtud maksed ei ole püsiva iseloomuga. Kummagi hageja igakuised

vajadused on 576 eurot kuus (sh eluase 140 eurot, toit 150 eurot, tervishoid 15 eurot, hügieen 15

eurot, kulud seoses kooliga 75 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot, vaba aeg 20 eurot,

majapidamistarbed 12 eurot, kodutehnika 12 eurot, huvitegevus ja muud kulud (sh telefon, tv ja

internet) 25 eurot, muud kulud 32 eurot). Laste alaline elukoht on ema juures, laste emal lasub laste

eest hoolitsemise peamine koormus. Isa juures viibimine toimub episoodiliselt ja kokkuleppeliselt,

lähtudes laste kooli-, tervise- ja huvitegevuse rütmist.

1.1. Hageja I palub kostjalt hageja I kasuks välja mõista igakuise elatise alates 04.10.2024 kuni

täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli

287,72 eurot kuus.

1.2. Hageja II palub kostjalt hageja II kasuks välja mõista igakuise elatise alates 04.10.2024 kuni

täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli

287,72 eurot kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejad viibivad kostja juures 15 päeva kuus. Kostja on andnud

ülalpidamist vahetult ning tasunud ka elatist. Lastel on vahelduv elukoht. Kostja on taganud lastele

eluaseme, toidu, riided, maksnud huviringide ja muude kulude eest. Sel perioodil kui hagejad

elavad kostja juures katab kostja täielikult nende toidu, eluaseme ja igapäevased vajadused. Alates

2024.a. septembrist on laste ema hakanud takistama kostja suhtlemist lastega.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Hagejate 09.10.2025 menetlusdokument

3. Kohus määras 14.08.2025 määrusega, et menetluses saab esitada täiendusi, tõendeid ja taotluseid

kuni 22.09.2025, millise kuupäevaga eelmenetlus lõppeb, uusi asjaolusid ega tõendeid hilisemalt

esitada ei ole võimalik. Hagejad esitasid 09.10.2025 menetlusdokumendi, mis sisaldab uusi

faktiväiteid ja 42 uut tõendit. Mistahes selgitust, miks asjaolud ja tõendid on esitatud hilinemisega,

dokumendis märgitud ei ole.

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks

kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes

esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse

võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab,

et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kohus leiab, et hilinemisega esitatu menetlemine välistaks kohtuotsuse tegemise selleks määratud

ajal 13.10.2025, so põhjustaks asja lahendamise viibimise. Hilinemist põhjendatud ei ole. Seetõttu

kohus ei menetle hagejate 09.10.2025 menetlusdokumendis esitatud uusi väiteid ega tõendeid.

Kohus jätab uued väited tähelepanuta ning keeldub uute tõendite asja juurde võtmisest ning

tagastab need hagejatele.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

4. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab, et kostja on hagejate isa,

mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist (sünnitõendid dtl 7-8).

5. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled vaidlevad, kas hagejad

elavad oma emaga või on neil vahelduv elukoht mõlema vanema juures.

6. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse

elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral

lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning

tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. PKS § 100 lg-t 2 on vaja aga täpsemalt

tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise

osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht.

Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi

vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused. Eelnimetatud juhul ei esine PKS § 100 lg 2 esimeses

lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises (2-18-

6491, p 13.1). Seejuures ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks

kummagi vanema juures 40-50% ajast. Täpse ajalise jaotuse saavutamine vanemate kokkuleppel

või kohtulahendiga ei ole praktikas enamasti realistlik. Seetõttu tuleb lapse vahelduva elukoha

olemasolu hindamisel lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka

muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine,

igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine

jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus

siiski ühel vanematest (2-18-6491, p 13.2).

7. Kostja väitel (dtl 975) viibivad lapsed ema juures kooli ajal esmaspäevast neljapäeva või reedeni,

neljapäevast või reedest kuni esmaspäeva hommikuni viibivad lapsed kostjaga. Koolivaheaegadel

elavad lapsed üle nädala kummagi vanema juures. Lapsed on kostja juures ka ema välisreiside ajal.

Auto puudumine ei takista kostjal laste kasvatamises osalemist. Kostja kodust saab kooli ja

huviringidesse sõita ühistranspordiga (kooli 10 minutit, ringidesse 20 minutit). Hagejate ema

selgituse kohaselt (dtl 864) elavad lapsed emaga, kõik lastega seotud küsimused – kool, huviringid,

tervis, õppetöö – on täielikult ema õlul, ema aitab õppida, korraldab sõidud huviringidesse, maksab

ringide eest ja käib lastega arstide juures. Kõik laste huviringid asuvad Viimsis, kus on ka ema

elukoht. Tõendamaks oma väiteid laste elukorralduse kohta, on pooled esitanud kohtule erinevate

isikute kirjalikud selgitused.

8. Kostja esitas oma sõbranna J. V. seletuse (dtl 657), milles märgitu kohaselt on ta kostjaga telefoni

teel vesteldes korduvalt kuulnud hagejate hääli, so kuidas lapsed isaga suhtlevad ja mängivad

PlayStationit. J. V. tähelepanekute kohaselt on sellised olukorrad regulaarsed, lapsed elavad isa

juures nädal nädalalt, J. V. on ka näinud, et kostja juures on laste asjad. Samuti esitas kostja oma

ema N. A. seletuse (dtl 660), mille kohaselt N. A. on alates 2021.a. augustist regulaarselt näinud, et

lapsed elavad kostja juures keskmiselt umbes 15 päeva kuus. N. A. on näinud, kuidas lapsed

viibivad poja kodus, kui on neile külla läinud. Lisaks sellele tuleb poeg lastega N. A. juurde koju ja

maale, kui lapsed on kostja juures.

9. Hagejad esitasid ema abikaasa L. N. seletuse (dtl 865), mille kohaselt lapsed veedavad suurema osa

ajast ema kodus, ema vastutab ainuisikuliselt kõigi igapäevaste korralduste eest: koolikäigud ja -

ekskursioonid, tervise eest hoolitsemine, huvitegevused ja igapäevane kasvatus. Kuna lapsed

õpivad eesti keeles ja nende keeleoskus on alles arenemisjärgus, vajavad nad igapäevast tuge

kodutööde ja õppetööga toimetulekul. Seda tuge pakub laste ema, isa ei valda piisavalt eesti keelt

ja eeldab, et lapsed peaksid oma ülesannetega iseseisvalt hakkama saama. Praktikas tähendab see,

et ema peab ka isa koduperioodil olukorda tasakaalustama, sageli telefoni teel lapsi juhendades.

Samuti esitasid hagejad V. K. seletuse (dtl 973), mille kohaselt V. K. on laste ema naaber ja sõber,

kes kohtuvad ja veedavad koos lastega aega 2-3 korda nädalas. Viimased kaks aastat on hagejad

elanud ema juures keskmiselt 24 päeva kuus, kaks korda kuus viibivad lapsed kolm päeva oma isa

juures. Nendel 24 päeval kuus ei ela lapsed mitte ainult ema kodus, vaid ema on ka ainus

lapsevanem, kes igapäevaselt korraldab laste vajaduste rahuldamise, sh tervise eest hoolitsemise

(arstile registreerimine ja lastega kaasas käimine), vajalike riiete, jalanõude, koolitarvete ja muude

asjade ostmise. Samuti osaleb ema täielikult lisategevuste valikus, koostab ajakava ja jälgib, et

lapsed neid edukalt läbiksid. Iga päev viib ta lapsed kooli ja toob tagasi, kuigi kool asub Lasnamäel

ja ema elab Viimsis. Ta korraldab ka laste transpordi huvitegevustesse Viimsis. Ema transpordib

lapsi selliselt ka siis, kui nad viibivad isa juures. Ema on samuti ainus lapsevanem, kes vastutab

laste haridustegevuse ja lisatundide korraldamise eest ning tegeleb laste igakülgse arendamisega:

viib neid muuseumidesse, kunstigaleriidesse, teatrisse, arendavatesse meistriklassidesse, näitustele

ja seltskondlikele üritustele. Ema aitab lapsi iga päev koduste ülesannetega, lapsed vajavad abi,

sest nad õpivad vene koolis, kus õppetöö toimub eesti keeles. Ema on ainus lapsevanem, kes

osaleb järjepidevalt laste võistlustel, kooliüritustel ja lastevanemate koosolekutel.

10. Kohus leiab, et esitatu ei võimalda tuvastada kostja väidetut, et laste igapäevase elu korraldamine

jaguneb lapsevanemate vahel võrdselt. Kostja on ise välja toonud, et kooli ajal viibivad lapsed

tema juures tavaliselt neljapäevast või reedest esmaspäevani. Kohus leiab, et lapsevanema

koormus, kelle juures viibivad lapsed peamiselt argipäeviti, on paratamatult suurem võrreldes

lapsevanemaga, kelle juures on lapsed puhkepäevadel, ning kes saab seetõttu tegeleda peamiselt

meelelahutuste ja vaba aja korraldamisega. Pooled ei vaidle, et kooli ja huviringidesse sõidutab

lapsi ainult ema. Kostja on kirjeldanud oma kulutusi lastele alates hagi esitamisest tabeli kujul

(viimane dtl 983-985), millest nähtuvalt seonduvad ka väidetud kulutused peamiselt

meelelahutusega. Kuni 2025.a. juulini on kostja tasunud ka elatist. Menetluse kestel on kostja välja

toonud ka makseid huviringide eest ning riiete ostmist, kuid ühelgi juhul ei ole tegemist kuludega,

mida kostja püsivalt ja igakuiselt kannaks. Vastav on kooskõlas L. N. ja V. K. seletustega, mille

kohaselt laste igapäevaelu korraldab peamiselt ema. Vastupidist ei ole väidetud ka J. V. ega N. A.

seletustes, kus on ühiste tegevustena peamiselt kirjeldatud vaba aja veetmist nagu mängimine või

külaskäigud. Kohus asub seisukohale, et laste elukoht on ema juures ning emal lasub ka laste elu

korraldamise raskuskese.

11. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku

ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või

ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

12. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on

indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.

13. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

14. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga.

15. Pooled on eri meelt, kui tihti hagejad kostja juures viibivad. Lastega suhtlemise korda

kohtulahendiga määratud ei ole, samuti ei nähtu esitatust, et lapsevanematel oleks kokkulepe laste

viibimise kohta kostja juures konkreetsel ajal. Mh on kostja laste emale ette heitnud, et alates

2024.a. septembrist on laste ema hakanud takistama suhtlemist lastega, mis ei viita sellele, et

lapsevanemad oleksid saavutanud kokkuleppe. Esitatud kirjalikud seletused teavet vanemate vahel

sõlmitud võimaliku kokkuleppe kohta ei sisalda. Samuti ei võimalda need tuvastada, et lastel oleks

välja kujunenud püsiv elukorraldus, mille kohaselt viibiksid lapsed alati kindla aja kostja juures. J.

V., N. A. ja V. K. seletustes on nimetatud erinevaid hinnanguid, kui palju lapsed seletuse esitaja

arvates kostjaga viibivad, kuid konkreetseid väiteid, millal kumbki hageja kostja juures viibis, need

ei sisalda. Samuti ei ole seletustes märgitu kooskõlas lapsevanemate endi poolt menetluses

selgitatuga. Üheski seletuses ei ole kirjeldatud kostjaga suhtlemist selliselt, nagu kostja 02.10.2025

dokumendis, so kooli ajal neljapäevast või reedest kuni esmaspäeva hommikuni, koolivaheajal üle

nädala. Hagejad väitsid menetluses esialgselt, et keskmiselt viibivad hagejad kostja juures viis

päeva kuus. 23.09.2025 esitasid hagejad tõendina V. K. seletuse, mille kohaselt on lapsed kostjaga

kaks korda kuus 3 päeva, so kokku 6 päeva kuus. Hagejad ei vaidle seega, et viibivad kostjaga

keskmiselt vähemalt kuus päeva kuus. Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et lapsevanemad oleksid

kokku leppinud või lastel oleks püsivalt välja kujunenud selline elukorraldus, mille kohaselt on

lapsed kostjaga aasta keskmisena enam kui 6 päeva kuus. Mh ei ole seda võimalik tuvastada fotode

järgi.

16. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Hagejad on kaksikud.

17. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega mõlema lapse puhul:

-

alates 04.10.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-

alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981

x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

18. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

19. Kostja on välja toonud, et annab ülalpidamist mh vahetult sel ajal, kui lapsed viibivad tema juures.

Kohus leiab, et kulutused nagu eluase, toit, esmased tervishoiu- ja hügieenitarbed ning vaba aeg ja

meelelahutus sõltuvad lapse viibimiskohast. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejad viibivad kostja

juures vähemalt kuus päeva kuus.

20. Võttes aluseks hagejate nimetatud igakuiste vajaduse ulatuse, mille osas kostja vastuväiteid

esitanud ei ole, on vahetu ülalpidamise hinnanguline väärtus ühe ööpäeva kohta seoses toiduga 5

eurot (150:30), eluasemega 5,47 eurot (1641:30), esmaste tervishoiu- ja hügieenitarvetega 1 euro

(30:30). Kohus leiab, et lapse hinnanguline vajadus seoses meelelahutuse ja vaba aja veetmisega,

eeldusel, et see hõlmab nt kinos ja kohvikus käimist, vahel mänguasjade ostmist või

arvutimängudega seotud kulutuste tegemist, ei saa hinnanguliselt, võttes arvesse ka hagis

kirjeldatud laste elulaadi, olla vähem kui 50 eurot hageja kohta kuus. Olukorras, kus kostja kohtub

lastega vähemalt 6 päeva kuus, leiab kohus, et ta täidab endale langevat osa laste vaba aja

sisustamisel täies ulatuses vahetult. Vastavalt antud ülalpidamise väärtus on hinnanguliselt 25 eurot

kuus (50:2). Kohus leiab, et kostja annab kummalegi hagejale ülalpidamist vahetult 93,82 euro

väärtuses kuus ((toit5x6p) + (eluase 5,47x6p) + (tervishoid ja hügieen 1x6p) + (meelelahutus ja

vaba aeg 25 eurot kuus)) ning nimetatud ulatuses ei pea kostja andma täiendavalt ülalpidamist

rahas.

21. Kohus tuvastab, et kostja on tasunud menetluse kestel elatist järgmiselt: 27.11.2024.a. 335 eurot

(dtl 993), 29.12.2024.a. 190 eurot (dtl 1000), 30.12.2024.a. 50 eurot (dtl 1001), 30.01.2025.a. 260

eurot (dtl 1007), 28.02.2025.a. 190 eurot (dtl 1011), 31.03.2025.a. 240 eurot (dtl 1015),

30.04.2025.a. 245 eurot (dtl 1019), 31.05.2025.a. 170 eurot (dtl 1023), 01.06.2025.a. 170 eurot (dtl

1024). 31.05.2025 ja 01.06.2025 maksed on hagejate esitatud väljavõtte (dtl 770) kohaselt kostjale

tagastatud, st kokku on kostja tasunud menetluse kestel hagejatele 1 510 eurot, jagades summa

hagejate vahel võrdselt, on kummagi hageja ülalpidamiseks tasutud 755 eurot elatist.

22. Samuti on kostja tasunud menetluse kestel hageja I huviringide eest kokku 286 eurot (20.12.2024

xxx 70 eurot (dtl 998); 20.12.2024 xxx 29 eurot (dtl 999); 18.06.2025 xxx70 eurot (dtl 1029);

12.09.2025 xxx 72 eurot (dtl 1049); 16.09.2025 xxx 45 eurot (dtl 1050) ja hageja II huviringide

eest kokku 440 eurot (14.07.2025 xxx 110 eurot (dtl 1034); 30.07.2025 xxx110 eurot (dtl 1037);

25.09.2025 xxx 220 eurot (dtl 1055).

23. Kohus leiab, et kostja poolt välja toodud muud kulud (tabel dtl 983-985), sh taskurahamaksed,

kulutused mängudele, ühisele ajaveetmisele ning nutikella soetamiseks on kulutused

meelelahutusele ja vabale ajale, mille väärtust arvestab kohus vastavalt eeltoodule hinnanguliselt.

Kulutusi võib soovi korral teha mistahes ulatuses, kuid sel juhul ei ole enam tegemist laste

esmavajaduste täitmisega. Seoses märgitud kulutustega riietele ei nähtu esitatust, kummale lapsele

mida on ostetud ning kas tegemist on olnud lapsevanemate vahel kokku lepitud kulutustega. Kohus

leiab, et olukorras, kus lapsed elavad ühe vanema juures, on tema ka laste vajadustega kõige

paremini kursis, sh milliseid riideid või muid tarbeid on vaja osta. Juhul kui kooselava vanemaga

kokkulepe konkreetse asja ostmise suhtes puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma

ülalpidamiskohustust raha maksmisega. Kostja väidetud kulutused on kantud käesoleva menetluse

ajal, so perioodil, kus kostja teadis, et temalt nõutakse ülalpidamise andmist rahas. Seetõttu asub

kohus seisukohale, et ülalpidamiskohustust ei saa lugeda osaliselt täidetuks kostja väidetud

kulutuste tegemisega riietele.

24. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Perioodi 04.10.2024-

31.10.2025 eest pidi kostja andma kummalegi hagejale ülalpidamist 3 810,66 eurot (259,88

(287,72:31x28p) + (287,72 x 5k) + (301,74 x 7k)). Samal perioodil kummalegi hagejale antud

vahetu ülalpidamise väärtus oli 1 210,58 eurot ((93,82:31x28p) + 93,82x12k) ning kostja tasus

elatist kummalegi 755 eurot. Lisaks andis kostja hagejatele vahetult ülalpidamist täiendavalt seoses

huviringide eest tasumisega kokku summas 286 eurot hagejale I ja 440 eurot hagejale II.

1 üür ja kommunaalid 140 + majapidamistarbed 12 + kodutehnika 12

25. Kohus rahuldab hagejate nõuded osaliselt ning mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise

perioodi 04.10.2024-31.10.2025 eest 1 559,08 eurot (3 810,66 - 1 210,58 - 755 - 286) ning hageja

II kasuks 1 405,08 eurot (3 810,66 - 1 210,58 - 755 - 440).

26. Tulenevalt PKS § 101 lg 2 kohus võib elatise välja mõista mh muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

27. Alates 01.11.2025 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja PKS § 101-järgses

muutuvas määras, millest arvestatakse maha vahetult saadava ülalpidamise väärtus 93,92 eurot

kuus, so kohtuotsuse tegemise seisuga 207,92 eurot (301,74 - 93,92).

28. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda

hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks.

29. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga.