3-25-2735/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13.10.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2735

Haldusasi

X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17.07.2025.

a otsusele nr 15.3-3.4/1169-3 ja 07.08.2025. a

vaideotsusele nr 15.3-3.6/173

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vaidlustatud kohtulahend

X.X.-i määruskaebus

Tartu Halduskohtu 27.08.2025 määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.08.2025. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas

17.07.2025. a otsusega nr 15.3-3.4/1169-3 X.X.-i pikaajalise elaniku elamisloa nr

EL39V992571 kehtetuks välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 2 p 2, § 16 ja § 243 alusel

alates 17.07.2025, kuna X.X. viibis alates 24.10.2021 kuni elamisloa kehtetuks tunnistamise

menetluse alustamiseni väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike rohkem kui 12 järjestikust

kuud.

2. X.X. esitas vaide, milles ta palus tunnistada kehtetuks PPA 17.07.2025. a otsus nr

15.3-3.4/1169-3.

3. PPA jättis 07.08.2025. a vaideotsusega nr 15.3-3.6/173 X.X.-i vaide rahuldamata.

4. X.X. esitas 18.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles PPA 17.07.2025. a

otsuse nr 15.3-3.4/1169-3 ja 07.08.2025. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/173 tühistamist ning

3-25-2735

esialgse õiguskaitse korras PPA 17.07.2025. a otsuse nr 15.3-3.4/1169-3 kehtivuse peatamist

kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebuse kohaselt esineb esialgse

õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna kaebaja soovib olla kohtuasja arutamise juures,

toetada peret ja viibida neile lähedal ning asuda sügisest Eestis tööle.

5. Tartu Halduskohus jättis 27.08.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Määruse põhjendused:

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine halduskohtumenetluse ajaks ei too kaebajale kaasa

selliseid negatiivseid tagajärgi, mille heastamine positiivse kohtuotsusega osutuks hiljem

võimatuks või oluliselt raskendatuks. Kaebaja viibimine Eestis viimase viie aasta jooksul oli

olematu. Kaebaja ei tõendanud ega põhistanud usutavalt, et võrreldes eelmise viie aastaga on

olukord muutunud ja tema Eestis elavad perekonnaliikmed või ta ise vajavad pidevalt

kohalolekut. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta kavatseb lähiajal asuda Eestis tööle. Kaebaja õde

elab Eestis ning saab vajadusel ema toetada. Kaebaja väide, et tal on Venemaal poeg, kellele

on määratud puue, kinnitab pigem, et kaebaja ei viibi ka tulevikus Eestis senisest tihedamini.

Kaebajal on esindaja, kelle kaudu ta saab osaleda halduskohtumenetluses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. X.X. esitas määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.08.2025. a

määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse

põhjendused:

Kohus hindas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse puudumist ekslikult. Kuna kaebaja

kavatses Eestisse tööle asuda 2025. a sügisel, siis ei ole tal võimalik oma kavatsust tõendada,

kuna töölepingu sõlmimine pidi toimuma alles 2–3 kuud hiljem. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks esineb majanduslik vajadus. Avaliku huvi seisukohalt on positiivne, kui Eestis

suureneb tööjõu ressurss. Kaebaja ema on 82-aastane ja tema tervislik seisund ei ole hea.

Emotsionaalset ja moraalset tuge saab pakkuda vaid lähedase isiklik kohalolek.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

8. Tartu Halduskohus jättis 27.08.2025 a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata põhjusel, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine halduskohtumenetluse

ajaks ei too kaebajale kaasa selliseid negatiivseid tagajärgi, mille heastamine positiivse

kohtuotsusega osutuks hiljem võimatuks või oluliselt raskendatuks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kaebaja esitab määruskaebuses suuresti samu

väiteid, millele halduskohus on vaidlustatud määruses igati põhjalikult vastanud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda

halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Vastuseks määruskaebuses väidetule

märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille

kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku

õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

3-25-2735

10. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus, s.t peab

esinema olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt

raskendatud või võimatu (RKHKm 25.11.2021, 3-21-2241, p 15). Esialgse õiguskaitse

vajaduse esinemist peab kaebaja vajadusel põhistama (HKMS § 250 lg 2). Kaebaja väide, et

ta kavatseb 2025. a sügisesel Eestis tööle asuda, on endiselt tõendamata. Kaebaja põhjendas

tõendite esitamata jätmist sellega, et töölepingut ei oldud jõutud pikaajalise elaniku elamisloa

kehtetuks tunnistamise hetkeks veel sõlmida, sõlmimine pidi toimuma alles 2–3 kuud hiljem.

Kohus ei pea kaebaja väidet usutavaks, kuna kaebaja teatas juba 26.10.2024. a e-kirjas PPA-

le, et hakkab alates novembrist tööle oma õe firmas konsultandina. Ka on määruskaebuse

esitamise hetkeks (11.09.2025) sügis juba käes, kuid kaebaja ei ole endiselt esitanud tõendeid

tööle asumise kohta.

11. Ringkonnakohus leiab, et emotsionaalne ja moraalne tugi on vanemas eas isikule

tõepoolest oluline, kuid emotsionaalset ja moraalset tuge saab pakkuda ka virtuaalsel teel

näiteks helistamise ja videokõne kaudu. Kohus märgib, et senimaani ei ole kaebaja pidanud

vajalikuks ema Eestis külastada. Kaebaja ei viibinud Eestis alates 24.10.2021 kuni pikaajalise

elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse alustamiseni 18.09.2024. Pärast elamisloa

kehtetuks tunnistamise menetluse alustamist viibis kaebaja Eestis ühe korra. Kohus järeldab

sellest, et kuna kaebaja ei ole senimaani füüsilist kohalolekut emotsionaalse toe pakkumiseks

vajalikuks pidanud, siis ei vaja ta seda ka edaspidi. Kaebaja ei ole põhistanud, et ema on

seisukorras, mis nõuab just kaebaja füüsilist kohalolekut. Seejuures elab Eestis kaebaja õde,

kes saab vajadusel ema toetada.

12. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 27.08.2025. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)