2-25-108328/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-108328

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Groupi hagi

D Ti

vastu

põhivõlgnevuse 194,80 euro, sissenõudmiskulude 30 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 17,67 ja edasiulatuva

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

289,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group

(registrikood

10746479), asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: S R, Julianuse Õigusbüroo OÜ;

e-post: xxx

Kostja: D T (isikukood xxx), elukoht xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Välja mõista D Tilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 194,80

euro, sissenõudmiskulud 25 eurot, seisuga 14.05.2025 sissenõutavaks muutunud

viivis 17,67 eurot ja edasiulatuv viivis alates 15.05.2025 kuni põhinõude

täitmiseni määras 24% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

2. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulud 5 euro ulatuses.

2. Jätta menetluskulud D Ti kanda.

3. Välja mõista D Tilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku 220

eurot, s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning

lepingulise esindaja põhjendatud kulu 100 eurot. Menetluskulud kanda Julianus

Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.

4. Välja mõista D Tilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja xxx vahel 27.10.2023 sõlmitud järelmaksuleping xxx, mille

alusel sai kostja kauba maksumusega 1169 eurot. Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt

makseid. xxx andis kostjale 05.12.2024 täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks, kuid kuna

kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles xxx lepingu üles 27.12.2024 ning loovutas 30.12.2024

nõuded hagejale.

Hageja esitas 14.05.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 194,80 euro,

sissenõudmiskulude 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 17,67 ja edasiulatuva viivise

nõudes.

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt

rahuldamata sissenõudmiskulude 5 euro nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on laenuandja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale

saatnud maksemeeldetuletusi. Hagiavalduse punkti 2.2 kohaselt on sissenõudmiskulud 30

eurot: 10.01.2025 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 22.01.2025 teise tasulise kirja

saatmine 5 eurot; 30.01.2025 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas

kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse. Lõike 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm tasulist iga lepingu kohta peale

lepingute ülesütlemist. Hageja ei ole tõendanud lisaks meeldetuletuskirjadele ka muude

sissenõudmiskulude olemasolu. Kuivõrd esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem, kuna

see hõlmab kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulud, ei ole hageja

muud sissenõudmiskulud põhjendatud. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi rahuldamata

sissenõudmiskulude 5 euro nõudes.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Varasemalt maksekäsu kiirmenetluses püüdis

kohus menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil xxx, kuid kättetoimetamine

ebaõnnestus. Võlgniku tütar kinnitas 03.04.2025, et võlgnik ei ela enam aadressil xxx. Võlgnik

elab xxx, kuid aadressi ei tea. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise

määrusega 02.09.2025 e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei

kinnitanud. Lisaks saatis kohus dokumendid 02.09.2025 tähtsaadetisena rahvastikuregistri

järgsel elukoha aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Eeltoodu

põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas

kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati

02.09.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 18.09.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse

tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja

kohtu poolt määratud tähtajaks (08.10.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 358 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja

esindaja tunnitasu on olnud 169 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline

esindaja teinud järgmisi toiminguid: maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule

esitamine 20 eurot; alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide

esitamine kohtule (2 h 338 eurot). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses

tasutud riigilõivu 280 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka

ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-

129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud

õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma

käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja

on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal

õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja

põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 220 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik