2-24-17119/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Anneli Alekand, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-17119

Tsiviilasi

B.C hagi A.I vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes

Apellatsioonkaebuse hind

1133,08 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. mai 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B.C apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

23. september 2025

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): B.C (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Raivo Salumäe

Vastustaja (kostja): A.I (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 16. mai 2025 otsus.

2. Teha asjas uus otsus, millega B.C hagi rahuldada ja välja mõista A.I-lt B.C kasuks

kahjuhüvitisena 1018 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 12. novembrist 2024 kuni kohtuotsuse täitmiseni.

3. B.C apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta A.I kanda.

5. Välja mõista A.I-lt menetluskuluna maakohtus 973 eurot ja ringkonnakohtus 973

eurot B.C kasuks, samuti viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse

jõustumisest kui menetluskulu tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.C (hageja) esitas 12. novembril 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse A.I (kostja) vastu

kahjuhüvitise 1018 eurot ja viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19. juulil 2024 korteriomandi müügilepingu, millega

kostja müüs hagejale X linnas XXXXXXX asuva korteriomandi, registriosa numbriga

XXXXXXXX, mille eriomandi esemeks on eluruum nr 20 (korter). Korteri sisustuse hulka

kuulus gaasipliit, mis oli välja toodud korteri müügikuulutuses ja mis oli pliidiplaadi kujul

koos valamuga integreeritud seina külge kinnitatud tasapinnale. Korteris tekkis 29. augustil

2024 gaasipliidi pistikusse ühendamisel gaasiplahvatus ja tulekahju, mille tagajärjel muutus

gaasipliit kasutuskõlbmatuks ja said kahjustada köögi seinad. Hageja kutsus kohale spetsialisti

Novire OÜ-st, kes tuvastas gaasitoru ühenduskoha avariilisuse. Spetsialist avaldas arvamust,

et korteris tekkis tulekahju, kuna vooliku ja kraani vahele oli paigaldatud plastmassist rõngas,

mis pole ette nähtud ühenduse tihendamiseks. Kuna korteris puudub maandus, hakkas

gaasipliit maandama ennast läbi gaasipüstaku. Vooliku ja kraani vahel tekkis sädelus, millest

süttis kraani jäänud jääkgaas, mis sulatas rauast vooliku detailile augu sisse. Korteris

toimunud gaasiplahvatuse ja tulekahjuga seoses tekkis hagejale kahju kokku 1018 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja müüs korteri hagejale ilma sisustuseta. Müügilepingu

järgi oli hinnas lisaks korterile vaid sanitaartehnika vannitoas ja tualetis. Korterisse jäi küll ka

kohtkinnitatud asju, mis müügilepingus ei sisaldunud, sh köögi töötasapind koos valamu ja

gaasipliidiga. Kostjale teadaolevalt oli gaasipliit töökorras. Kostja ostis korteri 2022. aasta

mais ja kostja peretuttav kasutas seda 2023. aasta juulini. 2023. aasta juuli keskpaigast kuni

müügihetkeni oli korter tühi ja gaasiseadet ei kasutatud. Enne gaasipliidi kasutama hakkamist

oli hagejal endal kohustus tellida gaasiaudit. Hageja teadis, et gaasipliiti pole üle aasta keegi

kasutanud ja enne selle kasutamist tulnuks kohale kutsuda gaasitehnik, kes oleks

gaasivoolikust sinna jäänud gaasi välja lasknud ja pliidi kogunenud tolmust puhastanud.

Sellisel juhul poleks toimunud plahvatust ja pliit oleks tänini töökorras.

Hageja ei ole tõendanud seda, et gaasivooliku ja kraani ühenduskoht ei vastanud nõuetele.

Hageja esitatud Novire OÜ gaasiaktis on kirjas, et vooliku ja kraani vahele oli paigaldatud

plastmassist rõngas, mis pole ette nähtud ühenduse tihendamiseks. Novire OÜ arvamus

ühenduskoha korrasoleku kohta ei ole usaldusväärne, sest gaasiseadmeid tohivad paigaldada

vaid vastavat tegevusluba omavad firmad. Hageja ei ole tõendanud, et Novire OÜ-l on

gaasitööde tegemiseks luba. Gaasitööde akti kirjeldused ei vasta tegelikkusele ning seavad

kahtluse alla arvamuse andja pädevuse. Gaasiõnnetus juhtus teisaldatava gaasiseadme

käsitsemise ohutusreeglite eiramise tõttu hageja poolt ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt

õnnetusega seotud kahju hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud õnnetusega väidetavalt tekkinud

kahju suurust.

Tõendatud ei ole hageja väide, et korteris tekkis tulekahju. Hageja esitatud fotodel ei ole näha

põlemisjälgi, mis oleks pidanud tulekahjust jääma. Fotodel on näha ainult umbes 10 cm

läbimõõduga tahmaplekk seinal ja fotot suurendades võib näha, et tapeet ise pole põlenud.

Sellise tahmalaigu saab seinalt maha pesta majapidamisseebi ja veega ning puudub vajadus

vahetada välja kogu köögi tapeet.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 16. mai 2025 otsusega hagi rahuldamata.

Maakohus tegi poolte esitatu alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:



Pooled sõlmisid 19. juulil 2024 notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu,

millega kostja müüs hagejale Tartu linnas XXXXXXX asuva korteriomandi,

registriosa numbriga XXXXXXXX, mille eriomandi esemeks on eluruum nr 20.

Hageja kanti kinnistusraamatusse korteriomanikuna sisse 26. juulil 2024.



Kostja andis hagejale müügilepingu esemeks olnud korteri valduse üle müügilepingu

sõlmimise päeval.



Korterisse jäi integreeritav gaasipliit, mis ei olnud korteri valduse hagejale

üleandmisel gaasitorustikuga ega elektrijuhtmestikuga ühendatud.

Maakohus leidis, et poolte vahel on müügilepingust tulenev võlasuhe ja hageja tugineb nõude

alusena hageja poolt müügilepingu rikkumisele, s.o müüdud asja lepingutingimustele

mittevastavusele.

Hageja tugines nõude alusena sellele, et kostja poolt temale üle antud korteris ei olnud

gaasiseadmed töökorras. Novire OÜ töötaja K. Trompi arvamuse kohaselt tekkis korteris

gaasipliidi ühendamisel gaasiplahvatus ja tulekahju üheaegselt kahe puuduse tõttu – korteris

ei vastanud elektrisüsteem nõuetele ja puudus maandus, mistõttu hakkas võrku ühendatud

gaasipliit maandama ennast läbi gaasitoru, millest tekkis sädelus ja tekkis põleng, kuna

vooliku ja torustiku liite vahelt lekkis gaasi, sest ühenduskoht oli tihendatud plastmassist

rõngaga, mis pole ettenähtud sellise ühenduse tihendamiseks. Arvamuse kohaselt oleks ka

juhul, kui korteris olnud elektrisüsteem oleks töötanud korrektselt, gaasipliit ja selle ühendus

ikkagi kujutanud endast meeletut ohtu naabritele ja korteris viibivatele isikutele. Sellise

tugevusega gaasileke oleks kiiresti jõudnud momendini, kus gaasi sisaldus korteri mahtu

arvestades oleks olnud tasemel, et seal viibivad inimesed oleks ära lämbunud.

Maakohus nõustus kostjaga, et korteri puuduste tõendamiseks esitatud tõendid (Novire OÜ

töötaja K. Trompi 26. septembril 2024 koostatud gaasitööde akt ja 10. detsembri 2024 kiri

hagejale) ei ole usaldusväärsed, sest hageja ei ole tõendanud, et arvamuse andnud Novire OÜ

töötajal K. Trompil oli olemas kompetents vastavat arvamust anda. Hageja esitas küll

tõendina väljavõtte majandustegevuse registrist Novire OÜ tegevusalade (gaasitööd, sh A, B

ja C kategooria gaasipaigaldise ehitamine ja remontimine ning gaasipaigaldise hooldamine)

kohta, samas ei ole hageja esitanud majandus- ja taristuministri 09. juuli 2015 määruse nr 88 §

4 lõikes 4 sätestatud tõendit, mis gaasitöö ja gaasipaigaldise kasutamise järelevaataja

tegevusaladel vastutava isikuna tegutsemisel isiku kompetentsuse tõendamiseks on nõutav.

Maakohus leidis, et kuna hageja ei tuginenud hagi alusena korteris maanduse puudumisele, ei

saa kohus vastavat puudust kostja poolt müügilepingu rikkumise alusena arvesse võtta. Seega

lepingu rikkumisena, s.o lepingutingimustele mittevastava asja üleandmine, tuleks kõne alla

see, et korteris olnud gaasitoru ühenduskoht ei olnud nõuetekohaselt tihendatud, mis

võimaldas sealt gaasilekke.

Novire OÜ töötaja koostatud gaasitööde aktist ja arvamusest ei saa teha järeldust, et gaasitoru

ühenduskoht oleks olnud suletud ja tihendatud mittenõuetekohasel viisil. Puuduvad ka

andmed selle kohta, et enne hageja poolt gaasiseadme paigaldamist oleks torustikust gaasi

lekkinud. Seega ei ole hageja tõenditest tuvastatav, et korteri gaasitorustikul oleks esinenud

mingeid puudusi, sh ühenduskoha mittenõuetekohane tihendus.

Maakohus leidis, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et korteri valduse hagejale

üleandmisel ei olnud gaasipliit torustikuga ühendatud ja gaasiühendus torustikust oli suletud.

Maakohus leidis, et seetõttu ei saa kostja vastutada pärast korteri valduse ja ka omandi

üleandmist korteris gaasiseadme ühendamisel tekkinud kahju eest. Kostjale ei pidanud olema

ettenähtav lepingu sõlmimisel gaasiseadme ühendamisel tekkida võiv probleem ja kostja ei

saanud kahju tekkimist või ärahoidmist kuidagi mõjutada. Gaasiseadme ühendamisel oli

hagejal kui omanikul kohustus tagada ühendamise ohutus ja gaasiseadme kasutamiseks

vajalikud toimingud pidi hageja laskma teha gaasitöid teostava pädeva isiku poolt. Hageja ei

ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks vastavat hoolsuskohustust järginud ja et gaasiseadme

ühendamise toimingud tegi gaasitööde tegemiseks pädev isik. Seega tekkis gaasiseadme

ühendamisel kahju hagejast tulenevatel asjaoludel ning kahju eest vastutab hageja ise.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja leidis, et kostjal hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas 16. juunil 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab

maakohtu otsuse täies ulatuses ja taotleb hagi rahuldamist täies ulatuses, samuti kõigi

menetluskulude kostjalt välja mõistmist.

Maakohtu otsus on vastuoluline ja põhjendamata ning rikutud on menetlusnorme, mis on

viinud ebaõigete järeldusteni ja ebaõige lahendini. Maakohus on otsuse punktis 1.1 asjaoluna

märkinud, et kostja jättis hagejale üleantud korterisse pliidiplaadi kujul integreeritava

gaasipliidi. Kohus on eiranud asjaolu, et tegu oli kööki sissehitatud tööpinda integreeritud

pliidiga, mille puhul on tegu korteri päraldisega, mis kuulub korteri juurde. Väide, et kostja

selle sinna jättis, on samaväärne väitega, et kostja jättis korterile ukse ette. Hageja ostis korteri

koos pliidiga.

Maakohus on otsuse punktis 3.1 tuvastanud, et korterisse jäi integreeritav gaasipliit, kuid

märkinud, et see ei olnud valduse hagejale üleandmisel gaasitorustikuga ega

elektrijuhtmestikuga ühendatud. Tegelikult oli pliit valduse üleandmisel gaasitorustikuga

ühendatud, seda kinnitavad hageja poolt esitatud asjaolud, väited ja tõendid kogumis (sh

müügikuulutuse pilt, hageja e-kiri müüjale, asjatundja akt ja kiri, hagiavaldus jm). Hageja on

hagiavalduses selgelt põhilisena esile toonud, et puuduseks oli üleantud korteri gaasipliidi

gaasitoruga ühenduse avariilisus. Korteris gaasipliidi ühendamise all saab mõista üksnes

hageja poolt pliidi ühendamist vooluvõrku.

Maakohus eksis tõendite hindamisel, kui leidis, et hageja esitatud asjatundja arvamus ei ole

usaldusväärne kutsetunnistuse esitamata jätmise tõttu. Hageja esitas tõendid selle kohta, et

Novire OÜ on gaasitööde ja -paigaldiste alal pädev ettevõtja. Tegemist on avalikku

majandustegevuse registrisse kantud andmetega, samas registris on leitavad ka andmed

ettevõtja vastutava isiku Kristjan Trompi kohta.

Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid K. Trompi pädevuse kohta.

Tuginemine asjatundja kompetentsi tõendamise vajadusele oli üllatuslik. Maakohus oleks

pidanud menetlusosalisele selgitama, milliste tema nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud

asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks

küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (RKTKo 05.06.2002 nr 3-2-1-62-

02). Seda aga maakohus ei teinud.

Vastuoluline ja väär on maakohtu otsuse väide punktis 3.3, et poolte vahel ei ole vaidlust selle

üle, et korteri valduse hagejale üleandmisel ei olnud gaasipliit torustikuga ühendatud.

Maakohus on ilmselt tuginenud 16. aprilli 2025 kohtuistungi protokolli lk-l 2 märgitud hageja

vastusele kohtu kolmandale küsimusele „selle üle ei vaidle“. Maakohtu küsimus oli

vastuoluline ja arusaamatu, sisaldades kahekordset eitust. Hageja mõistis asjaolude kontekstis

küsimust üldiselt vaidluse puudumisena pliidi ja torustiku ühendatusse üle korteri

üleandmisel. Hageja ei ole kunagi loobunud oma hagi põhilisest alusest, et pliit oli korteri

üleandmisel gaasitorustikuga ühendatud.

5. Kostja leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata ja maakohtu lahend muutmata. Kõik menetluskulud palus kostja jätta hageja

kanda.

Maakohus leidis põhjendatult, et kahju tekkis hagejale tema enda hooletu käitumise ja

gaasiseadme kasutamise ohutusreeglite eiramise tõttu. Tõendeid, et gaasiseade ei olnud enne

väidetavat õnnetust töökorras või et korteris oli gaasileke, pole.

Hageja nõue on alusetu, sest korter müüdi sisustuseta ja tühjana. Müügilepingu kohaselt

kuulus lisaks korterile ja selle päraldistele müüdava hulka ka sanitaartehnika vannitoas. Muud

vara lepingus nimetatud pole. Seega on müüja vastutus gaasiühenduses vaid kuulkraanini

(k.a) korterisse tuleval gaasitorul. Õnnetusejärgsetelt fotodelt on näha, et gaasitoru

kuulkraanini on heas korras ja pole isegi tahmunud.

Ekslik on hageja väide, et pliidiplaat on päraldis. Päraldised on ehitusprojektiga ettenähtud

osad ja süsteemid, mille muutmiseks tuleb muuta ehitusprojekti ennast.

Hageja oleks pidanud enne gaasiseadme kasutusse võtmist tegema selle auditi, sest seadet ei

olnud aasta jooksul kasutatud ja puudusid andmed eelmise auditi kohta. Kostja ostis korteri

2022. aasta mais ja kostja peretuttav, kes kasutas gaasiseadet igapäevaselt, elas seal 2023.

aasta juulini. Mingeid probleeme ette ei tulnud – gaasilõhna (st gaasileket) polnud ning

pliidiplaat töötas laitmatult. 2023. aasta juuli keskpaigast müügihetkeni 2024. aasta juulis oli

korter tühi. Gaasiseadet ei kasutatud ja see polnud ka kasutusvalmis, sest korteri

värskendusremondi ajal (augustis 2023) sai pliit ühendatud lahti vooluvõrgust ning vana

pikendusjuhe välja visatud. Kostjal polnud kavatsust gaasiseadet kasutama hakata, korteri

ostja (hageja) ei palunud gaasiauditit teha.

Hageja esitatud gaasitööde akt seab kahtluse alla akti koostaja ametialase pädevuse ja/või

aususe. Gaasitööde akt ei vasta osaliselt tegelikkusele ja püüab petta nii vastustajat kui ka

kohut. Akt ei vasta gaasitööde auditile kehtivatele nõuetele, tulekahju ei ole toimunud, fotodel

on näha ainult u 10 cm läbimõõduga tahmaplekk seinal. Pliidiplaat on paigaldatud ja

gaasivõrku ühendatud 10 või isegi 15 aastat tagasi, enne kui kostja sai korteri omanikuks. Auk

gaasivoolikusse ei saanud tekkida sulamise tagajärjel, vaid selle tekitas gaasi jäägi plahvatus.

Valed on väited maanduse puudumise kohta korteris, vannitoas oli maandusega pistikupesa.

Vanade majade korterites polegi maandust, st pooled tartlased (kesklinn, Annelinn, Veeriku)

elavad sellistes korterites ja kasutavad gaasipliiti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme

ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada.

Ringkonnakohus teeb ise TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

7. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selles, kas kostja müüs hagejale koos

korteriomandiga ka töötasapinda integreeritud gaasipliidi, mille elektripistikusse ühendamisel

29. augustil 2024 toimus gaasiplahvatus, mis tekitas hagejale kahju, mille eest vastutab kostja.

Hageja hindab juhtunut müügilepingu rikkumisest tingitud kahjuna. Maakohus jättis hagi

rahuldamata. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna.

8. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese

astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate

faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse

kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS § 652

lg 1 p 1).

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selles, et hagejale valduse üleandmisel jäi korterisse

integreeritav gaasipliit, mis ei olnud korteri valduse hagejale üleandmisel gaasitorustikuga ega

elektrijuhtmestikuga ühendatud. Maakohtu tuvastatu gaasipliidi ühendamise kohta

gaasitorustikuga ei ole kooskõlas maakohtu menetluses esitatud väidete ja kogutud tõenditega,

millega maakohus rikkus TsMS §-s 436 lg-s 4 sätestatut. Pooled olid maakohtu menetluses

läbivalt seisukohal ning kinnitasid seda ka ringkonnakohtu istungil, et hagejale valduse

üleandmise ajal jäi korterisse töötasapinda integreeritud gaasipliit, mis oli gaasitorustikuga

ühendatud, kuid ei olnud ühendatud elektrijuhtmestikuga. Seega tuvastab ringkonnakohus

poolte väidete alusel erinevalt maakohtust, et vaidlusalune gaasipliit oli korteri valduse

hagejale üleandmise ajal gaasitorustikuga ühendatud vooliku kaudu.

9. Pooled vaidlevad ka selles, kas koos korteriga üle antud gaasipliit oli iseseisev vallasasi,

mis ei olnud müügilepingu esemeks, või oli tegemist ehitise osa (TsÜS § 55) või päraldisega

(TsÜS § 57). Maakohus ei ole selles osas seisukohta võtnud.

9.1. Ringkonnakohus leiab, et korteris asuvat gaasipliiti koos ühendusvoolikuga ei saa pidada

ehitise oluliseks osaks (TsÜS § 55 lg 1), sest nii pliiti kui ka voolikut saab eraldada ja välja

vahetada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Küll on aga ehitise oluliseks osaks

gaasitorustik, millega on võimalik gaasipliiti vooliku kaudu ühendada.

9.2. Gaasipliiti koos ühendusvoolikuga saab pidada päraldiseks. Vallasasi on päraldis siis, kui

ta, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja

sellele vastava ruumilise seose kaudu (TsÜS § 57 lg 1). Päraldise mõiste sisustamisel

kasutatakse peaasja mõistet. Vallasasi teenib peaasja siis, kui see aitab kaasa peaasja

majandusliku eesmärgi saavutamisele. Majandusliku eesmärgina ei tule kõne alla mitte ainult

tulu teenimine, vaid peaasja funktsiooni täitmine laiemas mõttes. Korteriomandi kui peaasja

funktsioon on eluruum. Eluruumis peab olema tagatud söögi valmistamise võimalus, mida

võimaldab korteris asuv gaasipliit. Seega teenib gaasipliit koos voolikuga praegusel juhul

peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose

kaudu. Kostja väited selles, et päraldised on ehitusprojektiga ettenähtud osad ja süsteemid,

mille muutmiseks tuleb muuta ehitusprojekti, ei tulene seadusest.

9.3. Päraldiseks olev vallasasi on iseenesest eraldiseisev vallasasi ning selle eraldi tsiviilkäive

ei ole välistatud. Samas kehtib eeldus, et päraldis jagab peaasja võõrandamisel peaasja

õiguslikku saatust (TsÜS § 57 lg 3). Päraldiste omandiõiguse ülekandmiseks ei ole eraldi

käsutustehingut vaja. Kui tehinguosalised peaasja suhtes tehtava tehingu õiguslike tagajärgede

päraldistele laienemist tehinguga ei välista, kehtib eeldus, et kui pooled päraldistega

seonduvat ei käsitle, laienevad peaasja suhtes tehtavatest tehingutest tulenevad õiguslikud

tagajärjed ka päraldistele.

Pooled ei ole tehingus päraldistega seonduvat eraldi käsitlenud, mistõttu laienevad päraldisele

peaasja suhtes tehtud tehingust tulenevad õiguslikud tagajärjed. See, et gaasipliiti

müügilepingus ei märgitud ega eraldi ei hinnastatud, õiguslikku tähendust ei oma. Seetõttu ei

ole kostja seisukoht, et tema vastutus müügilepingu järgi ulatub üksnes kuni gaasitoru

kuulkraanini kehtiva õigusega kooskõlas.

10. Asjas ei ole vaidlust, et pärast valduse üleandmist hagejale ühendas hageja 29. augustil

2024 gaasitoruga ühendatud gaasipliidi selle kasutamise eesmärgil pikendusjuhtme abil

vooluvõrku, misjärel koheselt toimus gaasiplahvatus. Kostja ei vaidlusta, et gaasipliidi

läheduses elektripistiku puudumise tõttu kasutati ka varasemalt gaasipliidi vooluvõrku

ühendamiseks pikendusjuhet ja see toimis.

11. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude seoses müügilepingu rikkumisega, tuginedes

müüdud eseme puudustele. Müügieseme mittevastavusest tuleneva ostja kahju hüvitamise

nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut

rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st

rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS

§ 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS

§ 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete

esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217–227 erireeglid. Nii määratakse müügieseme

lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 (ja § 77) alusel, §-d 218–221 reguleerivad

müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist ning § 222 sätestab

lepingu täitmise nõude erisused (vt ka RKTKo 20.03.2012, 3-2-1-5-12, p 27 koos seal

viidatud varasema praktikaga). Müüja vastutab müüdud eseme puuduse eest eelkõige siis, kui

on täidetud järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS §

218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise

ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust

piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud

puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada

saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis

müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis

või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).

12. Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, sh kvaliteedi osas (VÕS § 217 lg

1) ja see nõue kohaldub ka päraldistele, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asja

lepingutingimustele mittevastavuse eeldused on sätestatud VÕS § 217 lg-s 2. Ostetud asja

ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks

asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda

tema vastutusel (VÕS § 217 lg 5). Müüja vastutab põhimõtteliselt kõikide lepingueseme

puuduste eest, mis olid olemas riisiko ülemineku ajal ostjale ka siis, kui puudused ilmnevad

hiljem (VÕS § 218 lg 1).

13. Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh kahju

suurust, TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja.

14. Hageja soovib asja mittevastavust müügilepingu tingimustele tõendada Novire OÜ 29.

augusti 2024 gaasitööde aktiga (dtl 35) ja Novire OÜ juhataja K. Trompi 10. detsembri 2024

e-kirjaga (dtl 66). Maakohus pidas neid tõendeid ebausaldusväärseks, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et Novire OÜ töötajal oli olemas arvamuse andmiseks pädevus.

14.1. Maakohus ei selgitanud hagejale, et ta peab arvestades kostja vastuväiteid tõendama

Novire OÜ pädevust ja asjatundlikkust gaasitööde tegemisel. Nõustuda tuleb hagejaga, et

maakohus saanuks kahtluse korral ja TsMS § 231 lg 1 alusel kontrollida Novire OÜ pädevust

avalikust allikast, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebileht.

Maakohus saanuks teha ka hagejale ettepaneku esitada Novire OÜ pädevuse kohta

täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Jättes avaliku teabe kontrollimata ja/või

hagejale täiendavate tõendite esitamise ettepaneku tegemata, rikkus maakohus oluliselt

menetlusnormi, sest kohtu seisukoht OÜ Novire arvamuse osas oli hagejale üllatav, maakohus

rikkus sellega kohtu selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1 ja § 351). Tõendi hindamisel

lähtus maakohus ka ebaõigest seisukohast, et hagejale korteri valduse üleandmise ajal ei olnud

gaasipliit torustikuga ühendatud ja gaasiühendus torustikust oli suletud.

14.2. Ringkonnakohus võttis asja juurde hageja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud

uued tõendid, milleks on Haridus- ja Teadusministeeriumi 10. juuni 2025 tõend, samuti

Gaasikasutuskoolituse OÜ pädevustunnistused nr-d KGS 3506-19, KGS 928-24, KGS 3500-

19, KGS 923-24, mis tõendavad, et Novire OÜ juhatuse liikme ja akti allkirjastanud K.

Trompi teadmised vastasid akti koostamise ajal gaasitöid tegeva isiku nõutele vastavalt

seadme ohutuse seaduses sätestatule, alljärgnevas ulatuses: A, B ja C kategooria maa-, bio- ja

tööstusgaasipaigaldise ja -seadme remontimine, hooldamine, paigaldamine ja

demonteerimine, samuti on ta pädev tegema nende paigaldiste järelvaatust.

14.3. Novire OÜ akti kohaselt tekkis korteris tulekahju, kuna gaasipliiti gaasitorustikuiga

ühendava vooliku ja kraani vahele oli paigaldatud plastmassist rõngas, mis pole ette nähtud

ühenduse tihendamiseks. Kuna korteris puudub maandus, hakkas gaasipliit end maandama

läbi gaasipüstaku. Vooliku ja kraani vahel tekkis sädelus, millest süttis kraani jäänud

jääkgaas. Lekkinud vool oli niivõrd tugev ja ohtlik, et sulatas rauast vooliku detailile augu

sisse. Gaasipliit muutus kasutuskõlbmatuks. Aktile on lisatud fotod (dtl 36–39). 10. detsembri

2024 e-kirjas märkis K. Tromp täiendavalt, et „seinal olev must jälg on tekkinud põlengust,

heledam osa keset musta laiku ei ole puhas tapeet, vaid söestunud tapeet. Eelmine omanik oli

lasknud ühendada gaasipliidi torustikuga inimesel, kellel puudus selleks erialane kompetents

või oli seda teinud ise. Liite vahel tekkinud gaas süttis, sest tekkis sädelus voolu läheduses,

mille põhjustas elektrisüsteem. Fotolt on näha, et ca 4mm pakusesse terasesse on sulanud auk,

hiljem avastasin samasuguse augu ka vooliku mutri juurest. Terase sulamisse põhjustas

elektriline kaarleek, mille temperatuur on 4000 kraadi. Antud metall sulab 1100 kraadi juures.

Kui juuresolijad ei oleks sulgenud gaasi juurdevoolu ja eemaldada pliiti vooluvõrgust, oleks

korter või kortermaja maha põlenud“.

14.4. Ringkonnakohus leiab, et hageja on Novire OÜ akti, akti lisaks olevate fotode ja K.

Trompi e-kirjaga tõendanud, et korteris asunud gaasitorustiku ja gaasipliidi ühendus ei olnud

hagejale korteri valduse üleandmise ajal vaba puudustest, sest ei vastanud asjale tavapäraselt

esitatavatele nõuetele. Maakohtu seisukoht, et hageja tõenditest ei ole tuvastatav, et korteri

gaasitorustikul oleks esinenud mingeid puudusi, ei ole kooskõlas uuritud tõenditega. Novire

OÜ aktist ja K. Trompi e-kirjast saab selgelt järeldada, et gaasivooliku ja kraani vahele oli

paigaldatud plastmassist rõngas, mis ei olnud ette nähtud ühenduse tihendamiseks ja

gaasipliidi vooluvõrku lülitamisel süttis liite vahele tekkinud gaas.

14.5. Kostja ei ole oma vastuväiteid gaasitööde aktile tõendanud. Kostja kahtlused K. Trompi

kui asjatundja pädevuse osas on hageja poolt esitatud tõenditega ümber lükatud. Gaasilekke

põhjuste tuvastamine vajab eriteadmisi ning hageja ongi esitanud eriteadmisi omava pädeva

isiku arvamuse. Kostja väited ei ole käsitletavad eriteadmistega isiku arvamusena, mida kohus

peaks tõendite kogumis hindama. See, millal hageja saatis kostjale gaasitööde akti (kostja sai

selle enda väitel 4. oktoobril 2024) ega ka see, kas akt tuli kanda Tehnilise Järelevalve

Infosüsteemi, ei mõjuta praegusel juhul kohtu hinnangut hageja tõenditele.

Põhjendatud ei ole ka kostja need vastuväited, mis tuginevad hageja kohustusele enne

gaasiseadme kasutusele võtmist teha audit kooskõlas majandus- ja taristuministri 16. juuli

2015 määrusega nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste

esitamine“. Määrus reguleerib gaasipaigaldiste, aga mitte gaasiseadmete auditeerimist.

Määruse § 2 lg 2 järgi on gaasipaigaldis gaasitorustike-, ja nendega seotud ehitiste

statsionaarselt paigaldatud talitluslik süsteem. Gaasipaigaldise osaks on ka sellele paigaldatud

ohutus-, juhtimis-, mõõte- ja reguleerseadmed. Gaasipliit gaasipaigaldise osaks ei ole.

Määrusest ei oleks saanud tekkida hagejale kohustusi ka seetõttu, et määruse § 14 lõikes 2

sätestatud erakorralise auditi tegemise kohustust, mille rikkumisele kostja oma vastuväidetes

tugineb, ei kohaldata määruse § 14 lõike 4 järgi üksik-, kaksik-, rida- või korterelamus

paiknevale gaasipaigaldisele. Vaidlust ei ole, et hageja ostis korteri korterelamusse. Ka

müügilepingust ei tulene, et hageja pidi enne gaasipliidi kasutamist tellima gaasiseadme

kontrolli pädeva isiku poolt.

15. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas müügieseme puuduse (gaasipliidi puuduliku ühenduse

gaasitoruga), milles pooled müügilepingus kokku ei leppinud, samuti ei pidanud hageja

ostjana seda puudust ära tundma korteri visuaalsel ülevaatamisel, on tegemist müügieseme

varjatud puudusega, mille eest müüja, st kostja vastutab. Ringkonnakohus leiab, et asja

lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja valduse üleandmise ajal hagejale. Hageja

on selgitanud, et korter oli ostetud tütrele ja vahetult enne kooliaasta algust 29. augustil 2024

soovitigi esimest korda gaasipliiti kasutada. Kostja ei ole seda hageja väidet kahtluse alla

seadnud ja on kinnitanud, et enne korteri müüki gaasipliiti aasta jooksul ei kasutatud, korteri

värskendusremondi ajal augustis 2023 ühendati pliit lahti vooluvõrgust ning vana

pikendusjuhe visati ära. Seega vastutab kostja müüjana asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest, sh sellega tekitatud kahju eest (VÕS § 218 lg 1, § 115). Hageja teatas

kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest 9. septembri 2024 e-kirjaga, st mõistliku

aja jooksul (VÕS § 220 lg 1). Müüja vastutust välistavad asjaolud puuduvad.

16. Pooled vaidlevad ka gaasiplahvatusega hagejale tekitatud kahju suuruse üle.

16.1.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg-d 1

ja 4 tuleb kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel rakendada nende koosmõjus – kahju

tekitaja peab hüvitama tema rikkumisest tulenevad, st sellega põhjuslikus seoses olevad,

kahjulikud tagajärjed.

16.2. Hagiavalduse kohaselt koosneb hageja kahjunõue 1018 eurot järgmistest osadest:

gaasifirma väljakutse kulu 79,30 eurot; uue kahe põletiga gaasipliidi ostuhind 205 eurot,

millele lisandub saatekulu 15 eurot; seinakahjustuse likvideerimise kulu 490 eurot (14 m2

seinapinnal värvitud tapeedi eemaldus, uue tapeedi paigaldus ja värvimine; uus värvitav

tapeet 43,20 eurot, lisandub saatekulu 8 eurot; kohtueelne õigusabikulu 177,50 eurot

(veebinõustamine, dokumentide läbitöötamine, nõudekirja koostamine).

16.3. Ringkonnakohus leiab, et hageja on kahju suurust tõendavad tõendid esitanud. Nendeks

tõenditeks on: Novire OÜ arve nr 240901; tapetseerimistööde hinnapakkumine; viited

Electrolux (gaasipliit) ja Decora (tapeet) hinnakirjale; OÜ Hugo arved nr 221955 ja 241519

koos tehtud tööde kirjeldusega. Kostja ei ole neid hageja tõendeid kummutavaid tõendeid

kohtule esitanud ega soovinud seda teha ka pärast ringkonnakohtu vastavaid selgitusi

kohtuistungil.

Fotodelt on kohtule nähtav, et köögiseinal olev tapeet sai gaasiplahvatuse tulemusena

kahjustada ja määrdus. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib ringkonnakohus, et nõustub

hageja seisukohaga, et kahju hüvitamiseks tuleb uuesti tapetseerida kõik köögi seinad, kuna

ühe tapeedipaneeli vahetus tekitaks ülejäänud seintes nii mustri kui värvi erinevuse. Selline on

ka vastav kohtupraktika. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et gaasiplahvatuse jälje

köögiseinal saaks likvideerida muul viisil, näiteks pesemise teel.

16.4. Kahjuna on VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 mõttes käsitletav ka kohtueelne mõistlik

õigusabikulu, mis on tehtud selleks, et püüda asja esmalt kohtuväliselt lahendada. Selline kulu

oli kostjale ettenähtav ning hõlmatud lepingu kaitse-eesmärgiga ning põhjuslikus seoses

kostjate kohustuste rikkumisega. Ringkonnakohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude

mõistlikkuse hindmine on VÕS § 128 lg 3 mõttes kohtu kaalutlusotsus. Hugo OÜ arvete

kohaselt osutati hagejale õigusabi teda konsulteerides ja koostati nõudekiri. Hugo OÜ osutas

õigusabi hinnaga 99 eurot/h (koos käibemaksuga). Arvestades õigusabi teenuse keskmist

turuhinda (näiteks 29. mai 2025 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-17399 on Riigikohus pidanud

põhjendatud tunnitasu suuruseks õigusabi eest 200 eurot/h (ilma käibemaksuta)) peab

ringkonnakohus hagejale osutatud teenuse kogukulu 177,50 eurot (koos käibemaksuga)

mõistlikuks ja vajalikuks.

16.5. Ringkonnakohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on müügilepingu alusel kostja poolt

hagejale üle antud puudustega asja üleandmise tagajärg, sest gaasiplahvatus tekkis gaasipliidi

kasutamisel gaasipliidi puuduliku ühenduse tõttu gaasitorustikuga, st et esineb põhjuslik seos

müügilepingu rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Nõutav kahjuhüvitis on kooskõlas kahju

hüvitamise eesmärgiga, samuti pidi sellises suuruses kahju olema kostjale müügilepingu

rikkumise tagajärjena ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Välja mõistetava kahju suurust

vähendavaid asjaolusid VÕS § 139 ja § 140 järgi ei esine.

17. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista kahjuna 1018 eurot ja viivis sellelt rahasummalt alates hagi esitamisest

12. novembril 2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

18. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hagi, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1

järgi kostja kanda. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse

(TsMS § 174 lg 5).

Hageja on esitanud menetluskulu nimekirjad, mille kohaselt on tema menetluskulu suuruseks

maakohtus 1171 eurot ja ringkonnakohtus 1435 eurot. Menetluskulu sisaldab mõlemas

kohtuastmes riigilõivu 280 eurot, ülejäänud kulu on kulutused õigusabile. Menetluskulu

nimekirja kohaselt kulus hagejal õigusabile 9 h ja ringkonnakohtus 11,667 h.

Kostja leiab, et hageja menetluskulu tuleb jätta tema enda kanda. Hageja menetluskulu

ringkonnakohtus ei ole põhjendatud ka seetõttu, et maakohtu eksituse olulise asjaolu

tuvastamisel põhjustas hageja esindaja ebaõige vastus kohtuniku küsimusele kohtuistungil,

samuti ei olnud õigusabi hagejale hädavajalik.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus vastaspoolelt välja poole menetluskulu üksnes

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et mitte kogu hageja kasutatud

õigusabi ei pea kandma kostja. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vajalik on õigusabi,

mida on kasutatud menetlusdokumendi koostamisele ja kohtuistungil osalemisele ja istungi

ettevalmistamisele. Poole konsulteerimine peab olema hõlmatud nende toimingutega.

Ringkonnakohus vähendab hageja põhjendatud menetluskulu suurust maakohtus 7 h-ni.

Asja olemust ja ringkonnakohtus läbiviidud menetlustoiminguid arvestades ei saa pidada

põhjendatuks hageja menetluskulu ringkonnakohtus ulatuses, milles see ületab hageja

põhjendatud menetluskulu suurust maakohtus. Mittevajalikud olid hageja kirjalikud

menetlusdokumendid 10. septembrist 2025 ja asja sisulisele arutamisele järgnevast ajast (v.a

menetluskulude nimekiri), mille esitamiseks ringkonnakohus hagejat ei kohustanud.

Ringkonnakohus peab põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kulu apellatsioonkaebuse

koostamisele ja kohtuistungil osalemisele, sh ettevalmistamisele kokku 7 h.

Arvestades eeltoodut on hageja põhjendatud menetluskulu kummaski kohtuastmes koos

riigilõivuga 973 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et

sellises ulatuses õigusabi kasutamine oli hagejale vajalik. Seda, et kohus eksis olulise asjaolu

tuvastamisel, ei saa ette heita hageja esindajale ning jätta kohtu eksimuse tõttu hageja

menetluskulusid hageja enda kanda. Kostja vaidles hageja nõudele ka apellatsioonimenetluses

vastu.

Kostjal tuleb temalt välja mõistetud menetluskuludelt tasuda ka viivist (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)