3-22-175/28 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-22-175

Otsuse kuupäev

10. oktoober 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

K.D kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – K.D, esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere

Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.D kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 10. november 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

3-22-175

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.D (edaspidi kaebaja) esitas 25. oktoobril 2021 Tallinna Vanglale ja Viru Vanglale

taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja märkis, et Tallinna Vangla tegevuse

tulemusena on ta nakatunud C-hepatiiti ning Tallinna Vangla ja Viru Vangla on viivitanud

C-hepatiidi raviga. Tallinna Vangla ja Viru Vangla ei vastanud kaebaja kahjunõudele.

2. Kaebaja esitas 22. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla ja Viru

Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja heitis vanglatele ette sama

tegevust, mida oli vaidlustanud kohtueelselt.

3. Kohus võttis 25. augusti 2022. a määrusega kaebuse menetlusse. Kohus jättis 1. mai

2025. a määrusega kaebuse läbi vaatamata Tallinna Vangla vastu esitatud kahjunõude osas

ning jätkas menetlust Viru Vangla vastu esitatud kahjunõude osas.

4. Kohus otsustas 3. juuli 2025. a määrusega viia kaebaja suhtes läbi isiku kohtuarstliku

ekspertiisi. Eksperdiarvamus esitati kohtule 4. septembril 2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja selgitas, 26. märtsil 2015 diagnoositi tal Tallinna Vanglas C-hepatiit ja ta

väljendas soovi selle ravimiseks. 3. augustil 2015 on arst tervisekaardil märkinud, et kaebaja

sobib raviks. 1. novembri 2016. a tervisekaardi kandes on märgitud, et kaebaja on pandud

ravi nimekirja. 27. detsembri 2017. a tervisekaardi kandes on märgitud, et vastunäidustusi

hepatiidi raviks ei ole. 24. jaanuari 2018. a tervisekaardi kandes on perearst sedastanud, et C-

hepatiidi ravi on planeeritud kevadeks. 10. mai 2018. a tervisekaardi kandes on märgitud, et

hepatiidi ravi ei ole saanud. 17. aprilli 2019. a kirjas kinnitab vangla, et kaebaja on C-hepatiidi

ravi järjekorras. 23. detsembril 2021 alustas Viru Vangla C-hepatiidi ravi.

Kaebaja C-hepatiidi genotüüp on 3A, mis vastavalt terviseameti kodulehe andmetele allub

suure tõenäosusega hästi viirusevastasele ravile.

Kaebaja nõuab hüvitist tervise kahjustamisest tulenenud mittevaralise kahju, s.o füüsiliste ja

hingeliste kannatuste eest. C-hepatiidi haigusest teadmine ja haiguse talumine kujutab endast

mittevaralist kahju nii hingeliste kui kehaliste kannatuste näol. Iga haigestumine tekitab

inimesele hingelisi ja kehalisi kannatusi vastavalt haiguse liigile ja raskusastmele. Teadmine

haigusest kahjustab inimese tervist, meeleolu, enesehinnangut, põhjustab edasiste plaanide

teostamise lootuse vähenemist, põhjustab edasise eluperioodi pikkuse suhtes ootuste ja

lootuse vähenemist. Need loetletud asjaolud kujutavad endast isiku jaoks hingelisi kannatusi.

C-hepatiit on nakkushaigus, millest tulenevalt hakkavad kaasinimesed enda ohutuse

tagamiseks haigestunud isikust eemale hoidma. Selline eemale hoidmine tekitab äratõugatuse

tunnet, mis samuti põhjustab hingelisi kannatusi. Ka kaebaja peresuhted olid kahjustatud C-

hepatiiti nakatumise tõttu. C-hepatiiti nakatumisest teadasaamisest alates hakkasid kaebaja

pereliikmed temast eemale hoidma, kuna kartsid nakatuda. Kaebaja ise kartis samuti, et võib

pereliikmeid nakatada. Seeläbi olid kaebajal takistatud vanglas lähikohtumised ja intiimsuhted

abikaasaga, milline asjaolu tekitab arusaadavalt olulist meelehärmi. Nakkushaigusest

tulenevalt pidi kaebaja pidevalt järgima täiendavaid omapoolseid ettevaatusabinõusid, et ta ei

põhjustaks teiste isikute nakatumist. Kõik need lisanduvad abinõud aga tähendavad elus

3-22-175

täiendavaid kohustusi ja ebamugavust, mis samuti tuleb lugeda füüsiliste ja hingeliste

kannatuste hulka. Kaebajal on C-hepatiiti nakatumise tõttu tekkinud erinevad tervise

kõrvalhäired, nagu ärevushäired, kurgus pitsitus ja kriipimistunne, rinnus valu, kuumalained,

südame kloppimine, kõhulahtisus ja nahalaigud.

6. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusse on võetud

kaebaja nõue seoses tervisekahju tekitamisega. Tervisekahju on fakti küsimus, mis on

objektiivsete tõenditega kinnitatav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 770 lõike 3 kohaselt peab ka

kahju tekkimist tõendama patsient. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebajale oleks tervisekahju

tekkinud. Kaebajal alustati C-hepatiidi ravi ravimiga Maviret 23. detsembril 2021. Tegemist

on ravimiga, mis jõudis turule hiljuti ning on vähimate kõrvaltoimetega. Enne ravimi Maviret

turule jõudmist kasutatud ravi oli võrreldes uue ravimoodusega kõrvaltoimeterohke. Teades

uue ravimi kasutusse jõudmisest, hinnati ravimetoodika ümber. Arvestades ravimi Maviret

hinda (ravikuur maksab ca 6000‒7000 eurot), on paratamatu, et see ravi toimub järjekorra

alusel. Arvestades kaebaja seisundit (fibroosiaste F0, digiloo epikriis 908 2017), ei vajanud

kaebaja erakorralist või kiiremat sekkumist. Tervisedokumentidest ei nähtu, et kaebaja tervis

oleks halvenenud ravijärjekorras olemise ajal, seega ei ole talle kahju tekkinud. Kaebajale on

vanglas osutatud pidevat ning asjakohast tervishoiuteenust.

Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja arutlus nakkuse edasikandmisest teistele inimestele

(ja et tekib vajadus vältida kontakte). C-hepatiit nakkub ainult kehavedelike, eeskätt vere

kaudu. Tegemist ei ole olmekontaktidega edasi antava haigusega, mistõttu ei ole C-hepatiiti

kandvate inimeste eemalehoidmine teistest aktuaalne.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Kaebaja nõuab Viru Vanglalt hüvitist C-hepatiidi raviga viivitamise eest. Kohus selgitas

3. juuli 2025. a määruses, et vaidluse esemeks on periood 24. märts 2016 kuni 25. oktoober

2021. Kaebaja ei ole vaidluse eseme määratlemisele vastu vaielnud.

8. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib üldnormina riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 7 lõige 1, mis sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lõike 2 kohaselt võib

tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt

andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lõike 1

järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kahjunõude rahuldamise eelduste

täidetuse kontrollimisel pole oluline kontrolli järjekord. Kui juba üks eeldus on täitmata (nt

puudub õigusvastane tegu), tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.

9. Vaidlusalusel ajavahemikul kehtinud vangistusseaduse (VangS v. r) § 49 lõige 1

sätestas: „Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas

korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.“ VangS v. r § 52 lõike 1

esimese lause kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS

v. r § 52 lõike 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit,

3-22-175

ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase

eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus

haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga

leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse

ägenemist ning taastada tervist.

Kinnipeetava ja vangla pidaja (riigi) vaheline õigussuhe on eeskätt avalik-õiguslik. Riik

täidab kinnipeetavale tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet, kuid teeb seda

vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslikus vormis ning ka tervishoiuteenuse

osutamisel vanglas tekib vangla ja kinnipeetava vahel õigussuhe, millele kohalduvad

võlaõigusseaduse tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted (VÕS 41. ptk) (vt Riigikohtu

erikogu 28. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-21-30, punktid 24 ja 25 ning seal viidatud

praktika).

Seega tuleb kinnipeetavale vanglas tervishoiuteenuse osutamise õiguspärasuse üle otsustada

nii vangistusseaduse kui ka võlaõigusseaduse 41. peatüki („Tervishoiuteenuse osutamise

leping“) sätete alusel (vt Riigikohtu erikogu määrus asjas nr 3-21-924, punkt 16).

VÕS § 762 esimese lause kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse

üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt

tavaliselt oodatava hoolega.

10. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal diagnoositi 26. märtsil 2015 Tallinna Vanglas

C-hepatiit ja ta väljendas soovi selle ravimiseks (ravilugu nr 63). Tallinna Vanglas kaebajal

C-hepatiidi ravi ei alustatud. 24. märtsil 2016 paigutati kaebaja ümber Viru Vanglasse. Viru

Vanglas on perioodil 24. märts 2016 kuni 25. oktoober 2021 kaebaja tervisekaarti seoses

C-hepatiidiga tehtud järgmised kanded:

-

1. november 2016: Patsiendil aHCV pos jaanuaris 2014 ja HCV RNA pos, tüüp 3a, 810

000 IU/ml jaanuaris 2015. Augustis 2015 tehtud fibroscan, kus 5,8 Kpa, mis vastab F0

fibroosi astmele. Pandud nimekirja. Lubatud infomaterjalid. Diagnoos: B18.2 - Krooniline

c-viirushepatiit (ravilugu nr 106);

-

5. juuni 2017: Põeb C-hepatiiti, AST 58, ALT 99, düspeptilisis vaevusi hetkel ei kurda

(ravilugu nr 128);

-

22. september 2017: anamneesis C-hepatiit, soovib välja ravida, viibib vanglas veel pikka

aega. Infektsionistile - C-hepatiidi raviküsimus? (ravilugu nr 149);

-

Infektsionisti vastuvõtt 28.11.2017 (ravilugu nr 168);

-

27. detsember 2017: Anamnees: Konsultatsioon - Suunatud infektsionisti poolt, seoses

hepatiidi ravi määramisega. Muretseb oma tervise pärast. Kardab nakatuda erinevatesse

inf haigustesse. Diagnoos: F06.4 - Orgaaniline ärevus. Otsus: Vastunäidustusi hepatiidi

raviks ei ole, Salymbra 12.5 Mg H-l ja 12,5 mg õ-l kuni skeemi muutmiseni (ravilugu nr

172);

-

24. jaanuar 2018: Anamnees: C-hepatiidi ravi planeeritud kevadeks. Praegu üsna

närviline, Salumbra ravi pikemat aega peal. Viimasel ajal enesetunne halvenenud,

raskustunne kõhus, iiveldab. Kahvatu. On taimetoitlane. Diagnoos: B18.2 0 Krooniline c-

viirushepatiit. Kaasnev: R45 0 Emotsionaalseisundiga seotud sümptomid ja tunnused.

Otsus: Analüüsid: ASAT, ALAT, R: 1.D3 vit. x 2 kuud, muu ravi jätkub (ravilugu nr

174);

-

10. mai 2018: Hepatiidi ravi ei ole saanud (haigusjuht nr A2415);

3-22-175

-

11. juuni 2018: Anamneesis C-hepatiit, ootab ravi alustamist. Infektsionistile - C-hepatiidi

ravi alustamine. Infektsionistile - dr. oli lubanud alustada C-hepatiidi ravi (haigusjuht

A4886);

-

5. detsember 2020: 18.05.2020 tehtud fibroscan, vastus lisatud välisdokumentide kausta

(haigusjuht A23523);

-

19. jaanuar 2021: Tehtud fibroscanuuring, vastus välisdokumentides. Kp-le teostatud

kolmas fibroscan uuring (haigusjuht A1036).

11. Eeltoodust nähtub, et kaebaja on seoses C-hepatiidiga olnud meditsiinitöötajate pideva

järelevalve all ning talle on tehtud uuringuid ja analüüse maksa seisundi jälgimiseks.

C-hepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksakoe kahjustus areneb aeglaselt,

10–30 aasta jooksul. Muutuste ulatuse järgi eristatakse kolme staadiumi: 1) fibroos –

maksa armistumine; 2) tsirroos – armistumine laieneb ja levib üle kogu maksa; 3) maksarakk-

kasvaja (koos tsirroosiga) – kõige levinum maksavähi tüüp.1 Kaebajale tehti 2015. a augustis

Fibroscan uuring, mille tulemusena selgus, et kaebaja fibroosiaste on F0, mis tähendab, et

kaebajal ei esinenud maksafibroosi.2 Seega ei olnud kaebaja maksakoes veel kahjustust

tekkinud. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et talle tehti Fibroscan uuring ka 18. mail 2020 ja

19. jaanuaril 2021, kuid nende vastuseid kaebaja tervisekaardist ei nähtu. Eksperdiarvamuses

kajastatud kaebaja terviseandmetest nähtub, et 19. jaanuaril 2021 tehtud Fibroscan uuringu

tulemusena ilmnes, et kaebaja fibroosiaste on 0-1, mis viitab sellele, et kerge kahjustus

maksakoes oli tekkinud.

12. Kaebaja on kohtule esitanud Viru Vangla 17. aprilli 2019. a vastuse nr 6-10/12255-2,

kus vangla on selgitanud, et vanglas seni kasutusel olnud C-hepatiidi ravi on raskesti talutav,

selle efektiivsuse protsent väheneb patsiendi vanuse suurenedes ning sellega võivad kaasneda

rasked kõrvaltoimed, nagu kilpnäärme kahjustus, luuüdi supressioon, psüühikahäired jms.

Vangla selgitas, et vanglasüsteemi on oodata 2019. a suvel kaasaegsem ravim, millega on ravi

edukus suurem ning kõrvalmõjude tõenäosus väiksem. Vangla kinnitas, et kaebaja on uue

ravimi järjekorras. Kohtumenetluses selgitas vastustaja, et kuur uue ravimiga maksab ca

6000‒7000 eurot ja on paratamatu, et nii kallis ravi toimub järjekorra alusel. Eeltoodust

nähtub, et vastustaja on kaalunud erinevaid ravivõimalusi ning jõudnud asjaolusid kogumis

arvestades järeldusele, et kaebajal on kõige mõistlikum oodata ära uus ravim, millega on ravi

edukuse tõenäosus suurem ja kõrvaltoimete tõenäosus väiksem. Seni kasutuses oleva

ravimiga oleks saanud küll ravi alustada kiiresti, kuid oli suur tõenäosus, et kaebaja oleks

pidanud kannatama raskeid kõrvaltoimeid ning talle oleksid võinud tekkida täiendavad rasked

terviseprobleemid. Samuti oli seni kasutuses olnud ravimiga risk, et ravi ei ole edukas:

sellises olukorras oleks kaebaja võinud saada ravi tagajärjel uued tervisekahjustused, kuid C-

hepatiidist poleks ta ikka terveks saanud. Kuna kaebaja maks ei olnud C-hepatiidi

diagnoosimise ajaks veel kahjustada saanud ja oli teada, et C-hepatiidi korral toimub haiguse

progresseerumine üldjuhul äärmiselt aeglases tempos, pidas vangla mõistlikuks oodata ära

uus ravim, mille puhul oli kõrvaltoimete oht väiksem ja edukuse tõenäosus suurem. Kaebaja

tervisekaardist nähtubki, et 5,5 aastaga oli kaebaja maksakoesse tekkinud üksnes kerge

kahjustus, mida võib pidada väiksemaks terviseriskiks kui vana ravimiga kaasnenud riski

saada täiendavad rasked terviseprobleemid ja mitte terveneda C-hepatiidist (mis oleks

tähendanud, et risk maksakahjustuse tekkimiseks oleks püsinud samasugune kui olukorras,

kus vana ravimit poleks üldse kasutama hakatud). Lisaks sai vastustaja raviotsuse tegemisel

arvestada sellega, et uue ravimiga püsiva viirusvastuse saabumise järel normaliseeruvad

üldiselt ka maksaensüümid ning patsientidel, kel pole veel kujunenud tsirroosi, vähenevad või

1 https://www.chepatiit.ee/moju-maksale/

2 Eesti Arst 2022; 101(3), lk 161–165

3-22-175

kaovad maksas põletiku- ja fibroosinähud. Seega oli uue ravimi ootamisel küll võimalus, et

kaebaja maksakoes võib kerge kahjustus tekkida, kuid oli teada, et ravi õnnestumise korral

võib see kahjustus olla suure tõenäosusega tagasipööratav. Eeltoodut arvestades ei nähtu

kohtule, et vastustaja oleks teinud ravivea, kui otsustas kaebaja C-hepatiidi ravimiseks ära

oodata uue ravimi. Ka eksperdid on eksperdiarvamuses selgitanud, et C-hepatiidi ravi

alustamise otsus on individuaalne, sõltudes ka patsiendi vanusest, kõrvaltoimete ohust, viiruse

genotüübist ja ülekande riskist, prognoositavast raviefektist, haiguse ekstrahepaatilistest

manifestatsioonidest, kaasuvatest haigustest. Eksperdid ei tuvastanud samuti, et kaebaja

ravimisel oleks tehtud raviviga.

13. Kohus märgib veel seda, et kaebaja tervisekaardist nähtub, et tema diagnoosiks oli

krooniline C-hepatiit, mitte äge C-hepatiit. Seega ei põdenud kaebaja C-hepatiiti vormis, mis

võinuks oma tugevamate sümptomite tõttu nõuda kiiremat reageerimist. Kaebaja

tervisekaardist ei nähtu selliseid raskeid sümptomeid, mida võiks otseselt seostada

kroonilise C-hepatiidiga ja mille puhul võinuks eeldada kohest C-hepatiidi raviga alustamist

eesmärgiga kaebaja kannatusi leevendada. Kaebaja tervisekaardist nähtuvad

terviseprobleemid on kohtu hinnangul seostatavad tal tuvastatud muude haigustega, nagu

dorsalgia, segatüüpi isiksushäired, orgaaniline ärevus, gastriit ja insomnia. Ka eksperdid on

märkinud, et kaebuses nimetatud sümptomeid ei saa põhjuslikult seostada C-hepatiidiga.

Kaebaja esitatud Terviseameti veebilehe artiklist nähtub hoopis, et umbes 90%-l C-

hepatiidiga nakatunutest ei esine mingeid sümptomeid.

14. Ka ei saanud vajadust C-hepatiidi raviga kohe alustada tuletada kaebaja suhetest oma

perekonnaliikmetega. Vastustaja on õigesti selgitanud, et C-hepatiit ei levi tavaliste

olmekontaktide kaudu ning kaebajal polnud vajadust oma perekonnaliikmetest eemale hoida.

Samuti ei olnud kaebajal takistatud seksuaalsuhted oma abikaasaga. Nimelt on Terviseamet

selgitanud, et seksuaalsel teel levib nakkus pigem harva. Seksuaalselt aktiivsed inimesed

saavad enda haigestumisriski vähendada kondoomi korrektse ja järjekindla kasutamisega.

Samuti vähendab seksuaalselt aktiivsete inimeste haigestumisriski see, kui nad on

vastastikuselt monogaamses suhtes.3

15. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks C-hepatiidi ravimisel

ravivea tegemist. HKMS § 59 lõikest 1 tulenevalt peab menetlusosaline üldjuhul tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. VÕS § 770 lõike 3 kohaselt peab patsient

tõendama tervishoiutöötaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, välja arvatud juhul, kui

patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata.

Dokumenteerimiskohustuse rikkumist ei ole kaebaja praeguses asjas ette heitnud.

16. Eeltoodut arvestades ei ole alust pidada Viru Vangla tegevust perioodil 24. märts 2016

kuni 25. oktoober 2021 kaebaja C-hepatiidi ravimisel õigusvastaseks. Seega puudub

vastustaja õigusvastane tegu, mistõttu on kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks eeldus

täitmata ning ainuüksi see välistab kaebuse rahuldamise. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

17. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Praegune kaebus oli riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punkti 12 kohaselt

riigilõivuvaba. Riigi õigusabi on kaebajale antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

kulud. Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuna vastustaja ei

ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud,

jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1).

3 https://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/c-viirushepatiit

3-22-175

18. Kaebaja terviseandmete kaitseks asendab kohus omal algatusel otsuse avaldamisel

kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)