3-25-2068/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoobril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2068

Haldusasi

S.Z-i kaebus seoses tervishoiuteenuste osutamisega

Tallinna Vanglas

Menetlusosalised

Kaebaja S.Z

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus nõude osas hüvitada S.Z-ile Tallinna Vanglas erinevate

tervishoiuteenuste osutamisega tekitatud kahju.

2. Lõpetada menetlus nõude osas kohustada vanglas tervishoiuteenuse osutajat

tagama S.Z-ile uuringud ja ravi seoses sapiprobleemidega.

3. Jätta rahuldamata S.Z-i taotlused saada paberkandjal koopiad kohtu 19. ja 29.

septembri 2025. a määrustest ja nende kaaskirjadest.

4. Asendada määruse avaldamise korral kaebaja nimi tähemärgiga.

5. Saata praegune määrus teadmiseks Tallinna Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav (haldus-

kohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 203 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 22. juunil 2025 S.Z-i kaebus. Kaebaja palus:

a) mõista Tallinna Vanglalt välja kahju hüvitis seoses elamisloakaardi hankimisega seotud

asjaajamise ja puuduliku teavitamisega sotsiaalhoolekande võimalustest;

b) kohustada Tallinna Vanglat tegema kinnipeetavatele kättesaadavaks info võimaluste kohta

saada toetust üldise sotsiaalhoolekande raames;

c) hüvitada kahju seoses talle Tallinna Vanglas tervishoiuteenuste osutamisega ja kohustada

vanglas tervishoiuteenuse osutajat tagama talle uuringud ja ravi seoses sapiprobleemidega;

d) kohustada viima tervishoiuteenuse osutamine vanglas vastavusse vangistusseaduse (VangS)

nõuetega.

Kaebaja palus hüvitada endale kahju 50 000 eurot vangla kõige eeltooduga seoses vangla

põhjustatud kannatuste eest.

Tervishoiuteenuste osutamisega seotud nõuete kohta selgitas kaebaja järgmist.

1.1.

Kaebajal on sapiga seotud probleemid. Kaebajale tehti kahel korral sellega seoses

uuringuid, kuid teda ei hoiatatud ette, et enne uuringuid ei tohi süüa. Kaebaja sapiprobleemiga

pole asjakohaselt tegeletud. Kaebajale pole määratud uusi ultraheli või kompuutertomograafia

uuringuid. Kaebaja sapiprobleem on süvenenud: kaebajal valutab juba mitu kuud iga päev pea.

Kaebajal on paremas küljes pidev valu. Kõrvadest eritub põletavat vedelikku. Kõrvalestad on

pidevalt paistes ja ketendavad. Kaebaja palub määrata endale uued uuringud. Vabaduses

perearst ja kirurg määrasid kaebajale sapioperatsiooni. Enne operatsiooni oli kaebajal keelatud

antibiootikume tarvitada. Sellest hoolimata määras vangla perearst haige sapiga kaebajale

kahed antibiootikumid korraga. See oli kaebajale eluohtlik.

1.2.

Vangla on kasutanud kaebaja peal sobimatuid ravivõtteid. Kaebajal diagnoositi Tallinna

vanglas helikobakter. Tegelikult kaebajal seda bakterit ei olnud. Kaebaja ei tarbinud bakteri

raviks määratud antibiootikume, vaid viskas need WC-potist alla.

1.3.

Vangla perearst määras kaebajale antibiootikumid ka küüneseene raviks. Küüneseent

oleks võinud ravida lakiga, mitte kangete tablettidega. Küüneseene lakk oli kaebajal ka laos

isiklike asjade hulgas olemas.

1.4.

Psühhiaater määras kaebajale ravikuuri, mis ei olnud sobiv ja oli suunatud kaebaja

tervise lõhkumisele.

1.5.

Kaebaja leiab, et vangla on alandanud tema inimväärikust, põhjustades talle kannatusi ja

ebamugavust. Kaebaja terviseprobleem on juba kaks aastat lahendamata.

2. Kohus lõpetas 29. juuli 2025. a määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebetähtaja ületamise tõttu

menetluse kaebaja nõude osas hüvitada talle kahju seoses Tallinna Vangla tegevusega kaebaja

elamisloakaardi taotlemisel ja sotsiaalhoolekande võimalustest teavitamisel. Määruse

resolutsiooni p-ga 3 tagastas kohus kaebeõiguse puudumise tõttu kaebaja nõude kohustada

Tallinna Vanglat tegema kättesaadavaks info võimaluste kohta saada sotsiaaltoetusi ja -

teenuseid ning nõude viia vanglas tervishoiuteenuse osutamine vastavusse vangistusseadusega

(VangS).

Sama määruse resolutsiooni p-ga 4 jättis kohus käiguta kaebaja nõude hüvitada talle tervis-

hoiuteenuste osutamisel tekitatud kahju. Kohus määras, et nõude puuduste kõrvaldamiseks

tuleb kaebajal

a) selgitada, millal leidsid aset sündmused, mille eest ta kahju hüvitamist taotleb;

b) selgitada, kui suurt hüvitist ta nõuab seoses talle tervishoiuteenuste osutamisel väidetavalt

tekitatud kahjuga;

c) selgitada, milles seisnes väidetav väärravi psühhiaatri poolt, sh millal see toimus ja kes

raviteenust osutas.

Kohus selgitas, et mõistab kaebaja esitatud tervishoiuteenuste osutamisega seotud kohustamis-

nõuet nii, et kaebaja palub määrata endale uued uuringud seoses sapiprobleemiga. Kohus

selgitas, et kui kaebaja peab seda vajalikuks, saab ta kohustamisnõuet täpsustada. Kohus

märkis, et kohustamisnõude ese võib kattuda nõudega, mille kaebaja on esitanud kohtuasjas nr

3-25-2063. Mitme paralleelse kohtumenetluse läbiviimine samas küsimuses ei ole otstarbekas

ega HKMS § 43 lg 1 p 3 alusel ka lubatav.

2(6)

3. Kaebaja esitas kohtu 29. juuli 2025. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale 22. augustil

2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse. Kaebaja esitas samas dokumendis ka

järgmised selgitused tervishoiuteenuse osutamist puudutava nõude kohta.

3.1.

Mis puudutab kaebaja terviseseisundit, siis praeguseks on Tallinna vangla ametnikud ja

meedikud teinud kõik selleks, et kaebaja enesetunne ja elukvaliteet oleks väga halb. Vanglas

olles ei saa kaebaja täita kohtu 29. juuli 2025. a määruse resolutsiooni p-ga 4 talle pandud

kohustust. Kohtu nõue on ebareaalne. Vangla ei täida süstemaatiliselt oma kohustusi vastavalt

VangS §-dele 51–53. Nõuda vanglalt diagnoosi määramist on absurd.

3.2. Kaebaja pakkus, et pöördub kohtunõude täitmiseks vabanedes erakliinikusse, et teha

vajalikud uuringud. Seejärel saaks ta esitada uuringute tulemused kohtule. Kaebaja taotles

lükata kohtulik uurimisprotseduur määruse p-i 4 nõude osas edasi ja lubada tal teha pärast

vabanemist sõltumatu uuring erakliinikus.

3.3. Ka vangla psühhiaatri valeravi puudutavas osas on võimalik olulised asjaolud tuvastada

ainult vabaduses, erakliinikut külastades.

3.4. Kaebaja märkis, et seoses kaebuses nimetatud sündmuste toimumise ajaga (29. juuli 2025.

a määruse p 4(a)) võib ta anda niipalju selgitusi, et terviserikke süvenemise põhjuste hulgas on

suur osakaal kaebaja ravimata jätmisel.

3.5. Määruse p-i 4(c) osas selgitas kaebaja, et psühhiaatri talle määratud ravimid olid suure

tõenäosusega sobimatud ja tekitasid kaebajal halba enesetunnet. Seda on praegu võimalik

tuvastada vaid spetsialisti abiga. Vangla võib selles osas ainult haigusloo väljastada, mille

põhjal sõltumatul arstil on võimalik teha mingeid arvestusi. Ka selle nõude osas palub kaebaja

kohtult mõistlikku ajapikendust sündmuste uurimiseks ja ekspertiisi tegemiseks sõltumatus

erakliinikus.

3.6. Määruse p-i 4(b) osas selgitas kaebaja, et leiab jätkuvalt, et vangla tegevus on vastuolus

VangS § 60 p-dega 1–4 ja palub kohustada Tallinna Vanglat tasuma talle 20 000 eurot. Selle

summa kujunemise põhjuseks on see, et vangla ametnikud ei soovi jätkuvalt täita oma

kohustusi vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) §-le 50 ja § 51 p-dele 1, 2 ning VangS § 60

p-dele 1–4 . Vangla jättis oma kohustused täitmata kaebaja vanglast vabanemisel 2022. a-l.

Probleem jätkub tänini, vangla tegevuses dokumentide väljastamisel ja munitsipaaleluruumi

hankimisel pole midagi muutnud.

3.7. Kaebaja märkis, et teda ei ravita seoses sapipõie probleemi ägenemisega. See teeb tema elu

vanglas põrguks. Kaebaja on sunnitud tihti nälgima, et ellu jääda. Vangla administratsioonil on

ükskõik sellest, milline on kaebaja elukvaliteet: kas kaebajal midagi valutab või mitte. Vangla

küll tegi ultraheliuuringud, aga jäle täiskõhuga, hoiatamata kaebajat ette järgmisel päeval

plaanis olevast protseduurist. Kaebaja kannatab iga päev valudes. Kaebaja üldine heaolu on

kadunud, sest ta peab nälgima, et ellu jääda. Kaebaja tuleb kohe suunata kirurgile sapipõie

operatsioonile. Kaebaja tõsine probleem sapipõiega on kahe aasta jooksul lahendamata.

Kaebaja palub lõpetada tema piinamine ja võimaldada teha uued ultraheliuuringud tühja

kõhuga.

4. Lisaks määruskaebusele esitas kaebaja 25. augustil 2025 Tallinna Halduskohtule

praeguses kohtuasjas avalduse, milles märkis järgmist.

4.1. Vastavalt AvTS §-le 3 ning § 4 lg-tele 1, 2 ja 42 ei tohi avalikule teabele juurdepääsu-

tingimused olla põhjendamatult piiravad ega konkurentsi kahjustavad. Vangla peab tagama

kinnipeetavatele takistamatult juurdepääsu avalikule teabele, võimaldama õigusakte paber-

kandjal ja tagama arvuti kasutamise võimaluse (AvTS § 29 lg 5). Kaebaja soovis juba kuu aega

tagasi tsiviilkohtumenetluse seadustikku paberkandjal. Vastustaja vastas, et kuna tegu on

mahuka seadusega, seda paberkandjal ei anta.

3(6)

4.2. Kaebaja terviseseisund on väga halb. Probleem pole tänini lahendust saanud. Sapipõie

probleemi ägenemise hood ei võimalda kaebajal ööde kaupa magada. Tervishoid vanglas ei

vasta VangS §-de 52 ja 53 nõuetele. Perearst ja teised meedikud ei tee oma tööd nendele

normidele vastavalt. Kaebajat koheldakse vastuolus VangS § 41 nõuetega.

4.3. Vangla toimingud läbiotsimiste korraldamisel ei ole kooskõlas inimväärikuse ja

proportsionaalsuse põhimõttega. Ka pikaajalisele kokkusaamisele tulevaid külalisi otsitakse

põhjendamatult alasti läbi.

4.4. Kohus nõuab kaebajalt esitatud kahjunõude kohta selgitust: kui palju milline rikkumine

maksab. Kaebajal on praegu väga tõsine probleem, mis vajab kohe lahendust. Kaebaja ei maga

kahe-kolme öö kaupa. Kaebaja pea valutab iga päev. Jalutades ja kehakultuuriga tegeledes on

kaebaja pidanud käima 15–20 minuti tagant urineerimas. Perearstil ja meedikutel on see kõik

teada, aga midagi ette ei võeta. Kaebaja ei tea enam, mida teha. Kaebaja palub kohtul kohe

midagi ette võtta, et ta ei peaks enam piinlema.

5. Kohus jättis 9. septembri 2025. a määrusega kaebuse teist korda käiguta. Kohus jättis

rahuldamata kaebaja taotluse pikendada kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaega ajani, mil

kaebaja on vanglast vabanenud ja saanud käia seoses oma terviseprobleemidega erakliinikus.

Kohus kohustas resolutsiooni p-ga 2 kaebajat:

a) selgitama, millal leidsid aset sündmused, mille eest ta kahju hüvitamist taotleb: väidetav

ekslik antibiootikumiravi helikobakteri ja küüneseene vastu; sapiprobleemi uuringute

luhtumine põhjusel, et kaebajale ei selgitatud, et enne uuringuid ei tohi süüa; psühhiaatri

määratud väärravi;

b) selgitama, milles seisnes väidetav väärravi psühhiaatri poolt, millise vaimse tervise

probleemiga seoses ning milles seisneb väidetava väärravi tagajärjel tekkinud kahju;

c) selgitama, kui suurt hüvitist ta nõuab seoses talle tervishoiuteenuste osutamisel

väidetavalt tekitatud kahjuga; alternatiivselt taotleda õiglast hüvitist kohtu

äranägemisel, põhjendades, milles seisnes iga esile toodud ravijuhtumi puhul kaebajale

väidetavalt tekitatud kahju.

Kohus määras, et kaebajal tuleb nõutud selgitused esitada hiljemalt 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates. Kohus selgitas, et kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib

kohus kahjunõude läbivaatamatult tagastada.

6. Kohus saatis määruse kaebajale postiga. Kaebaja kinnitas allkirjaga määruse kättesaamist

19. septembril 2025.

7. Kaebaja esitas 25. septembril 2025 taotluse, et talle saadetaks vanglasse paberkandjal

toimikus olev dokument numbriga 3-25-2068/8 (9. septembri 2025. a määruse kaaskiri). Samal

päeval esitas kaebaja taotluse saada paberkandjal dokument nr 3-25-2068/7 (9. septembri 2025.

a määrus).

8. Kaebaja esitas 26. septembril 2025 avalduse, milles palus uuesti kohtult lisaaega.

Kaebajal on vaja oma tervist parandada. Kaebaja palub kohtul oodata, kuni vangla lõpetab

diskrimineeriva ja alavääristava käitumise, et ta saaks keskenduda ning kohtunõude detailselt ja

täies ulatuses rahuldada. Asjaolud on mahuka. Kohus võib need vanglalt ise sisse nõuda.

9. Kohus jättis 29. septembri 2025. a määrusega tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata.

Määruse resolutsioonis selgitas kohus, et kaebajal on kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega

kuni 6. oktoobrini 2025. Kohus saatis määruse kaebajale postiga. Kaebaja kinnitas määruse

kättesaamist 6. oktoobril 2025.

4(6)

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kahjunõue tuleb tagastada kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

11. Kaebuses tuleb muuhulgas märkida vaidlusaluse toimingu sisu ja sooritamise aeg ning

selle andnud või teinud haldusorgan, kui nimetatud andmete esitamine on võimalik (HKMS §

38 lg 1 p 6). Kaebuses tuleb esitada kaebuse faktiline põhjendus (samas, p 7). Kaebuses tuleb

märkida, kuidas ja millal sai kaebaja teada vaidlustatud toimingust (samas, p 9).

12. Kohus tagastab kaebuse juhul, kui kaebus ei vasta HKMS §-s 38 sätestatud nõuetele,

kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused

takistavad asja läbivaatamist.

13. Kohus jättis kaebuse kahel korral käiguta, andes kaebajale võimaluse kaebuse puudused

kõrvaldada. Kaebaja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks (6. oktoober 2025) kaebuse

puudusi. Kaebaja ei avaldanud, millal leidsid aset sündmused, mille eest ta kahju hüvitamist

taotleb: väidetav ekslik antibiootikumiravi helikobakteri ja küüneseene vastu; sapiprobleemi

uuringute luhtumine põhjusel, et kaebajale ei selgitatud, et enne uuringuid ei tohi süüa;

psühhiaatri määratud väidetav väärravi. Kaebaja ei selgitanud, milles psühhiaatri väidetav väär-

ravi seisnes. Ka ei selgitanud kaebaja, millise vaimse tervise probleemi tõttu ravi määrati ja

millised on olnud väärravi tagajärjed. Kaebajal pole määratlenud väidetava väärraviga

põhjustatud kahju suurust.

14. Olukorras, kus pole teada võimalike kahju tekitanud sündmuste toimumise aeg ja asja-

olud, pole kohtul võimalik kontrollida ei kaebuse tähtaegsust ega sisulist põhjendatust. Ka ei

ole võimalik määrata kindlaks vastustajat, kellelt küsida kaebusele vastust: kas selleks on

Tallinna Vangla või AS Lääne-Tallinna Keskhaigla koos Tervisekassaga (vt 29. juuli 2025. a

määruse p 12). Pole võimalik kontrollida, kas kaebaja on läbinud esitatud kahjunõudega seoses

kohustusliku kohtueelse menetluse juhul, kui vastustajaks on vangla (vt VangS § 11 lg 8). Ka ei

ole võimalik määratleda kaebuse nõuet olukorras, kus kaebaja keeldub avaldamast, kui suurt

kahju ta seoses tervishoiuteenuse osutamisega vastustavatelt avaliku võimu kandjatelt nõuab.

Kohtu uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg 4) ei ulatu selleni, et asuda kaebaja terviseandmete

põhjal ise kaebust oletuslikult sisustama.

15. Kohus selgitas juba kaebajale, et kui ta peab vajalikuks pöörduda erakliinikusse ja lasta

teha tema arvates vajalikud analüüsid või ekspertiisid enne kahjunõude edasist menetlemist,

võib ta jätta kaebuse puudused kõrvaldamata. Kohus selgitas, et tagastab sel juhul kahjunõude.

See ei võta kaebajalt võimalust pöörduda hiljem uuesti kohtusse. Kaebajal tuleb seejuures

silmas pidada kahjunõude esitamise tähtaega: kolm aastat kahjust teadasaamisest arvates, aga

mitte hiljem kui kümme aastat kahju põhjustanud sündmustest arvates (HKMS § 46 lg 4).

Kui kaebajal on olulised terviseprobleemid, mis ei võimalda tal nõuetekohast kahjunõuet täht-

aegselt esitada, on tal võimalik koos uue kaebuse esitamisega taotleda vajaduse korral ka

kaebetähtaja ennistamist (vt HKMS § 71 lg 1). Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva

jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse ära langemist (samas,

lg 2).

16. Kaebaja esitas ka kohustamisnõude, paludes määrata endale uued uuringud ja ravi seoses

sapiprobleemiga. Kaebaja on sama nõude esitanud kohtuasjas nr 3-25-2063. Kohus lõpetas 23.

septembri 2025. a määrusega selles asjas menetluse kaebust menetlusse võtmata. Kohus leidis,

et kaebaja on saanud ultraheliuuringule 8. septembril 2025, kaebajat on talle tehtud uuringu

tulemuste põhjal nõustatud ning kaebajale on määratud edasise ravi määramiseks perearsti

5(6)

vastuvõtt 39. nädalal ja eriarsti vastuvõtt 42. nädalal. Seega on kaebaja kaebuse eesmärgi

saavutanud ning esineb alus menetlus lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3). Kohtu määrus ei

ole veel jõustunud.

17. Kohus jääb seoses kaebaja kohustamisnõudega viidatud määruses esitatud seisukohtadele.

Samade põhjenduste alusel tuleb seega ka praeguses kohtuasjas kohustamisnõude menetlus

lõpetada nõuet menetlusse võtmata.

18. Kohus selgitab veel järgmist. Kaebaja sai kohtu 9. septembri 2025. a määruse kätte 19.

septembril 2025. Kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli seega 6. oktoober. Kaebaja esitas

26. septembril 2025 avalduse, milles palus puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega uuesti

pikendada. Kohus jättis 29. septembri 2025. a määrusega tähtaja pikendamise taotluse

rahuldamata. Tegu ei ole sellise määrusega, mis tuleks HKMS järgi menetlusosalisele kätte

toimetada (HKMS § 179 lg 1). Kaebaja sai määrusega tutvuda hiljemalt 6. oktoobril 2025, mil

määrus jõudis temani postiga ja ta kinnitas allkirjaga selle kättesaamist. Samal päeval pidi

kaebaja kõrvaldama kaebuse puudused.

19. Kuigi kaebaja ei saanud enne 6. oktoobrit kätte kohtu vastust oma tähtaja pikendamise

taotlusele, tulnuks tal kaebuse puudused siiski hiljemalt sellel kuupäeval kõrvaldada. Kuni

kohus pole tähtaega pikendanud, ei ole menetlusosalisel alust arvata, et varem määratud tähtaeg

ei kehti. Tegu oli lisaks juba teise korraga, mil kaebaja palus tähtaja pikendust. Kaebaja pidi

arvestama sellega, et kohus ei pruugi talle teisel korral uut tähtaega anda.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et asjaolu, et 29. septembri 2025. a määruse kaebajani jõudmine

viibis, ei anna alust praeguse kohtumenetlusega jätkata ning kaebajale uut puuduste

kõrvaldamise tähtaega anda.

20. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotlused saada paberkandjal 19. ja 29. septembri

määrused ja nende saatmise kaaskirjad. Kõik need dokumendid on kohus kaebajale juba

paberkandjal saatnud.

21. Praeguse määruse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)