2-25-7536/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7536

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi V Mi vastu võlgnevuse 4782,65

euro, intressi 451,30 euro, sissenõudmiskulude 30

euro, viivise 104,53 euro ja lisanduva viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

5901,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja M T

Kostja V M (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V Milt B2 Impact OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 3948,30 eurot ja

seisuga 15. mai 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 86,38 eurot.

3. Välja mõista V Milt B2 Impact OÜ kasuks kasuks viivis protsendina põhinõudelt

(3948,30 eurolt) alates 16. maist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud 25% ulatuses B2 Impact OÜ kanda ja 75% ulatuses V Mi

kanda.

2. Välja mõista V Milt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 446,25 eurot.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ, hageja) esitas 15.05.2025 Harju

Maakohtule hagi V Mi (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 5368,48

eurot, millest põhivõlgnevus 4782,65 eurot, intress 551,30 eurot, sissenõutavaks muutnud

viivis 104,53 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot, ning viivise põhinõudelt (4782,65 eurot)

alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on OÜ-l xxx (registrikood xxx, ka laenuandja) kostja vastu nõuded,

mis tulenevad laenulepingutest XXX ja XXX. Hageja edastas 17.03.2025 kostjale nõudekirja

ja nõude loovutamise teatise, milles teatas, et laenuandja on andnud kõik nõuded kostja vastu

hagejale nõude loovutamise lepingu alusel.

2.1. Olles tutvunud portaalihalduri Xxx OÜ poolt hallatava e-teenuste keskkonna kaudu laenu

üldtingimustega ning laenusaaja laenutingimuste ja teabelehega, sõlmis kostja Xxx OÜ

vahendusel 26.04.2024 laenulepingu XXX. Laenusaaja laenutingimuste kohaselt lepiti kokku

laenusummas 2500 eurot, perioodiga 4 aastat, krediidikulukuse määraga 38,3% aastas.

Laenusumma 2500 eurot on kostja arvelduskontole kantud 26.04.2024, millest on laenusaaja

laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 50 eurot,

tagatisfondi tasu 100 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja kohustus oli maksta

laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku

alusel. Tasumisele kuulub vastavalt maksegraafikule krediidi põhiosa tagasimaksest ja

intressist koosnev igakuine makse 88,57 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud

tagasimakseid kokku summas 532,64 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on

arvestatud 185,62 eurot, intressi katteks 346,53 eurot, menetlustrahvi katteks 0 eurot ja viivise

katteks 0,50 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata

kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas Xxx OÜ kostjale 19.02.2025 teatise, millega

andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi

võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust

tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka

võimalus võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks. Kuna kostja, hoolimata talle

edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses

vähemalt kolme järjestikuse 26.11.2024, 26.12.2024 ja 26.01.2025 osamakse tasumisega,

ütles Xxx OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 06.03.2025, loovutades

olemasoleva nõude kostja vastu hagejale.

2.2. Olles tutvunud portaalihalduri Xxx OÜ poolt hallatava e-teenuste keskkonna kaudu laenu

üldtingimustega ning laenusaaja laenutingimuste ja teabelehega, sõlmis kostja Xxx OÜ

vahendusel 23.07.2024 laenulepingu XXX. Laenusaaja laenutingimuste kohaselt lepiti kokku

laenusummas 2550 eurot, perioodiga 5 aastat, krediidikulukuse määraga 37,20% aastas.

Laenusumma 2550 eurot on kostja arvelduskontole kantud 23.07.2024, millest on laenusaaja

laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 51 eurot,

tagatisfondi tasu 102 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja kohustus oli maksta

laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku

alusel. Tasumisele kuulub vastavalt maksegraafikule krediidi põhiosa tagasimaksest ja

intressist koosnev igakuine makse 80,61 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud

tagasimakseid kokku summas 264,06 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on

arvestatud 81,73 eurot, intressi katteks 181,97 eurot, menetlustrahvi katteks 0 eurot ja viivise

katteks 0,37 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata

kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas Xxx OÜ kostjale 16.02.2025 teatise, millega

andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi

võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust

tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka

võimalus võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks. Kuna kostja, hoolimata talle

edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses

vähemalt kolme järjestikuse 23.11.2024, 23.12.2024 ja 23.01.2025 osamakse tasumisega,

ütles Xxx OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 03.03.2025, loovutades

olemasoleva nõude kostja vastu hagejale.

2.3. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti

kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist nii e-posti kui ka

posti teel järgnevad nõudekirjad: 17.03.2025 (25 eurot), 24.03.2025 (5 eurot), millega seoses

on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse

tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud, olles

makseviivituses.

3. Esialgne võlausaldaja Xxx OÜ kinnitab, et on kostja krediidivõimelisuse hindamisel

lähtunud VÕS § 4034 lg 2 sätestatust, millest tulenevalt võib krediidiandja hindamistoimingute

ulatuse kindlaks määrata vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Krediidiandaja täitis

kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning

järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja

aluseks taotluses esitatud andmeid, kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud

andmete tõesust.

3.1. Laenuleping XXX. Kostja esitas 26.04.2024 krediiditaotluse. Taotlusel märkis kostja, et

tal ülalpeetavad puuduvad. Krediidiandja tegi päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le

Krediidiregister ning Maksuametisse. Creditinfo Eesti AS ja OÜ Krediidiregister andmetel

laenusaajal kehtivad maksehäired puudusid. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks

tehti päring Maksu- ja Tolliametisse ja saadi vastus 870,62 eurot. Andmete analüüsimise

tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust

tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel, sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu

saamiseks piisav. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei

näinud Xxx krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (VÕS § 4034 lg 2).

3.2. Laenuleping XXX. Kostja esitas 23.07.2024 krediiditaotluse. Taotlusel märkis kostja, et

tal ülalpeetavad puuduvad. Krediidiandja tegi päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le

Krediidiregister ning Maksuametisse. Creditinfo Eesti AS ja OÜ Krediidiregister andmetel

laenusaajal kehtivad maksehäired puudusid. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks

tehti päring Maksu- ja Tolliametisse ja saadi vastus 874,92 eurot. Andmete analüüsimise

tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust

tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel, sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu

saamiseks piisav. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei

näinud Xxx krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (VÕS § 4034 lg 2).

4. Krediidiandja on kontrollinud andmeid ülalpeetavate kohta. Creditinfo Eesti AS ja OÜ

Krediidiregister andmetel laenusaajal kehtivad maksehäired puudusid. Krediidiandja antud

selgituste kohaselt ei ole neil võimalik EMTA päringut kohtule esitada muus vormis, kuivõrd

Maksuameti päringu vastus laetakse krediidiandja baasi xml failina, mis kustutakse teatud aja

möödudes. Juhul, kui kohus asub seisukohale, vaatamata hageja poolt esitatud selgitustele ja

tõenditele, et leping sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, esitas hageja

siiski nõude ümberarvestuse vastavalt VÕS § 4034 lg 7 sätestatule. Sellisel juhul tuleks

lepingus kokkulepitud intressimäära vähendada seadusjärgse intressimäärani ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

KOTJA VASTUVÄITED

5. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Hageja on esitanud nõude tarbijakrediidilepingutest (VÕS § 402) tulenevate kohustuste

täitmiseks. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise

nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse

olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud

sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille

kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse

kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg

1).

9. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

26.04.2024 sõlmisid Xxx OÜ ja kostja laenulepingu XXX, mille alusel andis hageja

kostjale üle laenusumma 2500 eurot, koguintressiga 29% aastas, perioodiga 4 aastat,

krediidikulukuse määraga 38,3% aastas ning lepingule kohaldusid Xxx OÜ portaali

kasutamise üldtingimused (dtl 17-31);

-

23.07.2024 sõlmisid Xxx OÜ ja kostja laenulepingu XXX, mille alusel andis hageja

kostjale üle laenusumma 2550 eurot, koguintressiga 29% aastas, perioodiga 5 aastat,

krediidikulukuse määraga 37,2% aastas ning lepingule kohaldusid Xxx OÜ portaali

kasutamise üldtingimused (dtl 41-52);

-

19.02.2025 edastas Xxx OÜ kostjale teatise (XXX), millega andis kostjale täiendava

14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse

tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate

kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale (dtl 39);

-

06.03.2025 ütles Xxx OÜ laenulepingu XXX erakorraliselt üles, loovutades

olemasoleva nõude kostja vastu hagejale (dtl 40);

-

16.02.2025 edastas Xxx OÜ kostjale teatise (XXX), millega andis kostjale täiendava

14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse

tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate

kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale (dtl 55);

-

03.03.2025 ütles Xxx OÜ laenulepingu XXX erakorraliselt üles, loovutades

olemasoleva nõude kostja vastu hagejale (dtl 56);

-

17.03.2025 edastas hageja kostjale nõudekirja ja nõude loovutamise teatise, mille

teatas, et laenuandja on andnud kõik nõuded kostja vastu hagejale nõude loovutamise

lepingu alusel (dtl 14);

-

kostja poolt on laenulepingu XXX katteks tehtud tagasimakseid kokku 532,64 eurot

(dtl 32-36);

-

kostja poolt on laenulepingu XXX katteks tehtud tagasimakseid kokku 264,06 eurot

dtl 48-52);

-

kostja ei ole pärast lepingute ülesütlemist laenusumma katteks tasunud ühtegi makset.

10. Krediidileping on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

11. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab

asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt

Riigikohtu 28.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p 18; 08.06.2010 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st

5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid

(vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg

1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka

ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on

kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal

algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

12. Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt

otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu

tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

13. Krediidi kulukuse määr oli 24.04.2024 sõlmitud laenulepingu XXX järgi 38,3% aastas ja

23.07.2024 sõlmitud laenulepingu XXX järgi 37,2% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu

kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr 2024. a aprillis 17,36% ja juulis 16,65%. Seega ei ületa kõnealuste

tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse määr (s.o 38,3% ja 37,2%) Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

enam kui kolm korda. Seetõttu on antud juhul krediidi kulukuse määrad ehk krediidi

kogukulud seadusega kooskõlas ning lepingute tühisuse alus puudub.

14. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

15. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe

saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse

korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

16. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

17. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja

pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (vt Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-

21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust

nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest

kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (vt

Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 21).

18. Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja Xxx OÜ on kostja krediidivõimelisuse

hindamisel lähtunud VÕS § 4034 lg 2 sätestatust. Krediidiandaja täitis kostjale laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034

sätestatud nõudeid. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja aluseks taotluses

esitatud andmeid, kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust.

18.1. Enne laenulepingu XXX sõlmimist esitas kostja taotluse krediidi saamiseks, esitades

andmed sissetuleku (830 eurot), majapidamiskulude (200 eurot) kohta (dtl 17-18), peale mida

kontrollis Xxx OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo

Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime

hindamiseks (vt dtl 17-18 maksevõime). Skoori määramisel arvestatakse andmeid

Krediidiinfo, Krediidiregistri andmebaasis. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud.

Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Maksu- ja Tolliametisse ja saadi

vastus 870,62 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlusandmetes toodud

arvutustele ja Xxx arvestas laenusaaja sissetulekuna 870,62 eurot (vt dtl 18). Arvesse võetud

kohustused: 200 eurot (igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 200 eurot, igakuine

finantskohustuste suurus 0 eurot). Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja

veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud

tingimustel (kuumakse oli 87,99 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks

piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu Xxx OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan

to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava

vahekorra. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Xxx

krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (VÕS § 4034 lg 2).

18.2. Enne laenulepingu XXX sõlmimist esitas kostja taotluse krediidi saamiseks, esitades

andmed sissetuleku (900 eurot), majapidamiskulud (300 eurot) (dtl 41-42) kohta, peale mida

kontrollis Xxx OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo

Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime

hindamiseks (vt dtl 41-42 maksevõime). Skoori määramisel arvestatakse andmeid

Krediidiinfo, Krediidiregistri andmebaasis. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud.

Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Maksu- ja Tolliametisse ja saadi

vastus 874,91 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlusandmetes toodud

arvutustele ja Xxx arvestas laenusaaja sissetulekuna 900 eurot. Kohustustena arvestati 300

eurot (igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 300 eurot). Andmete analüüsimise

tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust

tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 80,62 eurot), sissetulekute ja

kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu Xxx

OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija

sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Tarbija poolt taotletud

tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Xxx krediidireeglid ette vajadust

pangakonto väljavõtte küsimiseks (VÕS § 4034 lg 2).

19. Esmalt märgib kohus, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sise-eeskirjad

krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on

krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib

selle põhimõttega vastuolus olla (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2023 määrus

tsiviilasjas nr 2-22-147995, p 12.1.). Lisaks ei ole hageja vastavat Xxx OÜ sise-eeskirja

kohtule esitanud, kuid hageja väitel hindas krediidiandja üksnes kostja sissetulekute ja

kohustuste vahet. Seetõttu kontrollib kohus, kas hageja viis läbi kostja krediidivõimelisuse

kontrolli.

20. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja 26.04.2024 laenutaotlusel märkinud, et tema

igakuine keskmine sissetulek on 830 eurot ja majapidamiskulude suurus 200 eurot ning

ülalpeetavad puuduvad (dtl 17). 23.07.2024 laenutaotlusel on kostja märkinud igakuiseks

keskmiseks sissetulekuks 900 eurot ja majapidamiskulude suuruseks 300 eurot (dtl 41).

Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtub, et kostjale on

makstud töötasu 26.04.-26.05.2024 eest 870,62 eurot, 23.07.-22.08.2024 eest 874,92 eurot ja

18.11.-18.12.2024 eest 935,31 eurot (vt dtl 87). Seega sai kostja perioodil 26.04.-18.12.2024

töötasu ainult kolmel kuul. Keskmine seitsme kuu sissetulek oli kostjal seega 382,98 eurot

(2680,85 / 7). Hageja tuvastas, et kostja igakuised majapidamiskulud olid 200 eurot/300 eurot.

21. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt esitatud ja tema kohta kogutud teabe põhjal võimalik

tuvastada, et kostja oli krediidivõimeline. Kostja seitsme kuu keskmine sissetulek oli 382,98

eurot ning igakuised majapidamiskulud moodustasid 200-300 eurot. Laenuandja võimaldas

26.04.2024 kostjale laenu 2500 eurot (igakuise kuumaksega 87,99 eurot) ja 23.07.2024 laenu

2550 eurot (igakuise kuumaksega 80,62 eurot). Peale nimetatud laenulepingute sõlmimist

laenuandjaga olid kostja igakuised finantskohustused kokku vähemalt 168,61 eurot, millele

lisandusid majapidamiskulud. Kohus leiab, et selle teabe põhjal oleks krediidiandjal pidanud

kostjale laenu andmisest keelduma, sest kostja ei olnud võimeline seda tegelikkuses tagasi

maksma. KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli ega mõistlikke pingutusi

praegusel juhul tehtud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas ei ole võimalik leida

kinnitust, et kostja oli suuteline oma sissetuleku arvel püsivalt katma oma väljaminekuid ning

tasuma ka laene. Kohtule esitatud informatsiooni põhjal kostja sissetulekute ja väljaminekute

kohta ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403⁴ lg 6 tähenduses

veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandjal pidanuks igal juhul tekkima

kahtlus, et uus laen võib mõjutada tarbija võimet seda tagasi maksta. Avalikest registritest

andmete kogumine ei too kaasa vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Nendest

andmetest ei ole võimalik järeldada, et kostja oli krediidivõimeline.

22. Kuna krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik

kostja tehtud maksed lugeda põhiosa makseteks.

22.1. Vastavalt laenulepingu XXX põhitingimustele moodustas krediidisumma 2500 eurot

ning kostjale teostati laenusumma väljamakse summas 2349 eurot (dtl 38). Lepingu katteks

teostatud maksete väljavõttest nähtub, et lepingu katteks on kostja poolt hagejale laekunud

532,64 eurot (dtl 32-36). Seega tuleb kostjal tagastada hagejale lepingu alusel saadud summa

1816,36 eurot (2349 – 532,64).

22.2. Vastavalt laenulepingu XXX põhitingimustele moodustas krediidisumma 2550 eurot

ning kostjale teostati laenusumma väljamakse summas 2396 eurot (dtl 54). Lepingu katteks

teostatud maksete väljavõttest nähtub, et lepingu katteks on kostja poolt hagejale laekunud

264,06 eurot (dtl 48-52). Seega tuleb kostjal tagastada hagejale lepingu alusel saadud summa

2131,94 eurot (2396 – 264,06).

22.3. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale lepingute alusel tagastada kokku 3948,30

eurot.

23. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei

ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi

osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus

oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe

asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui

kokkulepitud intressimäär on madalam. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude

nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p

24).

24. Hageja on määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära (0%) ja muude kulude

vähendamisega. Arvestades kõik kostja maksed krediidisummade katteks saab lugeda

laenulepingud kehtivalt üles öelduks.

25. Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud.

Viivist tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 2

sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest.

25.1. Viivist tuleb arvestada vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tasumata põhinõudelt summas 1816,36 eurot alates laenulepingu XXX ülesütlemisele

06.03.2025 järgnevast päevast, mis kujuneb alates 07.03.2025 kuni hagi esitamiseni

15.05.2025 alljärgnevalt:

Võlaperiood

% aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

07.03.2025-15.05.2025

11,15

0,030548

0,554861

38,84

Seega on laenulepingu XXX alusel 15.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 38,84

eurot.

25.2. Viivist tuleb arvestada vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tasumata põhinõudelt summas 2131,94 eurot alates laenulepingu XXX ülesütlemisele

03.03.2025 järgnevast päevast, mis kujuneb alates 04.03.2025 kuni hagi esitamiseni

15.05.2025 alljärgnevalt:

Võlaperiood

% aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

04.03.2025-15.05.2025

11,15

0,030548

0,651264

47,54

Seega on laenulepingu XXX alusel 15.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 47,54

eurot.

25.3. Kokku on ülalnimetatud lepingute alusel 15.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 86,38 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt (3948,30 eurolt) kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

26. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja võlgnevuse (põhinõue) 3948,30 eurot, seisuga 15.05.2025 sissenõutavaks muutunud

viivise 86,38 eurot ja alates 16.05.2025 viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

28. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 75% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1

juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 25% ulatuses hageja ja 75% ulatuses kostja

kanda.

29. Kohus määrab TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 lähtudes kindlaks ka hageja menetluskulude

rahalise suuruse.

30. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 13), mille järgi on tema

menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 595 eurot (dtl 60-61).

31. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.

32. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda

jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.

33. Hageja on tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 595 eurot. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale

kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotuse ulatusele).

34. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks mingeid menetlustoiminguid teostanud

lepingulise esindaja vahendusel. Seega saab eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.

35. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 446,25 eurot

(s.o 595 eurost 75%).

38. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)