4-25-700/69 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-700 (2303,24,000549)

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Tõlk

Nadezda Paukson, Ingrid Oja

Väärteoasi

Vasyl Briashchei väärteoasi välismaalaste seaduse (VMS)

§ 305 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti 17. veebruari 2025 otsus

väärteoasjas nr 2303,24,000549, millega Vasyl Briashcheid

karistati VMS § 305 lg 1 alusel rahatrahviga 125

trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot.

Menetlusalune isik

Vasyl Briashchei – isikukood: 38509010401; elukoht: xxx;

xxx kodanik; e-post: xxx

Kaitsja

Yaroslav Radziwill

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri piirivalvebüroo

piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse esindajad Triin

Tähtla, Helena Velba, Agata Tarraste, Rika Laarits, Margit

Paas

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus

otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja

migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupi 17. veebruari

2025 otsus väärteoasjas nr 2303,24,000549, millega Vasyl Briashcheid karistati

VMS § 305 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Vasyl Briashcheid VMS § 305 lg 1

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o

400 eurot.

3. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuvälise menetleja

otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku

viitenumbri

10220255011452

.

4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

5. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Vasyl Briashcheilt

riigituludesse menetluskuluna dokumendiekspertiisi (ekspertiisiakt nr 25E-

DM00009-01) teostamise kulu 300 eurot.

6. Ekspertiisikulu tuleb tasuda ositi 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o

iga kuu vähemalt 100 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606

Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV

Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220255011452. Viitenumbri

märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt

tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses

täitemenetluses.

7. Menetlusaluse isiku Vasyl Briashchei ja tema kaitsja kaebus jätta rahuldamata.

8. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada valitud kaitsjale

makstud tasu.

9. Vasyl Briashchei xxx pass nr xxx tagastada xxx saatkonnale dokumendi kehtivuse üle

otsustamiseks.

10. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja

migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupp koostas 20. jaanuaril

2025 väärteoasjas nr 2303,24,000549 väärteoprotokolli nr AB1266069, mille teokirjelduse

kohaselt Xxx kodanik Vasyl Briashchei, olles toimepannud välismaalase seaduse § 305 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo, mis seisnes selles, et isik esitas 3. juulil 2024 Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) E-menetluskeskkonna kaudu allkirjastatud elamisloa

pikendamise taotluse (ajutine kaitse menetluse raames) ja kinnitas, et kõik taotluses olevad

andmed ja lisatud dokumendid on õiged. Taotlus võeti menetlusse 25. augustil 2024.

V. Briashchei esitas 3. juulil 2024 PPA-le valeandmeid (võltsitud piiriületus templijäljendi)

Xxx Vabariigi biomeetrilises passis nr XXX (kehtivusega 08.11.2018-08.11.2028),

eesmärgiga saada välismaalasena seaduslikku aluse viibida Eestis ja/või Schengeni

konventsiooni liikmesriigi territooriumil ajutise kaitse subjektina. Kirjeldatud käitumisega

rikkus menetlusalune isik välismaalaste seaduse § 32 lg 1 ja 3 sätestatud nõudeid, millega

pani toime välismaalaste seaduse § 305 lg-s 1 sätestatud väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti 17. veebruari 2025 otsusega väärteoasjas nr 2303,24,000549,

karistati V. Briashcheid VMS § 305 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot.

Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja kaebus

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 22. veebruaril 2025.a kaebuse menetlusaluse

isiku kaitsja Yaroslav Radziwill, kes taotleb PPA 17. veebruari 2025.a otsuse tühistamist täies

ulatuses ja menetluse lõpetamist V. Briashchei suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4. Ei vasta tõele, et V. Briashchei on esitanud valeandmeid või et xxx riigipiiri 18. veebruari

2022 ja 22. augusti 2022 piiriületuse templijäljendid on võltsitud. Dokumendi uurimise aktist

ei nähtu, et dokumendiekspert oleks üldse uurinud tindijälje omadusi, templi tooni ja

paigutust, UV- ja IR- turvaelemente, paberit, joondust, reljeefsust, survejäljendeid,

järjepidevust jne. Seega taotletakse käesolevas väärteoasjas dokumendiekspertiisi läbiviimist,

eesmärgiga välja selgitada, kas piirikontrollitemplid olid V. Briashchei passis võltsitud.

Lisaks, kuivõrd PPA on oluliselt rikkunud põhistamiskohustust ja väärteomenetlusõigust

VTMS § 150 lg 1 pp-de 1, 7 ja lg 2 mõttes ning täidetud ei ole väärteo objektiivne ega

subjektiivne koosseis, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus lõpetada VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud jätta riigi kanda.

5. V. Briashchei kaebuse arutamine toimus 31. märtsil, 9. aprillil, 28. aprillil ja 7. augustil

2025. Kohtuistungil jäid V. Briashchei ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise

menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Seega VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt peab kohtuvälise menetleja järel

väärteoasja arutama asuv maakohus lahendama asja algusest peale ja täies ulatuses (ab ovo),

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades VTMS §-s 133 loetletud

küsimused. Seejuures on aga kohus väärteoasja arutamisel seotud VTMS § 87 kohaselt

väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning kohtul puudub seaduslik õigus ise tuvastada

väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja nr 3-1-1-45-11, p 12). Mh tuleneb VTMS § 85 lg 1

p-st 3, et asja kohtulikku arutamist ette valmistades teeb maakohtunik kindlaks ka milliseid

tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel ja võtab tarvitusele abinõud nende esitamiseks

kohtuistungil. Seetõttu on kohtul ka ise õigus koguda tõendeid, kohus ei pea piirduma üksnes

kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Nii on kohtul võimalik läbi viia ekspertiis,

kuulata üle täiendavaid tunnistajaid, koguda kirjalikke dokumentaalseid tõendeid jms.

Tegemist on lausa kohtu kohustusega, kuivõrd kohtuvälise menetleja järel väärteoasja

arutama asuv maakohus peab lahendama asja algusest peale ja täies ulatuses.

7. VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli

teokirjeldusega ega saa ise tuvastada seal kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Viidatud säte

ei piira aga kohtu rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. Nii peab kohus VTMS §

133 p 4 kohaselt väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti

kvalifitseeritud. Seega ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue

õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda.

Tulenevalt VTMS § 132 p-st 2 võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies

ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Seega VTMS § 132 p 2 ei piira kohtu rolli materiaalõigusliku olukorra

väljaselgitamisel. Eeltoodust tulenevalt oligi kohtul ka ise õigus koguda tõendeid, läbi viia

ekspertiis, kuulata üle täiendavaid tõendeid, koguda muid käesoleva väärteoasja arutamisel

tähtsust omavaid dokumentaalseid tõendeid.

VMS § 305 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegu

8. 20. jaanuaril 2025 koostatud väärteoprotokolli AB1266069 kohaselt heidetakse

V. Briashcheile ette seda, et xxx xxx kodanik V. Briashchei esitas 3. juulil 2024 Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) E-menetluskeskkonna kaudu allkirjastatud elamisloa

pikendamise taotluse (ajutine kaitse menetluse raames) ja kinnitas, et kõik taotluses olevad

andmed ja lisatud dokumendid on õiged. Taotlus võeti menetlusse 25. augustil 2024. V.

Briashchei esitas 3. juulil 2024 PPA-le valeandmeid (võltsitud piiriületus templijäljendi) Xxx

Vabariigi biomeetrilises passis nr XXX (kehtivusega 8. november 2018 – 8. november 2028),

eesmärgiga saada välismaalasena seaduslikku aluse viibida Eestis ja/või Schengeni

konventsiooni liikmesriigi territooriumil ajutise kaitse subjektina. Kirjeldatud käitumisega

rikkus menetlusalune isik välismaalaste seaduse § 32 lg 1 ja 3 sätestatud nõudeid, millega

pani toime välismaalaste seaduse § 305 lg-s 1 sätestatud väärteo. Täpselt samamoodi on V.

Briashcheile süüks arvatavat tegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 17. veebruari 2025

otsuses. Ka rikutud õigusnorm ja teo kvalifikatsioon on samad.

9. Tõendatud on, et V. Briashchei ajutise kaitse pikendamise taotlus on esitatud 3. juulil

2024. Taotluse esitamise protsessi kirjeldamiseks esitas kohtuvälise menetleja esindaja

kohtuistungil õiendi väärteoasjas nr 2303,24000549, kus on kirjeldatud V. Briashchei ajutise

kaitse taotluse sisestamist PPA ajutise- ja rahvusvahelise kaitse infosüsteemi RAKS2

(kohtutoimik lk 62-64). Samuti esitas kohtuvälise menetleja esindaja tõendina väljatrüki V.

Briashchei ajutise kaitse alusel elamisloa pikendamise taotlusest (kohtutoimik lk 65) ning

koopiad V. Briashchei passist, kust nähtuvad templi jäljendid, mille ametnik sisestanud

RAKS2 andmebaasi 25. augustil 2024. Passi lehekülgedel 10 ja 11 (kohtutoimik lk 68-70) on

tuvastatavad Xxx piiripunkti Xxx väljumistempel kuupäevaga 18.02.2022 ja sama piiripunkti

sisenemistempel kuupäevaga 22.08.2022.

10. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja A B, kes selgitas, et sai enda menetlusse V.

Briashchei ajutise kaitse pikendamise taotluse. Kontrolli tehes avastas, et Xxx kodanikul V.

Briashcheil oli registreeritud Eestisse lühiajaline töötamine perioodiga 4. august 2021 kuni 1.

august 2022. Tekitas küsimuse, kas isik kvalifitseerub ajutise kaitse staatuseks. Lisaks selgus,

et V. Briashcheil oli esmane töötamine registreeritud 23. augustil 2021 kuni 16. detsembrini

2021. Vahepeal oli auk ehk suure tõenäosusega isik ei töötanud ja edasi oli töötamise registri

andmetel töötamine 17. veebruarist 2022 kuni 15. jaanuarini 2024. See tekitas veelgi rohkem

kahtlust, et isik on olnud Eestis juba enne kriisi algust. Samal päeval tegi isikule ka päringu.

V. Briashchei vastas talle e-kirjaga, et seisuga 24. veebruar 2022 tema viibis Xxxs. Eestist

lahkus 18. veebruaril 2022 ja tagasi tuli 22. augustil 2022. Isik esitas e-kirjaga ka välisriigi

passi koopiad ja passi lehekülgedel 10 ja 11 olid konkreetsed Xxx templid. Tegi korduva

päringu isikule, et kuidas isik sai samal ajal ka Eestis töötada, kuid sellele vastust ei tulnud.

Küll aga esitas V. Briashchei ostutšekid Xxxst ning kirjutas, et tegemist ainsa tõendina, mis

abikaasal olemas. Ostušekid olid aga tavapärased kaupluse ostutšekid, ei olnud nimelised ega

mingisuguste andmetega. Tunnistaja esitas päringu ka Vasyli tööandjale, XXX-le. Tööandja

saatis vastuseks töölepingu ja vastas, et 17. veebruar 2022 V. Briashchei Eestist lahkus.

Tööleping oli sõlmitud 17. veebruaril 2022 ehk siis samal päeval, kui menetlusalune isik

Eestist lahkus. Tööandja kinnitas, et Vasyli töötas tema juures ka varem enne Xxxsse minekut

ja et Vasyl palus töölt ära isiklikel põhjustel, kuna pidi Xxxsse minema seoses lapse tervisega.

Kuivõrd Xxxs hakkas sõda, siis Vasyl tagasi tulla ei saanud Eestisse tööd jätkama. Vasyl oli

hinnatud töötaja, siis ei hakanud teda koondama, maksis Eesti riigile ka makse ja isikule

töötasu, oodates teda tagasi. Kuivõrd olukord tundus veelgi kahtlasem, otsustas tunnistaja teha

SPOC päringu ehk Sirene päringu kõikidesse Schengeni piiririikidesse ehk konkreetsel XX,

XX, XXX, Xxxsse ja XXX. Kõikidest riikidest tuli vastus, et isik ei ole nende piiri ületanud.

Xxxsse otsustas teha korduva päringu ja edastada ka juba piiritemplid, paludes vastust, kas

sisse- ja väljasõidutemplid on Xxx templid. 4. septembril Xxx vastas, et V.

Briashchei ei ole nende piiri ületanud ja passitemplid on võltsitud ning lisaks ka seda, et isik

ei ole registreeritud rahvusvahelises piiriületussüsteemis.

11. Et tunnistaja A. B ja menetlusalune isik V. Briashchei e-maili teel suhtlesid, kinnitab

vastav kirjavahetus (väärteotoimikus tl 16-19; tõlked kohtutoimikus lk 37 ja pöördel). Samuti

on kohtule esitatud A. B kirjavahetus XXX-ga, M L (väärteotoimikus lk 12-13; tõlked

kohtutoimikus lk 38-39). E-kirjale lisatud töölepingust nähtub, et leping on sõlmitud 17.

veebruaril 2022 (väärteotoimik lk 14-15). Tööleping on sõlmitud XXX (tööandja), keda

esindab M L ja Vasyl Briashchei vahel.

12. Töötamise registri andmetel töötas V. Briashchei Eestis perioodil 23. august 2021 kuni

16. detsember 2021 ja alates 17. veebruar 2022 kuni 15. jaanuar 2024 XXX-s (väärteotoimik

lk 20). KMA väljavõtte andmetel on V. Briashchei saanud XXX-st töötasu alates augustist

2021 kuni juulini 2024 (väärteotoimik lk 21-27). Eeltooduga on leidnud kinnitamist mh seegi,

et V. Briashchei töötas ja elas Eesti Vabariigis juba enne Xxx-Vene sõja algust 24. veebruaril

2024. Vaidlust iseenesest selles asjaolus ei olnud.

13. 25. augustil 2024 on koostatud dokumendi uurimise akt nr 163/2024, mille allkirjastanud

dokumendiekspert A K. Dokumendi uurimise aktis on leitud, et uurimiseks esitatud dokument

– Vasyl Briashchei passist nr XXX Xxx piiriületustempli jäljendid – on võltsitud dokument

ning selle jaotuse liik on täielik võltsing. Kohus aga otsuse tegemisel dokumendi uurimise

aktile ei tugine, kuivõrd käesolevas väärteoasjas on koostatud dokumendiekspertiis. Seetõttu

ei tugine kohus otsuse tegemisel ka A K kohtuistungil antud ütlustele.

14. Nii on käesoleva väärteoasja keskseks küsimuseks ja oluliseks tõendamiseseme asjaoluks

on see, kas templijäljend passis oli võltsitud või mitte, rahuldas kohus kaitsja taotluse ja

määras teostada dokumendiekspertiis. Käesolevas väärteoasjas tõe välja selgitamiseks, st kas

kaebuse esitajale V. Briashcheile on asjakohane ette heita temale väärteoprotokollis ja

väärteootsuses kohtuvälise menetleja poolt märgitut, omab tähtsust eksperdi arvamus ning

asjaolude selgitamine nõuab eriteadmisi. Ekspertiis määratakse siis, kui on vaja kasutada

mitteõiguslikke eriteadmisi (KrMS § 95 lg 1). Dokumendi ehtsuse küsimus nõuab reeglina

mitteõiguslikke eriteadmisi (v.a ilmselge võltsingu korral).

15. Ekspertiisiakti nr 25E-DM00009-01 eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud

Xxx passis nr XXX Vasyl Briashchei nimele lk 10 Xxx Xxx piirikontrolli sissesõidu

templijälg kuupäevaga 22. august 2022 ja lk 11 Xxx Xxx piirikontrolli väljasõidu templijälg

kuupäevaga 18. veebruar 2022 võltsitud (kohtutoimik lk 123-133).

16. Eksperdiuuringute kirjeldusest ja eksperdiarvamuse põhjendustest nähtub, et ekspertiisiks

esitatud vaidlustatud ja võrdlusmaterjali uuriti EKEI kinnitatud dokumendi- ja rahaekspertiisi

meetodikirjelduse DO-MR-DM/DA01 järgi. Võrdlusmaterjaliks kasutati andmekogust iFado

pärinevaid 2007, 2010 ja 2019 välja antud kehtivate Xxx piirikontrollitemplijälgede kujutisi.

17. Võrreldes vaidlustatud sissesõidu templijälge andmekogu võrdlustemplijälgedega,

tuvastati kujutiste sarnasused nii kujutiseelementidelt kui ka elementide värvilt. Järgnevalt

võrreldi vaidlustatud templijälge ükshaaval kõigi kolme võrdlustemplijäljega, asetades

vaidlustatud templijälje võrdlustemplijälgedega kohakuti (vt lisa 1 pilt 3, 4 ja 5).

Templijälgede paremaks võrdlemiseks ja illustreerimiseks muudeti pilditöötlusprogrammi abil

võrdlusjälgede kujutiste värve: must roheliseks ja punane siniseks. Tuvastati, et vaidlustatud

templijälje kujutise detailides, elementide proportsioonides ja asetuses esinevad kõrvalekalded

võrdlustemplijälgede kujutistest. Piltidel 3 ja 5 on välja toodud vaidlustatud ja

võrdlustemplijälje kujutiste nihked, mis näitavad, et kujutised on erinevad ja seega ei ole need

tehtud sama põhikujutisega templiga. Pildil 4 on vaidlustatud ja võrdlustemplijälje kujutistes

nihked küll minimaalsed, kuid esinevad kujutiste detailide erinevused – auto tagumise akna

raami erinev kaldenurk (tähistatud punase diagonaalse joonega). Seega ei lähe vaidlustatud

templijälg kokku ühegi võrdlusjäljekujutisega ning on võltsitud.

18. Võrreldes vaidlustatud väljasõidu templijälge andmekogu võrdlustemplijälgedega,

tuvastati kujutiste sarnasused nii kujutiseelementidelt kui ka elementide värvilt. Järgnevalt

võrreldi vaidlustatud templijälge ükshaaval kõigi kolme võrdlustemplijäljega, asetades

vaidlustatud templijälje võrdlustemplijälgedega kohakuti (vt lisa 1 pilt 6, 7 ja 8).

Templijälgede paremaks võrdlemiseks ja illustreerimiseks muudeti pilditöötlusprogrammi abil

võrdlusjälgede värve: must roheliseks ja punane siniseks. Tuvastati, et vaidlustatud templijälje

kujutise detailides, elementide proportsioonides ja asetuses esinevad kõrvalekalded

võrdlustemplijälgede kujutistest. Piltidel 6 ja 8 on välja toodud vaidlustatud ja

võrdlustemplijälgede kujutiste nihked, mis näitavad, et kujutised on erinevad ja seega ei ole

need tehtud sama põhikujutisega templiga. Pildil 7 on vaidlustatud ja võrdlustemplijälje

kujutistes nihked küll minimaalsed, kuid esinevad kujutiste detailide erinevused – auto

tagumise akna raami erinev kaldenurk (tähistatud punase diagonaalse joonega). Seega ei lähe

vaidlustatud templijälg kokku ühegi võrdlusjäljekujutisega ning on võltsitud.

19. Seega kõigil kolmel juhul jõudsid eksperdid järeldusele, et vaidlustatud templijäljed (nii

sisse- kui ka väljasõidu templid) ei lähe kokku ühegi võrdlusjäljekujutisega ning on võltsitud.

20. Vastusest järelpärimisele (kohtutoimik lk 137-148) kinnitab, et iFado andmebaas sisaldab

kõiki Xxxs kasutusel olevaid SA-88 kontrolltemplite jäljendeid. Xxxs ei ole uusi

kontrolltempleid juba alates 2019.aastast.

21. Eeltoodust tuleneb seega, et ekspertiisi läbiviimisel on eksperdid võrrelnud Xxx

piiripunktidest kõiki kehtivaid ja kasutatavaid templite jäljendeid. Kohtu hinnangul on

ekspertiisiaktis kirjeldatud veenvalt, kuidas eksperdid lõppjäreldusele, et vaidlustatud

templijäljed on võltsitud, jõudsid. Kohtul puudub alus kahelda eksperdiarvamuse õigsuses. Ka

kaitsja ega kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud või seadnud kahtluse alla valminud

ekspertiisiakti või selles toodud eksperdiarvamust. Samuti ei ole kohtuliku uurimise käigus

taotletud dokumendiekspertiisi koostanud ekspertide ülekuulamist. Kohtule ei ole esitatud ka

ekspertiisiakti sisu kummutavaid tõendeid. Seega on ekspertiisiakt selge ja vastuoludeta,

järelduste kujunemine on ekspertiisiakti põhjal jälgitav.

22. Samuti kinnitab ka Xxx NCC-st (Hxxxan National Coordination Centre1 - tõlge eesti

keeles: Xxx Riiklik Koordinatsioonikeskus) SPOC süsteemi kaudu laekunud vastus, et

V. Briashchei ei ületanud Xxx piiri perioodil 1. detsember 2021 kuni 2. september 2024.

Samuti kinnitab Xxx, et Xxx väljumise ja sisenemise templi jäljendid nimetatud isiku passis

on võltsitud. Lisaks pole V. Briashchei riiklikus piiriületuse registreerimise süsteemis

registreeritud (vt 2. septembri 2024 vastused, väärteotoimik lk 8-10; tõlge kohtutoimik lk 47-

48).

23. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul leidnud tuvastamist, et V. Briashchei passis

olevad Xxx väljumise ja sisenemise templijäljendid on võltsitud ning menetlusalune isik Xxx-

Xxx piiri tegelikult ületanud ei ole. Eelöeldut kinnitab nii ekspertiisiakt nr

25E-DM00009-01 kui ka Xxx ametivõimudelt saabunud vastused selle kohta, et V.

Briashchei ei ole nimetatud kuupäevadel tegelikult Xxx-Xxx piiri ületanud. Lisaks on ka Xxx

ametivõimude hinnangul passis sellekohane tempel võltsitud.

24. Kohtuistungil andis ütlusi ka menetlusalune isik V. Briashchei. Seoses menetlusaluse

isiku ütluste usaldusväärsusega, märgib kohus järgmist. VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse

väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

väärteomenetluse seadustikust tulenevaid erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §

63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on

usaldusväärne. Kohtupraktikas on tõdetud, et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab

peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava süüteo tunnust ja et seda kajastust

on võimalik menetluses ka taasesitada. Tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel on

kohtul võimalik muu hulgas hinnata, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad

vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas

ütlustes on lahknevusi tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on

eluliselt usutavad. Kohtu hinnangul ei ole V. Briashchei kohtuistungil antud ütlused

usaldusväärsed seonduvalt piiriületusega. Ütlused, mis puudutavad ajutise pikendamise

taotluse esitamise protsessi, on kohtu hinnangul usaldusväärsed.

1 Internetis kättesaadav: https://ncc.gov.hu/en/

25. VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse seadustikust tulenevaid erisusi (vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2015. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-67-15, p

17–19). Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 1 kohaselt on tunnistaja ütlus tõend ja

seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Kohtupraktikas on tõdetud, et tõendi

tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab

uuritava süüteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik menetluses ka taasesitada (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 21. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-100-15, p 16). Tõendi

usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel on kohtul võimalik muu hulgas hinnata, kas ütlused

on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud

ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või

teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda

vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-25-15, p 8). Seejuures peab

kohtuotsusest nähtuma, kuidas on kohus neid hindamiskriteeriume järginud ja millele

tuginevalt on ta lugenud mõne tõendiallika ütlused ebausaldusväärseks ning jätnud need

tõendikogumist välja. Ühtlasi tuleb olukorras, kus kohus loeb tunnistaja ütlused

usaldusväärseks vaid osaliselt, veenvalt põhjendada, millised konkreetsed asjaolud

võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada (nt otsus nr 3-1-1-25-15, p 7) ja sõna-

sõna-vastu-olukorras peab kohtuotsuse põhistus olema eriti põhjalik ning veenev (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-48-11, p 15).

26. Kohtupraktikas on tõdetud, et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt

kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on

võimalik kriminaalmenetluses ka taasesitada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui

isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks ütluste andja isikuomaduste ja

tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline

arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad

süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi

usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega. (Vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14 koos

edasiste viidetega ja 28. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 13). Samuti on

kohtupraktikas korduvalt märgitud (vt näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. mai 2011.

a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-07, 3-1-1-7-11, p 9), et tunnistaja ütluste usaldusväärsuse

üks olulisi kriteeriume on nende ütluste eluline usutavus (ehk see, milline on vastava asjaolu

esinemise üldine tõenäosus), sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu,

minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega.

27. Nii selgitas V. Briashchei 30. märtsi 2025 kohtuistungil, et sõitis enne sõda perekondlikel

põhjustel ja Xxxs mõni päev hiljem hakkas sõda. Helistas N L, et ta tuleb tagasi, et ärgu N

teda vallandagu ja palus võimaluse korral maksta kasvõi miinimum töötasu. Ei saanud Xxxst

alguses ära sõita nii nagu tahtis ja Xxxst lahkus siis, kui õnnestus seda teha. V. Briashchei

kinnitas, et tema passis olevad Xxx Xxx piiripunkti templid on ehtsad. Ajutise kaitse

pikendamise taotluse esitas 3. juulil 2024 interneti teel. Oi naine täitis selle avalduse tema

eest. V. Briashchei andis oma dokumendi naisterahva kätte ja palus registreerida dokumentide

pikendamiseks. Kõik vajalikud andmed – isikukoodi, dokumendi numbri, elukoha aadressi

jms – andis V. Briashchei O naisele. Kui taotlus oli esitatud võttis temaga ühendust A. B.

Edasi selgitas V. Briashchei piiriületuse protsessi, mille kohaselt 18. veebruaril ületas piiri.

Sõitis ära erabussiga, bussipileti eest maksis bussijuhile sularahas. Bussi peale läks

bussijaamast. Bussivedaja firmat ei mäleta. Milliseid riike läbisid, ei mäleta. Talle öeldi, et

buss liigub Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Xxx suunas. Jõudsid piirile, juht korjas

reisijate passid kokku ja viis need piirivalvurile, annab sinna aknasse ja neid kontrollitakse.

Piirivalvur käis ka bussis sees aga isikute nägu ega passi ei vaadanud. Piirivalvuri välimust ei

mäleta. Tagasi tuli samamoodi, piiriületusprotsess oli samasugune. Sellest on nii kaua aega

möödas, seega nüansse ei mäleta.

28. V. Briashchei ütlused seonduvalt passis olevate templijäljenditega on aga ajas muutuvad.

Nii on menetlusalune isik tema esimesel ülekuulamisel 30. septembril 2024 selgitanud, et

saabus Xxxst Eestisse 2021.a ja peale sõja algust on ainult viibinud Eestis, kuskil mujal

käinud pole. Töötab XXX-s. Kuivõrd viisa hakkas lõppema, otsis võimalust, et jääda Eestisse.

Leidis Facebookist ühe grupi, kus oli võimalus passi saada Xxx piiriületustempli jäljend. See

maksis 150-200 eurot. Leppis isikuga Messengeris kokku, et kohtume passi ja raha

üleandmiseks Tallinna bussijaamas. Sai isikuga kokku ja see isik lubas passi tagastada 2-3

päeva pärast. Siis saigi temale kuuluva passi tagasi augusti keskpaigas ja sinna oli kantud Xxx

piiriületuse tempel. Passi tagastamine toimus samuti Tallinna bussijaamas. Inimene, kellega

kohtus, oli üle 30-aastane, umbes tema kasvu 175 -178 cm pikk, arvatavasti XXX – rääkis

küll vene keeles, aga keele dialekt oli xxxpärane. Kui oli passi tagasi saanud pöördus augusti

keskel ajutise kaitse saamiseks Pärnu teenindusse. Esitas taotluse ja Xxx Vabariigi passi, kuhu

olid kantud võltsitud piiriületusetempli jäljend Xxx piiri pealt. Selles piiripunktis ei ole ta

kunagi käinud, Euroopasse sisenes tavaliselt XXX kaudu XXX või XXX piiripunkti kaudu

või kasutas lennukeid.

29. Siinkohal on oluline märkida, et menetlusalusele isikule on tema õigused ja kohustused

kirjas esmalt kutses, millega kutsuti V. Briashchei 30. septembril 2025 ütlusi andma. Lisaks

nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, on isikule tema õigusi tutvustatud – ta

on kinnitanud seda oma allkirjaga (väärteotoimik lk 32-34). Kohtu hinnangul ei oma

käesoleval juhul tähtsust asjaolu, et menetlusalune isik on õiguste ja kohustuste tutvustamise

lehel andnud oma allkirja lahtrisse, kus on inglise keelne õiguste ja kohustuste tõlge. Oluline

on fakt, et menetlusalusele isikule tema õigusi tutvustatud on, seega kas menetlusalune isik

tutvus nende ütlustega vene keeles või inglise keeles, ei oma selles kontekstis tähtsust. Mh on

isikule selgitatud tema õigust kaitsja abile.

30. 20. jaanuaril 2025, seega ca pool aastat pärast esimest ülekuulamist, on menetlusalune isik

oma versiooni juhtunust kardinaalselt muutnud. Seekord on ta osalenud ülekuulamisel koos

kaitsjaga. Menetlusalune isik selgitab, et eelmisel korral politseis käies tekkis hirm ja ei

teadnud, mida teha. Edasi selgitab, et tema passi kantud templijäljendid peavad õiged olema,

sest käis koduriigis perekondlikel põhjustel. Alustas koduriiki sõitmist päev varem enne Xxx

piiriületust. Käsi kodus isiklikel põhjustel, sest lapsel oli terviseprobleemid. Schengenist

väljus 18. veebruaril 2022. ja sisenes Schengeni alale 22. august 2024. Töötas XXX-s ja

tööandja maksis Xxxs viibimise aja eest mulle ka minimaalset töötasu, sest teadis, et tuleb

Eestisse tagasi.

31. Kuivõrd menetlusaluse isiku ütlustes kohtuistungil esinesid vastuolud kohtueelses

menetluses antud ütlustega, küsitles kohus menetlusalust isikut vastuoludega seonduvalt.

Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et esimesel ülekuulamisel, s.o 30. septembril 2024

tundis politsei poolt survet ja hirmutamist. Selgitas, et politsei ütles, et kui sa ei räägi meile

tõttu, siis istud veel siin ja siis saadame sind sõtta. Ei ole varem kunagi kokkupuuteid

politseiga olnud. Esimesel ülekuulamisel öeldu, et ostis templid, ei vasta tõele. Fantaseeris.

Ütles nii, sest politsei survestas ja hirmutas teda. Politseist öeldi, et hakka rääkima. Kaitsjat

esimesel ülekuulamisel kaasas ei olnud. Teisel korral läks ülekuulamisele koos kaitsjaga ja

siis rääkis ta juba tõtt.

32. Kohtu hinnangul ei ole V. Briashchei selgitused seonduvalt tema poolt esitatud erinevate

versioonidega ja miks just 30. septembril 2024 ülekuulamisel esitatud esimene versioon

juhtunust on tõene, eluliselt usutav. Ütluste usaldusväärsuse üks olulisi kriteeriume on nende

ütluste eluline usutavus ehk see, milline on vastava asjaolu esinemise üldine tõenäosus.

V. Briashchei väide oli, et ta andis valeütlusi, kuivõrd kartis politseid. V. Briashchei väitis

sedagi, et politsei ähvardas teda, et kui ta räägib tõtt, siis juhtub V. Briashcheiga midagi halba.

Politsei ütles väidetavalt talle, et sellisel juhul tulevad probleemid mitte ainult Eestis, vaid ka

Xxxs. Ja et politsei survestaski V. Briashcheid sellega, et kui ta praegu räägib neile tõtt, siis

tekivad probleemid. Kohtu hinnangul ei ole mingilgi juhul eluliselt usutav, et politsei

survestab isikut valetama. Seda enam, et kui V. Briashchei oligi reaalselt Xxx piiripunkti

kaudu Xxxs käinud ja veendunud tema passis olevate templijäljendite õigsuses, puudub

vähimgi ratsionaalne põhjendus sellele, miks oleks pidanud V. Briashchei nö tõese versiooni

asemel esitama fantaseeritud versiooni juhtunust. Kohtu hinnangul on märkimisväärne, et

esmane kirjeldus oli ka võrdlemisi detailirohke (Facebooki grupp, kohtumispaiga asukoht,

maksumus, kuidas passi kätte sai, mh kirjeldas ka meesterahvast, kellele passi üle andis), mis

omakorda annab alust arvata, et olles pingeolukorras ja kartuses oma edasise saatuse pärast, ei

mõtle isik kohapeal seesugust sündmuste käiku nii detailirohkelt välja.

33. Seonduvalt V. Briashchei väitega tema ähvardamise kohta, kuulas kohus kohtuistungil üle

ka piiri- ja migratsiooni järelevalvetalituse menetlusgrupi järelevalveametniku S S, kes V.

Briashchei ülekuulamise juures viibis. S S selgitas, et nii nagu tavaliselt, veel enne, kui

menetlustoiminguid läbi viima hakatakse, tutvustatakse isikule tema õigusi ja kohustusi.

Algselt oli isikuga koos A B. Andsid isikule võimaluse kas anda samal päeval ütlusi või üldse

samal päeval ütluste andmisest loobuda, kuna isikul tol hetkel esindajat kaasas ei olnud. Isik

oli nõus nendega rääkima ja kõik, mis algselt sealt väärteoprotokollis kirjas on, selliselt isik

ka rääkis. Teisel korral tuli ka ülekuulamisele kaitsjaga ja andis teistsugused ütlused. Selgitas,

et esimesel korral tundis hirmu. Ametnik lisas, et kõik ülekuulamistoad on kaameratega, seega

kui isik tundis, et teda on kuidagi ähvardatud või hirmutatud või et temaga on väärast

käitutud, siis oleks isikul olnud võimalik vastava avaldusega politsei poole pöörduda.

Käesolevaks hetkeks neid videosalvestusi enam alles ei ole. On A juba 2-3 aastat koos

töötanud ja teab, et A on viisakas. Tema ei ole kuulnud, et A ka kedagi ähvardanud oleks. V.

Briashcheile selgitati tema õigusi suuliselt ka vene keeles. Ühtlasi selgitati talle, et tal tuleb

rääkida tõtt, vastasel korral võetakse ta vastutusele kriminaalkorras, kui ta tõtt ei räägi. Peale

vaadates ei olnud ka näha, et V. Briashchei oleks värisenud. Pigem läks ülekuulamine

ladusalt.

34. V. Briashchei ütluseid juhtunust ei muuda usaldusväärseks ka kohtuistungil üle kuulatud

M. L ja O. L antud ütlused.

35. Nii selgitas M. L samuti, kuidas V. Briashchei tuli tema juurde aastast 2021 tööle ja et

vahepeal käis V. Briashchei kodumaal. Selgitas mh ka tema enda piirületuse asjaolusid.

M. L selgitas ka V. Briashcheiga sõlmitud töölepingu asjaolusid, et leping sõlmitud 17.

veebruaril 2022. Ja siis õhtul helistas V. Briashchei abikaasa, et lapsega selline probleem,

seega V. Briashcheil oli vaja sõita Xxxsse lapsega seoses, siis otsisid eravedaja, kes saaks V.

Briashchei Xxxsse viia. Ja kui V. Briashchei jäi kauemaks Xxxsse, siis jätkas palgamaksmist

nii-öelda abi eesmärgil. V. Briashchei ähvardamist politseiasutuses ta ise pealt ei kuulnud, aga

ta usub V. Briashcheid. Oma poja O. Le ähvardamist ta kuulis, kui ametnik nimetas teda

lolliks.

36. O. L selgitas enda ülekuulamisega seoses, et sai kutse ilmuda migratsiooniametisse. Kui

sinna jõudis, tekkis tunne, et oli justkui pantvangis. Ai nimeline isik väljendas ennast

ebatsensuurselt. Ja siis tuli sinna Vi nimeline isik, kes hakkas O. Lt ähvardama, et saadab ta

Xxxsse sõtta. Siis tuli S S, kes hakkas küsima, et mis koolis ma käisin, et kas tunnistaja on

loll. Hakkasid edasi küsitlema ja nõudma, et O. L tunnistaks end süüdi tegevuses, mida ta

tegelikult teinud ei ole. Selgitas ametnikele, et ta ju tuli ülekuulamisele, et kutse saadeti juba 7

päeva tagasi ja et kui midagi oleks varjata, siis ei oleks tulnud, kuivõrd oleks olnud võimalus

Eestist lahkumiseks. Esimesele ülekuulamisele esindajat kaasa ei võtnud, sest ei tundnud, et

on süüdi. Teisele ülekuulamisele läks esindajaga ja siis oli ülekuulamine juba hoopis

teistmoodi – polnud ähvardusi ja ebatsensuurseid sõnu. V ähvardas neerudesse lüüa, mida

võttiski ähvardusena. Seejärel tuli A ja ütles, et parem tunnistaks O. L oma süüd, kuivõrd

Vasyli juba tunnistas oma süüd ja tema ei saa oma karistust. Avaldusega politsei käitumise

osas politsei poole ei pöördunud.

37. Kuigi ka O L ja M L selgitasid, et neid ähvardati, ei ole kohtu hinnangul see eluliselt

usutav. Nii O Le, M Le kui ka V. Briashchei ütlused on antud soovist vabastada mh V.

Briashchei vastutusest ja ka karistusest valeandmete esitamise eest. Nii on käesoleva

menetluse kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et passis olevad templijäljendid

Xxx piiriületuse osa on ekspertiisiakti kohaselt võltsingud. Samuti kinnitavad Xxx Vabariigi

ametiasutused, et V. Briashchei ei ole registreeritud rahvusvahelises piiriületussüsteemis.

38. Kõike eeltoodut kokku võttes ja hinnates tõendeid kogumis, on tõendamist leidnud, et V.

Briashchei passis olevad templijäljendid, s.o Xxx piiripunkti Xxx väljumistempel kuupäevaga

18.02.2022 ja sama piiripunkti sisenemistempel kuupäevaga 22.08.2022, on võltsitud ja V.

Briashchei Xxx piiri ei ületanud.

39. Arvestades ka töötamise registri andmeid, mille kohaselt töötas V. Briashchei Eestis

perioodil 23. august 2021 kuni 16. detsember 2021 ja alates 17. veebruar 2022 kuni 15.

jaanuar 2024 XXX-s (väärteotoimik lk 20) ning KMA väljavõtte andmetel on menetlusalune

isik saanud XXX-st töötasu alates augustist 2021 kuni juulini 2024 (väärteotoimik lk 21-27),

on kohus seisukohal, et V. Briashchei üldse Eestist ei lahkunudki.

40. Väärteoasja materjalidest on tuvastatav, et V. Briashchei esitas ajutise kaitse pikendamise

taotluse 3. juulil 2024. Ajutise kaitse pikendamise taotluse protsessi kirjeldamiseks esitas

kohtuvälise menetleja esindaja õiendi väärteoasjas nr 2303,24000549, kus on kirjeldatud V.

Briashchei ajutise kaitse taotluse sisestamist PPA ajutise- ja rahvusvahelise kaitse

infosüsteemi RAKS2 (kohtutoimik lk 62-64). Tegemist on menetleja poolt koostatud

väljatrükkidega, millelt nähtub, kuidas toimub elektroonselt ajutise kaitse pikendamise

taotluse esitamine. Kui taotluse esitamiseks on kõik andmed täidetud, peab taotleja märkima

kinnitused (tegema linnukese kasti), millega kinnitab, et tema poolt esitatud taotluse andmed

on õiged ja et ta on teadlik, et valeandmete esitamine on karistatav (kuvatõmmis nr 6,

kohtutoimik lk 63). Seega pidi isik kinnitama, et kõik andmed on õiged, sh ka varasemalt

esitatud andmed. 28. märtsi 2025 kuupäevaga väljatrükk kinnitab, et märkides kastikesse

linnukese, kinnitas V. Briashchei, et tema poolt ajutise kaitse pikendamise taotluse esitatud

andmed on õiged. V. Briashchei on 3. juulil 2024, et viibis kriisi alguses Xxxs, lahkus

päritoluriigist 22. august 2022, Eestisse saabus 24. august 2022.

41. V. Briashchei ise selgitas kohtuistungil, et taotluse tema eest internetis täitis Oi naine. V.

Briashchei andis oma dokumendi naisterahva kätte ja palus registreerida dokumentide

pikendamiseks. Kõik vajalikud andmed – isikukoodi, dokumendi numbri, elukoha aadressi

jms – andis V. Briashchei O naisele. Kohus kutsus kohtuistungile ütlusi andma ka N. Le, kes

keeldus ütluste andmisest, kuivõrd nende ütlustega võib ta endale kahju teha.

42. Kohtus uuriti, kuidas käib ajutise kaitse pikendamise taotluse esitamine ning selgus, et

esitatud taotlust ei pea allkirjastama, vaid iseteeninduskeskkonnas tuleb märkida, et kinnitab,

et esitatud andmed on õiged. Käesoleval juhul oli ajutise kaitse pikendamise taotluse

esitamine võimalik elektrooniliselt, mistõttu ei nõua see seadusest otsesõnu selle isiklikku

esitamist.

43. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul taotluse esitamise kontekstis määrava tähtsusega

asjaolu, et V. Briashchei ise andis Oi naisele kõik vajalikud andmed, et viimane need süsteemi

sisestaks, kuivõrd V. Briashchei lihtsalt ise ei osanud neid lahtreid täita. Oi naine ei sisetanud

neid andmeid süsteemi omaalgatuslikult eesmärgiga saada välismaalasele seaduslik alus

viibida Eestis. Seega saab siiski öelda, et V. Briashchei kui välismaalane on ise andnud need

andmed, mis kvalifitseerusid valeandmeteks (võltsitud templijäljendid) ja on ise ka seeläbi

kinnitanud andmete õigsust, mistõttu saab lugeda, et V. Briashchei on taotluse esitajaks.

44. VMS § 305 lg 1 sätestab vastutuse välismaalase poolt valeandmete või võltsitud

dokumentide esitamise eest eesmärgiga saada välismaalasele seaduslik alus viibida Eesti või

Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil. VMS § 305 lg 1 kohaselt tööandja,

kasutajaettevõtja, vastuvõtva üksuse, õppeasutuse või kutsuja, nimetatud isikute juhatuse

liikme või muu esindaja, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, või välismaalase

poolt valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise eest eesmärgiga saada välismaalasele

seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil.

45. Seega vastutus VMS § 305 lg 1 kontekstis valeandmete või võltsitud dokumentide

esitamise eest sõltub sellest, kes teo toimepanijana kvalifitseerub. Isikute ring VMS § 305 lg 1

kontekstis on määratletud järgmiselt: 1) tööandja, kasutajaettevõtja, vastuvõttev üksus,

õppeasutus või kutsuja; 2) nimetatud isikute juhatuse liige või muu esindaja, kellele oli

vastava kohustuse täitmine delegeeritud; 3) välismaalane.

46. Praegusel juhul tuleb teo toimepanijana kõne alla välismaalane.

47. VMS § 305 lg 1 ei ole blanketne norm. Seadusesättes endas on karistatav tegevus

(valeandmete või võltsitud dokumentide esitamine) ise konkreetselt kirjas. Tegemist on

iseseisva väärteo koosseisuga, mistõttu ei eelda isiku süüdi tunnistamine selle paragrahvi järgi

seda, et oleks ära näidatud, et isik on rikkunud veel mõne seaduse sätteid. Selle koosseisu

tunnusteks on: 1) tegevus: valeandmete või võltsitud dokumentide esitamine; 2) ära

määratletud subjektid: tööandja, kasutajaettevõtja, vastuvõttev üksus, õppeasutus või kutsuja,

nende esindaja või välismaalane; 3) subjektiivse tunnus ehk eesmärk: saada välismaalasele

seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil.

48. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli teokirjelduses märkinud, et V. Briashchei

esitas Politsei- ja Piirivalveameti E-menetluskeskkonna kaudu allkirjastatud elamisloa

pikendamise taotluse (ajutise kaitse menetluse raames) ja kinnitas, et kõik taotluses olevad

andmed ja lisatud dokumendid on õiged.

49. Kohus on eelnevalt välja toonud, et seadusandja on ette näinud võimaluse, et elamisloa

pikendamise taotluseid saab esitada interneti teel E-menetluskeskkonnas üksnes kinnitades, et

esitatud andmed on õiged.

50. Kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo faktiliste

asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi

asjaolusid. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on

menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS

§ 19 lg 1 p-s1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes

menetletakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11 p 9).

51. Praegu on teokirjelduse kontekstis tähtis taotluse esitamine kui selline. Määrav ei ole, kas

see taotlus esitati nö andmete kinnitamisega interneti keskkonnas või allkirjastati. Tegemist ei

ole sedavõrd olulise muudatusega isiku teokirjelduses, et kohus ei saaks seda ise korrigeerida.

Kohus seeläbi väärteoprotokolli piiridest ei välju. Mh on siinkohal oluline seegi, et nii

kaebuses välja toodud argumentidest kui ka kohtuistungil kõlanud kaitsja ja kaebuse esitaja

seisukohtadest on arusaadav, et kaitseõiguse tagamiseks on V. Briashcheile inkrimineeritava

väärteo faktiliste asjaolude realiseerimine tuvastatav ja mõistetav. Seda enam, et maakohtus

vaadatakse väärteoasi läbi täies ulatuses ja uuritakse kõiki kohtuvälises menetluses esitatud

tõendeid. Seega on V. Briashchei kaitseõigus olnud tagatud.

52. Eeltoodust tulenevalt tuleb väärteokirjeldusest välja jätta sõna allkirjastatud. Tõendamist

on leidnud, et V. Briashchei esitas 3. juulil 2024 Politsei- ja Piirivalveameti E-

menetluskeskkonna kaudu elamisloa pikendamise taotluse (ajutise kaitse menetluse raames) ja

kinnitas, et kõik taotluses olevad andmed on õiged. Seega saab V. Briashcheile

väärteoetteheitena süüks arvata valeandmete esitamist elamisloa pikendamise taotlust esitades

ja seda kinnitades. Kuivõrd V. Briashchei ei ole taotlust allkirjastanud (nagu kirjas

väärteokirjelduses), mistõttu väärteoprotokollis rikkumise paragrahvina viidatud VMS § 32 lg

1 ja 3 ei ole õige. Kohus ei ole seotud väärteoprotokollis kajastatud teo kvalifikatsiooniga,

vaid väärteokirjeldusega.

53. Kokkuvõttes: käesolevas väärteoasjas uuritud tõendeid kogumis hinnates on leidnud

tõendamist, et V. Briashchei esitas 3. juulil 2024 elamisloa pikendamise taotluse (ajutise

kaitse menetluse raames) ja kinnitas, et kõik taotluses olevad andmed on õiged. Tõendatud on

seegi, et V. Briashchei passis olevad templijäljendid (18. veebruar 2022 ja 22. august 2022)

olid võltsitud. Arvestades lisaks ka töötamise registri andmeid ja ka seda, et V. Briashcheile

maksti siiski ka sel perioodil, kui ta enda sõnade kohaselt väidetavalt Xxxs viibis, töötasu,

kinnitab see kohtu hinnangul seda, et V. Briashchei Eestist ei lahkunudki. V. Briashchei enda

ütlused taotluse esitamisega seoses kinnitavad, et V. Briashchei eesmärk ajutise kaitse

pikendamise taotlust esitades oli pikendada enda Eestis viibimist ajutise kaitse korra alusel.

Seega oli taotluse esitamise eesmärgiks saada välismaalasele seaduslik alus viibida mh Eesti

territooriumil. Täidetud on seega kõik VMS § 305 lg 1 sätestatud vastutuse eelduseks olevad

tingimused. Kui välismaalane (kelleks V. Briashchei on) ise esitas valeandmeid või võltsitud

dokumendid, vastutab välismaalane VMS § 305 lg 1 alusel.

54. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et nagu Harju Maakohus on teises asjas nr 4-25-712 juba

tuginedes seletuskirjale leidnud, et seletuskirjast tulenevalt ei ole võimalik V. Briashcheid

VMS § 305 lg 1 alusel karistada. Esiteks kohtu jaoks teise maakohtuniku otsustus siduv ei ole.

Teiseks tuleb VMS § 305 lg 1 tõlgendamise puhul arvestada, et eelnõu seletuskiri ei ole ise

õiguse allikas, vaid üksnes abivahend normi tõlgendamisel. Nimelt on Riigikohus enda 27.

detsembri 2019 otsuses kriminaalasjas nr 1-18-3901, punktis 10 selgitanud: „Ehkki seletuskiri

võib aidata mõista seadusandja tahet ja seaduse eesmärki, mis on õiguse kohaldamisel oluline

eriti juhul, mil seaduse tekst ei ole üheselt mõistetav, ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse

allikaga (KrMS § 2). Üksnes seletuskiri ei õigusta üldjuhul seadusesätte tõlgendamist

lahknevalt selle sõnalisest tähendusest.“

55. Praegusel juhul tuleb lähtuda siiski VMS § 305 lg 1 sõnalisest tähendusest – nii on

sätestatud vastutus välismaalase poolt (kelleks V. Briashchei on) valeandmete või võltsitud

dokumentide esitamise eest eesmärgiga saada välismaalasele (kelleks V. Briashchei on –

seadusandja ei ole ka kirjutanud, et „teisele välismaalasele“) seaduslik alus viibida Eesti või

Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil. Seletuskirjas väljendatud seisukoht ei

anna alust tõlgendada seadusesätet selle sõnalisest tähendusest lahknevalt.

56. Hoolimata eelöeldust, tuleb tegelikkuses lugeda ka VMS seletuskirja veidi laiemalt. VMS

seletuskirjas (Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus 57 SE) on selgitatud, et muudatused seonduvalt VMS §-ga 305 tehakse

seonduvalt sellega, et direktiivis ei ole välismaalase ebaseaduslikule viibimisele kaasaaitamist

sisustatud. Nii ei täitnud VMS-i §-s 305 sätestatud väärteokaristus direktiivi artiklis 2

sätestatud nõuet karistada lisaks teo toimepanijale ka isikut, kes on õigusrikkumises osavõtja

(kihutaja või kaasaaitaja) või teeb katse õigusrikkumiseks. Ja seetõttu otsustati VMS § 305

reguleerimisala kitsendada, nähes väärteokaristus ette isikutele, kes on esitanud valeandmeid

või võltsitud dokumente selleks, et välismaalane saaks seeläbi endale viisat või elamisluba

taotleda.

57. Kohtu hinnangul tuleneb VMS sõnalisest tähendusest, et VMS § 305 lg 1 näeb ette

vastutuse ka välismaalasele endale, kes esitab valeandmeid. Seega pani V. Briaschei toime

VMS § 305 lg-s 1 ettenähtud väärteo.

58. Täidetud on ka VMS § 305 lg 1 subjektiivsed tunnused. Kaebaja on teo toime pannud

kavatsetult (KarS § 16 lg 2). V. Briashchei teadis, et ta ei lahkunud 18.veebruaril 2022

Xxxsse, st et oli Xxx sõja algul Eestis ja ta teadis sedagi, et ta ei lahkunud Xxxst 22. august

2022, seega oli ta ka 3. juulil 2024 teadlik, et sellist teavet taaskord esitades ja kinnitades, et

kõik andmed on õiged, esitab ta Politsei- ja Piirivalveametile valeandmeid. Võltsitud templite

hankimine nõudis V. Briashchei aktiivset tegevust, sest võltsitud tempel ei sattunud passi

juhuslikult. Selline tempel tuli V. Briashcheil ise hankida. V. Briashchei eesmärgiks oli

hankida võltsitud templid selleks, et saada võimalus ajutise kaitse kohaldamiseks ja seejärel

ajutise kaitse pikendamiseks. V. Briashchei eesmärk ajutise kaitse pikendamise taotlust

esitades oli pikendada enda Eestis viibimist ajutise kaitse korra alusel. Käesolevalt on

tõendatud, et ajutise kaitse pikendamise taotluses valeandmete esitamise eesmärgiks oli saada

endale jätkuv seaduslik alus viibida Eesti territooriumil ehk siis pikendada Eesti Vabariigis

seaduslikku viibimist ajutise kaitse korra alusel.

59. Seega on tõendamist leidnud, et kaebuse esitanud isik kavatsetult ja teadlikult esitas 3.

juulil 2024 PPA E-menetluskeskkonna kaudu elamisloa pikendamise taotluse (ajutise kaitse

menetluse raames), kinnitades PPA-le valeandmeid eesmärgiga saada endale ka edaspidi

seaduslik alus viibida Eesti Vabariigis ajutise kaitse korra alusel.

60. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastab V. Briashchei tegu

VMS § 305 lg 1 tunnustele.

Karistus

61. VMS § 305 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

62. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 125

trahviühikut ehk 500 eurot.

63. Arvestades, et kohus jätab väärteokirjeldusest välja ühe sõna ning tugineb otsust tehes

olulises määras tõenditele, mida kohtuvälises menetluses kogutud ei olnud ja mida kohus ise

kogus, tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja

migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupi 17. veebruari 2025

otsuse väärteoasjas nr 2303,24,000549 ja teeb ise uue otsuse.

64. Karistuse mõistmise alus on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

65. VMS § 305 lg 1 mõttes hindab kohus V. Briashchei süüd keskmiseks. Süü suuruse

hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh menetlusaluse isiku

aktiivset panust teo toimepanemisse, kus ta ise pidi võltsitud templijäljed passi hankima.

Samuti tuleb arvestada, et menetlusalune isik ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsust

avaldanud ning tegu on toime pandud kavatsetult ja eesmärgipäraselt. Samas tuleb arvesse

võtta asjaolu, et V. Briashcheid ei ole varem karistatud, tegemist on esmakordse

rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus V. Briashcheile karistuseks rahatrahvi

sanktsiooni keskmäärast madalamas määras, s.o 100 trahviühikut ehk 400 eurot (3. juulil 2024

oli trahviühik 4 eurot). Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus

oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

66. Väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 otstarbekuse kaalutlustel kohus

põhjendatuks ei pea. Välismaalaste seadus reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis

ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid ning vastutust välismaalaste seaduses sätestatud

kohustuste rikkumise eest (VMS § 1 lg 1). Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise

viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetluste

eesmärk on tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis

elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja

riigi julgeoleku kaitse vajadusele (VMS § 13 lg 1). Käesoleval juhul on menetlusalune isik

teo toime pannud kavatsetult, oma rikkumist ta ei tunnista ega mõista oma teo ebaõigust.

Menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel oleks põhjendatud üksnes isiku vähese süü ja

avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Valeandmete või võltsitud dokumentide esitamine

seadusliku aluse saamiseks viibida mh Eesti territooriumil näitab juba oma olemuselt, et

selline tegevus ohustab avalikku korda ja riigi julgeolekut, kuivõrd seesugust õigust viibida

Eesti territooriumil on püütud saada läbi pettuse. Arvestades teo toime panemise asjaolusid, ei

saa rääkida ei kaebaja eriliselt väikesest süüst ja arvestades VMS eesmärki, ei saa rääkida ka

avaliku menetlushuvi puudumisest. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud

V. Briashchei karistamata jätmine VMS § 305 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

Menetluskulud

67. Käesolevas väärteoasjas on menetluskuluks dokumendiekspertiisi (ekspertiisiakt nr 25E-

DM00009-01) teostamise kulu 300 eurot. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse

väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Ekspertiisikulu

on menetluskulu VTMS § 38 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et

uurimisasutusel on õigus süüteo asjaolude väljaselgitamisel otsustada, kas nad korraldavad

tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Küll aga saab sellise kulu süüdistatavalt välja

mõista juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu

tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-121-13, p 6). Kohtu

hinnangul praegusel juhul on need tingimused täidetud. Asjaolu, kas menetlusaluse isiku Xxx

passis olevad templijäljendid olid võltsitud või mitte, on väärteoasjas keskseks küsimuseks ja

oluliseks tõendamiseseme asjaoluks ning aitab kaasa süüküsimuse lahendamisele. Seega oli

käesolevas väärteoasjas määratud dokumendiekspertiis väärteoasja lahendamise seisukohalt

oluline. Kaebuse esitaja on samuti ise pidanud vajalikuks ekspertiisi teostamist ja taotlenud

kohtult ekspertiisi määramist. Samuti on kaebuses (p 2.4) väljendatud nõusolekut

ekspertiisikulude hüvitamiseks juhul, kui ekspertiisi tulemus kaebuses toodud väiteid ei toeta

ning väärteomenetlust ei lõpetata. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus VTMS § 38 lg 1 ja

KrMS § 180 lg 1 alusel V. Briashcheilt välja riigituludesse menetluskuluna

dokumendiekspertiisi (ekspertiisiakt nr 25E-DM00009-01) teostamise kulu 300 eurot.

Arvestades ekspertiisikulu suurust ning asjaolu, et kohus on eelnevalt menetlusalust isikut

karistanud 400 eurose rahatrahviga, on kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada

ekspertiisikulu tasumise tähtaja pikendamist ning võimaldada ekspertiisikulu tasuda ositi 3

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 100 eurot.

68. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule taotluse, milles taotleb hüvitada V. Briashchei

valitud kaitsjale makstud tasu 2700 eurot. Kaitsja poolt esitatud taotlus on esitatud

õigeaegselt, s.o enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa. Kuna aga kohus väärteomenetlust

VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel ei lõpeta ja kaebus jääb rahuldamata,

puuduvad alused kaitsja taotluse rahuldamiseks (VTMS § 23) ja taotlus tuleb jätta

rahuldamata ning menetluskulud jäävad V. Briashchei enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)