2-25-12963/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt H.K hageja V.W kasuks alates hagiavalduse esitamisest, s.o iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga
Legislator headnote
AI generated2-25-12963/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Jaanika Kõrgmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2025, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-12963
Kohtuasi
V.W hagi H.K vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2715,66 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
V.W (ik XXX; elukoht XXX)
Hageja
seaduslik
esindaja:
X.Y (ik XXX; elukoht XXX , e-
post XXX)
Kostja
H.K (ik XXX; elukoht XXX )
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada V.W hagi H.K vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.
2. Mõista kostjalt H.K hageja V.W kasuks alates hagiavalduse esitamisest, s.o
08.08.2025, kuni V.W täisealiseks saamiseni, s.o 28.08.2037, välja igakuine elatis
summas 301,74 eurot (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti
Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub
iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga
muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva
perehüvitise seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates
muutumisele järgnevast kuust.
3. Määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette X.Y
arvelduskontole nr xxx selgitusega „Elatis“.
4. Kohtuotsuse täitmisena tuleb arvestada H.K poolt menetluse ajal tehtud võimalikke
elatise makseid.
5. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).
7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või
selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab
riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100
eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr
EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr
EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).
Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada
andmed riigilõivu tasumise kohta.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
V.W (hageja) esitas 08.08.2025 Viru Maakohtule hagi H.K (kostja) vastu elatise nõudes.
Hagiavaldusest ja selle täiendusest nähtuvalt nõuab hageja seaduslik esindaja lapse nimel
kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas alates hagiavalduse esitamise päevast.
Kohus võttis 29. augusti 2025 määrusega hageja 8. augusti 2025 hagi menetlusse. Kohus
kohustas kostjat esitama 20 kalendripäeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtule
kirjaliku vastuse hagile. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 11. septembril 2025
TsMS § 326 lg 2 kohaselt. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral
võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks ei esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte
toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel
juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult
hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse
korral õiguslikult põhjendatud.
Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja
kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja
lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui
menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
tegemist. Ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1;
RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). TsMS § 164 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud
poolte endi kanda. Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud
menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et kulude
poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud
asjaolud. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik
menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise
nõudmise hagi läbivaatamise eest.
Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §
468 lg 1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Kõrgmaa
kohtunik