4-25-3262/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2025. a, Tallinn

Väärteoasja nr

4-25-3262

Kohtunik

Karin Olentšenko

Väärteoasi

C.-H. T. kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

14.08.2025 otsusele väärteoasjas nr 2315,25,007068

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: C.-H. T. (ik XXX; elukoht: XXX);

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupp (asukoht:

Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 3 kohus otsustas:

Tühistada PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 14.08.2025 otsus väärteoasjas nr 2315,25,007068 ja lõpetada

väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord

VTMS §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule

Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud

1. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

14.08.2025 otsusega väärteoasjas nr 2315,25,007068 karistati C.-H. T. liiklusseaduse (LS) §

201 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot.

2. Vastavalt 24.07.2025 koostatud väärteoprotokollile nr AB1651423 juhtis C.-H. T.

24.07.2025 kell 22:45 Harjumaal, Kuusalu vallas, Keskväljak 10 juures, liikudes Kupu tee

suunas, mootorsõidukit Toyota Avensis reg. märgiga XXX, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid

ning pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu

3. Eelnimetatud otsusele esitas C.-H. T. kohtule kaebuse, milles palub vähendada karistuseks

määratud rahatrahvi ning pikendada rahatrahvi maksmise tähtaega, kuna koolis tuleb käia veel

1 aasta ja peale seda tuleb minna ajateenistusse ca aastaks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et

otsus ei ole kooskõlas isiku ja väärteo raskusega. C.-H. T. tunnistab oma süüd, kahetseb

tehtud tegu ja asjaolusid ei vaidlusta. Samas möönab, et juhtides mootorsõidukit ja omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, oleks võinud juhtuda traagilised ning

pöördumatud tagajärjed. Isik juhtis mootorsõidukit isiku kõrval, kes omas vastava kategooria

juhtimisõigust, kuid kellel ei olnud pädevust juhendada mootorsõiduki juhtimisel, samas olid

tal teadmised autoga liikluses liikumiseks olemas ja jagas oma kogemusi. Isik juhtis

mootorsõidukit eesmärgiga harjutada liikluses autoga sõitmist, et edukalt läbida sõidueksam

B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks. Sõitmiseks valiti vaikne piirkond

Kuusalu alevis ja hiline kellaaeg (toimepanemise aeg oli 22:45), et vältida õnnetuse juhtumist.

Õigustamata isiku tegu, valis ta võimalikult hilise kellaaja autoga sõitmise õppimiseks, näitab

pigem vastutustundlikkust ja võimaliku ohtu ennetavat käitumist, kui tahtlikult reegleid

rikkuvat ja seadustega mitte arvestavat inimest. C.-H. T. läbis sõidueksami ja omandas B-

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse 28.07.2025 ehk 4 päeva pärast väärteo toime

panemist. Isikut ei ole varasemalt karistatud, Karistusregistris andmeid ei ole, samuti

puuduvad arhiveeritud karistused. Tegemist on tema elus esimese rikkumisega. Isik käib alles

koolis ja omandab haridust XXX ja ei oma töökohta, seega puudub püsiv sissetulek. Isik tegi

kõik endast oleneva ja omandas mootorsõiduki juhtimiseks B-kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguse, lubab edaspidi liikluses käituda eeskujulikult ja hoiduda süütegude

toimepanemisest. Rahatrahvi saamine on olnud juba piisavalt mõjus karistus. Isik ei soovi

antud asjas kohtuistungit ning on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus

4. Kohtuväline menetleja esitas 19.09.2025 kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles

nõustub kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses ning rahatrahvi määramisega 8 kuu

jooksul, kuid muus osas palub jätta otsuse muutmata. Kohtuvälise menetleja hinnangul vastab

kaebaja poolt toimepandud tegu LS § 201 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele ning

väärtegu on toime pandud kavatsetult. Kaebaja oli teadlik, et tal puudub mootorsõiduki

juhtimise õigus, kuid sellele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima. Kohtuväline menetleja

on arvestanud karistust kergendavat asjaolu, s.o kahetsust, kuid ei saa jätta tähelepanuta, et

mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest.

Oma tegevusega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate

elu, tervise ning vara. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid

eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem

tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Kohtuväline

menetleja hindab menetlusaluse isiku süüd keskmiseks, mis tingib karistuse kohaldamise

ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning

kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1

lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama

VTMS § 133 loetletud küsimused.

6. C.-H. T.le on ette heidetud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, s.o

mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki

või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.

7. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus C.-H. T. LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid.

8. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

9. Vaidlust ei ole selles, et C.-H. T. juhtis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas

mootorsõidukit ilma vastava kategooriata. Nimetatut ei eitanud C.-H. T. ise ning samuti on

väärteomaterjalid piisavad heitmaks C.-H. T.le ette LS § 90 lg 1 p 1 rikkumist. Asja

materjalide juures on 24.07.2025 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest

nähtuvalt kõrvaldati C.-H. T. sõiduki juhtimiselt alates 24.07.2025 kell 22:45 kuni asjaolude

äralangemiseni, kuna isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Detailandmete päringust isiku kohta politseiasutustele nähtub, et C.-H. T. esmane juhiluba

(kategooriad AM B) hakkas kehtima 28.07.2025. Seega 24.07.2025 puudus C.-H. T.l B-

kategooria juhtimisõigus.

10. Järelikult on kohtuväline menetleja õigesti tuvastanud, et väärteoprotokollis näidatud ajal

ja kohas rikkus C.-H. T. LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, täites sellega LS § 201 lg 1 objektiivse

koosseisu. Kohtu hinnangul pani C.-H. T. väärteo toime otsese tahtlusega, st ta teadis, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Isikule oli

teada, et tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudus, kuid vaatamata sellele

asus ta sõidukit juhtima.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et C.-H. T. täitis väärteoprotokollis ja väärteootsuses

näidatud ajal ja kohas LS § 201 lg 1 väärteokoosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid

asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus

11. Vaatamata väärteokoosseisu esinemisele on kohus seisukohal, arvestades aset leidnud

rikkumise asjaolusid, et väärteoasja nr 2315,25,007068 menetlus tuleb lõpetada VTMS § 30

lg 1 p 1 alusel s. o. otstarbekuse kaalutlustel.

12. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud järjekindlalt arvamusel, et

süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks.

VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui

menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi (Riigikohtu lahend 4-18-5832 p 28).

13. Kuigi kohtuväline menetleja on asjakohaselt rõhutanud rikkumisest tulenevaid võimalikke

ohtusid, tuleb isiku karistamisel võtta aluseks isiku süü, arvestada kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1). Antud juhul on

kohtuväline menetleja keskendunud C.-H. T. karistamisel pigem üldpreventiivsetele

eesmärkidele, mitte seostanud mõistetud karistust C.-H. T. süü suurusega.

14. Hinnates väärteo tehiolusid ei saa kohtu hinnangul rääkida ei menetlusaluse isiku suurest

süüst ega avalikust menetlushuvist. C.-H. T. on avaldanud aset leidnud sündmuse osas juba

kohtuvälises menetluses kahetsust, s.o esineb karistust kergendav asjaolu ning raskendavad

asjaolud puuduvad. Samuti on C.-H. T. terve menetluse kestel andnud ühesuguseid ütlusi

rikkumise põhjendustes – soovis harjutada liikluses autoga sõitmist, et edukalt läbida

sõidueksam B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks ning et juhtimise ajal

oli tema kõrval juhtimisõigust omav isik. Sellekohastele ütlustele ei ole kohtuväline menetleja

ka vastuväiteid esitanud. Tunnistaja M.-L. K. (politseiametnik, kes osales 24.07.2025 Ida-

Harju PJ korraldatud reidil Kuusalu vallas) ütluste kohaselt istus sõiduki kõrvalistmel

juhtimisõigust omav isik V. L. L. N. ning isikutega vesteldes selgus, et C.-H. palus V. L. L.

N.ilt, et kas saaks sõitmist harjutada. Ilmselgelt ei ole eeltoodud C.-H. T. põhjendus rikkumist

välistavaks asjaoluks, kuid näitab kohtule, et isik on oma ütlustes siiras ning sellisest

isikuomadusest lähtuvalt on kohtul piisav alus uskuda ka isiku edasises normikohases

käitumises. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et juba 4 päeva pärast rikkumist sai kaebuse

esitaja vastava kategooria juhtimisõiguse. Nimetatu kinnitab esmalt C.-H. T. ütluste

usaldusväärsust ning teisalt näitab, et rikkumise ajal olid C.-H. T.l olemas piisavad

teoreetilised ja praktilised teadmised sõiduki juhtimiseks ning aset leidnud rikkumist ei saa

pidada automaatselt niivõrd ohtlikuks, et isikut on vaja karistada. Puuduvad andmed, et C.-H.

T. poolt juhitud sõiduk oleks põhjustanud liiklusohtliku olukorra või oleks C.-H. T. muud

moodi käitunud liiklust ohustavalt või takistavalt. Kuigi tunnistaja M.-L. K. ütluste kohaselt

võis C.-H. T. poolt juhitud sõiduk ületada kiirust ning juht ei näidanud ringilt väljudes

suunatuld, ei ole nimetatud rikkumised fikseeritud ning seega saab nimetatud väiteid pidada

vaid oletusteks. Kuna rikkumine leidis aset hilisel ajal, s.o kell 22:45, on usutav, et

liiklustihedust ei olnud (vastupidist ei ole väitnud ka tunnistaja M.-L. K.) ning seega oht

kellegi elu või vara kahjustamiseks oli pigem minimaalne. Samuti ei ole rikkumine võrreldav

tipptunnil tiheda liiklusega kohas aset leidnud rikkumisega.

15. Puuduvad andmed, et C.-H. T. suhtumine liikluskorda oleks üleolev või suhtumine

liiklusnõuetesse ükskõikne. Karistusregistri andmetest tulenevalt on C.-H. T. varasemalt

karistamata isik, seega on tema eelnev käitumine olnud õiguskuulekas ning kohtul puudub

alus uskuda, et isiku mõjutamiseks mitte enam süütegusid toime panema oleks vaja teda

kindlasti karistada.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et C.-H. T. süü ei ole suur ning asjas puudub avalik

menetlushuvi, mistõttu tuleb PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 14.08.2025 otsus väärteoasjas nr 2315,25,007068

tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik