3-25-2759/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

01.oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2759

Haldusasi

T.N kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.06.2025 korralduse nr

12.2-3/065419-17 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T.N

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus selle esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 19.06.2025 korralduse nr 12.2-3/065419-17, millega

kohustas T.N-i (kaebaja) kui kolmandat isikut andma suulisi seletusi ProCatering OÜ

maksumenetluse raames. Suuliste seletuste andmiseks kohustas MTA kaebajat ilmuma

07.07.2025 kell 12.00 maksuaudiitori juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn.

2. MTA võttis 07.07.2025 kaebajaga ühendust ja palus kaaluda tähtaja ennistamise taotlemist.

3. MTA tegi 14.07.2025 otsuse nr 12.2-3/065419-17-2, millega ennistas kaebaja taotlusel

19.06.2025 korralduse nr 12.2-3/065419-17 täitmise tähtaja ja määras uueks korralduse

täitmise tähtajaks 28.07.2025 kell 12.00.

4. Kaebaja esitas 21.07.2025 MTA 19.06.2025 korraldusele ja 14.07.2025 otsusele vaide.

Vaides märkis kaebaja, et kirjalikult MTA küsimustele vastamine on lihtsam, kiirem ja

efektiivsem ning kahtlusteta ka võimaldab vältida üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi.

5. MTA jättis 23.07.2025 vaideotsusega nr 6-1/5966-2 kaebaja vaide rahuldamata.

Vaideotsuses selgitas MTA, et kuna juhatuse liikme kui kolmanda isiku abil ProCatering OÜ

maksumenetluses selgitamist vajavad asjaolud on nö lahtised, ei ole kõiki olulisi küsimusi

võimalik korralduse koostamisel ette näha. Maksuhalduril on kolmanda isiku vastuste pinnalt

tekkinud ka täiendavad küsimused, samuti võib olla tekkinud vajadus lasta kolmandal isikul

enda vastuseid täpsustada või vajadus näidata kolmandale isikule mõnda tõendit (dokumente,

mida kolmanda isiku enda valduses eelduslikult ei ole) ja paluda neid kommenteerida. Neid

probleeme on just suulisel vestlusel hõlpsam kiiresti lahendada, selle asemel et kolmanda

isikuga pikemalt kirjavahetust pidada või korduvalt dokumente vahetada. Samuti võivad

kolmanda isiku suulised seletused olla kirjalikest vastustest inforikkamad ja ka tõesemad.

6. Kaebaja esitas 21.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 19.06.2025 korralduse nr

12.2-3/065419-17 tühistamiseks. Kaebaja ei ole nõus tema kui kolmanda isiku kohustamisega

tulla isiklikult MTA-sse kohale. Kaebaja ei sea kuidagi kahtluse alla seda, et MTA-l on

põhimõtteliselt õigus tema kui kolmanda isiku poole selgituste saamiseks pöörduda ja kaebaja

on valmis tegema MTA-ga igakülgset koostööd ning MTA küsimustele ka vastama. Küll aga

leiab kaebaja, et MTA 19.06.2025 korraldus ei ole proportsionaalne ega kooskõlas

maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg-ga 3. Kaebaja leiab, et arvestades MKS § 10 lg-t 3 ja

§ 61 lg-t 1 koosmõjus, siis peab MTA väga tõsiselt analüüsima ja põhjendama, miks antud

juhul tuleb kasutada kolmanda isiku jaoks kõige koormavamat varianti selgituste saamiseks

ning miks ükski vähem koormavam võimalus ei ole sobiv. Ehk siis, kas miski vähem

koormav, näiteks e-kirja teel küsimustele vastamine, võiks olla proportsionaalsem viis

selgituste saamiseks.

7. Kohus tegi 05.09.2025 MTA-le kohtunõude, milles palus esitada kohtule kõik

haldusmenetluse dokumendid, mida ei ole kohtule veel esitatud (sh kaebajaga peetud

kirjavahetus) ja teatada, kas kaebaja on vahepeal vaidlustatud korralduse täitnud ning kas

kaebaja suhtes on rakendatud sunniraha. MTA vastas kohtunõudele 15.09.2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja on vaidlustanud MTA korralduse ilmuda suuliste seletuste andmiseks isiklikult

MTA-sse kohale. Kaebaja on seisukohal, et selline korraldus on vastuolus MKS § 10 lg-s 3

sätestatud põhimõttega, et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja

efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse

üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kaebaja seisukohtadest nähtub, et ta

ei ole põhimõtteliselt vastu MTA küsimustele vastamisele, kuid eelistab seda teha kirjalikus

vormis.

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2¹ kohaselt võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et kaebus kuulub

nimetatud alusel tagastamisele, sest kaebusega kaitstava õiguse riive (kohustus anda MTA-le

teavet suuliselt) on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on kohtu hinnangul ebatõenäoline.

10. MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas

krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.

Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse

alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur

kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal

maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lg 3 teine lause sätestab, et kui isikut kohustatakse

ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja

koht.

11. Seadusandja on maksuhaldurile andnud laia kaalutlusruumi otsustamaks maksude tasumise

õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse

ning asja otsustamiseks vajalike tõendite kogumise üle (MKS § 11 lg 2). Kui maksuhaldurile

on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel,

teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve (MKS § 12), vältides seejuures

üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi (MKS § 10 lg 3). Kohtumenetluse raames saab kohus seega

kontrollida üksnes seda, kas maksuhaldur on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud kohaseid

2(4)

asjaolusid ning kas sellest tulenevalt on korraldusega kaebajale pandud kohustus

proportsionaalne. Kohus ei teosta kaalutlusõigust maksuhalduri asemel.

12. Kohtu hinnangul on MTA 19.06.2025 korralduses sisalduv nõue anda teavet suulises

vormis kooskõlas MKS-i sätetega ja on nõuetekohaselt põhistatud ning proportsionaalne.

Korralduses on selgitatud, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui

kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud

ning saada küsimustele ammendavad vastused. Kohus leiab, et kaebajale pandud kohustus on

õiguspärane MKS § 61 lg 1 alusel ning MTA on välja toonud kaalutlused, miks on vajalik

kohustada kaebajat kui kolmandat isikut ilmuma MTA ametiruumidesse (nt Riigikohtu

14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11).

13. Kaebuse põhjendustest ei nähtu, et ilmumine MTA ametiruumidesse oleks kaebaja jaoks

võimatu või oluliselt takistatud. Kaebaja on välja toonud, et MTA-sse ilmumine tekitab temale

üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi ning ta peab selleks leidma aja nii enda kui oma lähedaste

arvelt. Kohus märgib, et igasugune isiklik kohale ilmumine haldusorgani ametiruumidesse

tekitab isikule mingil määral ebamugavusi ja on paratamatu, et sellega kaasnevad mingid

rahalised kulutused, kui isik peab kasutama tasulist transporti. Samuti tuleb selleks ajaks

loobuda muudest plaanidest. Kuna vaidluse all on ühel korral MTA-sse ilmumine ja kaebaja

elukorralduses ei ole kaebusest nähtuvalt selliseid asjaolusid, mis suuliste seletuste andmisele

ilmumise ebamõistlikult koormavaks muudaks, leiab kohus, et korralduse täitmisega kaasnevad

ebamugavused on kaebaja õiguste väheintensiivne riive. Korralduses on MTA välja toonud

maksuhalduri ametiruumidesse ütluste andmiseks ilmumise aja, ning on selgitanud, et

vajadusel saab tähtaega pikendada. Maksuhaldur on hilisemas menetluses tulnud kaebajale

vastu, ennistades ütluste andmise aja (07.07.2025 asemel 28.07.2025 kell 12.00). Maksuhaldur

on kaebajale 19.06.2025 korralduses ja 23.07.2025 vaideotsuses selgitanud, miks on just

suuliste seletuste andmine vajalik. Seega on maksuhaldur menetluses asjakohaselt arvestanud

kaebaja õiguste ja huvidega.

14. Kaebusega kaitstava õiguse riive intensiivsust saab hinnata ka läbi korralduses sisalduva

hoiatuse, et MTA rakendab kaebaja suhtes sunniraha 640 eurot, kui kohustus jääb tähtaegselt

täitmata. Võimaliku rahalise kohustuse korral saab riive intensiivsust muuhulgas hinnata

HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära kaudu, mille kohaselt loetakse, et riive

on väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve/kohustuse väärtus ei üle 1000 eurot. Praegusel

juhul on kaebajat hoiatatud alla 1000-eurose sunniraha eest ja nagu MTA kohtule 15.09.2025

vastuses kinnitas, ei olnud MTA kaebajale selle aja seisuga veel sunniraha korraldusi

koostanud.

15. Kohus leiab, et kaebusega kaitstava õiguse riivet ei muuda intensiivseks ka asjaolu, et

MTA kasutas 23.07.2025 vaideotsuse punktis 12 sulgude sees lauset: „MKS ei keela kolmanda

isiku nö ristküsitlemist“. Kohtul puudub alus arvata, et MTA plaanib suuliste seletuste võtmise

käigus läbi viia ristküsitlust kriminaalmenetluse seadustiku § 288 tähenduses, sest tegelikku

ristküsitlust viiakse läbi kriminaalasjade kohtumenetluses tunnistajate ülekuulamisel. Kuna

MTA kasutas õige mõiste „ristküsitlus“ asemel mõistet „ristküsitlemine“, siis ilmselt ei

pidanud MTA silmas kriminaalmenetluse raames tehtavat toimingut. Ka mõiste ees kasutatud

„nö“ ehk „niiöelda“ viitab sellele, et MTA ei pidanud silmas ristküsitlust ranges juriidilises

tähenduses, kuigi kohus möönab, et selline sõnakasutus tekitab asjatut segadust.

16. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel selle esitajale.

17. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

18. Riigilõivu ei tagastata, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel (HKMS § 104 lg 5

p 2).

3(4)

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

4(4)