3-25-2111/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2111

Haldusasi

H.H kaebus Tallinna Vanglalt ja AS-lt Lääne-

Tallinna

Keskhaigla

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja H.H

Vastustajad Tallinna Vangla ja AS Lääne-Tallinna

Keskhaigla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. septembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.H määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. septembri

2025. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 4 muutmata.

2. Jõustunud ahendi arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada osas, millega halduskohus tagastas kaebuse, määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Riigi õigusabi andmata

jätmise osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 121

lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.H nõuab halduskohtule esitatud kaebuses Tallinna Vanglalt ja AS-lt Lääne-Tallinna

Keskhaigla kahju hüvitamist. Samuti taotleb H.H riigi õigusabi korras advokaadi määramist.

2. Tallinna Halduskohus jättis 29. septembri 2025. a määrusega kaebaja taotluse riigi

õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning tagastas osad kahju hüvitamise

nõuded (resolutsiooni p 4).

3-25-2111

Kaebaja soovib riigi õigusabi korras esindajat põhjusel, et tema majanduslik seisund ei ole

paranenud ning ta ei suuda ilma esindajata kohtumenetluses edukalt osaleda. Riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja on

võimeline ise oma õigusi kaitsma. Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast

uurimispõhimõttest ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kaebajal on

märkimisväärne kohtumenetluse kogemus. Kaebaja on siinses haldusasjas esitanud mitmeid

konkreetseid nõudeid, mille menetlemist ta soovib, koos vastavate põhjendustega. Samuti on

kaebajal pikaajaline halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning kaebaja on endaga

seotud varasemates haldusasjades suutnud esitada taotlusi, määruskaebuseid, apellatsioon- ja

kassatsioonkaebuseid ilma esindaja olemasoluta. Kaebaja nõuab ennekõike mittevaralise

kahju eest hüvitist. Seetõttu peab ta olema suuteline selgitama faktilist olukorda, mis talle

väidetavalt kahju tekitas. Praegusel juhul ei esine asja suhtes tungivat avalikku huvi, mis

õigustaks riigi õigusabi määramist.

Kaebaja soovib 29. juuni 2025. a avalduses 5500 euro suuruse kahju hüvitamist seoses tema

õigusvastase filmimisega videokaameraga nelja aasta jooksul. Kaebaja soovib kaebuse

täienduses nii AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla kui ka Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist 32

050 euro ulatuses seonduvalt 27. juuni – 28. juuni 2025 aset leidnud sündmustega. Tallinna

Vangla on kohtule selgitanud, et nende sündmustega seoses ei ole kaebaja esitanud vanglale

pöördumisi ega kahju hüvitamise taotlusi. Seega ei saa kaebajal olla läbitud kohustuslik

kohtueelne menetlus ei filmimise ega Tallinna Vanglalt 32 050 euro suuruse kahju hüvitamise

nõudes 27. juuni 2025 – 28. juuni 2025 aset leidnud sündmustega seoses. Kuivõrd kaebajal on

vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata,

tuleb kaebaja kahju hüvitamise kaebus seonduvalt tema filmimisega tagastada HKMS § 121

lg 1 p 4 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Kaebaja taotleb ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu määruse

tühistamist. Halduskohus ei arvestanud riigi õigusabi andmata jätmisel asjaoluga, et kaebajal

võib haiguse tõttu esineda mälu ja teksti kombineerimise vigu. Kohtul tuleb vanglalt välja

nõuda kõik kahjunõuded (50 000 eurot), mis on vanglale esitatud. Advokaat saaks seda kõike

kiiremini teha. Kohus ei täida kaitsja ülesandeid. Kaebaja tuleb vabastada riigilõivu tasumise

kohustusest.

Kaebaja selgitab määruskaebuses AS-lt Lääne Tallinna Keskhaiglalt 8000 euro suuruse

hüvitise nõudmise asjaolusid. Samuti selgitab ta 50 000 euro suuruse hüvitise nõudmise

asjaolusid, sh selgitab nõude õiguslikku alust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebusest nähtub kaebaja tahe vaidlustada halduskohtu määrust osas, millega

halduskohus keeldus kaebajale riigi õigusabi korras advokaati määramast ning tagastas

kaebaja osad kahju hüvitamise nõuded (s.o halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 4).

5. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel tuli kaebajale

riigi kulul esindaja määramisest keelduda. Arvestades kaebaja varasemat kohtumenetluse

2(3)

3-25-2111

kogemust ja praeguses asjas esitatud menetlusdokumente, sh nendes kirja pandut, siis on

halduskohus nende asjaolude alusel õigesti järeldanud, et kaebaja on võimeline ise kohtule

esitama kahju hüvitamise nõudmiseks vajalikud asjaolud. See tähendab kirjeldama neid

olukordi, millega on talle kahju tekitatud. Vangla nende tingimuste ja konkreetse

meditsiiniteenuse osutamise kohtule kirjeldamine ei eelda praeguses asjas advokaadi abi.

Kohtule esitatud mitmed asjaolud ja avaldused ei võimalda järeldada, et kaebaja väidetav

haigus takistaks tal ise kohtule vajalikku kirjeldamast.

6. Kui vanglaga seotud kahju hüvitamise nõude osas on kohtueelne menetlus läbimata, siis

ei saa kohus kaebust menetleda (HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4; VangS § 11 lg 8).

Halduskohus on õigesti järeldanud, et kohustusliku filmimisega seotud 8000 euro ja 27. juuni

– 28. juuni 2025 aset leidnud sündmustega seotud 32 050 euro suuruse kahju hüvitamise

nõuete osas oli kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Vastustaja toob 7. augusti

2025. a vastuses välja, et kaebaja esitas 2025. a-l vanglale kolm kahju hüvitamise taotlust,

neist kaks seonduvad tema lukustatud kambris hoidmisega ning neid nõudeid vangla alles

menetleb. Vastustaja lisab, et kahju hüvitamise taotlust 27. juuni – 28. juuni 2025. a kuupäevi

kirjeldavas osas pole kaebaja vanglale esitanud. Samuti pole kohustuslik kohtueelne menetlus

täielikult läbitud nõude osas, mis on esitatud seoses videokaameraga filmimisega nelja aasta

jooksul.

7. Kaebaja taotlused riigilõivust vabastamise küsimuses tuleb jätta tähelepanuta, kuna need

ei seondu vaidlustatud halduskohtu määrusega. Neid küsimusi pole halduskohus vaidlustatud

määrusega lahendanud.

8. Kaebaja on määruskaebuses väljendanud tahet kuulutada istung kinniseks ja avaldada

ainult lahendi resolutsioon. Ringkonnakohus ei korralda määruskaebemenetluses istungit,

mistõttu pole vajalik istungi kinniseks kuulutamise taotlust lahendada. Esimese astme kohtu

menetluse osaliselt või täielikult kinniseks kuulutamise otsustab halduskohus. Kaebaja õiguste

kaitseks tuleb jõustunud lahend avaldada selliselt, et need ei sisalda teda identifitseerida

võimaldavaid andmeid (HKMS § 175 lg 4).

9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)