2-24-107697/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2025.a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-107697

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

3557,89 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479; lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-

post: xxx

Kostja: X, isikukood XXX, lepinguline esindaja Irina

Vassiljeva, e-post: xxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, istung 05.03.25 osalesid hageja esindaja

Ahto Järvela, kostja esindaja Irina Vassiljeva

RESOLUTSIOON

1) Rahuldada hagi osaliselt.

2) Välja mõista kostjalt X hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks

-

lepingu L89010685478 alusel saadud krediidisumma 313,94 eurot ning viivis alates lepingu

lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 16.05.2024. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras täitmiseni;

-

lepingu SR3873796 alusel saadud krediidisumma 384,57 eurot (950-565,43) ning viivis alates

lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.10.2024. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras täitmiseni;

-

lepingu L89006654400 alusel saadud summa 475,45 eurot tagastamise graafiku kohaselt:

15.08.202

481,47

22,22

15.09.202

453,23

28,75

15.10.202

424,48

29,52

15.11.202

394,96

29,80

15.12.202

365,16

30,55

15.01.202

334,61

30,89

15.02.202

303,72

31,44

15.03.202

272,28

32,48

15.04.202

239,80

32,59

15.05.202

207,21

33,30

15.06.202

173,91

33,78

15.07.202

140,13

34,47

15.08.202

105,66

35,01

15.09.202

70,65

35,64

15.10.202

35,01

35,01

3) Jätta hageja OÜ Aktiva Finance Group nõue intressidele summas 153,81 eurot ning

sissenõudmiskuludele 120 eurot ja haldustasule 7,5 eurot rahuldamata.

4) Välja mõista kostjalt X hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks riigilõiv 455 eurot ning

ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5) Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xil tasuda OÜ-le Aktiva Finance Group

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise

luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja X (kostja) kostja sõlmisid 01.10.2021

tarbijakrediidilepingu nr. L89006654400, mille alusel sai kostja laenu summas 1399,00 eurot.

Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 2.11.2022 tarbijakrediidilepingu

SR3873796. AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 3.12.2022

järelmaksulepingu L89010685478 (leping), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga (Lisa 3).

Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 478,94 eurot. Lepingu on allkirjastatud

digitaalselt.

2. Lepingu nr. L89006654400 kohaselt on krediidi kulukuse määr 29,99% aastas ja intressimäär

29,90% aastas. Lepingu SR3873796 krediidi kulukuse määraks on 48% (hagi lisa 2 lk 2). Krediidi

kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 1000,00 eurot, intressimäära

33,41%, osamaksete arv 24, maksete tähtpäevad 20, lepingutasu 50 eurot. Lepingu nr.

L89010685478 kohaselt on krediidi kulukuse määr 37,70% aastas ja intressimäär 25% aastas.

Kostja ei täitnud L89006654400 ja L89010685478 lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt,

mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.10.2023 kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 (Lisa 4).

26.10.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei

tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (Lisa 5). Teatised saadetud kostja lepingus

märgitud aadressile: xxx. Kostja ei täitnud SR3873796 lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt,

mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg 14 päeva võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 20.10.2023

saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (Lisa 6). Hoiatus on saadetud kostja e-posti aadressile xxx.

Hageja on esitanud sellekohase tõendi 9.09.2024 menetlusdokumendiga. AS Inbank Finance

loovutas 30.10.2023 kostja vastase nõuded OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt

lepingu sõlmimisel antud aadressile (Lisa 7). Placet Group OÜ loovutas 21.10.2023 kostja vastase

nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab

hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud

aadressile.

3. Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise tõendina on L89006654400 laenutaotluse (Lisa 9)

ja maksehäireregistri väljavõtte (Lisa 10). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu-

ja Tolliametilt. Krediidiandja kontrollis lepingu nr. SR3873796 puhul kostja isiku samasust (Lisa

11), pangakonto väljavõtet (Lisa 12) ja krediidianalüüsi (Lisa 13). Kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet (Lisa 13 lk 3 -5),

kontrollis avalikke andmebaase: Creditinfo.ee, Taust.ee, Elamiskoha loa kontroll, Maksuamet,

Rahvastikuregister, Dokumentide andmed, Kinnisvararegister ja Ametlikud teadaanded. Laenuandja

on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 2621,25 eurot ning kohustused 1210,01

eurot (Lisa 13, lk 5). Majapidamiskuludeks on laenuandja arvestanud 300 eurot. Laenuandja on

arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (57,27 eurot) tuludest maha ning teada

saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1353,97 eurot (2621,52- 910,01- 300- 57,27).

Laenulepingu L89010685478 puhul esitas hageja laenutaotluse (Lisa 14) ja maksehäireregistri

väljavõtte (Lisa 10). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud.

4. Lisaks on esialgne võlausaldaja selgitanud järgmist. Taotlus on tehtud läbi veebi keskkonna 2022

aastal. See tähendab, et klient on andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi

kinnitanud. Taotluse otsus oli automaatselt positiivne. Lepingu põhiselt on kliendil kohustus jälgida

lepingus määratud maksetähtaegu ning vastavalt lepingule esitatakse kliendile maksete hilinemistel

vastavad viivisetasud. Võlgnevuse maksetähtaja möödumisel lisatakse viivisetasud järgmisele

kuule. Viivisetasude lisandumine lõppeb siis kui võlgnevused saavad õigeaegselt tasutud. Samuti

edastatakse võlgnevuste puhul kliendile igakuiselt SMS teavitused täpsete selle hetke seisude

võlgnevustega. Antud laenu- ja järelmaksulepingu puhul ei ole klient maksetähtaegadest kinni

pidanud, tagasimaksed pole laekunud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegime päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. Pank eeldab, et tarbijatel on enda finantsseisundi (sh regulaarse sissetuleku) kohta kõige

täpsem informatsioon ning tarbijad esitavad Pangale täpset ja tõest informatsiooni. Pank kasutab

riskipõhist lähenemist tarbijate sissetuleku kontrollimiseks. Pank rakendab erinevaid riskikontrolle,

mis võivad põhjustada negatiivse otsuse (näiteks varasem maksekäitumine) või pangakonto

väljavõtte esitamise kohustuse. Negatiivne otsus või sissetuleku tõendamise kohustus rakendub

ennekõike juhul, kui tarbija poolt esitatud ning tema kohta erinevatest allikatest saadud

informatsiooni kogumis vaadeldes tekib kahtlus tarbija poolt esitatud informatsiooni õigsuses

lähtuvalt panga varasemast kogemusest sarnaste näitajatega tarbijagruppidega. Eeltoodust tulenevalt

võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli

tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

5. Kostja sai lepingu L89010685478 alusel laenu kokku summas 478,94 eurot ning on teinud

tagasimakseid lepingule kogusummas 165 eurot. Lepingust tulenevad kohustused on muutunud

sissenõutavaks lepingu lõppemisega (mitte ülesütlemisega). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus

leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud krediidisumma 313,94 eurot (478,94- 165) ning viivis alates lepingu

lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 16.05.2024. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. 2.1.2. Kostja sai lepingu L89006654400 alusel laenu kokku summas 1399,00 eurot ning on

teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 923,55 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus

leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu L89006654400 alusel saadud summa 475,45 eurot (1399-923,55). Arvestades kõik kostja

maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 26.10.2023 kehtivalt üles öelduks,

kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja

alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 15.10.2024 seisuga on

sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 402,95 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 475,45

eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja

lepingu kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu

tagastamise graafiku kohaselt.

6. Kostja sai lepingu SR3873796 alusel laenu kokku summas 950,00 eurot ning on teinud

tagasimakseid lepingule kogusummas 565,43 eurot (10 maksegraafiku osamakset). Lepingust

tulenevad kohustused on muutunud sissenõutavaks lepingu lõppemisega (mitte ülesütlemisega).

Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu SR3873796 alusel saadud krediidisumma 384,57

eurot (950-565,43) ning viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.10.2024.

a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja L89006654400

põhivõlgnevus 1232,59 eurot, intress 73,55 eurot, haldustasu 7,5 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis 165,53 eurot; SR3873796 põhivõlgnevus 654,19 eurot, intress

47,86 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 144,04 eurot;

L89010685478 põhivõlgnevus 428,22 eurot, intress 32,40 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 68,79 eurot; viivis alates 18.06.2024 kuni L89006654400

põhinõude summas 1232,59 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 20,9% aastas; viivis

alates 18.06.2024 kuni SR3873796 põhinõude summas 654,19 eurot täitmiseni intressimääraga

võrdses määras 33,41% aastas; viivis alates 18.06.2024 kuni L89010685478 põhinõude summas

428,22 eurot täitmiseni intressimääraga määras 25% aastas;

8. Hageja palub alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu

L89010685478 alusel saadud krediidisumma 313,94 eurot ning viivis alates lepingu lõppemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 16.05.2024. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; lepingu

SR3873796 alusel saadud krediidisumma 384,57 eurot (950-565,43) ning viivis alates lepingu

lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.10.2024. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras; lepingu L89006654400 alusel saadud summa 475,45 eurot. Hageja palub mõista kostjalt

hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja lepingu kohased põhiosamaksed

summas 475,45 eurot nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise

graafiku kohaselt.

9. Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja menetluskulud,

sealhulgas riigilõiv summas 455 eurot ja hageja õigusabikulud 865 eurot; väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja seisukohad

10. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi

kanda või hageja kanda.

11. Kostja on seisukohal, et lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja ei ole lepingu ülesütlemise

teadet saanud. Hageja ei ole tõendanud, et ülesütlemisavaldus on toimetatud kostjani TsMS § 69 lg

3 tähenduses. Samuti laenu ülesütlemise teade on allkirjastamata. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt kui

seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute

poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seetõttu ei ole tarbijakrediit

leping kehtivalt üles öeldud, lepingust tulenev võlg pole täies ulatuses sissenõutavaks muutunud, ja

seda ei saa hagis nõuda. Kostja leidis, et nõude loovutamine ei ole tõendatud (kostja võttis

nimetatud väite tagasi, 05.03.25 istung, dtl 519 jj).

12. Kostja hinnangul 03.12.2022 Inbank Järelmaksu leping nr L89010685478 on vastutustundliku

laenamise põhimõttega vastuolus, kuna hageja ei kontrollinud kostja panga kontoväljavõtet. Hageja

kirjutab punktis 1.6, et „Hageja esitab tõendina L89010685478 laenutaotluse (hagi lisa 14) ja

maksehäireregistri väljavõtte (hagi lisa 10). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud.“ Pangaväljavõte ei olnud esitatud. Hageja järeldus, et „Kostja

puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on

seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma“ on ekslik. Lisaks sellele oli kostjale

määratud töövõime toetus 18.05.2019 dokumendipõhisel töövõime hindamise eksperthinnangu,

31.05.2019 Töötukassa otsuse TVH/19/020437, 03.06.2019 Töötukassa otsuse nr TVT/19/026128

(lisa 1-3) alusel. Kostja ei esitanud laenuandjale vajalikku teavet tema kogematuse tõttu. Kostjal ei

olnud teadmisi ega arusaamist laenu võtmise ajal, et laenuandja annab laenu peale

krediidivõimelisuse hindamist. Laenuandja ei täitnud vastutustundliku laenamise kohustust.

Kohtu põhjendused

13. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

14. Vaidlust ei ole selles, et kostja sõlmis 01.10.2021 AS-ga Inbank Finance tarbijakrediidilepingu

nr L89006654400, 02.11.22 Placet Group OÜ-ga tarbijakrediidilepingu nr SR3873796 ja

03.12.2022 AS-ga Inbank Finance järelmaksulepingu nr L89010685478 (dtl 49 jj, dtl 57 jj, dtl 67

jj).

15. VÕS (võlaõigusseadus) § 401 lg 1 järgi on krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma, lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut,

kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga,

§ 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist,

kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa

tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

16. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-

2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 01.10.21 lepingu

sõlmimise/laenu väljastamine ajal (alates 31.05.21) 18,68%, 02.11.22 lepingu sõlmimise ajal (alates

31.05.22) 16,30% ja 03.12.2022 lepingu sõlmimise ajal (alates 30.11.22) 15,31% (dtl 49, dtl 57, dtl

67). Kohus leiab, et lepingutes märgitud krediidikulukuse määrad (29,99%; 48%; 37,70%) VÕS §

4062 lg 1 järgset piirmäära ei ületanud (3*18,68=56,04%; 3*16,30=48,9% ja 3*15,31=45,93%) ja

lepingud pole seetõttu tühised.

17. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

18. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

19. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe tarbijaga

seotud näitajate (sissetulekute/väljaminekute/kohustuste/kulude) kohta.

20. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et

kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

21. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute

laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et

laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab

eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710,

p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata

(nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis

peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

22. Krediidiandjad on laenutaotluste esitamisel hinnanud kostja krediidivõimekust kasutades kostja

poolt esitatud andmeid (dtl 76jj; dtl 109; dtl 125jj; ), tuvastanud isikusamasuse rahvastikuregistri

andmete põhjal ning teinud taustapäringu, taust.ee andmebaasis. Hagis esitatust nähtuvalt on

esialgne võlausaldaja lähtunud laenu andmisel ennekõike laenuvõtja taotluses märgitust ning

kinnitustest, et laenuvõtja kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega

kriitiliste vajaduste tõttu ning on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla

negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud

finantsnõustajatega. Ühtlasi on tõendatud, et laenuvõtjale on edastatud leping ning Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 55jj, dtl 63jj, dtl 69jj). Kohtule esitatud taust.ee kostja

taustapäringust (dtl 78) nähtub, et kostja on korduvalt võtnud laene (sh Inbank Finance AS-ist,

Holm Bank AS-ist, Esto AS-st, Bondora AS-ist) ning omab nõudeid Julianus Inkasso OÜ ees.

Kohtule esitatud laenutaotluses on märgitud sissetulekuks 625 eurot, igakuisteks kuludeks 115

eurot, lapsed puuduvad, sissetulekuteks sotsiaaltoetused, kingitused, säästmine, füüsilisest isikust

ettevõtja, ajutine töötamine (dtl 98). Kohtule esitatud 06.10.22 maksehäirete raportist (dtl 63)

nähtub, et laenutaotlejal puuduvad vaidlustatud maksehäired, kehtivad maksehäired, Maksu- ja

Tolliameti nõuded puuduvad, kehtivad äri- ja ettevõtluskeelud puuduvad, isikuga ei ole seotud

ühtegi ettevõtet, ametlikud teadaanded puuduvad. Ehkki krediidi taotlemisel on kostja pangakonto

väljavõte perioodi 27.04.22-23.10.22 osas olemas, nähtub esitatust, et kostjal on korduvad laenud

(AB Kreditex AS, Bondora ees, dtl 88), ning ühtlasi on kostja on välja toonud, et kostjal oli

18.05.2019 määratud puuduv töövõime (20.11.2018-19.11.2023) ning määratud töövõimetoetus ühe

kuu eest u 381,60 eurot (dtl 316). Seega vaatavamata asjaolule, et krediidiandja on pangakonto

väljavõtte küsinud, siis eelnimetatud näitajad (mitmed laenud, puuduv töövõime, sissetulekuks

töövõimetoetus) ainuüksi peaksid olema krediidiandjale hoiatavaks indikaatoriks laenude andmisel

ning kohtu hinnangul ei ole krediidiandja arvestanud tarbija tegelikku varalist seisundit (KAVS §

49 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ja lg 3 p 1).

23. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei

suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta,

vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Vaatamata

asjaolule, et krediidiandja on kontrollinud maksehäireid, leiab kohus, et teabe kogumine eelnevalt

tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et

krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel ja laenusummade väljastamisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

24. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata,

kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et andmete ebapiisav kogumine ja kontrollimine kostjale

etteheidetav ei ole ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

25. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti.

26. Arvestades asjaolu ning tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 ei ole hagejal seoses vastutustundliku

laenamise põhimõtete rikkumisega õigus nõuda kostjalt intresse ega muid tasusid, tuleb arvestada

kostja poolt juba hagejale tasutud maksed laenude põhisumma katteks.

27. Kostja sai tarbijakrediidilepingu SR3873796 alusel laenu 950 eurot, kostjalt toimus laekumisi

summas 565,43 eurot, seega on kostja põhivõla nõue summas 384,57 eurot (950-565,43).

Laenulepingu L89010685478 alusel väljastati kostjale laenu summas 478,94 eurot. Kostjalt on

toimunud laekumisi summas 165 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas

313,94 eurot. Kostja sai lepingu L89006654400 alusel laenu kokku summas 1399,00 eurot ning on

teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 923,55 eurot. Seega on kostja lepingu L89006654400

alusel võlgnevuses summas 475,45 eurot (1399-923,55). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude

katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 26.10.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks

hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kuna kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada 698,51 eurot (384,57+313,94)

ning lepingu L89006654400 alusel tagasimaksed graafiku kohaselt:

15.08.202

481,47

22,22

15.09.202

453,23

28,75

15.10.202

424,48

29,52

15.11.202

394,96

29,80

15.12.202

365,16

30,55

15.01.202

334,61

30,89

15.02.202

303,72

31,44

15.03.202

272,28

32,48

15.04.202

239,80

32,59

15.05.202

207,21

33,30

15.06.202

173,91

33,78

15.07.202

140,13

34,47

15.08.202

105,66

35,01

15.09.202

70,65

35,64

15.10.202

35,01

35,01

28.

01.10.21 laenu sõlmimise hetkel oli VÕS § 94 järgne intressimäär 0%, 02.11.22 laenu

sõlmimisel VÕS § 94 järgne intressimäär 0% ning 03.12.2022 laenu sõlmimisel oli VÕS § 94-

järgne intressimäär 0%. Lepingus L89006654400 on pooled kokku leppinud intressimääraks

20,90% aastas, lepingus SR3873796 on pooled kokku leppinud intressimääraks 33,41% aastas ning

lepingus L89010685478 on pooled kokku leppinud intressimääraks 25% aastas. Tulenevalt VÕS §

403.4 lg 7 jääb hageja nõue intressidel summas 153,81 eurot jääb rahuldamata. Kohus märgib

siinkohal, et hageja ei ole alternatiivselt nõudnud seadusjärgset intressi.

29. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

30. Lepingu üldtingimuste punkti 7.7.4. kohaselt: „ Laenuandjal on õigus leping ühepoolselt üles

öelda ning nõuda rahaliste kohustuste kohest tagastamist või tasumist, teatades sellest laenusaajale

kirjalikult, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva

maksegraafikus näidatud laenumaksega ning laenuandja on andnud laenusaajale vähemalt 2 nädala

pikkuse täiendava tähtaja viivitatud laenumaksete tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb

selle tähtaja jooksul laenumaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu lepingust

tuleneva võla tasumist, ning kui laenusaaja ei ole laenuandja avalduses märgitud tähtaja jooksul

võlgnevust tasunud; ning üldtingimuste punkti 13.1.1.: „Teade loetakse kätte antuks: teate

kätteandmisel allkirja vastu, teate saatmisel lihtkirjaga, kui teate postitamisest on möödunud 5

kalendripäeva või teate saatmisel e-postiga, kui teate saatmisest on möödunud 1 kalendripäev.“

31. Kostjale on krediidiandja saatnud 05.10.2023 laenulepingute L89006654400 ja L89010685478

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks (hagi lisa 4).

26.10.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei

tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (hagi lisa 5). Teatised saadetud kostja

lepingus märgitud aadressile: xxx. Kostjale on krediidiandja saatnud laenulepingu SR3873796

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 14 päeva võlgnevuse tasumiseks.

20.10.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei

tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (hagi lisa 6). Hoiatus on saadetud kostja e-

posti aadressile xxx. Kostjale on meeldetuletused saadetud (dtl 126-181) 31.10.23, 8.1123,

12.02.24, 07.11.23, 09.11.23, 29.01.24, 31.10.23, 20.11.23, 12.02.24.

32. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 69 lg 1 kindlale isikule (tahteavalduse

saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega, lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale

isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on

jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda ning lg 3

sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui

see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja

tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei

ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui

see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Eeltoodust tulenevalt ja hageja esitatud tõendi kohaselt saab lugeda lepingu ülesütlemise teatised

kättetoimetatuks TsÜS § 69 lg 2 ja 3 alusel.

33. Nimetatu vastab VÕS § 416 lg-le 1 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse

lepingute nr L89010685478 ja SR3873796 osas VÕS § 396 lg 1, 399 lg 1 p 1, § 401 lg 1, 3, § 402

lg 1 järgi.

34. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks laenuvõla ära tasunud, olles seega eelviidatud

sätetest tulenevalt laenu tagastamise kohustuse rikkumises ja viivituses VÕS § 100 järgi. Tulenevalt

VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist ja viivist.

35. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 399 lg

1 p1, § 401 lg 1, 2, § 402 lg 1 kostjalt hageja kasuks välja lepingute nr SR3873796 ja

L89010685478 alusel tagastamata laenusumma 698,51 (313,94+384,57) eurot ning lepingu

L89006654400 alusel 475,45 maksegraafiku järgi.

36. Hageja palub kostjalt välja mõista haldustasu 7,5 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot.

Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS §

4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul

võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest

tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24).

Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus sissenõudmiskulud 120 eurot ja haldustasu 7,5 eurot

hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

37. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

38. Hageja on esitanud viivisenõude alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast. Seega

mõistab kohus laenulepingu nr L89010685478 krediidisummalt 313,94 eurot viivise alates lepingu

lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 16.05.2024. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras ning laenulepingu nr SR3873796 krediidisummalt 384,57 eurot viivise alates lepingu

lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.10.2024. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni täitmiseni.

Menetluskulud

39. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

40. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud, et kohtul

tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures

ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi.

41. TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (so seadus

ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku

järjekorda) ning õiglase tulemuse saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida

(RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709/212, p 13). Ühtlasi on tarbijakrediidiasjades põhjendatud jätta

poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3. ja 17.01.2025 otsus asjas

nr 2-22-146808, p 16).

42. Kohus leiab, et kostjal maksete tasumisega viivituses olles, oli antud juhul põhjendatud hagejal

nõude esitamine kohtusse, seega tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jääb hageja tasutud riigilõiv kostja

kanda, kuid kuna kohus rahuldas hagi üksnes 35% ulatuses (hagihind 3557,89 eurot, rahuldatud

ulatus 1243,8 eurot), siis poolte muud menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda ning kohus nende suurust kindlaks ei määra. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

riigilõiv 455 eurot.

43. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

44. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mai Grauberg

Kohtunik