1-24-4072/106 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJuhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 311, 313 ja 315 maakohus otsustas: 16.06.2020. a otsusega nr 1-20-4212 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 (kolm) aastat
Legislator headnote
AI generated1-24-4072/106 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: a otsusega nr 1-20-4212 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 (kolm) aastat
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Resolutsioon)
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. september 2025, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-24-4072 (23240150050)
Kohtukoosseis
Kohtunik Jaanika Kõrgmaa
Rahvakohtunikud Krista Pass ja Age Kuusemets
Kohtuistungi sekretär
Aliis Peri, Annika Veissbach, Annely Eesmaa, Keili Rosar, Kristi
Sarap, Raili Raja, Gerlin Kass
Tõlk
Aleksander Minin
Kriminaalasi
Sander Jordan süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi; Ken Pihtjõe
süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, üldmenetluse korras
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Riina Bogens
Süüdistatav
Sander Jordan
Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood
39604085223, Eesti Vabariigi kodakondsus, XXX, emakeel –
eesti keel, ei tööta.
Varasem karistatus: üks kehtiv kriminaalkaristus:
-
Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 16.06.2020
kohtuotsusega nr 1-20-4212 KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 4
aasta pikkuse vangistusega, KarS § 68 lg 1 järgi arvata
eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka, kanda
jääb 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mis KarS § 74
lg 1, 3 sätteid kohaldades jäeti 4 aasta 1 kuu pikkuse
katseaja jooksul tingimisi täitmisele pööramata, KarS § 75
alusel kohaldati kontrollnõudeid. Viru Maakohtu Rakvere
kohtumaja 29.03.2024 määrusega nr 1-20-4212 KarS § 75
lg 6 kohaldades vabastati kontrollnõuete edasisest
järgimisest ja kohustuste täitmisest. Sander Jordan on
katseaja lõpuni, s.o kuni 16.07.2024, kohustatud hoiduma
uue kuriteo toimepanemisest.
Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 28.01.2024 ning alates
29.01.2024 kohaldatud tõkendina vahistamist kuni 28.07.2024,
kohtumenetluses ajal viibinud vahi all.
Kaitsja
lepinguline kaitsja jurist Indrek Põder
Süüdistatav
Ken Pihtjõe
Elukoht XXX, isikukood 39208014933, Eesti Vabariigi
kodakondsus, XXX, emakeel – eesti keel; töökoht XXX.
Varasem karistatus: kaks kehtivat kriminaalkaristust, viimati:
-
Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 23.09.2019 otsusega
nr 1-19-7525 mõisteti KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p
2 järgi kohaldades KarS § 64 lg 1, 3 liitkaristus 3 aastat 1
kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru
Maakohtu Rakvere kohtumaja 29.01.2019 otsusega
mõistetud ärakandmata karistuse 8 kuud vangistuse võrra,
liitkaristus 3 aastat 9 kuud vangistust. Karistused on
täidetud 07.03.2023.
Tõkend – ei ole kohaldatud; kahtlustatavana oli kinnipeetud
28.01.2024-29.01.2024, s.o 2 päeva.
Kaitsja
määratud kaitsja vandeadvokaat Marina Valge
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 311, 313 ja 315 maakohus otsustas:
Tunnistada Sander Jordan süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4
(neli) aastat vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
16.06.2020. a otsusega nr 1-20-4212 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 (kolm) aastat
11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, võrra ning mõista
liitkaristuseks mõista 7 (seitse) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa)
päeva vangistust.
KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning karistuse
kandmise aja algust lugeda Sander Jordani kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates
28.01.2024.
Tõkend – vahistamine – jätta Sander Jordani suhtes muutmata kuni kohtuotsuse
jõustumiseni, seejärel tühistada.
Menetluskulud:
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sander Jordanilt riigituludesse menetluskulud: KrMS
§ 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 tulenevalt sundraha s.o 2050,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3
alusel toksikoloogiaekspertiis nr XXX teostamise kulu summas 56,00 eurot, osa
narkootilise aine ekspertiis nr XXX teostamise kulust summas 301,50 eurot(301,50 eurot
on seotud M.D süüdistusega, 268,00 eurot on seotud R K süüdistusega, 301,50 eurot on
seotud I B süüdistusega ning välja mõistetud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
kohtuotsusega nr 1-24-5414 (23240150050) ning 301,50 eurot on seotud Ken Pihtjõe
süüdistusega), Viru Maakohtu 26.11.2024 määruse alusel ambulatoorne
kohtupsühhiaatriaekspertiisi teostamise kulud 1450,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel
pool tunnistaja M.D sõidukuludest 24,29 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja
määratud kaitsja Margus Viira tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest
summas 466,04 eurot, s.o kokku 4347,83 eurot.
Jätta Sander Jordani kanda kaitsja Indrek Põdra tasu kohtueelses- ja kohtumenetluses
osutatud õigusabi eest summas 14 832,00 eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Sander Jordan hüvitama temalt väljamõistetud riigi
nõude menetluskulude näol kogusummas 4347 (neli tuhat kolmsada nelikümmend seitse)
eurot ja 83 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.
Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB
pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr
EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber
XXX ning selgitus „Sander Jordan, 1-24-4072, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised
nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks
kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Tunnistada Ken Pihtjõe süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3
(kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 28.01.2024 kuni 29.01.2024, s.o 2
päeva, vangistust karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks
mõista 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Ken
Pihtjõe ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut
kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi
vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatule, nimelt on Ken Pihtjõe kohustatud:
1) elama alalises elukohas aadressil XXX ;
2) ilmuma
kriminaalhooldaja
määratud
ajavahemike
järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks
ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 2¹ alusel määrata Ken Pihtjõele käitumiskontrolli ajaks lisakohustus
mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse
ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel
määratud kogustes ja regulaarsusega.
Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29.09.2025. Käitumiskontrolli
nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
Menetluskulud:
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ken Pihtjõelt riigituludesse menetluskulud: KrMS §
175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 tulenevalt sundraha s.o 2050,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3
alusel osa narkootilise aine ekspertiis nr XXX teostamise kulust summas 301,50
eurot(301,50 eurot on seotud M.D süüdistusega, 268,00 eurot on seotud R K süüdistusega,
301,50 eurot on seotud I B süüdistusega ning välja mõistetud Viru Maakohtu Rakvere
kohtumaja kohtuotsusega nr 1-24-5414 (23240150050) ning 301,50 eurot on seotud Sander
Jordani süüdistusega), toksikoloogiaekspertiis nr XXX teostamise kulu summas 114,00
eurot; KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel pool tunnistaja M.D sõidukuludest 24,29 eurot; KrMS §
175 lg 1 p 4 alusel määratud korras kaitsja Siim Mõistlik tasu kohtueelses menetluses
osutatud õigusabi eest 456,28 eurot, määratud korras kaitsja Marina Valge tasu
kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 651,48 eurot ning määratud korras kaitsja
Marina Valge tasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 5015,74 eurot, s.o
kokku 8613,29 eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Ken Pihtjõe hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude
menetluskulude näol kogusummas 8613 (kaheksa tuhat kuussada kolmteist) eurot ja 29
senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Viitenumbri
märkimine on kohustuslik.
Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB
pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr
EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber
XXX ning selgitus „Ken Pihtjõe, 1-24-4072, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded
pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks
kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Asitõendid:
–
Kriminaalasjas vaadeldud elektrooniliste andmekandjate/sidepidamisvahendite/
pilveteenuses olnud failide koopiafailid, raportfailid, analüüsitud failid ja
jäädvustatud fotod, mis asuvad PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas –
kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
–
Ekspertiisist järelejäänud ained, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi
keemiaosakonnas (Tallinn, Tervise 30) – kohtuotsuse jõustumisel KarS § 83 lg 1, 4
alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
–
Sander Jordani kahtlustatavana kinnipidamisel 28.01.2024. a leitud ja äravõetud
sularaha summas 50,00 eurot, mis on kantud 10.06.2024. a Rahandusministeeriumi
kontole AS Swedbank – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel
Sander Jordanile.
–
DVD- ja CD-plaadid ning mälupulk protokollide lisadega, mis asuvad
kriminaaltoimiku juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel
kriminaalasja materjalide juurde.
Edasikaebamise kord
Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva
jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.
Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru
Maakohtu kantseleis hiljemalt 10.10.2025.
Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates
otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib
apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (KrMS § 315 lg 6).
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15.
peatükis sätestatud korras.
Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse
resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes menetluskulusid.
Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas. Lahend on
kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 10.10.2025. Määruskaebus menetluskulude
vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik
sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
SÜÜDISTUS
1. Sander Jordanit (Jordan) süüdistatakse selles, et tema tegutsedes ühiselt ja
kooskõlastatult isikute grupis, teadvalt käitles ebaseaduslikult ajavahemikul jaanuarist 2023
kuni 28.01.2024 koos I B, ajavahemikul 01.09.2023 kuni 28.01.2024 koos M.D ja
28.01.2024 lisaks koos Ken Pihtjõega ning 24.11.2023 koos R K narkootilisi aineid kokaiini
ja kanepit. Selliselt omandati koos Tallinna linnas Lasnamäel Tooma 1 asuvas Rimi kaupluse
parkla lähiümbruses ja Ümera 37 asuva Hesburgeri vahetus läheduses, täpselt tuvastamata
kohas ja isikult suures koguses, s.o korraga vähemalt 50-100 grammi, narkootilist ainet
kokaiini ja ca 2 kg vaakumpakendisse pakendatud narkootilist ainet kanepiõisikuid
(marihuaanat).
Narkootilise aine kokaiini turvaliseks vedamiseks ja vahelejäämise riski vähendamiseks
nõustus Sander Jordan eelneval ja kooskõlastatud kokkuleppel I B andma oma teopanuse
narkootikumide käitlemisele ja olema narkootilise aine kokaiini vedamiseks kasutatavate
sõiduautode nn saateautode, sh BMW 530D reg.märk XXX ja BMW X6 reg.märk XXX ,
autojuhiks. Selleks sai Sander Jordan I B juhiseid, millal ja kuhu täpselt sõita uue
narkootilise aine omandamiseks, sh viibis I B ise alati Sander Jordani poolt juhitud
saateautos, kuhu narkootilist ainet transportimiseks ei pandud.
Samuti oli Sander Jordani ülesandeks I B saadud juhiste järgi tema äraoleku ajal müüa
narkootilist ainet kokaiini narkootikume soovivatele isikutele. Selleks andis I B Sander
Jordanile suures koguses, s.o korraga vähemalt 10 grammi, narkootilist ainet kokaiini,
kokaiini soovijate kontaktid ning narkoaine edasiandmiseks spetsiaalselt kasutusele võetud
mobiiltelefoni Xiaomi Mi Note 10.
Selliselt Sander Jordan müüs ja vahendas narkootilist ainet kokaiini nii koos I B kui I B
äraolekul viimase poolt edastatud juhiste ja korralduste järgi XXX ning selle lähiümbruses,
eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele, saades 1 grammi kokaiini müügi eest 150,00
eurot. Müügist saadud raha edastas Sander Jordan I B le. Selliselt Sander Jordan:
- ajavahemikul 01.01.2023 kuni detsember 2023 andis mitmel korral koos I B XXX ja
Maxima kaupluse parklas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiini edasi U.Y-le;
- alates 2023 kevadest kuni 2024 jaanuarini andis 2-3 korral XXX ja selle lähiümbruses
kokaiini edasi N.G-le;
- ajavahemikul 01.11.2023 – 19.12.2023 andis mitmel korral XXX ja selle lähiümbruses
korraga vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiini edasi V P .
Peale selle omandas Sander Jordan 24.11.2023 koos I B , M.D ja R K Tallinna linnas
Lasnamäe linnaosas Tooma 1 asuva Rimi kaupluse parkla lähiümbruses, täpselt tuvastamata
kohas ja isikult suures koguses, s.o ca 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini ning ca 2 kg
narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat). Selleks sõitis Sander Jordan 24.11.2023 koos
M.D ja I B ga viimase kasutuses oleva sõiduautoga BMW X6 reg.märk XXX Tallinnasse
Lasnamäel asuvasse Tooma 1 asuvasse Rimi kaupluse parklasse. Samal ajal, eelneval
kokkuleppel I B ga, sõitis I B juhiste järgi nimetatud parklasse ka R K sõidukiga
Volkswagen Transporter. Pärast narkootiliste ainete omandamist andis I B musta värvi koti,
milles kokaiin ja marihuaana, R K kätte ning jagas juhiseid narkootikumide vedamise kohta I
B kasutuses olevasse XXX asuvasse garaažiboksi nr XX. Narkootiliste ainete veo ajal oli
Sander Jordan koos I B ga M.D poolt juhitud saateautos BMW X6 reg.märk XXX .
XXX asuvas garaažiboksis nr XX andis I B koheselt koos Sander Jordani, M.D ja R K
Tallinnast omandatud suures koguses, s.o ca 2 kg, vaakumpakenditesse pakendatud
narkootilise aine marihuaana (kanepiõisikud), eelneva kokkuleppe alusel edasiandmise
eesmärgil tasu eest edasi T L ja M D .
Samuti omandas Sander Jordan 20.01.2024 koos I B ja M.D-ga Tallinnas Lasnamäel Tooma 1
asuvas Rimi kaupluse parkla lähiümbruses, täpselt tuvastamata kohas ja isikult suures
koguses, s.o korraga vähemalt 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini.
Selleks sõitis Sander Jordan 20.01.2024 koos I B ga viimase kasutuses oleva sõiduautoga
BMW X6 reg.märk XXX Lasnamäel Tooma 1 asuvasse Rimi kaupluse parklasse. Samal ajal,
eelneval kokkuleppel I B ga, sõitis M.D endale kuuluva sõiduautoga BMW 530D reg.märk
XXX eelpoolnimetatud parklasse, kus sai kokku Sander Jordani ja I B ga. I B pani
omandatud narkootilise aine kokaiini M.D autosse ning andis juhiseid selle viimiseks XXX
asuva garaaži juurde. Narkootilise aine kokaiini veo ajal oli I B Sander Jordani poolt juhitud
saateautos BMW X6 reg.märk XXX .
Samuti omandas Sander Jordan koos Ken Pihtjõega, M.D ja I B ga 28.01.2024 Tallinnas
Lasnamäel Ümera 37 asuvas Hesburgeri vahetus läheduses, eeluurimisel täpselt tuvastamata
kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini. Selleks
sõitis Sander Jordan enda poolt juhitud ja I B kasutuses oleva sõiduautoga BMW 530D
reg.märk XXX, milles viibisid I B ja Ken Pihtjõe, 27.01.2024 XXX Tallinna Lasnamäele
Ümera 37 asuva Hesburgeri vahetusse lähedusse, kuhu jõuti 28.01.2024, ning kus kohtusid
eelnevalt kokkulepitud piirkonda sõitnud M.D-ga. I B pani 28.01.2024 omandatud suures
koguses narkootilise aine kokaiini valget värvi telefoni karpi kirjega Redmi 9C NFC ning
seejärel M.D sõiduautosse BMW 530D reg.märk XXX. Teel XXX , tehti Tallinna lähedal
peatus, kus I B andis omandatud narkootilisest ainest kohapeal tarvitamiseks kõigile kaasa
sõitnud isikutele, sh Sander Jordanile, M.D-le ja Ken Pihtjõele.
Pärast seda pani I B narkootilise aine tagasi koos karbiga M.D sõiduautosse ning lasi
narkootilise aine M.D-l vedada XXX garaažiboksi nr XX. Samal ajal sõitis Sander Jordan
koos Ken Pihtjõe ja I B ga saateautoga M.D-ga kaasa. Tapale kohale jõudes, sai Ken Pihtjõe
sõiduautost BMW 530D reg.märk XXX karbi koos narkootilise aine kokaiiniga enda
valdusesse ja tõi garaažiboksi nr XX, kus pani karbi koos narkootilise ainega laua peale ning I
B hakkas tegema ettevalmistusi kokaiini laiali jagamiseks. Sander Jordan peeti koos M.D, I B
ja Ken Pihtjõega politseiametnike poolt kinni 28.01.2024 kell 01.35 ning garaažiboksi nr XX
läbiotsimisel võeti ära valge kokku pressitud pulber massiga 48,92 grammi, mis sisaldas 36,7
grammi kokaiini.
Samuti sai Sander Jordan alates oktoobrist 2023 kuni 18.01.2024 XXX asuvas garaažiboksis
I B lt enda valdusesse edasiandmise eesmärgil korraga vähemalt 1-5 grammi narkootilist ainet
kanepiõisikuid (marihuaanat). Valdas narkootilist ainet enda juures, vedas edasiandmise
eesmärgil enda kasutuses oleva sõiduautoga Audi A8 reg.märk XXX ja I B kasutuses olevate
erinevate sõiduautodega XXX ning selle lähiümbruses. Sealhulgas müüs ja vahendas Sander
Jordan nii üksi kui ka koos I B ga ning I B äraolekul tema antud juhiste järgi väikeses
koguses kanepiõisikuid (marihuaanat) nii tuvastatud kui ka tuvastamata isikutele.
I B edastas kanepiõisikute (marihuaana) soovijate kontaktid Sander Jordanile, kelle
ülesandeks oli tegeleda kanepiõisikute (marihuaana) müügi ning vahendamisega I B
korraldusel tema äraolekul. Sealhulgas Sander Jordan:
- ajavahemikul 22.10.2023 – 18.01.2024 andis korraga vähemalt 1 grammi, narkootilist ainet
kanepiõisikuid (marihuaanat) XXX asuvas garaažiboksis nr XX, XXX ja selle lähiümbruses
edasi M.F-ile.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste
ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning
narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või
nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt
on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine,
vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine,
pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit
rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.
Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete II nimekirja. Kanep (v.a. Euroopa liidu ühtsesse põllukultuuride
sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3 %) ja selle
töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse
nr.73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3
loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe
tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe
tekitamiseks 0,65 grammi ja kanepi puhul 7,5 grammi.
Seega süüdistatakse Sander Jordanit suures koguses narkootilise aine käitlemises grupis, s.o
KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Ken Pihtjõed (Pihtjõe) süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toimepannud
ja süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo
eest, taas pani teadvalt toime narkootilise aine suures koguses käitlemise ühiselt ja
kooskõlastatult isikute grupi koos I B , Sander Jordani ja M.D-ga.
Ken Pihtjõe omandas koos I B , Sander Jordani ja M.D-ga 28.01.2024 Tallinnas Lasnamäe
linnaosas Ümera 37 asuva Hesburgeri vahetus läheduses, eeluurimisel täpselt tuvastamata
kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini.
Selleks sõitis Ken Pihtjõe koos I B ja Sander Jordaniga viimase poolt juhitud ja I B
kasutuses oleva sõiduautoga BMW 530D reg.märk XXX , 27.01.2024 XXX Tallinna
Lasnamäele Ümera 37 asuva Hesburgeri vahetusse lähedusse, kuhu jõuti 28.01.2024, ning kus
said kokku eelnevalt kokkulepitud samasse piirkonda sõitnud M.D-ga. I B pani 28.01.2024
omandatud suures koguses narkootilise aine kokaiini valget värvi telefoni karpi kirjega Redmi
9C NFC ning seejärel M.D sõiduautosse BMW 530D reg.märk XXX. Teel XXX tehti
Tallinna lähedal peatus, kus I B andis omandatud narkootilisest ainest kohapeal
tarvitamiseks kõigile kaasa sõitnud isikutele, sh Sander Jordanile, M.D-le ja Ken Pihtjõele.
Pärast seda pani I B narkootilise aine tagasi koos karbiga M.D sõiduautosse ning lasi
narkootilise aine M.D-l vedada XXX garaažiboksi nr XX. Samal ajal sõitis Sander Jordan
koos Ken Pihtjõe ja I B ga saateautoga M.D-ga kaasa. Tapale kohale jõudes, sai Ken Pihtjõe
sõiduautost BMW 530D reg.märk XXX karbi koos narkootilise aine kokaiiniga enda
valdusesse ja tõi garaažiboksi nr XX, kus pani karbi koos narkootilise ainega laua peale ning I
B hakkas tegema ettevalmistusi kokaiini laiali jagamiseks. Ken Pihtjõe peeti koos M.D, I B
ja Sander Jordaniga politseiametnike poolt kinni 28.01.2024 kell 01.35 ning garaažiboksi nr
XX läbiotsimisel võeti ära valge kokku pressitud pulber massiga 48,92 grammi, mis sisaldas
36,7 grammi kokaiini.
Samuti sai Ken Pihtjõe 26.11.2023 XXX asuvas garaažiboksis nr XX I B lt eelneval ja
kooskõlastatud kokkuleppel edasiandmise eesmärgil enda valdusesse fooliumpaberisse
pakendatud, suures koguses, s.o korraga vähemalt 90 grammi, kanepiõisikuid (marihuaanat).
Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste
ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning
narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või
nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt
on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine,
vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine,
pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit
rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.
Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete II nimekirja. Kanep (v.a. Euroopa liidu ühtsesse põllukultuuride
sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3 %) ja selle
töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse
nr.73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3
loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe
tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe
tekitamiseks 0,65 grammi ja kanepi puhul 7,5 grammi.
Seega süüdistatakse Ken Pihtjõed suures koguses narkootilise aine käitlemises korduvalt ja
grupis, s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt
ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt
karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle
toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud
kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõuab kohus järeldusele, et Sander Jordan on toime pannud
KarS § 184 lg 2 p 1 ja Ken Pihtjõe KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma
seisukohti põhjendab kohus järgnevalt, andes esmalt hinnangu tõendite lubatavusele, seejärel
käsitleb tuvastatud faktilisi asjaolusid, annab õigusliku hinnangu süüdistusele, seejärel peatub
karistuse ning sh tõkendi küsimusel ning viimaks asitõenditega toimimise küsimusel ning
menetluskuludel.
Tõendite lubatavus
Jälitustoimingutega saadud tõendite seaduslikkus
3. Prokuratuur on esitanud tõenditena 25.01.2024 jälitustoimingu protokolli, 28.01.2024
jälitustoimingu protokolli, 31.05.2024 jälitustoimingu protokollid, 06.02.2024 jälitustoimingu
protokolli ning 20.05.2024 jälitustoimingu protokollid. Kaitsja I. Põder on taotlenud
jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli.
4. Jälitustoimingu seaduslikkuse kontrolli taotluse saamisel on kohtul kohustus veenduda
eelkõige jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus
ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas
märgitud ajavahemikul (vt nt RKKKo 30.06.2014 nr 3-1-1-14-14, p 668).
5.
25.01.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 1, tl 166-172) on kajastatud
varjatud sisenemine I. B i garaažiboksi XXX, boks XX, seal olevate asjade varjatud
läbivaatus ja I. B iga seotud esemetelt varjatult võrdlusmaterjali kogumine 25.01.2024.
25.01.2024 jälitustoimingu protokolli aluseks on olnud Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku K
Jaakuse 07.12.2023 kohtumäärus nr XXX. Määrusele eelnes prokuröri 05.12.2023 taotlus
XXX. Tõendina kasutatav teave on saadud kohtu poolt lubatud toimingute käigus ja loas
märgitud ajavahemikul.
6.
28.01.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 1, tl 173-186) on kajastatud
Sander Jordani, I B ja M.D varjatud jälgimist ajavahemikul 24.11.2023, 20.01.2024-
21.01.2024, 27.01.2024-28.01.2024. 28.01.2024 jälitusprotokolli aluseks on olnud Viru
Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova 27.10.2023 jälitustoimingu luba nr
XXX, 22.12.2023 jälitustoimingu luba nr XXX ja 11.01.2024 jälitustoimingu luba nr XXX.
Load on antud KrMS § 1265 alusel. Kaitsja I. Põder on seisukohal (vt 25.11.2024
kohtuistung), et vastavalt Euroopa Liidu õigusele pidanuks nimetatud jälitustoiminguteks loa
andma kohus või sõltumatu haldusasutus ning kaitsja on viidanud Euroopa Kohtu 4.10.2024
otsusele nr C-548/21. Otsus nr C-548/21 käsitles politsei juurdepääsu mobiiltelefonis
sisalduvatele andmetele. Vaieldamatult mobiiltelefonis sisalduvad eri liiki andmed, sh võib
seal leiduda ka tundlikke andmeid (nt usuliste veendumuste kohta), mis vajavad veel
erilisemat kaitset. Käesoleval juhul on teostatud isikute varjatud jälgimist ning kohtu
hinnangul tuleb küll jaatada, et varjatud jälgimisega riivatakse oluliselt isikute eraelu
puutumatust, kuid antud riive on konkreetselt piiritletud ning ei ole võrdsustav isiku kohta
valimatult andmete kogumisega. Seejuures tuleb silmas pidada ka seda, et seadusandja on
KrMS ptk-s 31 sätestanud detailse regulatsiooni jälitustoimingute teostamiseks, sh andnud
loetelu, milliste kuritegude puhul on jälitustoimingute teostamine lubatav. Samuti kehtib
põhimõte, et jälitustoiming on lubatav ainult siis, kui andmete kogumine muude toimingutega
või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik
või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.
Jälitustoiminguga ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja
keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi. Lisaks on KrMS-i eelviidatud ptks-s
sätestatud, millistel juhtudel on jälitustoiminguteks vajalik kohtu ning millistel juhtudel
piisab prokuratuuri loast. KrMS § 1265 sätestab, et loa varjatud jälgimiseks annab
prokuratuur. Eeltoodust lähtuvalt kohus ei nõustu kaitsjaga, et loa varjatud jälgimiseks
pidanuks andma kohus. Prokuratuuri pädevus varjatud jälgimiseks loa andmiseks tuleneb
kehtivast seadusest. Tõendina kasutatav teave on saadud prokuratuuri poolt lubatud
toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul.
7.
31.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207) on kajastatud XXX
garaažiboksi nr XX varjatud jälgimine ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024. Jälitusprotokolli
aluseks on olnud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sergei Listovi 29.08.2023
jälitustoimingu luba nr XXX, abiprokurör Sofja Hristoforova 27.10.2023 jälitustoimingu luba
XXX ja 22.12.2023 jälitustoimingu luba nr XXX. Load on antud KrMS § 1265 alusel. Kaitsja
on seisukohal (vt 25.11.2024 istung), et jälitustoimingu aluseks peaks olema KrMS § 1267
ning sellisel juhul peaks olema toiminguks kohtu luba. Lisaks tõi kaitsja välja, et ei ole
võimalik, et korraga teostatakse kahte jälitustoimingut, ühte prokuratuuri loa alusel ja teist
kohtu loa alusel. Nimelt on samal ajal toimunud ka isikute pealtkuulamine ning seda kohtu loa
alusel. Kohus kaitsja käsitlusega ei nõustu. KrMS § 1265 alusel isiku, asja või paikkonna
varjatud jälgimiseks annab loa prokuratuur. Antud juhul on jälitustoimingu protokollis
kajastatud garaažiboksi varjatud jälgimist. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt on kajastatud
isikute sisenemist garaažiboksi, seal toimuvat isikute tegevust ning isikute garaažist väljumist.
Seega kohtu hinnangul on teostatud paikkonna varjatud jälgimist, milleks seadusest tulenevalt
annab loa prokuratuur. KrMS § 1267 kohaselt üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu
edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks või -
vaatamiseks annab loa kohus. Jälitusprotokollist tulenevalt ei nähtu, et protokollis oleks
kajastatud pealtkuulamisega saadud teavet või vaadeldud elektroonilise side võrgu kaudu või
muul moel edastatavaid sõnumeid. Seega on kohus seisukohal, et jälitustoimingu alusena on
õigesti tuginetud KrMS §-le 1265. Olukorras, kus samaaegselt kohtu loa alusel on toimunud
isikute pealtkuulamine, ei näe kohus ka aluseid, mis ei võimalda samaaegselt teostada kahte
jälitustoimingut (varjatud jälgimine ja pealtkuulamine). Seejuures on kohtu hinnangul neid
toiminguid võimalik eristada ning ka kaitsja on ise viidanud, et vastavalt vajadusele on
võimalik lülitada välja mikrofon või kaamera. Kohus märgib, et arvestada tuleb ka sellega, et
täpne jälitustoimingu teostamise viis (milliseid vahendeid kasutades) on jälitusasutuse
pädevuses. KrMS § 1264 lg 1 võimaldab kohtul anda luba ka sellise jälitustoimingu
tegemiseks, milleks on käesoleva peatüki kohaselt nõutav prokuratuuri luba, mistõttu kohus
jaatab, et menetlusökonoomika seisukohalt oleks olnud otstarbekam omavahel niivõrd seotud
jälitustoimingute (varjatud jälgimine ja pealtkuulamine) teostamine otsustada ühe loaga
(kohtu luba) ning koostada ka ainult üks protokoll. Eeltoodu ei mõjuta aga kuidagi asjaolu, et
lubatav oli ka kahe eraldi loa andmine ning vastavalt sellele kahe protokolli koostamine.
31.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207) tõendina kasutatav teave on
saadud prokuratuuri poolt lubatud toimingute käigus ja lubades märgitud ajavahemikul.
8.
31.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 2 tl 1-40) on kajastatud salajane
pealtkuulamine XXX garaažiboksis nr XX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024.
Jälitustoimingu protokolli aluseks on olnud Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku K Jaakuse
10.10.2023 kohtumäärus nr XXX ning 07.12.2023 kohtumäärus XXX, millega on antud luba
KrMS § 1267 alusel. Määrustele eelnesid prokuröri 10.10.2023 taotlus XXX ja 05.12.2023
taotlus XXX. 31.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40) tõendina
kasutatav teave on saadud kohtu poolt lubatud toimingute käigus ja lubades märgitud
ajavahemikul.
9.
06.02.2024 jälitustoimingu protokollis (KoTo, tõendite köide 2, tl 41-45) on kajastatud
I B varjatud jälgimine 02.01.2024, 04.12.2023 ja 01.11.2023. Jälitustoimingu protokolli
aluseks on olnud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova 27.10.2023
jälitustoimingu luba nr XXX ja 22.12.2023 luba nr XXX. Load on antud KrMS § 1265 alusel.
06.02.2024 jälitusprotokollis tõendina kasutatav teave on saadud prokuratuuri poolt lubatud
toimingute käigus ja lubades märgitud ajavahemikul.
10.
20.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 2 tl 46-60) on kajastatud Sander
Jordani telefoni abonendi kaudu edastatud sõnumite ja muu teabe salajane pealtkuulamine
ajavahemikul 03.09.2023-18.01.2024. Jälitustoimingu protokolli aluseks on olnud Viru
Maakohtu eeluurimiskohtuniku K Jaakuse 27.12.2023 kohtumäärus nr XXX ning 27.10.2023
kohtumäärus XXX ja 29.08.2023 kohtumäärus nr XXX millega on antud luba KrMS § 1267
alusel. Määrustele eelnesid prokuröri 21.12.2023 taotlus XXX ja 27.10.2023 taotlus XXX ja
29.08.2023 taotlus XXX. 20.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 2, tl 46-60)
tõendina kasutatav teave on saadud kohtu poolt lubatud toimingute käigus ja lubades märgitud
ajavahemikul.
11.
20.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 2 tl 61-131) on kajastatud I B
telefoni abonendi kaudu edastatud sõnumite ja muu teabe salajane pealtkuulamine
ajavahemikul 31.08.2023-23.01.2024. Jälitustoimingu protokolli aluseks on olnud Viru
Maakohtu eeluurimiskohtuniku K Jaakuse 27.12.2023 kohtumäärus nr XXX ning 27.10.2023
kohtumäärus XXX ja 29.08.2023 kohtumäärus nr XXX millega on antud luba KrMS § 1267
alusel. Määrustele eelnesid prokuröri 21.12.2023 taotlus XXX ja 27.10.2023 taotlus XXX ja
29.08.2023 taotlus JT6371. 20.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 2, tl 61-131)
tõendina kasutatav teave on saadud kohtu poolt lubatud toimingute käigus ja lubades märgitud
ajavahemikul.
12. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka sisulisi jälitustoimingu tegemise eeldusi. Kohus on
tuvastanud, et kriminaalasjas nr 23240150050 alustati 16.08.2023 menetlust KarS § 184 lg 2 p
1 tunnustel. Jälitusmenetluse eesmärgiks on olnud koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo
kohta (KarS § 1262 lg 1 p 4). Jälitustoimik avati 16.08.2023. KrMS § 1262 lg 2 näeb ette
loetelu kuritegudest, mille puhul on lubatav jälitustoiminguid teostada. Kõrvutades menetluse
alustamisel viidatud kuriteokahtlust ning kohtumäärustes viidatud kuriteokahtlust, mis on
tõusetunud isikute suhtes, kelle osas on jälitustoiminguid läbi viidud, KrMS § 1262 lg-s 2
sisalduva loeteluga, tuleb jaatada, et jälitustegevus on olnud lubatav. Lisaks tuleb veel hinnata
järgmist. Nimelt KrMS § 1261 lg 2 näeb ette jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõude, et
tõendite kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt
raskendatud (nn ultima ratio-põhimõte). Seega peab kohtu või prokuratuuri lubades ning
prokuratuuri taotlustes sisalduma argumentatsioon, miks ei ole kriminaalasjas tõendite
kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt
raskendatud. Kohtu hinnangul tähendab see muuhulgas, et vähemalt kokkuvõtlikult peab
kajastama määrus ja taotlus tõendusteavet, mille põhjal on sellisele järeldusele tuldud. Kohus
on seisukohal, et käesoleval juhul nii prokuratuuri taotlused ja load kui ka kohtumäärused
sellist tõendusteavet sisaldavad. Nii prokuratuuri taotlustes, lubades kui ka kohtumäärustes on
piisava põhjalikkusega kirjeldatud antud ajahetkeks menetluse käigus kogutud tõendusteavet
ning faktipõhiselt selgitatud, miks ei ole jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste
raskusteta tõendeid koguda. Seejuures on viidatud ka tegude toimepanemise
konspiratiivsusele ja sellele, et kuriteod, mille toimepanemine on organiseeritud ja mille
toimepanemine vältab pikemat aega, vajavad tingimata reaalajas jälgimist, et kuritegusid
toimepanevate isikute tegevus dokumenteerida ja süüdlased tabada. Kohus rõhutab sedagi, et
nii taotlustes kui ka määrustes on loetletud erinevaid avalikke menetlustoiminguid ning
põhjendatud, miks tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega jääks tulemusetuks.
Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel
ning prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat
seadusandlust ja kohtupraktikat. Kohus on seisukohal, et prokuratuuri poolt esitatud
jälitustoimingu protokollid on lubatavad tõendid.
07.02.2024 asitõendi vaatlusprotokoll
13. Kohus võttis 04.12.2024 istungil tõendina vastu 07.02.2024 asitõendi vaatlusprotokolli
(KoTo, tõendite köide 2, tl 135-137), millega on vaadeldud I B kasutuses olnud
mobiiltelefoni Xiaomi Mi Note 10, abonent XXX ja mobiiltelefoni Apple iPhone 14 Pro
abonent XXX ja tehtud seadmetes sisalduvatest andmetest koopia. Kaitsjad on seisukohal, et
tegemist on lubamatu tõendiga, kuna isikule ei ole selgitatud tema õigusi ja kohustusi, kui ta
annab välja lukukoodi ja PIN-koodi.
14. Mobiiltelefon Xiaomi Mi Note 10 võeti ära I B 28.01.2024 kahtlustatavana
kinnipidamisel (KoTo, tõendite köide 1, tl 1-3). Mobiiltelefoni Apple iPhone 14 Pro võeti ära
28.01.2024 läbiotsimisel I B kasutuses olevas sõidukis BMW 530D reg.märk XXX
fototabeliga (KoTo, tõendite köide 1, tl 93-106). I B 28.01.2024 kahtlustatavana
kinnipidamise protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 1-3) nähtub, et I B on andnud allkirja
selle kohta, et teda on tutvustatud tema õiguste ja kohustustega ja KrMS 351 kohaselt on talle
kätte antud õiguste deklaratsioon. I B teavitati, et vajadusel võidakse alla laadida veebist
isiku kasutuses olevastest seadmetest olevad sotsiaalmeedia, kirjavahetused ja pilvevarundus
andmed. Läbiotsimisprotokollis (KoTo, tõendite köide 1, tl 93-106) on märgitud, et I B le on
tema õigusi ja kohustusi kahtlustatavana tutvustatud ja ka see, et isik on saanud kätte õiguste
deklaratsiooni. Sarnaselt kinnipidamisprotokolliga on märgitud, et I B teavitati, et vajadusel
võidakse alla laadida veebist isiku kasutuses olevastest seadmetest olevad sotsiaalmeedia,
kirjavahetused ja pilvevarundus andmed. Protokolli kohaselt I. B annab vabatahtlikult SIM-
kaardi parooli ja telefoni ekraaniluku koodi.
15. I. B i 09.01.2025 kohtuistungil antud ütluste kohaselt võeti temalt kinnipidamisel ära
telefon Android Xiaomi ja sõidukist leiti iPhone 14. Telefon Xiaomi ei olnud lukukoodiga,
aga iPhone oli. iPhone 14 koodi andis ta ise, sest uurija ütles, et kui ta ei anna, siis nagu nii
nad saavad selle telefoni sisse. Kinnipidamisel I. B i ütluste kohaselt talle midagi ei
selgitatud, kas ta oli saanud telefoni ära võtmise ajaks õiguste deklaratsiooni kätte, ta ei
mäleta. Seda kas, teda teavitati, et võidakse alla laadida veebist tema kasutuses olevatest
seadmetest olevaid sotsiaalmeedia, kirjavahetuse ja pilvevarundus andmeid, ta ka ei mäleta.
Samas selgitas I. B , et too päev kui ta kinni peeti, siis oli see šokk ja nii palju pabereid ka oli
tol päeval. Kui ta allkirja on pannud, siis järelikult anti. Vastuseks kaitsja küsimusele on I. B
vastanud, et kinnipidamise protokolli allkirjastas ta jaoskonnas pärast läbiotsimist. Lisaks on
I. B andnud ütlusi, et kui see läbiotsimine oli, kui telefoni leidsid, siis nad vaatasid, et seal on
kood peal. Uurija ütles, et kas sa tahad anda vabatahtlikult, mille peale B vastas, et ta ei pea
andma, ja kui uurija ütles, et me nagunii saame selle lahti teha, siis ta ütles, et ta annab.
16. Seega kaitsjad on õigesti viidanud, et I. B ile ei ole otsesõnu selgitatud kohustust
mobiiltelefoni pin-koode mitte anda, kuid kohus on seisukohal, et see ei too kaasa tõendi
lubamatust. Nimelt on tutvustatud I. B ile tema õigusi ja kohustusi kahtlustatavana ning talle
on antud ka õiguste deklaratsioon.
17. Kahtlustatava õigused, mida I. B ile tutvustati, hõlmavad ka õigust keelduda ütluste
andmisest (KrMS § 34 lg 1 p 1). Seega I. B olles sellest õigusest informeeritud, pidi aru
saama, et tal ei ole kohustust koode enda telefoni sisenemiseks menetlejale anda. Seda, et I.
B sai aru, et tal ei ole kohustust oma telefoni sisenemiseks koode anda, on I. B kinnitanud
ka oma ütlustes, millest nähtub, et ta on esmalt uurijale öelnud, et ei pea koode andma. Nii
läbiotsimisprotokolli kui ka I. B i enda ütluste kohaselt andis I. B mobiiltelefoni koodid
menetlejale vabatahtlikult. Kohus viitab siinkohal Riigikohtu 16.06.2023 otsusele asjas nr 1-
21-1421. Riigikohus on käsitlenud sarnast olukorda ning leidnud, et kahtlustatava elukaaslase
telefoni PIN-koodi menetlejale andmine, ilma et talle oleks enne seda tutvustatud õigust
keelduda enda või oma lähedaste kuriteo tõendamisele kaasaaitamisest on erinev olukorrast,
kus isik läbiotsimise ja digitaalsele teabele juurdepääsu võimaldava info üleandmise ajal on
ise kahtlustatav. Eeltoodust lähtuvalt on I. B i mobiiltelefonides sisaldunud teabele
juurdepääs saadud seaduslikult ning leitud tõendusteave on lubatav.
27.02.2024 asitõendi vaatlusprotokoll ja 28.02.2024 asitõendi vaatlusprotokoll
18. Kohus võttis 04.12.2024 kohtuistungil tõendina vastu 27.02.2024 asitõendi
vaatlusprotokolli, millega on vaadeldud I B kasutuses olnud mobiiltelefonis Xiaomi Mi Note
10, abonent XXX) sisalduvate andmete koopiat (KoTo, tõendite köide 2, tl 138-156).
07.01.2025 kohtuistungil võttis kohus vastu 28.02.2024 asitõendi vaatlusprotokolli, millega
on vaadeldud I B kasutuses olnud mobiiltelefonis Apple iPhone 14 Pro abonent XXX)
sisalduvate andmete koopiat (KoTo, tõendite köide 2, tl 157-179). Kaitsjad on seisukohal, et
kuna juba 07.02.2024 asitõendi vaatlusprotokoll oli lubamatu on samadel põhjendustel
lubamatu ka 27.02.2024 ja 28.02.2024 vaatlusprotokollid. Kuna kohus pidas I. B i
mobiiltelefonides sisalduvatele andmete juurdepääsu ning nende kopeerimist lubatavaks, siis
sellest tulenevalt on lubatav ka 27.02.2024 asitõendi vaatlusprotokoll ning 28.02.2024
vaatlusprotokoll, millega on kopeeritud andmeid vaadeldud.
06.02.2024 asitõendi vaatlusprotokoll
19. Kohus võttis 07.01.2025 istungil tõendina vastu 06.02.2024 asitõendi
vaatlusprotokolli, millega on vaadeldud Ken Pihtjõe kasutuses olnud mobiiltelefoni Samsung
Galaxy A34 (SM-XX) abonent XXX ja tehtud seadmes sisalduvatest andmetest koopia.
(KoTo, tõendite köide 2, tl 180-182). Kaitsjad esitasid samad vastuväited, mis varasemalt
seoses I. B i mobiiltelefoni vaatlusega ning leidsid, et tegemist on lubamatu tõendiga. Lisaks
tõi kaitsja I. Põder välja, et K. Pihtjõe kinnipidamise protokollis ei ole märgitud, et
mobiiltelefon on pakendatud, mistõttu ei ole olnud tagatud mobiiltelefoni puutumatus.
20. Mobiiltelefon Samsung Galaxy A34 võeti ära Ken Pihtjõe 28.01.2024 kahtlustatavana
kinnipidamisel. Ken Pihtjõe 28.01.2024 kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (KoTo,
tõendite köide 1, tl 15-17) nähtub, et Ken Pihtjõe on andnud allkirja selle kohta, et teda on
tutvustatud tema õiguste ja kohustustega ja KrMS 351 kohaselt on talle kätte antud õiguste
deklaratsioon. Ken Pihtjõed teavitati, et vajadusel võidakse alla laadida veebist isiku
kasutuses olevastest seadmetest olevad sotsiaalmeedia, kirjavahetused ja pilvevarundus
andmed. Kohus on KrMS § 294 p 1 alusel vastu võtnud K. Pihtjõe kohtueelses menetluses
antud ütlused ning 29.01.2024 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et K.
Pihtjõe on vabatahtlikult nõustunud andma oma mobiiltelefoni ekraani ja telefonikaardi
parooli. K. Pihtjõe kahtlustavana ülekuulamise protokollist nähtub seegi, et K. Pihtjõed on
tutvustatud tema õiguste ja kohustustega ning ülekuulamise juures on viibinud kaitsja. (KoTo,
tõendite köide 3, tl 101-104). Seega on kohus seisukohal, et K. Pihtjõe mobiiltelefonis
sisalduvatele andmetele on saadud juurdepääs seaduslikult.
21. Puutuvalt K. Pihtjõe mobiiltelefoni pakendamisse tuleb nõustuda kaitsjaga, et K.
Pihtjõe kinnipidamise protokollis on märgitud vaid mobiiltelefoni ära võtmise fakt, seda, et
mobiiltelefon oleks pakendatud, protokolli märgitud ei ole. (KoTo, tõendite köide 1, tl 15-
17). K. Pihtjõe kinnipidamise protokolli koostas uurija A L . A. Laks on 29.07.2025 istungil
ülekuulatud. A. L ütluste kohaselt võttis tema K. Pihtjõe kinnipidamisel temalt ära tema
isiklikud esemed, sh mobiiltelefoni. Tema (A. L ) oli ka isikuks, kes mobiiltelefoni pakendas.
Kinnipidamise protokolli märkis ta mobiiltelefoni ära võtmise IMEI koodi täpsusega.
Pakendamine toimus järgmiselt: neil on antistaatilised kilekotid, need on roosat värvi
minigripp kotid, mille sisse telefoni pannakse ja suletakse alati security seal turvakleebisega.
Pakendamist otseselt vist ta kirja kinnipidamisprotokolli ei pannud. Praktika kipub erinev
olema, tegemist oli öise ajaga, võis ka tema enda hajameelsusest olla ja A. L eeldas, et IMEI
täpsusest äkki piisaks telefoni puhul, väga raske on seda IMEI-d hiljem muuta, et öelda, et see
ei oleks see telefon. Edastamaks kriminalistele, sai see pakendatud veel ka paberkotti, kuna
neid telefone oli palju, siis need pakendati 1, 2, 3, 4, 5, mis number täpselt K. Pihtjõe telefon
oli, ta ei mäleta. Telefoni seadistas ta lennurežiimile, sest see on tavapärane praktika, et kui
võimalik on telefoni lennurežiimile seadistada, seda alati tehakse. Tunnistaja K. P , kes
koostas S. Jordani kinnipidamise protokolli, on oma ütlustest kinnipidamisel ära võetud
esemetega toimimist kirjeldanud A. Laksiga sarnasel viisil. Nimelt nähtub K. P ütlustest, et
koos K. Pihtjõega kinnipeetud S. Jordani mobiiltelefon pakendati kõigepealt antistaatilisse
minigrippi ja see suleti turvakleebisega, millel oli number, seejärel pakendati. Kuna
kinnipidamisel võeti ära mobiiltelefone, samamoodi ka läbiotsimistelt võeti ära
mobiiltelefone, nende hulk oli suur ja selleks, et neid transportida Jõhvi, kus teostatakse nende
telefonide vaatlus, pakendati nad isikute kaupa paberkotti. Ja et need kotid oleksid jälgitavad,
siis numereeriti need paberkotid ära numbriliselt.
22.
06.02.2024 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud mobiiltelefoni, mis on
asunud pakendis nr 1. Vaatlusprotokollis on välja toodud mobiiltelefoni IMEI koodid, mis
ühtivad K. Pihtjõe kinnipidamise protokollis märgitud IMEI-koodidega. Eelnevast lähtuvalt
on kohus seisukohal, et olenemata asjaolust, et K. Pihtjõe kinnipidamise protokolli ei olnud
märgitud, et mobiiltelefon pakendati, siis ei ole alust kahelda, et mobiiltelefon pakendati ning
pakendis nr 1 asus justnimelt K. Pihtjõe kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon. Kuna kohus
on seisukohal, et mobiiltelefon oli pakendatud, on kohus seisukohal, et oli tagatud eseme
puutumatus ning 06.02.2024 asitõendi protokoll on lubatav tõend.
15.04.2024 asitõendi vaatlusprotokoll
23. Kohus võttis 07.01.2025 istungil tõendina vastu 15.04.2024 asitõendi
vaatlusprotokolli, millega on vaadeldud Ken Pihtjõe kasutuses olnud mobiiltelefonis Samsung
Galaxy A34 (SM-XX) abonent XXX sisalduvate andmete koopiat (KoTo, tõendite köide 2, tl
183-190). Kaitsjad on seisukohal, et kuna tõend on seotud 06.02.2024 asitõendi
vaatlusprotokolliga, siis on tegemist lubamatu tõendiga. Lisaks tõi kaitsja I. Põder välja, et
protokoll kannab kuupäeva 15.04.2024, kuid menetlustoiming lõppes 02.05.2024. Asitõendi
vaatlusprotokollist nähtub, et uurimistoiminguga alustati 15.04.2024, s.o kuupäeval, mis on
märgitud vaatlusprotokolli kuupäevaks. Uurimistoimingu lõpuna on märgitud 02.05.2024,
seejuures on protokollis märgitud, et vaatlust on vaatluse perioodi kestel korduvalt
katkestatud puhkeajaks ja teiste tööülesannete täitmiseks. Kohtu hinnangul on seetõttu
vaatlusprotokollis jälgitav uurimistoimingu läbiviimise aeg. Asjaolu, et protokolli koostamise
kuupäevaks on märgitud vaatluse algus mitte uurimistoimingu lõpukuupäev ei mõjuta tõendi
sisu ning ei too kaasa tõendi lubamatust. Kuna kohus pidas K. Pihtjõe mobiiltelefonis
sisalduvatele andmete juurdepääsu ning nende kopeerimist lubatavaks, siis sellest tulenevalt
on lubatav ka 15.04.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on kopeeritud andmeid
vaadeldud.
22.03.2024 vaatlusprotokoll
24. Kohus võttis 29.07.2025 kohtuistungil tõendina vastu 22.03.2024 vaatlusprotokolli,
millega on vaadeldud Sander Jordani kasutuses olnud mobiiltelefoni Samsung Galaxy A34
abonent XXX ja tehtud seadmes sisalduvatest andmetest koopia. (KoTo, tõendite köide 3, tl
149-151). Kaitsja I. Põder tõstatas küsimuse tõendi usaldusväärsuses ja lubatavuses ning tõi
välja, et vaatlusprotokollis on märgitud, et mobiiltelefon asus pakendis nr 3, aga S. Jordani
kinnipidamisprotokollis on märgitud, et mobiiltelefon pakendati antistaatilisse kilekotti ja
suleti turvakleebisega nr XXX. Kinnipidamisprotokollis on märgitud, et telefon seadistatakse
lennurežiimile, aga vaatlusprotokollist nähtub, et telefon on sisse lülitatud. Kaitsja on
seisukohal, et seetõttu tekib küsimus ka telefoni puutumatuse tagamises.
25. Sander Jordani 28.01.2024 kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (KoTo, tõendite
köide 1, tl 12-14) nähtub, et S. Jordani kinnipidamisel võeti mh ära sisselülitatud
mobiiltelefon Samsung Galaxy A34, milles Elisa kõnekaart, mis pakendati antistaatilisse
kilekotti ja suleti turvakleebisega XXX. Kahtlustatav ei ütle vabatahtlikult paroole. Telefon
seadistatakse lennurežiimile. Sander Jordanit teavitati, et vajadusel võidakse alla laadida
veebist isiku kasutuses olevatest olevad sotsiaalmeedia, kirjavahetuse ja pilvevarunduse
andmed. 22.03.2024 vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide 3, tl 149-151) nähtub, et
vaadeldakse mobiiltelefoni pakendist nr 3 ning telefon on sisselülitatud. Seega on kaitsja
tähelepanek vastuolude osas kinnipidamisprotokollis ja vaatlusprotokollis õige ja asjakohane.
26. S. Jordani kinnipidamisprotokolli koostas K P ning 22.03.2024 vaatlusprotokolli R K
. Mõlemad on 29.07.2025 kohtuistungil üle kuulatud. K. P ütluste kohaselt mobiiltelefon
pakendati kõigepealt antistaatilisse minigrippi ja see suleti turvakleebisega, millel oli number,
seejärel pakendati, kuna S. Jordan ei olnud nõus ütlema oma telefoni paroole, siis pandi see
telefon koos minigripi ja turvakleebisega sellisesse turvakotti ja seejärel paberkotti, millele
tehti peale märge nr 3. Kuna kriminaalasjas oli kinni peetud rohkem kui üks kahtlustatav ja
kõikidelt nendelt kahtlustatavatelt võeti ära kinnipidamisel mobiiltelefone, samamoodi ka
läbiotsimistelt võeti ära mobiiltelefone, nende hulk oli suur ja selleks, et neid transportida
Jõhvi, kus teostatakse nende telefonide vaatlus pakendati nad isikute kaupa paberkotti. Ja et
oleks ikkagi need kotid jälgitavad, siis numereeriti need paberkotid ära numbriliselt. S.
Jordani mobiiltelefoni edastamine koopiate ja vaatluste tegemiseks fikseeriti vastavas
andmebaasis, kuhu kriminaalasja numbri järgi sisestatakse telefonid nii margi, kui ka pakendi
numbri järgi. Andmebaasi sisestas ta pakendi numbriks 3. Paberkott oli lihtsalt transpordi
jaoks mõeldud. Telefon kui selline oli fikseeritud kahtlustatava juuresolekul. R K ütluste
kohaselt jõudis S. Jordani telefon temani pakendatud kujul, pakend oli terve. Oli kaks
pakendit ja kott. Oli paber kilekott, selle peal oli kirjas pakendi number 3, selle sees oli
paralleel kott ja selle sisse oli pandud antistaatiline kilekott, selle peal oli turvakleebis
numbriga ja selle kilekoti sees oli mobiiltelefon. Turvakleebis oli kahjustamata. Pakenditest
tegi ta fotod, mis ta pani Keskkriminaalpolitsei andmehoidlasse. Kuna süsteemis oli märgitud
pakend nr 3, siis ta pani protokolli samuti pakend nr 3 mitte turvakleebise numbrit. Telefon ei
olnud lennurežiimis, selleks oli kasutatud levikindlat kotti. Telefon, kui ei ole pandud
lennurežiimi, siis seda ei olnud võimalik ilma koodita panna lennurežiimi. Kohus on tõendina
vastu võtnud ka fotod, millele R. K on viidanud. (KoTo, tõendite köide 3, tl 166-173).
27. Fotodelt nähtub järgnev pakendamise käik. Esmalt suletud, kollase asitõendi teibiga
pakend, millele märgitud pakend nr 3, 28.01.2024 S. Jordani kinnipidamisel äravõetud
Samsung Galaxy A34, pakendaja K P . Järgnevalt must pakend, millel märkepaber kirjaga
Jordan, järgnevalt kilepakend, millel turvakleebis nr XXX. Mobiiltelefon sisse lülitatud, ei ole
lennurežiimil. Seega fotod kinnitavad K. P ja R. K ütlusi S. Jordani kinnipidamisel ära
võetud mobiiltelefoni pakendamise kohta. Pakendis nr 3 sisaldub pakend turvakleebise
numbriga, mis ühtib turvakleebise numbriga, mis on märgitud kinnipidamisprotokollis.
Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et asjaolu, et S. Jordani kinnipidamise protokollis on
viidatud sisemisel pakendil olevale turvakleebise numbrile ning vaatlusprotokollis välisel
pakendil olevale numbrile, ei muuda vaatlusprotokolli lubamatuks tõendiks. Kohtu hinnangul
ei anna see ka alust pidada vaatlusprotokolli ebausaldusväärseks tõendiks. Kohus rõhutab, et
vaatlusprotokollis on märgitud, et pakendi avamisest on tehtud fotod ning fotodel on
mobiiltelefoni pakendamine, sh turvakleebise number selgelt tuvastatav.
28. Fotodelt nähtub, et mobiiltelefon ei olnud lülitatud lennurežiimile. S. Jordani
kinnipidamise protokollis on märgitud, et telefon seadistatakse lennurežiimile.
Kinnipidamisprotokollis on kasutatud sõnastust „seadistatakse“ mitte „seadistatud“, seega on
viidatud tulevikus telefoniga tehtavale tegevusele. A. L ütluste kohaselt kui võimalik on
telefoni lennurežiimile seadistada seda tehakse. Osade telefoni markidel see ei ole võimalik
ilma sinna sisse PIN-koodi või ekraani koodi sisestamata, aga osadel telefonidel on see
võimalik. S. Jordan ei olnud nõus ühtegi oma ekraani koodi andma ja tema telefoni mudel oli
selline, mis ei võimaldanud seda ilma ekraani koodi sisestamata lennurežiimi panna. Seetõttu
see ei läinud lennurežiimi ja selle jaoks on väljastatud eraldi spetsiaalsed kotid, mis sellesse
turvakotti seadme paigaldamisel kaotab levi enda süsteemist. Sama on kinnitanud oma
ütlustes R. K , kes on andnud ütlusi, et S. Jordani mobiiltelefoni jaoks oli kasutatud
levikindlat kotti ning kui telefon ei ole pandud lennurežiimi, siis seda ei olnud võimalik ilma
koodita lennurežiimile panna. Seega leiab kohus, et on tõendatud, et S. Jordani mobiiltelefoni
ei õnnestunud panna lennurežiimile, sest S. Jordan ei andnud mobiiltelefoni jaoks koodi, mis
seda võimaldaks. Eelnev ei mõjutanud asitõendi puutumatust, kuna mobiiltelefon pandi
levikindlasse kotti. Samuti on K. P ja A. L oma ütlustes kirjeldanud kinnipidamisel
äravõetud mobiiltelefonide liikumist ning ütlustest nähtub, et kinnipidamisel ära võetud asjad
liikusid koos kinni peetud isikuga Rakvere politseijaoskonda ning sealt edasi juba Jõhvi
vaatluse teostamiseks. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et 22.03.2024
vaatlusprotokoll on lubatav tõend.
25.04.2024 asitõendi vaatlusprotokoll
29. Kohus võttis 29.07.2025 kohtuistungil tõendina vastu 25.04.2024 asitõendi
vaatlusprotokolli, millega on vaadeldud Sander Jordani kasutuses olnud mobiiltelefonis
Samsung Galaxy A34 abonent XXX sisalduvatest andmetest tehtud koopiat (KoTo, tõendite
köide 3, tl 152-164). Kaitsja I. Põder leidis samadel põhjustel nagu eelneva tõendi osas, et
tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Kohus märgib, et 22.03.2024 vaatlusprotokolli osas
leidis kohus, et tegemist on lubatava ja ka usaldusväärse tõendiga. 22.03.2024 R. K poolt
koostatud vaatlusprotokolli (KoTo, tõendite köide 3, tl 149-151) kohaselt on S. Jordani
kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefonist andmete kopeerimise tulemusena saadud fail
nimetusega S Jordan Pakend n3 Samsung.ufdr kogumahuga 25,2 GB. 25.04.2024
vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on justnimelt faili nimetusega S Jordan Pakend n3
Samsung.ufdr. Vaatlusprotokollis on välja toodud ka andmed eseme s.o andmekandja enda
kohta, viidatud mobiiltelefoni IMEI koodidele ning ka turvakleebise numbrile, mis oli
pakendil, milles mobiiltelefon asus. Turvakleebise number vastab numbrile, mis on kajastatud
kinnipidamise protokollis ning mis on näha fotodelt, mis tegi R. K . Eseme kohta on märgitud
sisselülitatud nagu 22.03.2024 vaatlusprotokollis. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et
ka 25.04.2024 vaatlusprotokoll on usaldusväärne tõend.
M.D ütlused
30.
14.01.2025 kohtuistungile oli prokuratuuri tunnistajana kutsutud M.D, kes keeldus
ütluste andmisest. Põhjuseks asjaolu, et M.D oli algselt kriminaalasjas kaassüüdistatav, kuid
18.09.2024 kohtumäärusega eraldas kohus mh M.D süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi
eraldi menetlusse ning 17.02.2024 otsusega nr 1-24-5414 (KoTo, tõendite köide 3, tl 105-116)
mõistis Viru Maakohus M.D kokkuleppemenetluses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi. Kohus
võttis KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel vastu M.D kohtueelses menetluses antud ütlused
(KoTo, tõendite köide 3, tl 68-78). Kaitsjad on seisukohal, et M.D ütlused on
ebausaldusväärsed ning sisuliselt ei ole neil võimalik ütlustele vastuväiteid esitada.
31. KrMS § 291 lg 3 võimaldab vastu võtta isiku varasemalt deponeerimata ütlusi, kui
ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses,
kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasjas, kui terviku
seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks. Tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus
esitada neile ütlustele vastuväiteid ning ütlused on saadud isiku vahetul või audio- või
videosalvestatud kaugülekuulamisel. M.D on kohtueelses menetluses kahel korral
kahtlustatavana üle kuulatud 29.01.2024 ja 05.06.2024. Mõlemad ülekuulamised on toimunud
vahetult ning mõlemal ülekuulamisel osales kaitsja. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et
M.D-d oleks menetleja poolt kuidagi sunnitud ütluste andmiseks. M.D on ütlused andnud küll
kahtlustatavana, kuid ainuüksi kahtlustatava staatus, ei muuda a priori M.D ütlusi
ebausaldusväärseks. Kohus rõhutab, et KrMS § 291 lg 3 p 1 tekstist tuleneb otsesõnu, et siin
ei hinnata mitte ütluste sisu, vaid üksnes üldisemalt ütluste andmise asjaolusid ja tunnistaja
isikut. Süüdistusaktist tulenevalt on M.D ütlustega prokurör soovinud tõendada kuriteo
toimepanemise asjaolusid sealhulgas narkootikumi käitlemise viisi, hinda, kohta ja põhjuseid
ning tegutsemist I B juhiste järgi, samuti kaassüüdistatavate Sander Jordani, I B ja Ken
Pihtjõe teopanust narkootikumide käitlemisel. Kohus nõustub, et kaitsjatel puudus võimalus
M.D küsitlemiseks. Küll aga oli neil võimalus esitada vastuväited M.D ütlustele, mis
kohtuistungil avaldati, sh oli kaitsjatel võimalus esitada omapoolseid tõendeid, et M.D ütlusi
ümber lükata või seada ütluste usaldusväärsus kahtluse alla. Seega kohtu hinnangul alused
M.D kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmiseks olid täidetud.
32. Puutuvalt M.D ütluste usaldusväärsusesse, siis rõhutab kohus, et Riigikohus on
14.06.2022 otsuses nr 1-20-1208 taaskord selgitanud, et endise kaaskahtlustatava või -
süüdistatava ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid ja neid
hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
18. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 16). Ka selliste isikute ütluste hindamine
taandub lõppkokkuvõttes sellele, kas tõendiallikat saab pidada usaldusväärseks. Isikulise
tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed
põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad
vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid
ütlusi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2022. a otsus nr 1-20-9406/41, p
13). Ütluste kui isikulise tõendi hindamisel peab kohus võtma arvesse kõiki ütluste
usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid. Vaieldamatult kuuluvad nende hulka ka
tõendiallika menetlusseisund ja sellest lähtuda võivad huvid.
33. Nagu kohus varem märkis, siis M.D on kohtueelses menetluses andnud ütlusi kahel
korral - 29.01.2024 ja 05.06.2024. Kõrvutades M.D antud ütlusi on kohus seisukohal, et
ütlused on olnud ühetaolised ja järjepidevad. M.D on oma ütlustes kirjeldanud, kuidas ta
sattus I. B iga samasse seltskonda ning hakkas tarvitama ning käitlema kokaiini. M.D on
andnud detailseid ütlusi, kuidas toimus narkootiliste ainete käitlemine I. B i poolt ning
seejuures on M.D andnud ka ennast süüstavaid ütlusi, kirjeldades, kuidas ta käis koos I. B iga
Tallinnas narkootilise aine järgi ning et ka tema ise on andnud kokaiini edasi ajal kui I. B oli
ära. Kõrvutades M.D ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega nähtub, et tema ütlused, et
narkootilist ainet hoidis I. B garaažis, pakendas seal ning pakkus seda garaažis tarbimiseks
teistele on kooskõlas nii I. B i ütlustega kui ka jälitustoimingu protokollidega. Sarnaselt I. B
iga ning ka R. K on M.D kirjeldanud Tallinnas narkootilise aine järgi käimist mitme autoga.
Seega on kohus seisukohal, et M.D ütlused on kooskõlas teiste tõenditega. Kaitsjad on välja
toonud, et M.D huviks ütluste andmisel oli oma elukaaslase F.Z-i, kes on samuti olnud
kriminaalasjas kahtlustatavaks, kaitsmine. Käesolevas kohtumenetluses F.Z süüdistatav olnud
ei ole, tema ülekuulamisest tunnistajana on prokuratuur loobunud ning tema ülekuulamist ei
ole taotlenud ka kaitsjad. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, kas, millal ja mis põhjusel
lõppes F.Z-i staatus kahtlustatavana. Inimlikult võib eeldada, et M.D soovis oma elukaaslast
säästa ning hoiduda elukaaslasele probleemide tekitamist, sh vältida ütluste andmist, mis
süüstaksid tema elukaaslast. Eelnevast ei saa aga järeldada, et M.D ütlused, muutuksid
seetõttu tervikuna ebausaldusväärseteks. Kohtu hinnangul saab see kaasa tuua M.D ütlustes
kahtlemise osas, mis puudutab tema elukaaslase panust, kuid mitte M.D ütlustele tervikuna.
Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et M.D ütlusi tuleb hinnata koostoimes teiste tõenditega ning
kaitsjate esitatud põhjendustel M.D ütluste tõendikogumist välja lugemiseks alust ei ole.
Faktilised asjaolud
34. Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et I B , M.D, R K ning Sander Jordan ja Ken
Pihtjõe on omavahel tuttavad. Seda on kõik isikud oma ütlustes jaatanud. Tunnistaja Y.O
07.01.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt kuulub tema ettevõttele garaažiboks XXX
ning umbes 2 aastat tagasi üüris ta garaažiboksi I. B ile. I. B oma ütlustes kinnitab, et ta
kasutas sellel aadressil olevat garaažiboksi ning kohtu hinnangul puudub vaidlus ka selles, et I
B , M.D, R K , Sander Jordan ja Ken Pihtjõe on selles garaažiboksis viibinud. Seda on isikud
oma ütlustes ise kinnitanud ning see nähtub ka 31.05.2024 jälitustoimingu protokollidest
(KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207, KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40).
Kinnipidamisprotokollide kohaselt peeti I. B , M.D, S, Jordan ning K. Pihtjõe 28.01.2024
kahtlustatavatena kinni justnimelt eelnimetatud garaažiboksis. (KoTo, tõendite köide 1, tl 1-
6; 12-17). R. K peeti kinni 31.01.2024 OG E AS toomiskompleksist XXX. (KoTo, tõendite
köide 1, tl 7-11).
35. I. B on oma 09.01.2024 kohtuistungil antud ütlustes tunnistanud narkootilise aine
käitlemist, ta omandas ja müüs nii kokaiini kui ka kanepit. Narkootilist ainet omandas ta
peidikutest Tallinnas. Narkootilist ainet hoidis ta oma kasutuses olevas garaažis XXX
garaažiboks nr XX. Narkootilise aine olemasolust teavitas ta Snapchati kaudu, C+ tähendas
kokaiin olemas ja BB+ kanep olemas. Tema kasutaja oli XX. I. B i ütlused ühtivad
27.02.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga, millega on vaadeldud I B kasutuses olnud
mobiiltelefonis Xiaomi Mi Note 10, abonent XXX) sisalduvate andmete koopiat (KoTo,
tõendite köide 2, tl 138-156). Andmetest on koopia tehtud mobiiltelefoni vaatlusel 07.02.2024
asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (KoTo, tõendite köide 2, tl 135-137) ning mobiiltelefon
on ära võetud I B 28.01.2024 kahtlustatavana kinnipidamisel (KoTo, tõendite köide 1, tl 1-
3). 27.02.2024 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et I. B i kasutuses olnud mobiiltelefonist
leiti pildifailid, millel oli lisatud märge C+. Lisaks nähtuvad vaatlusprotokollist vestlused,
milles on osaline kasutaja kontonimega XX. Kasutajalt kontonimega XX on küsitud c-d,
millele vastuseks ok. On küsitud „tobi ei tea?“. XX on ise küsinud „tobi ei taha keegi“
(KoTo, tõendite köide 2, tl 138-156).
36. Tunnistaja H.B on oma ütlustes kinnitanud, et on saanud korduvalt I. B ilt kokaiini.
Tunnistaja M.F on oma ütlustes kinnitanud, et sai I. B i kaudu kanepit. I. B iga sai ta
ühendust messengeri ja snapchati kaudu ning küsis kas tobi on. Tunnistaja N.C oma ütlustest
kinnitab, et on saanud I. B i käest kanepit. Tunnistaja U.Y ütluste kohaselt müüs I. B
kokaiini, ta on ostnud I. B ilt kokaiini. 1gramm maksis 150 eurot. Tunnistaja N.G kinnitab, et
sai I. B ilt kokaiini. 1 gramm maksis 150 eurot. Tunnistaja R. K on andnud ütlusi, et sai I. B
ilt kokaiini, siis kui tal sõltuvus oli sai 1-2 korda nädalas koguses 1-2 grammi. Tunnistaja M.D
ütluste kohaselt tegeles I. B kokaiini ja kanepi müügiga. Seega ühtivad isikuliste
tõendiallikate ütlused selles, et I. B i käest oli võimalik saada narkootilist ainet, mistõttu
puudub alus selles osas ütluste usaldusväärsuses kahelda.
37. Narkootilise aine käitlemist I.
B i poolt kinnitavad ka 08.02.2024
läbiotsimisprotokoll, mille käigus leiti I B kasutuses olevast sõidukist BMW X6 reg.märk
XXX juhiukse sahtlist Orbiti tops, milles pruuni värvi aine jäägid (KoTo, tõendite köide 1, tl
133-145). Narkootilise aine ekspertiisi aktiga nr XXX on tõendatud, et Orbiti topsis leidub
delta-9-tetrahüdrokannabinooli jälgi. (KoTo, tõendite köide 1, tl 161-165).
38. Seda, et I. B hoidis narkootilist ainet oma kasutuse olevas garaažis on lisaks B i
ütlustele tõendatud ka järgnevate dokumentaalsete tõenditega. 25.01.2024 jälitustoimingu
protokolliga on tõendatud, et 25.01.2024 toimus garaažiboksi nr. XX aadressil XXX varjatud
sisenemine, asja varjatud läbivaatus, asendamine ja võrdlusmaterjali kogumine. Riidenagis
olevast dressipluusi taskust leiti Orbiti purk minigripp kottidega, mille sees valge pulbriline
tükiline aine, kokku leiti 20 mingripp kotti valge pulbrilise tükilise ainega. Kolmest vabalt
valitud minigripp kotikesest võeti võrdlusmaterjali proov. Prooviks võetud ainele tehti
narkootilise aine kiirtest, mis reageeris positiivselt kokaiinile (testaine värvus siniseks) (KoTo,
tõendite köide 1, tl 166-172).
39.
28.01.2024 läbiotsimisprotokolliga on tõendatud, et I B kasutuses olevast
garaažiboksist nr. XX aadressil XXX leiti diivani pealt valget värvi paberist pakend
kogukaaluga 65 grammi, seal sees omakorda fooliumpakend, selle sees läbipaistev minigripp
ja selle sees valge tükiline aine. Tehti kiirtest kokaiinile, testaine värvus siniseks. Minigripp
koos ainega kaalus 51 grammi. Laual karp Redmi 9C NFC, milles B i sõnul oli kokaiin, mis
leiti diivani pealt. Lisaks leiti laualt tühjad kasutamata minigripid, elektronkaal, karp
kummikinnastega, kollane plastikust kork, mille sees paberitükk. Laua ees põrandal karp
kasutamata minigripp kilekottidega. Diivanipatjade alt leiti 3 minigripp kotti ainejääkidega
(KoTo, tõendite köide 1, tl 18-54).
40. Narkootilise aine ekspertiisi aktiga nr XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 158-160) on
tõendatud, et 28.01.2024 läbiotsimisel leitud fooliumpakendil on kokaiini jäljed. Valge pulbri
tükid massiga 48,92 grammi sisaldavad 75% kokaiini, pulbris sisaldub 36,7 grammi kokaiini.
Digitaalsel kaalul kokaiini ja delta 9 tetrahüdrokannabinooli jäljed, plastkorgil paberitükiga
kokaiini jäljed, plastpurgis THC sisaldava peenestatud kanepi jäljed, soonsulguriga kilekotis
kokaiini jäljed.
41. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on tõendatud, et I. B käitles narkootilist ainet nii
kokaiini kui ka kanepit. Viru Maakohtu 17.10.2024 kohtuotsusega nr 1-24-5414 on I. B ka
KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi mõistetud (KoTo, tõendite köide 3, tl 105-116). Käesoleva
kriminaalasja raames esitatud süüdistuse kohaselt käitlesid Sander Jordan ning Ken Pihtjõe
narkootilisi ained ühiselt koos I. B iga. Seega käesoleva kriminaalasja raskuskese seisneb S.
Jordani ning K. Pihtjõe tegevuse tuvastamisel ning õiguslikul hinnangul.
42. Esmalt peatub kohus Sander Jordanil. Nagu kohus varasemalt märkis, siis hoidis I. B
narkootilist ainet oma kasutuses olevas garaažiboksis XXX, kus on viibinud ka Sander
Jordan, sh nähtub 31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-
207), et ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024, kui toimus garaažiboksi varjatud jälgimine
tarvitati garaažiboksis korduvalt narkootilist ainet. Seejuures tarvitas narkootilist ainet ka
Sander Jordan. Nimelt nähtub jälitustoimingu protokollist S. Jordani korduv tegevus,
narkootilise aine nina kaudu tarvitamisel. Täpsemalt 03.11.2023 võtab Jordan laual oleva
väikese pakendi mudib seda sõrmede vahel, paneb pea hästi lauale lähedale, tõstab siis pead ja
hoiab vasaku käega ninast kinni. 14.11.2023 Jordan rullib rahatähe torukujuliseks rulliks ja
kummardub laua kohale, tõuseb püsti ja hoiab ninasõõrmest kinni. 25.11.2023 rullib midagi
käte vahel, käes torukujuline ese paneb pea laua kohale, tõstab pea üles, hoiab parema käega
ninast kinni. 29.11.2023 teeb S. Jordan korduvalt ninna tõmbamise liigutusi. 23.12.2023 teeb
S. Jordan laua kohal ninna tõmbamise liigutuse. 25.12.2023 teeb S. Jordan ninaga tõmbamise
liigutuse. 26.12.2023 Sander Jordan puhastab enda ninasõõrmeid ning kummardab laua
kohale ning teeb ninaga laua servalt tõmbamise liigutuse. 30.12.2023 teeb S. Jordan ninna
tõmbamise liigutuse. 01.01.2024 teeb liigutuse, mis sarnaneb narkootilise aine nina kaudu
tarvitamisele. 22.01.2024 sooritab korduvalt ninna tõmbamise liigutuse töölaua kohal.
43. Kohus on KrMS § 294 p 1 alusel vastu võtnud S. Jordani kohtueelses menetluses
kahtlustatavana antud ütlused (KoTo, tõendite köide 3, tl 84-96). S. Jordan on kohtueelses
menetluses üle kuulatud kahel korral. Mõlemal korral on S. Jordan oma süüd narkootiliste
ainete käitlemisel eitanud, kinnitades oma ütlustes, et ei ole narkootikume müünud ega edasi
andnud. Esmalt leiab kohus, et S. Jordani ütlusi hinnates tuleb arvestada, et S. Jordanil oli
motiiv anda end õigustavaid ütlusi. S. Jordan on varem kriminaalkorras karistatud, seejuures
viibis ta talle inkrimineeritavate tegude ajal Viru Maakohtu 16.06.2020 kohtuotsusega nr 1-
20-4212 määratud katseajal (KoTo, tõendite köide 2, tl 195-201). Seega on arusaadav, et S.
Jordan mõistis, et katseajal toime pandud kuriteo eest süüdimõistmine päädib pika
vangistusega ning võib eeldada, et tal oli huvi karistuse kandmisest pääseda. Eelnevat
kinnitab ka asjaolu, et kui võrrelda S. Jordani 29.01.2024 ja 04.06.2024 antud ütlusi, siis
ilmnevad neis olulised vastuolud. 29.01.2024 antud ütluste kohaselt tema ei ole kunagi I. B i
käest narkootikume saanud, I. B i garaažiboksis ei ole ta kunagi näinud kanepit, kokaiini või
muid narkootikume. Tema vahel harva tarvitab narkootikume. Sel õhtul kui ta kinni peeti
nende seltskonnas ta kellegi käes narkootikume ei näinud, keegi ei tarvitanud. 04.06.2024
antud ütlustes on S. Jordan oma varasemaid ütlusi selles osas kardinaalselt muutnud. Nimelt
ta on saanud I. B ilt kokaiini, umbes 10-l korral, kogused alla grammi. Tavaliselt on need
olnud siis, kui nad on koos väljas olnud, aga ta on tarvitanud narkootilist ainet ka I. B i
garaažis ja temaga koos on kokaiini tarvitanud ka teised isikud. Seda, et I. B narkootikume
müüb, ta ei teadnud. Kas viimasel korral Tallinnast tagasi sõites tarvitati kokaiini, ta ei tea.
Seega on S. Jordan andnud vastuolulisi ütlusi olulistes asjaoludes. Lisaks on S. Jordani
ütlused, mille kohaselt ta harv on narkootiliste ainete tarvitaja ja ei teadnud, et I. B müüb
narkootilisi aineid vastuolus 31.05.2024 jälitustoimingu protokollidega (KoTo, tõendite köide
1, tl 187-207, KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40), millest nähtub pidev narkootiliste ainete
tarvitamine S. Jordani poolt I. B i garaažis ning ka see, et S. Jordan teadis, et I. B müüb
narkootilist ainet ning et S. Jordan andis ka ise narkootilist ainet edasi ja on seda I. B i
äraolekul müünud. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et S. Jordani ütlused, milles S.
Jordan on eitanud oma seotust narkootiliste ainete käitlemisel on ebausaldusväärsed ning
tuleb tõendikogumist välja arvata. Kohtu hinnangul on võimalik arvestada S. Jordani ütlustega
ainult osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega.
44. S. Jordani tegevus narkootiliste ainete käitlemisel nähtub 31.05.2024
jälitusprotokollidest järgnevalt. 31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide
1, tl 187-207), millega on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ajavahemikul
26.10.2023-28.01.2024 nähtub, et 31.10.2024 kell 18:23 sisenevad garaaži I. B ja
meesterahvas „V “. V ulatab I. B ile kilekotikese valge ainega ning I. B paneb selle lauale.
Kell 18:35 lahkuvad mõlemad garaažist. Kell 18:39 sisenevad garaaži I. B ja S. Jordan ja
liiguvad laua juurde. B toimetab midagi laua kohal, S. Jordan liigub diivanile istuma. I. B
liigub laua juurest diivani juurde, tõstab käega diivani patja ja võtab sealt musta värvi eseme
ja liigub laua juurde. Paneb kätte musta värvi kummikindad, tema käes on näha väiksemat
heledat pakendit. Garaaži siseneb tuvastamata meesterahvas (U ), kes liigub samuti laua
juurde, lahkudes on tema käes näha väiksemat ruudukujulist eset. B toimetab jätkuvalt laua
kohal, asetab midagi heledat vasaku käega lauale. Jordan liigub samuti laua juurde ning võtab
sealt midagi enda kätte. Kell 18:58 lahkuvad I. B ja S. Jordan garaažist.
45.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist
garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)
nähtub, et 31.10.2023 vestlevad V ja I. B omavahel rahast. Kell 18:47 algava vestluse käigus
I. B i ja U vahel räägib U : „See, see käib küll, on üks gramm. Hehe. See paned paberi sisse
kõik või?“ I B : „Oota, kaks tobi tahtsid?“ U : „Jaa, kaks tobi jah.“ Hiljem pöördub I B
samas ruumis viibiva Sander Jordani poole:„ Sannu, saad ukse kinni panna?“ 18:51 jätkub
vestlus Sander Jordani ja I B vahel. B : „Teeme G juures.“ Sander Jordan: „Jaa. G juures on
see hea toru ka.“ Sander Jordan: „Nüüd teed valmis ja siis G ka.“ Sander Jordan: „Kõik vä?“
Ivan B : „No ei, ainult puru. Kümme-viisteist tükki tuleb noh.“ Eelnevast nähtub, et S. Jordan
viibis garaažis ajal kui I. B pakendas narkootilist ainet ja andis meesterahvale (U ) üle.
Samuti S. Jordan rääkis I. B iga narkootilise aine pakendamisest.
46.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207), millega
on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ajavahemikul 26.10.2023-
28.01.2024 nähtub, et 03.11.2023 võtab Jordan laual oleva väikese pakendi mudib seda
sõrmede vahel, paneb pea hästi lauale lähedale, tõstab siis pead ja hoiab vasaku käega ninast
kinni. 31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist
garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)
nähtub, et S. Jordani ja I. B i vahel toimub 18:48 kuni kella 18:50 vestlus, mille käigus S.
Jordan küsib B ilt: „Kotid ostsid täna?“ Veidi hiljem I. B õpetab Jordanit:“ Pane see tükk
eraldi.“ Sander Jordan: „Rahu jah, siis viskan selle tagasi.“ Taustal on kuulda tükeldamise või
toksimise häält. Sander Jordan: „Fooliumiga on see, et mõned korrad teed lahti, vaata.“ I B :
„Ja võib katki ka minna.“ Sander Jordan: „Jajah, siis vaata, hakkab pudisema.“ Eelnev
kinnitab, et S. Jordan tegeles garaažis koos I. B iga narkootilise aine pakendamisega.
47.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207), millega
on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ajavahemikul 26.10.2023-
28.01.2024 nähtub 14.11.2023 kell 19:58 I B liigub garaaži laua juurde. I B käes on
heledat värvi tops, millest ta võtab ruudukujulise eseme ja toimetab midagi laua kohal. I B
liigub laua juurest eemale ning laua juures toimetab Sander Jordan. I B tuleb tagasi garaaži
ning garaaži saabub meesterahvas, kes on ilmselt M.D. Jordan tõmbab suust läbi heledat värvi
magnetkaardi laadse eseme, mille paneb peale seda rahakotti. Jordan rullib rahatähe
torukujuliseks rulliks ja kummardub laua kohale. Jordan tõuseb püsti, hoiab ninasõõrmest
kinni ja ulatab käes olnud rullis rahatähe M.D-le. M.D sooritab laua kohal sama liigutuse,
kummardub nagu tõmbaks laualt midagi ninna, püsti tõustes hoiab ta vasaku käega ninast
kinni, parema käega tagastab Jordanile rullikeeratud rahatähe. Eelnev kinnitab, et S. Jordan
tarvitas garaažis narkootilist ainet ning pakkus seda ka M.D-le .
48.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist
garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)
nähtub, et 24.11.2023 alates kella 23:53 kuni 25.11.2023 kell 00:20 toimunud vestluse käigus
ütleb Sander Jordan: „Sa pead niikuinii pärast kokku kallama need.“ I B vastab selle peale:
„Ei miksi, mees.“ I B : „Palju su sõber tahab, ühte?“ Sander Jordan: „Ma arvan küll jah.“
Veidi hiljem Sander Jordan: „Aa andsid mulle selle puru, vaata.“ I B :“ Teed ülekande M.D
arvele.“ Seega viitab vestluse sisu koosmõjus varasemate jälitustoimingutega kogutud
tõenditega, et I. B tegeles S. Jordani juuresolekul narkootilise aine pakendamisega ning S.
Jordan küsis oma sõbrale narkootilist ainet, mille S. Jordan ka sai. I. B juhendas, kelle arvele
aine eest tasuda.
49.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist
garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)
nähtub, et 25.11.2023 kella 20:12 kuni kella 21:06 toimunud vestluse käigus, milles üheks
osapooleks on ka S. Jordan arutab I. B , kellele ta kui palju andnud on. I. B loetleb nimesid
ning nimedega aitab teda ka S. Jordan. Kohtu hinnangul annab eelnev jälitustoimingutega
kogutud info aluse teha järelduse, et jutt on justnimelt narkootilise aine andmisest ning S.
Jordan oli kursis, kes on I. B i kliendid, kellele I. B narkootilist ainet on andnud.
50.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207), millega
on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ajavahemikul 26.10.2023-
28.01.2024 nähtub, et 29.11.2023 kell 17:38 siseneb S. Jordan garaaži tema käes on näha
minigripp kotti, toimetab midagi laua kohal, kummardab laua kohale, paistab midagi ninna
tõmbavat. Kell 17:51 lahkub koos I. B iga. Kell 18:59 I B saabub garaaži koos Sander
Jordaniga. B jääb midagi laua juurde toimetama. I B annab Jordani kätte väikse
fooliumpakikese, mille Jordan pistab enda jope paremasse rinnataskusse. Garaaži siseneb
punaste tööpükstega ja musta jopega H.B. H.B paneb pea laua kohale, seejärel tõstab pea
püsti ja hoiab vasaku käega ninast kinni. Sander Jordan liigub taas töölaua juurde, sooritab
ninna tõmbamise liigutuse laua kohal. Kell 21:06 I B siseneb garaaži koos Sander
Jordaniga. Garaaži saabudes on B il käes hõbedane nutsakas. Mõlemad mehed liiguvad
töölaua juurde ning Jordani silme all hakkab B fooliumnutsakat lahti harutama. Kell 21:07
Jordan tegutseb töölaua juures: võtab vasakust jopetaskust rahatasku, mille seest võtab ta
pangakaardi mõõtu eseme ja teeb ninna tõmbamise liigutuse laua kohal. Kell 21:15 isikud
lahkuvad. Eelnev kinnitab taas kord, et S. Jordan tarvitas garaažis narkootilist ainet ning
kohtu hinnangul on põhjendatud teha järeldus, et narkootilist ainet sisaldas ka fooliumpakend,
mille S. Jordan I. B ilt sai ning mille S. Jordan enda taskusse pani.
51.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207), millega
on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ajavahemikul 26.10.2023-
28.01.2024 nähtub, et 30.11.2023 sisenevad garaaži S. Jordan ja I. B . I. B seisab laua
juures, tema käes on näha fooliumile sarnanevat voldikut. S. Jordan toimetab midagi laua
kohal. Garaaži siseneb H.B ja tuvastamata meesterahvas (P ). S. Jordan paneb pea laua
kohale, annab midagi H.B kätte, kes liigub laua juurde, kummardub ja tõuseb püsti, hoides
ninast kinni. I B käes paistab olevat sularahakupüüre, mida ta loeb. Isikud lahkuvad. Kell
21:14 Sander Jordan siseneb garaaži. Kell 21:15 garaaži siseneb tuvastamata meesterahvas
(Joonas). Sander Jordani käes on näha läbipaistvat minigrip-kotti meenutav ese. Jordan jääb
laua juurde toimetama. Garaaži siseneb H.B. Kell 21:18 Sander Jordan paneb pea laua juurde
ning H.B paneb pea laua juurde ja sooritab laua kohal ninna tõmbamise liigutuse.
52.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist
garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)
nähtub, et 30.11.2023 kella 19:30 kuni kella 19:31 vestlevad S. Jordan ja I. B rahast. Sander
Jordan: „Sul on palju viiekümneseid, kõik mis tuleb, paned kõrvale.“ I B : „Jajah.“ Sander
Jordan: „Ainult kümnesed ja kahekümnesed jätad endale. Mõni hetk on selline hetk, et polegi
raha.“ I B : „Ei tohi olla selliseid hetki.“ Kell 20:01 kuni 20:06 toimunud vestluse käigus
ütleb I. B : „Homme vist kahe kümpa järgi noh. Tutikas klient mul.“ Sander Jordan: „Tubli
mees.“ Sander Jordan: „Miks sa neid rohkem valmis ei tee?“ I B : „Ma ei viitsi, parem kui
niimoodi, kui üksikud muidugi.“ Sander Jordan: „Enda tarbeks vä?“ I B : „Jah.“ I B : „Ma
loodan, et ta kolm tahab.“ Kell 21:14 kuni 21:20 vestluses küsib Sander Jordan B ilt: „Panen
seda kõik vä?“ I B : „Kõik pane, jah.“ Eelnev kinnitab, et S. Jordan arutas I. B iga
narkootilise aine müüki ja pakendamist.
53.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207), millega
on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ajavahemikul 26.10.2023-
28.01.2024 nähtub, et 01.12.2023 kell 23:12 sisenevad garaaži I. B , S. Jordan ja E.K. I. B ja
E.K pakendavad väikeseid fooliumpakendeid. 31.05.2024 jälitustoimingu protokollist,
millega on teostatud salajast pealtkuulamist garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-
28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40) nähtub, et 01.12.2023 kell 21.11 kuni 21.15
toimunud vestluses, milles osaline ka S. Jordan ütleb S. Jordan: „Kuradi neli.“ I. B : „Tobi?“
S. Jordan:“ Jaa“ I. B : „Kokku vää?“ S. Jordan: „Pane üks kokku ja üks eraldi.“ I. B :“ Kolm
siis?“ S. Jordan:“ Ei neli kokku ja üks eraldi, kokku viis.“ Eelnev kinnitab, et S. Jordan
juhendab B i narkootilise aine koguste osas ning tegeles narkootilise aine pakendamisega.
54.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist
garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)
nähtub, et 08.12.2023 kell 00:40 kuni 00:53 toimunud vestluses, kus osaliseks ka S. Jordan
ütleb Sander Jordan: „Autosid oskab ta müüa, aga midagi muud küll mitte.“ I B : „Autosid
tal ka ei lähe juba. Ta oskab, aga ta solgib lihtsalt. Ma räägin, kunagi ennem oli kõik timm.
Vend võttis 50 getsi kriipsu peale ja vähem kui nädal ajaga tõi raha. Või küsis uus,“ Sander
Jordan: „V käis kuradi Pärnus. Mul oli 18 või midagi siukest. Poolteist päeva ja otsas noh.“ I
B : „Millal?“ Sander Jordan:“ Vaata siis kui sa Pärnus olid.“ I B :“ Aa no ja mulle
põhimõtteliselt keegi ei kirjutanud. Mul on neli tükki, järgmine päev kõik on läbi noh.“ A P :
„Palju ise ostsid, kolm ikka?“ Sander Jordan: „Kaks võtsin.“ I B : „Ma tean nagu, seekord
see on viimane, kui mina võtan enda kätte ja siis kõik noh.“ A P (osutab D ):“ Ja siis võtad
sina!“ I B : „Tema kätte läheb telefon korraks ja siis ülejäänud sulle. Aga arvesta sellega, et
seda parem jäta maha.“ M D : „Alkoholi vä?“ I B : „Jah. Või las sul olla kogu aeg kaine
rool, et sa pead, kui minu telefoniga, siis sa pead liigutama ja rohkem siin olema kui,“ M D :
„Kuskohas, Tapal vä?“ I B : „Jah, enda seal. Kui sa saad telefoni kätte endale, siis nagu
arvesta sellega, kui sa tahad endale teenida. Sest M.D ka kogu aeg ei saanud, et noh. Ma ei
taha, et oleks ühe inimese käes kogu aeg telefon.“ A P : „No ikka grupeeringu värk vaata.
Üks minek.“ Eelnev viitab kohtu hinnangul sellele, et ajal kui I. B viibis Pärnus tegeles S.
Jordan narkootilise aine müügiga ja nii edukalt, et aine sai otsa. Lisaks kinnitab vestlus, et I.
B il oli narkootilise aine müügiks eraldi telefon, mida ta müüjate kätte andis.
55.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207), millega
on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ja vahemikul 26.10.2023-28.01.2024
nähtub, et 23.12.2023 kell 20:13 sisenevad garaaži S. Jordan ja M.D ja liiguvad laua juurde.
Kell 20:17 siseneb H.B, kell 20:18 F.Z. S. Jordan teeb laua juures ninna tõmbamise liigutuse
ja selle teevad ka teised ning lahkuvad siis garaažist. 25.12.2023 kell 16:40 sisenevad garaaži
S. Jordan, M.D ja F.Z . M.D käes on pulbrilise ainega kott. M.D askeldab laua juures,
keerab rahatähe rulli, teeb ninaga tõmbamise liigutuse, annab rulli F.Z-ile, kes teeb ninaga
tõmbamise liigutuse ja seejärel ulatab rulli S. Jordanile, kes teeb ninaga tõmbamise liigutuse.
26.12.2023 kell 18:31 Sander Jordan saabub garaaži koos H.B-ga. Sander Jordan võtab
taskust minigrip-kilekoti, milles valge pulbriline aine ning askeldab sellega tööpinna peal.
Kell 18:32 M.D siseneb garaaži ning liigub Sander Jordan juurde. Sander Jordan annab
minigrip-kilekoti M.D kätte. M.D valmistab laua serva peale valgest pulbrilisest ainest triibu,
käes rohelist värvi kaart. Sander Jordan puhastab enda ninasõõrmeid ning kummardab laua
kohale ning teeb ninaga laua servalt tõmbamise liigutuse, tema järel teeb seda ka M.D. H.B
voldib käest eseme toru kujuliseks ning kummardab laua kohale ning teeb ninaga laua servalt
tõmbamise liigutuse. Sander Jordan võtab laualt minigrip-kilekoti, milles valge pulbriline aine
ning paneb selle endale jope rinna taskusse. H.B ulatab Jordanile mingi eseme, mis maha
kukub. Sander Jordan võtab selle maast ülesse. Isikud väljuvad garaažist kell 18:38. Eelnev
kinnitab, et S. Jordanil oli ligipääs garaažile ka ilma I. B ita ning et S. Jordan andis üle
narkootilist ainet.
56.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist
garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)
nähtub, et 30.12.2023 vestluses alates 16:33 I B küsib Jordanilt: „Sa panid kirja, et
Laanemäe sai?“ Sander Jordan: „Jaa.“. 31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo,
tõendite köide 1, tl 187-207), millega on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX
ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 nähtub, et 30.12.2023 kell 16.53 garaaži sisenevad
Sander Jordan, mustas riietuses meesterahvas, kes sarnaneb A P , M.D ning meesterahvas
(A ). M.D liigub laua juurde ja alustab seal sigareti rullimist, valmiskeeratud sigareti ulatab ta
Jordanile, kes peale sigareti asetamist jope vasakpoolsesse rinnataskusse, annab oma
rahakotist rahatähe M.D-le. Garaaži saabub H.B. H.B asub koheselt töölaua juurde ja sooritab
sellelt ninnatõmbamise liigutuse, tema järel sooritab sama liigutuse M.D, siis Sander Jordan
ning A P ja garaažis viibiv tundmatu isik. Kell 17:01 isikud lahkuvad garaažist. Eelnev
kinnitab taaskord narkootiliste ainete tarvitamist S. Jordani poolt ning ka seda, et S. Jordan
tegi märkmeid I. B i klientide kohta.
57.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207), millega
on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ajavahemikul 26.10.2023-
28.01.2024 nähtub, et 01.01.2024 kell 19:56 siseneb S. Jordan garaaži, seejärel siseneb M.D
võtab taskust minigripp koti valge ainega ja tegutseb sellega laual. Kummardub laua kohale
ning teeb liigutuse, mis sarnaneb narkootilise aine nina kaudu tarvitamisele. Ka Jordan
kummardub laua kohale ja teeb samasuguse liigutuse. Seejärel pakib valge aine jäägid
minigripp kilekotti.
58.
22.01.2024 kell 17:48 garaaži saabuvad B , Jordan ja Pihtjõe. B il on käes pappkastis
kohver ja Coopi logoga kilekott. B tegutseb töölaua juures, liigub töölaua juurest
kokkuvolditud pabertaldriku soojapuhuri juurde ja soojendab käes olevat kokkuvolditud
pabertaldrikut. Voltimiskohas on paberil mingi aine, mida B soojendamise ajal siniste
kummikinnastega kohendab. B liigub pabertaldrikuga tagasi töölaua juurde. B annab
Pihtjõele töölaual midagi, misjärel viimane tegutseb antud valge kogumi kallal. Pihtjõe
lõpetab tegevuse töölaual asuva valge kogumi juures ning töölaua juurde tuleb Jordan. Jordan
keerab rulli viieeurose rahatähe ja annab selle üle Pihtjõele, kes kell 18:14 sooritab nina
kohale toodud rullis viieeurosega liigutuse, mis sarnaneb narkootilise aine tarvitamisele. Tema
järel sooritab ninna tõmbamise liigutuse töölaua kohal ka Sander Jordan. Garaaži siseneb ikka
veel käes kummikindaid kandev I B koos tuvastamata meessoost isikuga (I ), üheskoos
liigutakse töölaua juurde. Jordan liigub B i lähedale, B ulatab talle väikse minigrip-kilekoti
valget värvi ainega. Ka Pihtjõe liigub nüüd Jordaniga töölaua juurde, üheskoos kallatakse
valget värvi ainet minigrip-kilekotist papptaldrikule. Papptaldrik volditakse kokku ja osa
valgest ainest kallatakse tagasi minigrip-kilekotti. Jordan võtab pangakaardi mõõtu eseme ja
papptaldriku kätele, valmistab esemega ette valge aine tarvitamiseks ning limpsib puhtaks
pangakaardimõõtu eseme. Mehed tõstavad ainega kaetud papptaldrikut ja valget ainet
sisaldavaid minigrip-kilekotte veel mitmel korral edasi-tagasi. Jordan näitab mingripi-kilekotti
pakitud ainet B ile ja seejärel paneb valge pulbrilise ainega täidetud minigrip-kilekoti oma
jopetaskusse. Töölaual oma tegevuse lõpetanud B liigub kinkekotiga töölaua juurest eemale
garaaži kirdepoolsesse nurka ja peidab kinkekoti ära. Kell 18:39 B lahkub garaažist. Kell
18:40 B naaseb. Jordan annab rullikeeratud rahatähe H.B-le, kas asub selle abil töölauale
paigutatud valget ainet ninna tõmbama. Peale teda sooritab samasuguse, narkootilise aine
tarvitamisele sarnaneva liigutuse ja Jordan ise ning koheselt tema järel ka Pihtjõe. Kell 18:54
garaažist lahkub I B , tema järel H.B. Jordan võtab laualt minigrip-kilekoti valge aine
jääkidega ning paneb selle oma jope taskusse. Kell 19:02 Pihtjõe ja Jordan lahkuvad garaažist.
59.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist
garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)
nähtub, et 22.01.2024 vestluses alates kell 18:20 Sander Jordan ütleb: „V , ma võtan ühe
väikse?“ I B : „Jah, aga siit võta!“ Sander Jordan: „Ken, paneme selle sisse kohe.“ I B :
„Pange ahju! Mul hakkab kook muutma pehmeks.“ Eelnev kinnitab, et S. Jordan tegeles
narkootilise aine pakendamisega.
60.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist
agaraažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)
nähtub, et 27.01.2024 kell 18:28 kuni 18:30 vestluses ütleb Sander Jordan:“ Ise, vana ahv,
pani mulle autosse“. Vaata kuked olid siin maja juures, tahtis garaaži tulla pakikest võtma,
pani mulle autosse – kolm-neli päeva vedeles see mul seal. Vahepeal oli niimoodi,
kõrvalistuja alla pani. Istusin kõrvalistmele, mõtlesin mis asi see jalge on.“ Kohtu hinnangul
on koosmõjus muu jälitustoimingutega kogutud info alusel põhjendatud teha järeldus, et jutt
käib narkootilise aine S. Jordani autosse panemisest.
61.
20.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 2, tl 46-60), millega on
teostatud S. Jordani salajast pealtkuulamist ajavahemikul 03.09.2023-18.01.2024 nähtub, et
09.09.2023 helistab Sander Jordanile telefoni numbrile XXX tuvastamata meesterahvas, kes
tunneb huvi, kus on K . K oli eile pakkunud ja siis mees kadunud. Tuvastamata meesterahvas
uurib, kas Sander Jordan tegeleb sellega, millele Jordan vastab eitavalt. Tuvastamata
meesterahvas uurib, kas valge Audiga sõbral ei ole. Sander Jordan vastab uuesti eitavalt.
Tuvastamata meesterahvas uurib, kas kooki ei ole, millele Jordan vastab taas eitavalt.
22.09.2023 helistab Sander Jordan M S . S uurib, kus Sander Jordan on ning S. Jordan
vastab, et garaažis. S uurib, kas on midagi üle ka natuke või saaks nagu vähe, mille peale
Jordan vastab, et seda vist praegu ei ole, aga annab lootust. 09.12.2023 Sander Jordan helistab
I B le ja küsib, kus ta pani, millele B vastab, et see (G ) teab ju ning lubab, et tuleb ise.
16.12.2023 Sander Jordan helistab I B le ja pakub siis välja, et teeme teiselt telefonilt, millega
B nõustub. Jordan annab teada, et bandiit kirjutas. 17.12.2023 helistab Sander Jordan I B le ja
annab teada, et bandjuga otsib teda. 12.01.2024 helistab Sander Jordan I B le ja uurib, mida B
teeb, et talle juba helistatakse, kirjutatakse. Kohtu hinnangul nähtub kõnedest, et S. Jordani
kaudu püütakse saada ühendust I. B iga ning uuritakse ka selle kohta, kas I. B il on
narkootilist ainet.
62.
25.04.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga on vaadeldud Sander Jordani kasutuses olnud
mobiiltelefoni Samsung Galaxy A34 abonendi numbriga XXX andmetest saadud koopiat
(KoTo, tõendite köide 3, tl 152-164). Koopia mobiiltelefonis sisalduvatest andmetest on
tehtud 22.03.2024 vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide 3, tl 149-151). Mobiiltelefon on
ära võetud Sander Jordani 28.01.2024 kahtlustatavana kinnipidamisel (KoTo, tõendite köide
1, tl 12-14). 25.04.2024 vaatlusprotokollist nähtub, et telefoni kasutaja on septembris 2023
korduvalt suhelnud kellegi A , kes soovib Sander Jordanilt saada kruvisid. Kokku on A
küsinud millegi (sh kruvide) olemasolu kohta 11 korda, mille peale on telefoni kasutaja
lubanud ära tuua või uurida. Prokurör on oma süüdistuskõnes märkinud, et kruvi tähendab
kokaiini. Kohus jaatab, et arvestades jälitustoimingutega kogutud infot, saab teha järelduse, et
Sander Jordanilt küsiti narkootilist ainet, mille peale S. Jordan lubas seda tuua või selle kohta
uurida.
63. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et 31.05.2024 ja 20.05.2024 jälitustoimingu protokollidest,
mida toetab ka 25.04.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, tuleneb üheselt, et S. Jordan ei olnud
pelgalt narkootilise aine tarvitaja või isik, kes juhuslikult sattus I. B i garaaži ajal kui I. B
käitles narkootilist ainet. S. Jordan oli väga hästi teadlik I. B i tegevusest narkootiliste ainete
käitlemisel, tal oli juurdepääs garaažile, kus I. B narkootilist ainet hoidis, ta arutas I. B iga
narkootilise aine pakendamise küsimusi ning pakendas ise narkootilist ainet, ta oli teadlik, kes
on I. B i kliendid, vahendas neile infot, kas I. B il on narkootilist ainet ning võttis ise I. B ilt
narkootilist ainet ja müüs seda edasi.
64. Eelnev on kooskõlas ka M.D ütlustega, mille kohaselt oli I. B i kasutuses oleva
garaaži võti ka Sander Jordanil ning tema teada tegeles S. Jordan I. B i äraolekul narkootiliste
ainete müügiga. Tavaliselt oli nii, et kui keegi S. Jordani poole kokaiini saamiseks pöördus,
siis sellele Jordan viis ise. M.D-le teada olevat pöörduti S. Jordani poole ka kanepi sooviga.
M.D on oma ütlustes selgitanud ka Tallinnast narkootilisel ainel järgi käimise korda. Nimelt
nähtub M.D ütlustest, et narkootilisel ainel käidi järgi Tallinnas enamasti kuskil Lasnamäel. I
B l endal juhilube ei olnud. Käidi ühe või kahe autoga Tallinnas ning mitte kunagi kui B tuli
teise autoga, ei pandud narkootilist ainet autosse, kus viibis I. B ise (KoTo, tõendite köide 3,
tl 68-78).
65. Liiklusregistri väljatrükk kinnitab asjaolu, et I B l puudus 11.07.2024 seisuga kehtiv
juhiluba (KoTo, tõendite köide 3, tl 23). Läbiotsimismääruse ja 28.01.2024
läbiotsimisprotokolli kohaselt oli I B kasutuses sõiduk BMW 530D reg.märk XXX (KoTo,
tõendite köide 1, tl 93-106) ning läbiotsimismääruse ja 08.02.2024 läbiotsimisprotokolli
kohaselt oli I. B i kasutuses sõiduk BMW X6 reg.märk XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl
133-145). BMW X6 reg.märk XXX kasutust I. B i poolt kinnitab ka 06.02.2024
jälitustoimingu protokoll, millega on teostatud I. B i varjatud jälgimist 02.01.2024,
04.12.2023, 01.11.2023 (KoTo, tõendite köide 2, tl 41-46).
66. Nagu kohus varasemalt märkis, siis I. B on tunnistanud, et ta käitles narkootilisi
aineid, selgitanud, kus ta narkootilist ainet tõi, kus hoidis, kuidas teavitas oma kliente sellest,
et tal narkootilist ainet pakkuda on ning selles osas on tema ütlused kooskõlas ka muude
kohtu poolt juba analüüsitud tõenditega. Samuti kinnitab I. B , et tema kasutas BMW
sõidukeid ning juhilube tal endal ei olnud. I. B i ütlused ühtivad M.D ütlustega ka osas, et I.
B Tallinnast narkootilise aine toomisel vältis viibimist samas autos, milles oli narkootiline
aine. Nimelt on I. B andnud ütlusi, et ta sõitis niimoodi suht tihti, kasvõi ise käis rongiga või
sõitis teise autoga, et kui teda võetakse kinni, siis teine auto läheb läbi ja viskavad kohe
midagi ära. I. B on oma ütlustes kinnitanud ka seda, et kuna tal endal juhilube ei olnud, siis
paar korda on ta käinud narkootikumidel järgi Sander Jordaniga ning Sander Jordaniga ringi
sõites on ta andnud oma klientidele narkootilisi aineid. Samas nähtub I. B i ütlustest, et
Sander Jordanile ei ole ta selgitanud, et sõidu põhjus on seotud narkootilise aine omandamise
või üleandmisega ning S. Jordan ei ole viibinud narkootilise aine üleandmise juures ning ta ei
ole andnud S. Jordanile narkootilist ainet üle kellelegi edasiandmiseks.
67. Kohus märgib, et prokuröri taotlusel on avaldatud 09.01.2025 kohtuistungil I. B i
kohtueelses menetluses antud ütlused seoses vastuolude esinemisega. Vastuolu seisnes selles,
kes viis telefonikarbi M.D autost garaaži. Kohtueelses menetluses andis I. B ütlusi, et viis
karbi garaaži ise, kuid kohtumenetluses andis ütlusi, et ütles M.D-le, et ta karbi autosse viiks.
Oma ütluste erinevust selgitas I. B sellega, et soovis M.D-d kaitsta. Aga pärast ta sai teada, et
M.D vabatahtlikult ise ütles, et narkootikumid olid tema autos. Ta lihtsalt tahtis teda kaitsta, ta
ei tahtnud, et talle (M.D-le) midagi tuleks. Aga pärast peale paari päeva ta sai teada, et F.Z ja
M.D ise ütles, et ta on pannud narkootikumid nende autosse. Alguses, jah, ta valetas, sest ta
tahtis neid kaitsta. Seega on I. B tunnistanud, et ta on valetanud ning seda eesmärgil, et
kaitsta M.D-d ja F.Z-i . Seejuures ei olnud I. B i hilisemate ütluste muutmise põhjuseks see,
et ta ise oleks tundnud mingeid südametunnistuse piinu, et ei olnud tõtt avaldanud, vaid
asjaolu, et ta sai teada, et M.D kaitseks valetamine ei olnud enam vajalik. Seega leiab kohus,
et olukorras, kus I. B on juba valetanud M.D ja F.Z-i kaitseks, ei saa mitte kuidagi
välistada, et I. B on nõus jätkuvalt valetama S. Jordani kaitseks. Eeltoodust lähtuvalt loeb
kohus I. B i ütlused osas, milles I. B eitab S. Jordani seost narkootiliste ainete käitlemisega
ebausaldusväärseteks. Kohus rõhutab, et I. B i ütlused, et ta ei ole S. Jordanile narkootilist
ainet edasiandmiseks andnud on vastuolus 31.05.2024 jälitusprotokollidega (KoTo, tõendite
köide 1, tl 187-207, KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40). Siinkohal ei saa kohus kuidagi jätta
peatumata ka sellel, et 31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast
pealtkuulamist garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite
köide 2, tl 1-40) nähtub, et 08.12.2023 toimus vestlus, millest järeldub, et ajal kui I. B viibis
Pärnus tegeles S. Jordan narkootilise aine müügiga. 09.01.2025 kohtuistungil on prokurör
palunud I. B il selgitada Sander Jordani juttu: „V käis Pärnus, mul oli 18 või midagi siukest
poolteist päeva ja otsas noh.“ I. B selgitas oma ütlustes, et neil oli Sander Jordaniga
kokkulepe, et ta mängiks, et ta nagu on S. Jordanile jätnud niikaua kui ta on käinud Pärnus
puhkamas, et S. Jordan mängib kaasa, et ta on a'la nii palju müünud, aga see kes võlgu, et see
ei ole midagi müünud. Kohtu hinnangul on I. B i selgitus segane ning eluliselt ebausutav.
Kohtule jääb arusaamatuks, miks ja kuidas selline nö näitemäng peaks mõjutama I. B ile
võlgu olevat isikut ja miks oli vaja jätta mulje, et just S. Jordanile on jäetud narkootilist ainet,
mida too on edukalt müünud. Jälitustoimingu protokollis fikseeritud vestlusest nähtub, et I. B
i Pärnus käimise teemat ja seda, et narkootiline aine siis otsa sai, alustas S. Jordan. I. B
küsib S. Jordani kurtmise peale veel üle, et millal, mille peale S. Jordan täpsustab uuesti, et
siis kui B Pärnus käis. Eelnev ei viita mitte kuidagi varasemalt kokku lepitud jutuajamisele,
vaid spontaansele vestlusele. Seejuures mitte keegi vestluses osalejatest ei kahtle ega üllatu
selle peale, et I. B S. Jordanile oma äraolekul jagamiseks narkootilist ainet jättis. Kohtu
hinnangul näitab I. B i selgitus 08.12.2023 toimunud vestluse kohta taaskord, et I. B i ütlusi
S. Jordani teopanuse osas ei saa usaldada.
68. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Tallinnast narkootilist ainet käis I. B
omandamas kahe sõidukiga. Sõidukiga, kus viibis ta ise narkootilist ainet ei veetud.
Narkootiline aine asus teises sõidukis. Sõidukid, mida I. B nö saateautona kasutas olid BMW
reg nr XXX ja BMW X6 reg nr XXX . Saateauto juhina kasutas I. B Sander Jordanit ning
S. Jordan oli ka isikuks, kes I. B i Tapal ringi sõidutas mh juhtudel kui I. B andis üle
narkootilist ainet.
69. Järgnevalt peatub kohus täpsemalt süüdistuses S. Jordanile etteheidetavatel tegudel.
70. U.Y-le ajavahemikul 01.01.2023. a kuni detsember 2023. a koos I B ga kokaiini
edasiandmine. Tunnistaja U.Y ütluste kohaselt, ta tunneb Sander Jordanit I B kaudu. I. B iga
suhtles ta seoses narkootikumidega. U.Y tarvitas kokaiini ja 2023. aastal omandas ta I B lt
kokaiini 1 grammi kaupa. 1 gramm maksis 150 eurot. Mitu korda ta I. B ilt kokaiini sai, U.Y
ei mäleta. Kokaiini üleandmiseks saadi kokku Tapal erinevates kohtades. I. B tuli autoga,
aga ei sõitnud ise, sest tal ei olnud juhilube. Autojuhiks oli mh Sander Jordan. Kordi, kus I B
tõi koos Sander Jordaniga kokaiini võis olla 3. Sander Jordan viibis narkootikumi üleandmise
ajal autos, I. B tuli autost välja. Kas S. Jordan kokaiini üleandmist nägi, U.Y ei oska öelda.
Kui U.Y ei saanud I. B i kätte, siis pöördus ta Sander Jordani poole, küsis kus I. B on.
Kohus leiab, et alust tunnistaja ütluste usaldusväärsuses kahelda ei ole. Tunnistaja ütlused on
kooskõlas tõendikogumiga, mis kinnitab, et I. B müüs kokaiini. Kohtu hinnangul ei ole alust
kahelda tunnistaja ütlustes ka osas, et I. B i autojuhiks U.Y-le kokaiini üleandmise ajal oli
mitmel korral S. Jordan. See ühtib I. B i ütlustega, et nad tihti sõitsid S. Jordaniga ringi ning
S. Jordan oli roolis, S. Jordanile I. B oma ütluste kohaselt rääkis, et lähme käime parklas, et
ta saan inimestega kokku. Arvestades kohtu poolt varem analüüsitud tõendeid, mis kinnitavad,
et S. Jordan oli teadlik, et I. B tegeles narkootilise aine müügiga, siis leiab kohus, et Sander
Jordan sai aru ja teadis, mis oli I. B i erinevate isikutega, sh U.Y-ga kokkusaamise eesmärk -
narkootilise aine üleandmine. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et on tõendatud, et S.
Jordan koos I. B iga andis 2023. aastal mitmel korral U.Y-le üle kokaiini 1 gramm korraga.
71. N.G-le 2023. aasta kevadest kuni 2024. aasta jaanuarini 2-3 korral kokaiini
edasiandmine. Tunnistaja N.G on andnud ütlusi, et sai I. B i käest kokaiini, 1 gramm maksis
150 eurot. Kokaiin oli pakendatud hõbepaberisse või minigripp kilekotti. Kokaiini saamiseks
sai ta I. B iga kokku XXX . Seda, et S. Jordani käest kokaiini oli võimalik saada, N.G ei
teadnud. Prokuröri taotlusel on tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud N.G
kohtueelse menetluse ütlused, mille kohaselt N.G teadis, et kuna S. Jordan on seotud V , siis
oli tal teadmine, et tema (Jordani) kaudu on võimalik kokaiini saada. N.G selgitas vastuolusid
sellega, et ta mõtles, et V on võimalik kätte saada Sandri kaudu. Kohus on seisukohal, et N.G
selline selgitus ei ole veenev. N.G avaldatud ütlustest tuleneb üheselt, et N.G-l oli teadmine S.
Jordanilt kokaiini saamise kohta, mitte aga S. Jordani kaudu I. B iga kontakti otsimiseks.
Lisaks on prokurör N.G küsitlemisel avaldanud 20.05.2024 jälitustoimingu protokollist
(KoTo, tõendite köide 2, tl 46-60) 25.12.2023 toimunud telefonivestlused N.G ning S. Jordani
vahel. S. Jordan annab vestluses teada, et tema käes on ja N.G küsib, mis S. Jordan tahab ning
nad lepivad kokku kokkusaamise. N.G ütluste kohaselt oli juttu rahast, S. Jordani käes oli
tema ülemuse käest laenatud raha. Kohus leiab, et N.G selgitus, et jutt oli laenatud rahast, ei
ole vestluste sisuga mitte kuidagi kooskõlas. Esmalt ei ole vestluses mitte kordagi raha ega
laenamist mainitud. Teiseks nähtub S. Jordani ning N.G varasemast vestlusest kella 00:01-
00:03 ajal, et N.G soovib juba varem, et S. Jordan talle vastu sõidaks, mille peale S. Jordan
soovitab N.G-l pöörduda hoopis Aroni poole, sest tal ka juhid, seejärel mustlase poole. Ei ole
eluliselt usutav, et ülemuse laenuraha on vaja selliselt öösel erinevate isikute käest taga otsida.
Kolmandaks nähtub vestlusest, et N.G küsib S. Jordanilt, mis ta tahab, millele Jordan vastab
üks viis, millele N.G vastab omakorda ebatsensuurselt. Ilmselgelt oleks selline reageering
seoses laenurahaga ebavajalik. N.G ütluste kohaselt soovis ta ju S. Jordanilt temale mõeldud
raha saada. Arvestades, et gramm kokaiini maksis 150 eurot, siis saab vestlusest kohtu
hinnangul teha hoopis järelduse, et S. Jordani üks viis tähistas kokaiini maksumust ning N.G
reaktsioon viitas sellele, et ta ootas madalamat hinda. Eeltoodust lähtuval on kohus
seisukohal, et N.G ütlused on osas, mis puudutavad S. Jordanilt narkootiliste ainete mitte
saamist, ebausaldusväärsed ning tuleb tõendikogumist välja arvata.
72. Koostoimes kohtu poolt juba varem analüüsitud tõenditega, millest lähtuvalt luges
kohus tõendatuks, et S. Jordan teadis, et I. B käitles narkootilist ainet ning tegeles ka ise
narkootilise aine pakendamise ning edasiandmisega ning tuginedes 20.05.2024
jälitustoimingu protokollile, milles on kajastatud Sander Jordani telefoni abonendi kaudu
edastatud sõnumite ja muu teabe salajane pealtkuulamine ajavahemikul 03.09.2023-
18.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 46-60) loebki kohus tõendatuks, et S. Jordan andis
N.G-le kokaiini. Nimelt nähtub 20.05.2024 jälitustoimingu protokollist, et 25.12.2023
telefonivestluse käigus kinnitab S. Jordan, et tema käes on ja ta tahab saada üks viis. Kell
18:48 lepivad Jordan ja N.G kokku kohtumise Kase ees. 11.01.2024 telefonivestluses uurib
N.G, kas S. Jordan sõita viitsib. Jordan vastab eitavalt, mille peale N.G vastab, et kas keegi
liikuda saab, mille peale Jordan küsib, kas N.G-l on punt jälle. N.G vastab ikka ning lubab
poolele teele vastu tulla. S. Jordan vastab, et N.G peab leidma kellegi, kes viitsib sõita. Kell
20:17 helistab N.G uuesti S. Jordanile ning küsib: „No mis, garaažis? On seal või poiss on
seal?“ Mille peale S. Jordan vastab, et ärgu telefoni teel selliseid asju ajagu. Eelnev kinnitab
kohtu hinnangul, et N.G pöördus S. Jordani poole justnimelt seoses narkootilise ainega ning
selleks, et S. Jordan talle narkootilist ainet edasi annaks. Kuna aga 11.01.2024 toimunud
vestlusest ei ole võimalik aru saada, kas edasiandmine ka toimus, siis loeb kohus tõendatuks
S. Jordani poolt N.G-le kokaiini edasiandmise 1 korral 25.12.2023.
73. V P ajavahemikul 01.11.2023 kuni 19.12.2023 kokaiini edasiandmine.
Kohtumenetluses V P üle kuulatud ei ole. Ei prokuratuur ega kaitsjad ei ole taotlenud isiku
tunnistajana ülekuulamist ning ei ole teada, kas V. P kinnitaks süüdistuses märgitud
asjaolusid või mitte. Samas leiab kohus, et asjaolu, et V. P ei ole kohtumenetluses üle
kuulatud, ei takista võtmaks seisukohta, kas S. Jordan andis V. P kokaiini üle või mitte.
Süüdistuse esitamisel otsustab riiklik süüdistaja, milliste tõenditega ta soovib süüdistust
tõendada ning kaitsjal on võimalik esitada tõendid, mis süüdistust ümber lükkavad. Olukorras,
kus ei prokurör ega ka kaitsja ei ole pidanud vajalikuks V. P tunnistajana ülekuulamist, ei pea
seda vajalikuks ka kohus ning lähtub nendest tõenditest, mis on esitatud. 22.03.2024
vaatlusprotokolli (KoTo, tõendite köide 3, tl 105-116) kohaselt on tehtud Sander Jordani
kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja äravõetud mobiiltelefonist Samsung Galaxy A34
koopia, mida on 25.04.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide 3, tl 152-
164) vaadeldud. Vaatlusprotokollist nähtub, et ajavahemikul 30.09.2023 kuni 27.01.2024
toimus kasutajate S P ja Sander Jordan vahel vestlus suhtlusrakenduses Facebook
Messenger. Vestlustes S P pöördub korduvalt Sander Jordani poole küsimusega „On/Off?“
Mille peale Sander Jordan on vastanud, et uurib, on vastanud, et on, vastanud ka off. Kui
vastus on olnud on, siis nähtub vestlusest, et lepitakse kokku kokkusaamine. Kohus on
seisukohal, et koostoimes kohtu poolt varem analüüsitud tõenditega, saab teha järelduse, et
vestlus puudutas narkootilise ainet – kokaiini. Lisaks nähtub 20.05.2024 jälitustoimingu
protokollist, et 19.09.2023 on V. P vestelnud I. B iga ning ka sellest vestlusest võib järeldada,
et V. P oli soovi soetada narkootilist ainet (KoTo, tõendite köide 2, tl 61-131). Seetõttu on
põhjendatud teha järeldus, et käesoleval juhul on/off küsimusega soovis P teada, kas
narkootilist ainet on või mitte, mida kinnitavad vastused, et mõnikord oli vaja uurida, kas on
või ei ole. Kui vastus oli positiivne – on, siis saadi kokku, mis viitab narkootilise aine
edasiandmisele. Vaatlusprotokollist nähtub, et vestluses on esmakordselt S. Jordan vastanud
on ja lepitud kokkusaamine 22.11.2023. 19.12.2023 on S. Jordan andnud teada, et M.D tuleb.
Kuigi kohus on juba varasemalt andnud seisukoha S. Jordani ütluste usaldusväärsuse osas, siis
kuna S. Jordan on oma ütlustest eraldi andnud selgituse ka V P toimunud vestluse kohta, siis
märgib kohus täiendavalt järgmist. S. Jordani 04.06.2024 ütluste kohaselt tähistas on/off
kodus või väljas. Vaadeldes küsimusele on/off antud vastuseid, tuleb tõdeda, et tähendus
kodus/väljas vastusega kokku ei lähe. Küsimusele kodus või väljas ei ole võimalik vastata
uurin. Isik on kas kodus või väljas ja vastamiseks täiendavalt midagi uurida ei ole vaja.
Eelnev kinnitab veelkord, et S. Jordan on andnud ütlusi, mis ei ole kooskõlas teiste kogutud
tõenditega ning kohus ei pea tema ütlusi, mida muu tõendikogum ei kinnita,
usaldusväärseteks. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et S. Jordan andis
ajavahemikul 22.11.2023 kuni 19.12.2023 mitmel korral V P üle kokaiini.
74.
24.11.2023 kanepi ja kokaiini omandamine Tallinnast koos I B , M.D ja R K . R. K
tunnistajana antud ütlustest nähtub, et 24.11.2023 võttis temaga ühendus I. B ja küsis, kas ta
saab transportida narkootilist ainet Tallinnast. Tallinnasse läksid nad kahe autoga. R. K läks
enda autoga ja oli autos üksi ning I. B läks enda autoga, kaasas olid S. Jordan ja M.D. M.D
oli roolis. Tallinnas nad läksid Lasnamäe algusesse, läheduses oli Rimi. Parklasse jõudes läks
ta I. B iga majade vahele kaasa ja sai sealt musta spordikoti ja sõitis sellega Tapale ja viis koti
garaaži. Tema suhtles ainult B iga, M.D ja Jordaniga ta midagi kokku ei leppinud. Kui ta ei
eksi, siis I. B avas spordikoti garaažinurgas, hiljem ta nägi, et seal oli kokaiini ja kanepit. Ta
nägi laua peal kui B kotist asjad välja võttis. Tema nähes S. Jordan narkootilisi aineid ei
tarvitanud. R. K ütlused Tallinnas narkootilise aine järgi käimise osas ühtivad I. B i ütlusega,
kes kinnitab, et ta käis 24.11.2023 koos R K Tallinnas narkootilist ainet toomas. Aineks oli
vist kanep. Tallinnas käidi kahe autoga, R K oli enda autos, I. B teises autos, kus olid veel
Sander ja M.D. M.D oli roolis. Narkootilise aine sai I. B peidikust, aine oli suures mustas
kotis. R. K sõitis sellega Tapale garaaži. Aine oli pakendatud ning B andis selle edasi
andmiseks M . Ainet võis olla 850 grammi, ta arvab, et see oli CBD, sest talt küsiti hiljem
raha tagasi, sest see ei töötanud. 24.11.2024 vist toodi Tallinnast ka kokaiini. Tallinna käiku
on sarnaselt kirjeldanud ka M.D oma ütlusest, millest nähtub, et ta mäletab, et novembri lõpus
või detsembri alguses toodi Tallinnast lisaks kokaiinile ka suur kogus kanepit. Tallinnas käidi
kahe autoga, tema oli üksinda enda autos ning seal oli kokaiin ning I. B oli teises autos,
roolis oli vist Sander. Kui nad garaaži jõudsid, siis toodi sinna ka ülisuur kogus kanepit. Seega
kuigi M.D ütlused lahknevad B i ja K ütlustest osas, mis puudutab, kes täpselt millises autos
Tallinna sõitis, leiab kohus, et muus osas on ütlused kokkulangevad ning on tõendatud, et
24.11.2023 sõitsid M.D, R. K , I. B ja S. Jordan Tallinna ning naasid Tallinnast narkootilise
ainega- kanep ja kokaiin.
75.
28.01.2024. a koostatud jälitustoimingu protokollist nähtub, et Sander Jordani
kasutuses olev abonentnumber XXX liikus 24.11.2023 Tapalt Tallinna ja tagasi Tapale.
Ajavahemikul kella 21:50 kuni kella 22:34 paiknes abonentnumber Tallinnas Lasnamäe
linnaosas. (KoTo, tõendite köide 1, tl 173-186). Kaitsja on seoses antud tõendiga välja toonud,
et ei ole arusaadav, milliselt sideoperaatorilt on andmed kogutud, mis aga mõjutab
eksimisruumi positsioneerimisel (3-5 km). Kohtu hinnangul võimaldab 28.01.2024
jälitusprotokoll teha järeldusi S. Jordani liikumise osas ning tõendab tema 24.11.2023
liikumist Tapalt Tallinna ja tagasi. Võimalik eksimisruum eelnevat järeldust mitte kuidagi ei
muuda. Eelnevast lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et narkootilistel ainetel käidi Tallinnas
24.11.2023 järgi hilisõhtusel ajal. Eelnevat kinnitab ka 13.12.2023 vaatlusprotokoll (KoTo,
tõendite köide 3, tl 79-83), millega on vaadeldud PPA nõudekirjale vastuseks edastatud
Tooma 1, H.B tankla väliturvakaamera videosalvestisi 24.11.2023 kuupäeva kohta.
Vaatlusprotokollist on näha, kuidas 24.11.2023 kella 22:20 paiku liiguvad mööda
kergliiklusteed kaks meesterahvast ning kell 22:32 liigub üks meesterahvastest tuldud teed
tagasi aga juba üle õla oleva spordikotiga. Seega vaatlusprotokoll kajastab R. K ja I. B
liikumist nii nagu R. K oma ütlustes kirjeldas.
76.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollidest (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207, KoTo,
tõendite köide 2, tl 1-40) nähtub, et 24.11.2023 kell 23.53 garaaži XXX boksi XX sisenevad I
B , Sander Jordan ja R K . R K käes on must kott, mille heidab garaaži saabudes töölaua
ette. Noormeeste järel sisenevad garaaži M D ja T L . Ümber maha visatud musta koti
seisavad B , Jordan ja K . I. B pahandab R. K , miks ta viskas koti põrandale ning R. K
vastab, et laual ei ole ruumi, põrandal on. I B ütleb, et hakkame pihta. I B võtab põrandalt
varem sinna R K poolt visatud koti ja tõstab selle diivanile. B võtab laualt musta värvi
kummikindad ja paneb need kätte ja liigub diivanile pandud musta koti juurde, võtab diivanil
oleva koti seest välja musta värvi valgete sangadega prügikoti, mis on täidetud. Liigub
prügikotiga laua juurde. Laua juurde liigub ka M D . I B annab D kätte suure nelinurkse
vaakumpakendi, mille sees on näha tumerohelist värvi massi. D tõstab paki nina juurde.
Seejärel annab I B veel teise paki D kätte. I B käes on veel üks samalaadne pakk, aga
natuke suuremate mõõtmetega kui esimesed kaks. M D annab enda käes olevad kaks pakki T
L kätte, misjärel annab I B enda käes oleva kolmanda, teistest suurema M D kätte. D
ulatab ka selle paki L kätte. T L , käes kolm kilepakendit rohekat värvi ainega, liigub tagasi
garaaži keskele. I B võtab kätte valgete sangadega prügikoti ja liigub T L juurde. Üheskoos
pakitakse rohelist värvi ainet sisaldavad kilekotid prügikoti sisse. Tegevust vaatavad pealt M
D ja M.D. T L asetab prügikoti enda ette garaažipõrandale. I B liigub grilli juurde ja võtab
sealt valget värvi väiksema purgi ja liigub sellega laua juurde. I B hakkab valget värvi purgi
kallal tegutsema töölaual. T L korjab maast üles sinna varem pandud musta prügikoti. M D
ja musta prügikotiga T L lahkuvad garaažist. R. K küsib B ilt palju oli seda kile sees, palju
oli seda teist asja. Millele B vastas, et pani 17. K küsib ja seda rohelist. B vastab üks.
Järgnevalt on fikseeritud kuidas isikud tarvitavad garaažis narkootilist ainet nina kaudu.
77. S. Jordani ütluste kohaselt tema 24.11.2023 narkootilist ainet ei omandanud, kanepist,
mis toodi, ei tea ta midagi. 24.11.2023 palus I. B tal Tallinna sõita, sest tal on seal vaja üks
asi ajada. S. Jordani ütluste osas on kohus juba varem seisukoha võtnud ja tõdeb taas, et tema
ütlused ei ühti teiste tõenditega. Nagu kohus varasemalt on tõendatuks lugenud, ei olnud S.
Jordan pelgalt I. B i garaažis juhuslik narkootikumi tarvitaja, vaid I. B i tegevusega väga
hästi kursis olev isik, kes ka ise tegeles teistele narkootikumide edasi andmisega. Seega ei ole
eluliselt usutav, et Sander Jordanile ei olnud teada 24.11.2023 Tallinnasse sõitmise põhjus.
Eelnevat kinnitab ka S. Jordani käitumine garaažis kui I. B asus narkootilise ainega edasi
tegelema. S. Jordan ei näidanud üles mitte mingisugust üllatust ega pretensiooni sellega
seoses, et I. B tõstis spordikotist välja narkootilist ainet pakkide kaupa. Kohtu hinnangul on
vaieldamatu seegi, et sellises koguses narkootilise aine käitlemist ei toimetata suvaliste
asjasse puutumatute isikute juuresolekul. I. B i ütlustest tuleneb, et narkootilise aine
omandamisel oli ta äärmiselt ettevaatlik, püüdis Tallinnasse sõita eraldi ning mitte olla samas
autos, kus oli narkootiline aine. Seega ilmselgelt oli I. B ka valiv isikute osas, keda ta oma
narkootiliste ainete käitlemisse kaasas. Jälitustoimingu protokollides kajastatud teave
kinnitab, et S. Jordani näol oli tegemist isikuga, keda I. B usaldas. Eeltoodust lähtuvalt leiab
kohus, et on tõendatud, et S. Jordan omandas koos I. B i, M.D ja R. K 24.11.2023 Tallinnast
kokaiini ja kanepit.
78.
20.01.2024 kokaiini omandamine Tallinnast koos I. B i ja M.D-ga. 28.01.2024
jälitustoimingu protokolliga on tõendatud, et Sander Jordani, I B ja M.D kasutuses olevad
abonentnumbrid paiknesid 20.01.2024. a ajavahemikul kella 22:00 kuni kell 22:40 Tallinnas
Lasnamäe linnaosas. (KoTo, tõendite köide 1, tl 173-186). 28.01.2024 asitõendi
vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud numbrituvastuskaamerate väljavõtteid tõendab, et
20.01.2024 kell 22:01 liikusid sõidukid BMW 530D reg.märk XXX ja BMW 530D reg.märk
XXX Tallinnas Lasnamäel Peterburi teel suunaga Tallinna poole (KoTo, tõendite köide 2, tl
132-134). Läbiotsimismääruse ja 28.01.2024 läbiotsimisprotokolli kohaselt oli I B kasutuses
sõiduk BMW 530D reg.märk XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 93-106).
Läbiotsimismääruse ja läbiotsimisprotokolli 28.01.2024 kohaselt oli BMW 530D reg.märk
XXX M.D kasutuses olev sõiduk (KoTo, tõendite köide 1, tl 107-132). Tunnistaja M.D
ütlustest nähtub, et ta on käinud korduvalt I. B iga koos Tallinnas kokaiini toomas. M.D
ütlustes ei ole eraldi välja toodud kuupäeva 20.01.2024, kuid M.D on oma ütlustes kirjeldanud
Tallinnas kokaiini järgi käimist järgmiselt: oli välja kujunenud, et nad sõitsid ühe või kahe
autoga Tallinnasse, tavaliselt kuskile Lasnamäele. I. B käis kuskil ära ja pani talle kokaiini
autosse. Kunagi ei olnud nii, et kui nad käisid kahe autoga, oleks I. B pannud kokaiini
autosse, millega ta ise tagasi sõitis. Kogused olid kuskil 100 või 50 grammi korraga (KoTo,
tõendite köide 3, tl 68-78). I. B on oma ütlustes kokaiini järgi käimist kirjeldanud M.D
ütlustele sarnaselt. Samas on I. B i ütlused 20.01.2024 kuupäeva puutuvalt vastuolulised.
Esmalt on I. B andnud ütlusi, et ei ole 20.01.2024 Tallinnas narkootilisi aineid omandamas
käinud, vaid Tallinnas käimise põhjuseks oli asjaolu, et F.Z tuli Soomest ning nad käisid
temal sadamas järgi. I. B soovis ühtlasi teha Tallinnas õppesõitu. Hilisemale prokuröri
küsimusele, mis ainet ta 20.01.2024 omandas vastas B , et kokaiini, st jaatas narkootilise aine
omandamist 20.01.2024. Lisaks on I. B i ütlused osas, et ta tegi 20.01.2024 Tallinna
õppesõitu ning tema autos olid tema Q.M ja Sander, vastuolus Q.M N ütlustega. Q.M on
oma ütlustes kinnitanud, et ta oli I. B i õppesõidu juhendaja aga seda 2023. aastal, sõideti
suvel ja sügise poole. Õppesõitu tehes tavaliselt teisi isikuid autos ei viibinud ning sõideti
Tapal, Rakveres. Seega leiab kohus, et I. B i ütlused 20.01.2024 Tallinnas käigu osas on
ebausaldusväärsed.
79.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud varjatud jälgimist XXX
garaažiboksi nr XX (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207) tuleneb, et 21.01.2024 kell 00:29
siseneb garaaži I. B , kes võtab diivani vahel fooliumilehe ja siis väljub. 22.01.2024 õhtul
sisenevad garaaži I. B , S. Jordan ja K. Pihtjõe. B il on käes kohver ja kilekott ning ta asub
tegutsema töölaua juures. I. B liigub töölaua juurest kokkuvolditud pabertaldriku
soojapuhuri juurde ja soojendab seda. Pabertaldrikul on mingi aine, mida I. B
kummikinnastega kohendab ning liigub taldrikuga tagasi töölaua juurde. Annab midagi
Pihtjõele ning K. Pihtjõe tegutseb valge kogumi kallal töölaual. Seejärel sooritavad S. Jordan
ja K. Pihtjõe narkootilise aine ninna tõmbamise liigutuse. Garaaži siseneb meesterahvas
(Ilmar) ja liigub koos B iga töölaua juurde. Töölaua juurde liiguvad ka Pihtjõe ja Jordan,
kallatakse minigripp kotist valget ainet papptaldrikule, osa aine tagasi mingripp kilekotti.
Tõstavad minigripp kilekotte ja papptaldrikut mitmel korral edasi tagasi. Jordan näitab B ile
minigripp kotti pakitud ainet ja paneb selle taskusse. B liigub hõbedase kinkekotiga töölaua
juurest eemale ja peidab koti ära. Hiljem siseneb garaaži H.B , kes teeb samuti narkootilise
aine tarvitamise liigutuse. 31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud
salajast pealtkuulamist garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo,
tõendite köide 2, tl 1-40) nähtub, et 22.01.2024 vestluses alates kell 18:20 Sander Jordan
ütleb: „V , ma võtan ühe väikse?“ I B : „Jah, aga siit võta!“ Sander Jordan: „Ken, paneme
selle sisse kohe.“ I B : „Pange ahju! Mul hakkab kook muutma pehmeks.“
80. Seega leiab kohus, et on tõendatud, et vahetult pärast I. B i, M.D ja S. Jordani koos
hilisõhtusel ajal Tallinnas käimist Lasnamäe piirkonnas, s.o kohas, kus tavapäraselt I. B
omandas narkootilist ainet ja kus tavapäraselt käidi narkootilisel ainel järgi mitme autoga,
tegelesid I. B ja S. Jordan narkootilise aine pakendamisega ning S. Jordan tarvitas
narkootilist ainet. Narkootilise aine pakendamine viitab sellele, et oli omandatud narkootilist
ainet, mis pakendamist vajas. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et S. Jordan
omandas koos I. B i ja M.D-ga 20.01.2024 Tallinnast kokaiini.
81.
28.01.2024 kokaiini omandamine Tallinnast koos I. B i, M.D ja K. Pihtjõega.
28.01.2024 jälitustoimingu protokolliga on tõendatud, et Sander Jordani, I. B i ja M.D
kasutuses olevad abonentnumbrid alustavad 27.01.2024 hilisõhtul liikumist Tapalt Tallinna.
28.01.2024 kell 00:00 paiku asuvad kõik abonentnumbrid Tallinnas Lasnamäe piirkonnas. S.
Jordani abonentnumber XXX paikneb 27.01.2024. a kella 23:30 kuni 28.01.2024. a kella
00:10 Tallinna Lasnamäe linnaosas ja seejärel liigub tagasi Tapale. Tapale tagasi liiguvad ka
teised (KoTo, tõendite köide 1, tl 173-186). 28.01.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on
vaadeldud numbrituvastuskaamerate väljavõtteid tõendab, et 27.01.2024 kell 23.40 liikusid
sõidukid BMW 530D reg.märk XXX ja BMW 530D reg.märk XXX Tallinnas Pirita Tee-
Narva mnt suunaga Tallinna kesklinna poole (KoTo, tõendite köide 2, tl 132-134).
82. I. B on 27.01-28.01.2024 Tallinnas käigu kohta andnud järgnevaid ütlusi. I. B
tunnistab, et käis Tallinnas kokaiini järel. Ta sõitis Tallinnasse S. Jordaniga, kes oli roolis.
Tagaistmel olid K. Pihtjõe ja E.K. M.D oli enda autoga ning tema autos oli veel F.Z . Nad
sõitsid Lasnamäe algusesse seal kus on Neste tankla ja Hesburger, võis olla Ümera tänaval.
Seal istus ta M.D autosse ja nad sõitsid majade vahele. Narkootiline aine oli peidikus
metsakeses ning peidiku juures käis I. B üksinda. Narkootiline aine oli pakendatud, vist
telefonikarbis ja selle pani ta M.D autosse. Narkootiliste ainete omandamine peidikust toimus
28.01.2024 ajavahemikus kell 00:03-00:08. Tagasiteel Tapale tehti tanklas peatus ja tarvitati
kokaiini ning sõideti siis Tapale garaaži. S. Jordanile ütles B , et Tallinnasse on vaja tal sõita
seetõttu, et on vaja võlg ära viia. I. B i ütlused on kohus juba varasemalt lugenud
ebausaldusväärseks osas, milles I. B eitab S. Jordani seost narkootiliste ainete käitlemises.
Seega leiab kohus, et ebausaldusväärne on ka I. B i selgitus, mille kohaselt ta ütles S.
Jordanile, et Tallinnasse minek on vajalik, et võlga tasuda. Kohus märgib, et selline selgitus
Tallinna sõiduks on ka eluliselt ebausutav, sest raha ülekandeid on võimalik teostada panga
kaudu, mitte sõita selleks öisel ajal Tapalt Tallinna.
83. M.D kinnitab oma ütlustes, et Tallinna sõideti kahe autoga. Tema sõitis enda autoga
ning temaga kaasas oli F.Z ning I. B sõitis enda kasutuses oleva BMW-ga, mille roolis oli
Sander Jordan ning kaasas olid E.K ja Ken Pihtjõe. Tallinnas sõideti Tallinnas Ümera
Hesburgeri juurde, oodati ning siis pani I. B tema autosse kokaiini. Kokaiini pani
telefonikarbi sisse ja sõideti Tapale garaaži.
84. Tunnistaja E.K oma ütlustest kinnitab sarnaselt I. B i ja M.D-ga, et 27.01.2024 sõideti
Tallinna. E.K oli sõidukis tagaistmel koos K. Pihtjõega, roolis oli S. Jordan ja kõrval istus I.
B . E.K jõi tagaistmel koos K. Pihtjõega õlut, miks Tallinnas käidi ta ei tea. M.D oma naisega
käis ka nendega Tallinnas, M.D oli enda autoga.
85. Kohus on KrMS § 294 p 1 alusel vastu võtnud K. Pihtjõe kohtueelses menetluses
kahtlustatavana antud ütlused. (KoTo, tõendite köide 3, tl 97-104). K. Pihtjõe ütlustest nähtub
sarnaselt I. B i, M.D ja E.K ütlustega, et 27.01.2024 sõideti Tallinna. K. Pihtjõe oli ühes autos
koos S. Jordani, I. B i ja E.K-ga. Jordan oli roolis. Tallinna sõitis enda autoga kaasa M.D oma
naisega. Tallinnas sõitsid nad kuskile Hesburgeri juurde, I. B käis korra ära ja sõideti siis
tagasi. Seega leiab kohus, et selles osas puudub alus kahelda K. Pihtjõe ütluste
usaldusväärsuses. Lisaks on K. Pihtjõe sarnaselt I. B iga andnud ütlusi, et tagasiteel Tallinnast
Tapale tarvitati kokaiini, mistõttu peab kohus ka neid ütlusi usaldusväärseteks.
86. Sarnaselt on Tallinna sõitu kirjeldanud ka S. Jordan oma ütlustes. S. Jordan on küll
eitanud, et ta tarvitas tagasisõidul tehtud peatuse ajal narkootilist ainet, kuid 06.02.2024
koostatud ekspertiisiaktist nr. XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 146-150) nähtub, et Sander
Jordan oli enne 28.01.2024 kahtlustatavana kinnipidamist tarbinud narkootilist ainet kokaiini.
Arvestades, et on tõendatud, et S. Jordan tarvitas kokaiini, siis on eluliselt usutav, et kui talle
seda pakuti, siis ta kasutas seda võimalust, mistõttu ei ole usutavad S. Jordani ütlused, et ta
tagasiteel kokaiini ei tarvitanud. 08.02.2024 toksikoloogiaekspertiisi ekspertiisiaktiga nr
XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 151-155) on tõendatud, et Ken Pihtjõe oli enne 28.01.2024
kahtlustatavana kinnipidamist tarbinud narkootilisi aineid kokaiini ja kanepit.
87. Seega kohus leiab, et on tõendatud, et 27.01.2024 hilisõhtul alustasid S. Jordan, I. B ,
E.K, K. Pihtjõe, M.D ning F.Z Tapalt sõitu Tallinna suunas. Sõideti kahe autoga, ühes autos
Jordan, B , E.K ja Pihtjõe ning teises M.D ja F.Z. Roolis olid Jordan ja M.D. Tallinna
Lasnamäe Ümera tn Hesburgeri juurde jõuti veidi enne südaööd ning 28.01.2024
ajavahemikul 00:03-00:08 käis I. B peidikust kokaiini võtmas. Kokaiini pani I. B M.D
autosse ning see oli telefonikarbis. Tagasiteel Tallinnast Tapale tehti peatus ning tarvitati
kokaiini. Seejärel sõideti I. B i kasutuses olevasse garaaži Tapal.
88. Puutuvalt S. Jordani ütlustesse, et ta ei teadnud, miks Tallinna sõideti, märgib kohus, et
need ütlused on ebausaldusväärsed, kuna pole kooskõlas ülejäänud tõendikogumiga. On
ilmselge, et olukorras, kus S. Jordan teadis, et I. B käitleb narkootilisi aineid ning S. Jordan
oli ka varem käinud Tallinnas, et I. B saaks käia peidikust narkootilist ainet võtmas,
seejuures järgnes sellisele Tallinnas käigule narkootilise aine tarvitamine I. B i garaažis,
teadis S. Jordan seegi kord, mis oli Tallinnasse öisel ajal sõitmise eesmärk. Ka M.D kinnitab
oma ütlustes, et isikud, kes käisid koos B iga Tallinnas ja osalesid kas saateautojuhina või
narkootilist ainet vedava sõiduki juhina teadsid, et Tallinnasse sõidetakse narkootilist ainet
tooma. I. B asus garaaži jõudes kõigi juuresolekul kokaiini kaaluma ja pakendama ning andis
osa tasuta tarbimiseks (KoTo, tõendite köide 3, tl 68-78).
89.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207) nähtub, et
28.01.2024 kell 01:32 sisenevad garaaži XXX boks XX B , Jordan, Pihtjõe, E.K, F.Z, M.D.
Pihtjõe käes on valget värvi karp, mille asetab töölauale. B võtab kinkekotist papptaldriku ja
soojendab seda kuumapuhuri ees, liigub töölaua juurde ja paneb kätte kummikindad. Seega
jälitusprotokoll kinnitab, et Tallinnast saabudes tõi K. Pihtjõe narkootilise aine, mis oli karbis
garaaži ning I. B asus aine kallal tegutsema. Seda, et karbi narkootilise ainega tõi garaaži just
K. Pihtjõe, on K. Pihtjõe kinnitanud ka oma ütlustes ning kuna see harmoneerub
jälitustoimingu protokolliga, ei ole põhjust selles osas Pihtjõe ütlustes kahelda.
90.
28.01.2024 läbiotsimisprotokolliga on tõendatud, et I B kasutuses olevast
garaažiboksist nr. XX aadressil XXX leiti diivani pealt pakend, mis sisaldas valget tükilist
ainet. (KoTo, tõendite köide 1, tl 18-54). Narkootilise aine ekspertiisi aktiga nr XXX (KoTo,
tõendite köide 1, tl 158-160) on tõendatud, et valge pulbri tükid massiga 48,92 grammi
sisaldavad 75% kokaiini, pulbris sisaldub 36,7 grammi kokaiini. Eeltoodust lähtuvalt leiab
kohus, et on tõendatud, et S. Jordan koos I. B i, M.D ja K. Pihtjõega omandas 28.01.2024
Tallinnast kokaiini.
91. M.F-ile ajavahemikul 22.10.2023. a kuni 18.01.2024. a kanepi edasiandmine.
Tunnistaja M.F ütlustest tuleneb, et M.F on saanud I. B ilt kanepit. Ta on I. B i poole
Snapchatis pöördunud, et saada kanepit, küsides, kas tobi on. Kanepit on ta saanud paari
grammi kaupa. Sander Jordanilt ta kanepit saanud ei ole. M.F ütlused, et ta ei ole S. Jordanilt
kanepit saanud on vastuolus 20.05.2024 jälitustoimingu protokolliga. Nimelt nähtub
20.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 2, tl 46-60), et 22.10.2023
helistab S. Jordan M.F-ile ja küsib, mis ta pommitab Sibulat. M.F uurib, kus nad on ja kas
taskus tobi on. S. Jordan vastab eitavalt. M.F ütleb S. Jordanile: „Aga tule garaaži juurde,
anna mulle,… Ütle talle, et andku üks tobi mulle“. Sander Jordan vastab, et praegu ei saa,
mendid sõidavad ringi. 23.10.2023 ja 27.10.2023 vestlustest nähtub, et S. Jordan ja M.F
kohtuvad. 08.11.2023 helistab M.F Jordanile ja ütleb, et Jordan käiks mustlase juures ja
võtaks talle ühe perepäeva. 11.11.2023 vestluse käigus uurib M.F, kas kellelgi Tapal suitsu on
ning Jordan vastab, et vist ei ole ja mustlase kutil sai ka eile läbi. 18.11.2023 küsib M.F S.
Jordanilt, et kas Jordan tuleb suitsule ka. 23.12.2023 helistab M.F S. Jordanile ja küsib, kas
Jordan võtab viimaselt suitsud XXX ära ja kas talle ei pigista ühte ära. 16.01.2024 helistab
M.F Jordanile ja küsib, kas Jordan ei viitsiks tema juurde tulla ning las viskab endale paar
tükki taskusse, üks tahab tulla ühte võtma. Jordan vastab, et võib selle ühe võtta. 18.01.2024
helistab M.F Jordanile ning uurib, kus Jordan on, annab teada, et tuleb läbi, teeme suitsu.
Kohtu hinnangul nähtub vestlustest üheselt, et S. Jordan ning M.F ei vestelnud omavahel
legaalsest suitsust, st sigarettidest, mida on võimalik kauplustest vms avalikust müügikohast
hankida. Viide, et tobi üle anda ei saa, sest mendid (kasutatav politsei kohta) sõidavad ringi,
kinnitab, et isikute tegevus oli ebaseaduslik, sest seda oli vaja politsei eest varjata. Ka pole
eluliselt usutav, et XXX müügikohtadest legaalne suits otsa lõppeks. M.F on ütlustes
otsesõnu kinnitanud, et tobi tähendas kanepit. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et M.F
ütlused, et ta ei ole S. Jordanilt kanepit saanud, ei ole usaldusväärsed, sest on 20.05.2024
jälitustoimingu protokolliga ilmses vastuolus ning 20.05.2024 jälitustoimingu protokolliga on
tõendatud, et M.F pöördus S. Jordani poole kanepi saamiseks ning S. Jordan andis M.F-ile
ajavahemikul 22.10.2023 kuni 18.01.2024 mitmel korral kanepit edasi.
92. S. Jordani kaitsja on oma tõenditena esitanud 10.02.2024 asitõendi vaatlusprotokolli
koos vaatluse aluseks olevate päringute ja Swedbank AS ja Revolut panga vastustega koos
pangakonto väljavõtetega (KoTo, tõendite köide 3, tl 117-141) ning 13.06.2024 asitõendi
vaatlusprotokolli koos vaatluse aluseks oleva päringuga ja SEB pank AS vastused koos
pangakonto väljavõtetega (KoTo, tõendite köide 3, tl 144-147), tõendamaks, et S. Jordanil ei
ole olnud I. B i ja R. K rahalist suhet. Kohus märgib, et narkootiliste ainete käitlemisel ei ole
midagi tavatut selles, et arveldamine käib sularahas. Eelnevat kinnitab ka varasemalt kohtu
poolt viidatud osa 31.05.2024 jälitusprotokollist, millest nähtus, kuidas I. B sularaha luges.
Samuti kuna tegemist on ebaseadusliku tegevusega, siis on ilmselge, et isikud soovivad oma
tegevust varjata ning arveldamine panga kaudu jätab jäljed, mida eelistatakse vältida. Seega
pangakontodel kajastatu ei pruugi anda terviklikku pilti isikutevahelistest rahalistest suhetest.
Lisaks tuleneb 10.02.2024 asitõendi protokolli aluseks olevast vastusest, et nii S. Jordan kui
ka K. Pihtjõe on I. B i Revolut kontole raha kandnud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et
kaitsja esitatud tõendid ei kummuta esitatud süüdistust.
93. Järgnevalt peatub kohus K. Pihtjõe tegevusel. 26.11.2023 kanepi valdamine
edasiandmise eesmärgil. 31.05.2024 jälitusprotokollist (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)
nähtub, et 26.11.2023 ajavahemikul 19:47-19:49 toimus D.M-i, K. Pihtjõe ning I. B i vahel
järgmine vestlus. Ken Pihtjõe: „Mida vähem inimesi näeb seda parem.“ I B : „Kuule vaata,
ää üks on 50, selline, aga see on vist parem ja üks on selline, 90. Viid laiali ja hõbepaberis
/arusaamatu kõne/ 40.“ Ken Pihtjõe: „Okei, see mis siin?“ I B : „Jah.“ I. B i 09.01.2025
kohtuistungil toimunud ülekuulamisel on I. B ile jälitusprotokollist toimunud vestlus ette
loetud ning vastuseks prokuröri küsimusele, mille üleandmisest on jutt, on I. B andnud
ütlused, et ta ei ole K andnud narkootilisi aineid, mida ta üle andis, ei mäleta. Võibolla andis
ta üle veibid, sest ta tegeles ka veipide müümisega. Seoses I. B i ütluste usaldusväärsusega on
kohus varasemalt tuvastanud, et I. B on valetanud, et kaitsta M.D-d. Seega pole kuidagi
välistatud, et I. B on nõus valetama ka selleks, et kaitsta K. Pihtjõed. K. Pihtjõe oma ütlustes
sarnaselt B iga selgitanud, et 26.11.2024 andis I. B talle üle veipe, mida ta aitas müüa.
Kohus märgib, et 27.02.2024 ja 28.02.2024 vaatlusprotokollidega on vaadeldud I. B i
kasutuses olnud mobiiltelefonides sisaldanud andmeid (KoTo, tõendite köide 2, tl 138-156;
157-179). Vaatlusprotokollides puuduvad viited sellele, et I. B oleks tegelenud veipide
müügiga. Viiteid veipide müügile ei ole võimalik tuvastada ka 31.05.2024
jälitusprotokollidest. Lisaks kinnitab K. Pihtjõe öeldu, et mida vähem inimesi näeb seda
parem, et tegemist oli tegevusega, mida on vaja varjata ning eluliselt ei ole usutav, et veipide
müük liigitub sellise tegevuse alla. Seega ei ole I. B i ja K. Pihtjõe ütlused veipide müügi
kohta muude tõenditega kinnitatud, mistõttu kohus leiab, et need ei ole usaldusväärsed.
94. Kohus on varasemalt tuvastanud, et I. B käis 24.11.2023 Tallinnas kanepit toomas.
31.05.2024 jälitusprotokollist, millega on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksis nr
XX nähtub, et 25.11.2023 I. B võtab kilekotist välja kaks suurt fooliumile sarnanevat kokku
mähitud palli ja tõstab neid nina juurde. Paneb ühe fooliumile sarnaneva palli lauale ja hakkab
teist lahti kerima, liigub kilekott käes garaaži keskel oleva rehvihunniku juurde ja paneb
kilekoti ülevalt teise rehvi sisse. I B võtab kilekoti ülevalt teise rehvi seest ja tõstab
kilekotist välja ühe fooliumile sarnaneva palli. Seejärel paneb koti tagasi ülevalt teise rehvi
sisse. I B liigub fooliumile sarnaneva palliga laua suunas, tõstab diivanipatja ning tema käes
on näha rohelise kaanega läbipaistvat anumat. Anuma sisu on täidetud rohelist värvi massiga.
26.11.2023 I B liigub garaažis asuva rehvide torni juurde ning võtab kõige ülemise ja selle
all oleva rehvi vahelt välja pakendi ning liigub tagasi elektrikilbi juurde. I B võtab pakendist
midagi välja, askeldab kilbi juures. Veidi hiljem I. B mätsib kilbi juures fooliumit
meenutavat nutsakat kokku. Kell 19:47 siseneb garaaži Ken Pihtjõe ja liigub I B juurde. I B
annab Pihtjõele rohelise kaanega anumast nuusutada (anumal kaant pealt ei ole), seejärel
annab kilekotti meenutava pakendi Pihtjõele, mille viimane kokku mässib. I B ja Pihtjõe
liiguvad garaaži ukse suunas. I B liigub kilbi juurde tagasi. Kell 19:48 garaaži siseneb D.M
ning liigub I B juurde. I B annab D.M-ile anumat nuusutada, seejärel paneb anumale kaane
peale tagasi. D.M-il on käes mingi väiksem ese, mida ta voldib. I B paneb rohelise kaanega
anuma rehvi hunniku taha (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207). Eeltoodust järeldub, et aine,
mis I. B K. Pihtjõele andis oli kanep. Seda, et K. Pihtjõe tegeles kanepi edasi andmisega
kinnitab kohtu hinnangul ka 15.04.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Ken
Pihtjõe kasutuses olnud mobiiltelefonis Samsung Galaxy A34 sisaldunud andmeid (KoTo,
tõendite köide 2, tl 183-190). Koopia mobiiltelefonis sisalduvatest andmetest on tehtud
06.02.2024 vaatlusprotokolli kohaselt (KoTo, tõendite köide 2, tl 180-182). 15.04.2024
vaatlusprotokollist nähtub, et 30.09.2023 kirjutab K. Pihtjõe Sander Jordanile, et viis tobi
ühele. Lisaks avastati K. Pihtjõe telefonist kanepi pilte ning ajavahemikul 15.12.2023 kuni
03.01.2024 on K. Pihtjõe saatnud endale 7 sõnumit nime ja numbriga (Gopnik 20, Alts 20,
Päka 10, Alts 20, Alts 20, Tony 20, Päka 20). Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on
tõendatud, et K. Pihtjõe valdas 26.11.2023 kanepit edasiandmise eesmärgil.
95.
28.01.2024 Tallinnast kokaiini omandamine koos I. B , S. Jordani ja M.D-ga. Kohus
on S. Jordaniga seonduvalt juba varem tõendatuks lugenud, et 28.01.2024 käisid I. B , M.D,
S. Jordan ning K. Pihtjõe Tallinnas I. B võttis Tallinnas olevast peidikust kokaiini ja pani
selle M.D autosse ning seejärel sõideti tagasi Tapale. Kokaiin oli telefonikarbis ning karbi
koos kokaiiniga tõi garaaži K. Pihtjõe. Tallinnasse ning tagasisõidul oli K. Pihtjõe S. Jordani
poolt juhitud autos tagaistmel koos E.K-ga. Antud juhul ei olegi vaidlust Tallinnasse sõitmise
ega ka telefonikarbi garaaži toimetamise küsimuses, vaid vaidlusküsimus on selles, et K.
Pihtjõe ütluste kohaselt ta ei teadnud, mis põhjusel Tallinnasse sõideti ja seda, et
telefonikarbis on kokaiin. Pihtjõe ütluste kohaselt läks tema lihtsalt kaasa, jõi tagaistmel koos
E.K-ga õlut ning hiljem tal paluti võtta karp ja garaaži viia. Hinnates K. Pihtjõe ütlusi osas, et
ta ei teadnud Tallinnasse sõitmise põhjust ja seda, et telefonikarp sisaldas kokaiini, tuleb
hinnata, kas K. Pihtjõe ütlused on kooskõlas teiste tõenditega.
96.
31.05.2024 jälitustoimingu protokolliga, millega teostati varjatud jälgimist XXX
garaažiboksi nr XX (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207) on tõendatud, et 22.01.2024 viibis
K. Pihtjõe koos I. B i ja S. Jordaniga, I. B i kasutuses olevas garaažis. I. B soojendas
papptaldrikul olevat valget pulbrit ning üheskoos kallatakse valget ainet minigripp kotist
taldrikule. Protokollist nähtub, kuidas K. Pihtjõe tarvitab nina kaudu narkootilist ainet.
27.01.2024 viibis K. Pihtjõe garaažis koos R. K ja I. B iga ning tarvitas seal narkootilist ainet.
28.01.2024 kell 01:32 sisenevad garaaži XXX boks XX B , Jordan, Pihtjõe, E.K, F.Z, M.D.
Pihtjõe käes on valget värvi karp, mille asetab töölauale. B võtab kinkekotist papptaldriku ja
soojendab seda kuumapuhuri ees, liigub töölaua juurde ja paneb kätte kummikindad.
97.
31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist
garaažiboksis XXX (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40) tuleneb, et 22.01.2024 vestlevad B ,
Jordan ja Pihtjõe narkootiliste ainete tarvitamisest. Lisaks nähtub, et S. Jordan ütleb Pihtjõele:
„Ken paneme selle sisse kohe,“ ning I. B õpetab, et: „Pange ahju, kook hakkab pehmeks
muutuma.“ Veidi hiljem toimunud vestluse käigus ütleb Pihtjõe: „Veel vist tuleb panna, onju?
Sann? Teen sulle ka?“ B vastab: „Jajah pane natuke veel.“ Pihtjõe: „Ma puhastan ära, vaatan.
Nii tükkis on see, siin on nii niiske“. 27.01.2024 vestlusest S. Jordani, K. Pihtjõe ja E.K
nähtub, et S. Jordan kurdab, et I. B pani talle narkootilist ainet autosse. Hilisema vestluse
käigus teatab S. Jordan: „Ja siis kaheksast linna“, mille peale Pihtjõe vastab: „Hehe jah.“ Veel
hilisema vestluse käigus tuleb jutuks, et politsei otsib autosid läbi ning S. Jordan ütleb, et
eelmine kord kui Tapal reid oli, siis otsiti BMW-sid ja Audisid, sest keegi Tapal müüb. V oli
siis Q7 ja E39. Naerdakse ning Jordan jätkab, et sellepärast tal enam Audit ei ole. Eeltoodust
lähtuvalt on tõendatud, et K. Pihtjõe oli teadlik, et I. B käitleb kokaiini. Arvestades, et kohus
on varem lugenud tõendatuks, et K. Pihtjõe sai I. B ilt ka kanepit edasiandmiseks, siis on
ilmselge, et K. Pihtjõe sarnaselt S. Jordaniga ei olnud juhuslik I. B i kasutuses olevas garaažis
narkootikumide tarvitaja, vaid I. B i tegevusse kaasatud isik. Arvestada tuleb sedagi, et K.
Pihtjõe käitumine 28.01.2024 garaaži jõudes, mis nähtub 31.05.2024 jälitusprotokollidest, ei
näita mitte mingit üllatust sellest, et I. B asub tegema ettevalmistusi narkootikumide
tarvitamiseks. Telefonikarbi viib K. Pihtjõe just töölauale, millel varasemalt on tarvitatud
narkootilisi aineid, mitte kuhugi muljale. Kõik see kinnitab kohtu hinnangul, et K. Pihtjõe
teadis või vähemalt möönis, et Tallinna sõideti kokaiini tooma ning karp, mis oli vaja garaaži
viia sisaldas narkootilist ainet ning oli vaja panna töölauale põhjusel, et I. B saaks selle ette
valmistada narkootilise aine tarvitamiseks. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et K. Pihtjõe
ütlused, et ta ei teadnud Tallinnas käimise põhjust ja seda, et telefonikarbis on kokaiin, ei ole
usaldusväärsed. Kohus loeb tõendatuks, et K. Pihtjõe koos I. B i, M.D ja S. Jordaniga
omandas 28.01.2024 Tallinnast kokaiini ja viis kokaiini garaaži.
Õiguslik hinnang
98. KarS § 184 sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses
ebaseadusliku käitlemise eest. Kohtupraktika kohaselt KarS § 184 koosseisu objektiivseteks
tunnusteks olevate osategude avatud loetelu sisustamisel tuleb lähtuda NPALS § 2 p-s 3
toodud definitsioonist. Viidatud sättes on käitlemise mõistega hõlmatud narkootiliste või
psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine,
kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine,
hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi
transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Eeltoodust nähtuvalt sisaldab
narkootilise aine käitlemise mõiste ka süüdistuse sisust tulenevat narkootilise aine
omandamist, valdamist, vahendamist, müümist ja edasiandmine. Ka narkootilise aine
tarbimine on käitlemine.
99. Süüdistuse kohaselt pandi narkootilise aine suures koguses käitlemine toime grupis.
Kohus on varasemalt tuvastanud, et narkootiliste ainete käitlemist koordineeris I. B , kes
korraldas aine omandamise Tallinnast, kasutades selleks autojuhtidena M.D-d, S. Jordanit ja
R. K , hoidmise oma kasutuses olevas garaažis, kuhu oli juurdepääs ka S. Jordanil, ja seejärel
aine edasi andmise tarvitamiseks oma grupile (Jordan, M.D, K , Pihtjõe) ja klientidele,
kasutades klientidele narkootilise aine edasi andmiseks nii S. Jordanit kui ka K. Pihtjõed.
Seega kinnitavad kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid, et narkootilise aine
käitlemine on toime pandud grupis.
100.
KarS § 21 lg 2 sätestatud grupis tegutsemiseks ei pea olema eelnevat suusõnalist
kokkulepet, vaid piisab ühisest koos tegutsemisest. Kohus leiab, et I. B , M.D, R. K , S.
Jordan ja K. Pihtjõe tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, igaüks valitses tegu ja igaüks eeldas,
et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Kohus on lugenud tõendatuks, et
I. B il endal juhiluba puudus, mistõttu vajas I. B selleks, et narkootilist ainet omandada ning
edasi jagada autojuhti, kes teda sõidutaks. Lisaks on kohus tuvastanud, et I. B kartis ise
narkootilise ainega vahele jääda, mistõttu vältis ta narkootilise aine Tallinnast Tapale
transportimisel viibimist narkootilise ainega samas sõidukis ning käis narkootilisel ainel järgi
mitme sõidukiga. Narkootilise aine vedamiseks Tallinnast Tapale kasutas I. B juhtidena
M.D-d ja R. K . S. Jordani peamine teopanus grupis narkootiliste ainete käitlemisel seisnes
selles, et S. Jordan oli I. B i autojuhiks, nii juhtudel kui I. B käis Tallinnas narkootilist ainet
omandamas kui ka juhtudel kui I. B käis narkootilist edasi andmas. Lisaks on kohus
tuvastanud, et I. B ei tegelenud ainult ise narkootilise aine edasi andmise ja müügiga, vaid ta
andis narkootilist ainet edasi andmiseks ka teistele isikutele. Nii on kohus tuvastanud, et S.
Jordan müüs I. B i äraolekul narkootilist ainet ning vahendas, andes narkootiliste ainete
soovijatele infot, kas I. B il on narkootilist ainet või mitte. K. Pihtjõe puhul on kohus
tuvastanud, et K. Pihtjõe käis koos I. B i, S. Jordani ning M.D-ga Tallinnas kokaiini
omandamas ning K. Pihtjõe roll seisnes selles, et ta viis Tallinnast toodud kokaiini Tapal I. B
i garaaži juurde jõudes garaaži lauale. Samuti oli K. Pihtjõe isikuks, kellele S. Jordan andis
üle kanepit edasi andmiseks. Seega valitses igaüks oma tegudega ühist tegu. Eeltoodust
nähtub, et tegutseti koos, kuid erinevate teo panustega.
101.
Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete II nimekirja. Kanep (v.a. Euroopa liidu ühtsesse põllukultuuride
sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3 %) ja selle
töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse
nr.73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.
102.
Kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast
normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud
legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 esimese lause kohaselt on suur narkootilise või
psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt
kümnele inimesele. NPALS § 31 lg 3 teist lauset tuleb koosmõjus NPALS § 2 p-s 1 sätestatuga
mõista selliselt, et ka narkootilise või psühhotroopse aine segu puhul saab narkootilise või
psühhotroopse aine suurest kogusest rääkida vaid siis, kui segus sisalduvast puhtast
narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (RKKKo nr-
d 3-1-1-101-13 p 13, 3-1-1-89-3 p 9). Lubatav on väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine,
mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Kui isik käitleb
teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on
kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega KarS § 184 mõttes, mille
kõrval isiku käitumist KarS § 183 järgi enam eraldi kvalifitseerida ei tule (vt teoühtsuse
printsiibi kohta RKKKo 3-1-1-4-04). (RKKKo nr 3-1-1-51-05).
103.
Sander Jordanile on süüdistuses etteheidetud narkootilise aine käitlemist ajavahemikul
jaanuarist 2023 kuni 28.01.2024. Kohus leiab, et S. Jordani käitumine on vaadeldav jätkuva
süüteona. Tegude tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule. Kõik käitlemisteod on ajaliselt
seotud ning objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus laseb S. Jordani tegevuses näha
narkootiliste ainete süstemaatilist käitlemist. Menetluse käigus on õnnestunud ära võtta ainult
28.01.2024 käideldud narkootiline aine ning see võeti ära I B kasutuses olevast
garaažiboksist nr. XX aadressil XXX. Narkootilise aine ekspertiisi aktiga nr XXX (KoTo,
tõendite köide 1, tl 158-160) on tõendatud, et garaažist leitud valge pulbri tükid massiga 48,92
grammi sisaldavad 75% kokaiini, pulbris sisaldub 36,7 grammi kokaiini. Eesti
Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehelt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete annused tabeli
(koostanud M T kohtuekspert-arst-toksikoloog) väljatrükki kohaselt keskmine kogus kümnele
inimesele on kokaiini puhul 0,65 grammi (KoTo, tõendite köide 3, tl 1-3). Seega asub kohus
seisukohale, et S. Jordani ning ka K. Pihtjõe poolt ebaseaduslikult käideldud kokaiini kogus
oli suur, sest leitud narkootilise ainega oleks võinud põhjustada joovet enamale kui 10 isikule.
104.
Nii Sander Jordanile kui K. Pihtjõele on esitatud süüdistus ka kanepi suures koguses
ebaseaduslikus käitlemises. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehelt narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete annused tabeli (koostanud M T kohtuekspert-arst-toksikoloog)
väljatrüki kohaselt keskmine kogus kümnele inimesele on kanepi puhul 7,5 grammi (KoTo,
tõendite köide 3, tl 1-3). Menetluse käigus kanepit ära võetud ei ole, seega ei ole olnud
võimalik teostada ekspertiisi aine kontsentratsiooniastme tuvastamiseks. Nõuet, mille järgi
peab narkojoobe tekitamiseks vajaliku koguse hindamisel aluseks võtma puhta, mitte segatud
aine koguse, ei ole Riigikohus käsitanud absoluutsena. Riigikohtu praktikas (RKKKo 1-17-
8179/92, p-d 13 ja 16; RKKKo 3-1-1-68-09, p 8.5; RKKKo 3-1-1-121-06, p 13; RKKKo 3-1-
1-95-16, p 28) on ekspertiisi vältimatust eitatud eeskätt olukordades, kus narkootilist või
psühhotroopset ainet kätte ei saadud või kus ekspertiisi tegemine oli muudest asjaoludest
tulenevalt objektiivselt välistatud. (RKKKo nr 1-91-2627/29).
105.
S. Jordanile esitatud süüdistuse kohaselt käitles S. Jordan kanepit koguses 2 kg ning
andis mitmel korral kanepit üle M.F-ile. Kohus on varasemalt tuvastanud, et 24.11.2023 toodi
Tallinnast kanepit pakkide kaupa ning selle peidikust ära toomiseks kasutati spordikotti. M.D
on oma ütlustes märkinud, et toodud narkootilise aine kogus oli ülisuur, kilodes. I. B i ütluste
kohaselt võttis ta kanepit 850 grammi. Seega on kohus seisukohal, et ei ole tõendatud, et
käideldud kanepi kogus oli 2 kg, küll aga arvestades I. B i ütlusi ning aine garaaži
toimetamise tingimusi ning seda, et narkootiline ainet oli pakkide kaupa, leiab kohus, et on
tõendatud, et käideldud aine kogus oli vähemalt 850 grammi. I. B on oma ütlustes viidanud,
et ta arvas hiljem, et tegemist oli CBD-ga, sest talle kurdeti, et aine ei töötanud, kuid
sellekohast kinnitust jälitusprotokollidest ega I. B i kasutuses olnud telefonide
vaatlusprotokollidest, ei nähtu. Lisaks on kohus tuvastanud, et paar päeva hiljem 26.11.2023
on I. B andnud kanepit edasi andmise eesmärgil üle K. Pihtjõele, selgitades: üks on 50,
selline, aga see on vist parem ja üks on selline, 90, viid laiali ja hõbepaberis. See kinnitab
kohtu hinnangul, et I. B eristas isegi aine kvaliteeti ning I. B i ütlused, et ta arvas, et
tegemist oli CBD-ga, ei ole usaldusväärsed. K. Pihtjõele esitatud süüdistuse kohaselt käitles
K. Pihtjõe kanepit koguses vähemalt 90 grammi ning nagu kohus viitas, siis I. B andis K.
Pihtjõele narkootilist ainet viidates numbrile 90. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et
ka kanepi käitlemise puhul saab rääkida suurest kogusest.
106.
Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootilise
või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis märgib kohus, et kriminaalasjas
ei ole kogutud tõendeid, et süüdistatavatel oleks olnud arsti ettekirjutust kokaiini ja kanepi
omandamiseks ja valdamiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole
kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatavad oleksid neile inkrimineeritud
suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või
keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks
või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Eelnevast tulenevalt asub kohus
seisukohale, et süüdistatavatel puudus seaduslik alus narkootilise aine, sh ka suures koguses
narkootilise aine käitlemiseks ning narkootilise aine käitlemine oli ebaseaduslik.
107.
Kõike eeltoodut arvestades ning hinnates uuritud tõendeid kogumis, on kohus
veendunud, et S. Jordan ja K. Pihtjõe on toime pannud suures koguses narkootilise aine grupis
käitlemise. K. Pihtjõe tegevuse korduvus tuleneb tema varasemast süüdimõistmisest
narkootilise aine suures koguses käitlemise eest Viru Maakohtu 23.09.2019 a otsusega nr 1-
19-7525 (KoTo, tõendite köide 3, tl 7-14; 15-22). Eeltoodust lähtuvalt on S. Jordan oma
tegevusega täitnud KarS § 184 lg 2 p 1 ja K. Pihtjõe KarS § 184 lg 2 p 1, 2 kuriteo objektiivse
koosseisu.
108.
Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu
asjaolude osas. Kohus leiab, et süüdistatavad S. Jordan ja K. Pihtjõe panid toime suures
koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise grupis otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3
kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule
vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on tuvastanud, et S. Jordan oli
teadlik, et I. B käitles narkootilist ainet ning S. Jordan andis oma teopanuse käitlemisse
eelkõige sellega, et oli I. B ile autojuhiks narkootilise aine omandamisel ning edasi andmisel
ning vahendas narkootilist ainet, andes infot, kas I. B il oli narkootilist ainet, samuti andis ka
ise I. B i äraolekul narkootilist ainet edasi. Seega näitab S. Jordani käitumine, et tema tegevus
oli tahtlik. Kohus on juba varasemalt märkinud, et S. Jordani ütlused, et ta ei teadnud, mis
põhjusel Tallinnas käidi ning et I. B i Tapal ringi sõidutades jagas I. B narkootilist ainet, ei
ole usaldusväärsed ning pole tõendikogumiga kooskõlas. Kohus rõhutab veelkord S. Jordan
teadis, et I. B käitleb narkootilist ainet, I. B jättis S. Jordanile edasi andmiseks narkootilist
ainet ning S. Jordan jagas soovijatele infot, kas narkootilist ainet on või ei ole. Samuti nähtub
31.05.2024 jälitusprotokollist, et S. Jordan tegi I. B i jaoks isegi märkmeid, kes on ainet
saanud ja oli kursis B i klientidega. Sellises olukorras on ainetu väita, et S. Jordan ei teadnud
ega mõistnud, mis põhjusel oli vaja I. B i sõidutada erinevate inimestega lühikestele
kokkusaamistele. Või ei teadnud, et I. B käib narkootilist ainet omandamas Tallinnas,
arvestades ka ettevaatusabinõusid, mis I. B Tallinnas käimisel kasutas. Käidi kahe autoga,
hilisõhtusel ajal. Pärast Tallinnas käiku asus I. B Jordani juuresolekul narkootilist ainet
pakendama ning pakkus tasuta tarvitamiseks. Seejuures toimus narkootilise aine käitlemine
pikema aja jooksul, narkootilist ainet käidi Tallinnas omandamas mitmel korral, sh ainuüksi
viimasel korral koguses, mis on suur, mistõttu S. Jordan sai aru, et ta käitleb narkootilist ainet
suures koguses. Arvestades S. Jordani käitumist on tõendatud seegi, et S. Jordan sai aru, et
tema tegevus on ebaseaduslik. Nimelt nähtub 20.05.2024 jälitustoimingu protokollist, et S.
Jordan ütleb N.G-le, et ärgu telefoni teel selliseid asju ajagu. 22.10.2023 M.F ütleb S.
Jordanile: „Aga tule garaaži juurde, anna mulle,… Ütle talle, et andku üks tobi mulle“. Sander
Jordan vastab, et praegu ei saa, mendid sõidavad ringi. (KoTo, tõendite köide 2, tl 46-60).
Seega S. Jordan teadis, et ta käitleb suures koguses narkootilisi aineid grupis ning tahtis seda.
109.
K. Pihtjõe oli sarnaselt S. Jordaniga teadlik, et I. B käitles narkootilist ainet ning sai I.
B ilt kanepit edasi andmiseks. Seejuures sai K. Pihtjõe suurepäraselt aru oma tegevuse
ebaseaduslikkusest, kuna 31.05.2024 jälitusprotokollist tulenevalt kommenteeris enne kanepi
enda valdusesse saamist järgnevalt „Mida vähem inimesi näeb seda parem.“ Kohus on varem
käsitlenud, et K. Pihtjõe ütlused, mille kohaselt ta ei teadnud, et 27.01.2024 sõideti Tallinna
kokaiini tooma ning et karp, mille ta I. B i garaaži viis, sisaldas kokaiini, ei ole
usaldusväärsed. K. Pihtjõe käitumine garaaži saabudes näitab ilmekalt, et tema jaoks ei olnud
I. B i käitumises, millega I. B asus tegema ettevalmistusi narkootiliste ainete käitlemiseks
midagi üllatavat ning K. Pihtjõe viis telefonikarbi kokaiiniga otse töölauale, st kohale, kus
oldi harjunud tarvitama narkootilist ainet. Kohtu hinnangul K. Pihtjõe olles teadlik I. B i
narkootiliste ainete käitlemisest, olles saanud I. B ilt varem narkootilist ainet edasi andmiseks
ning olles varasemalt tarvitanud I. B i garaažis narkootilist ainet teadis või vähemalt möönis,
et Tallinnas käik oli narkootilise aine omandamiseks ning garaaži viimist vajav telefonikarp
sisaldas just narkootilist ainet. Samuti möönis K. Pihtjõe arvestades käideldud aine kogust, et
käideldud ainega on võimalik tekitada joove vähemalt 10-le inimesele. Eeltoodust tulenevalt
on kohtu hinnangul täidetud kuriteo subjektiivne koosseis ka K. Pihtjõe poolt.
110.
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
Karistus
111.
Kuna kohus mõistab Sander Jordani ja Ken Pihtjõe süüdi, tuleb mõista ka karistus.
Riiklik süüdistaja taotles Sander Jordanile KarS § 184 lg 2 p 1 kvalifitseeritava kuriteo järgi
karistuseks 3 aastat 5 kuud vangistust. Ken Pihtjõele KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi karistuseks 3
(kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.
112.
KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab
kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude
esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja
õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida
tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, ning seejärel lähtuda
süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse
mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.
Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad
ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse
määr.
113.
KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase
vangistuse, sanktsiooni keskmine on seega 9 aastat vangistust.
114.
Süüdistatavate süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et süüdistatavad panid
toime ohtliku rahvatervisevastase süüteo, mida kinnitab juba seadusandaja poolt ette nähtud
sanktsiooni raskus. Samuti tuleb kohtupraktika kohaselt arvestada käideldud narkootilise aine
kogust ning aine tugevatoimelisust ning sõltuvustekitamise astet. Nii S. Jordan kui K. Pihtjõe
käitlesid kokaiini ning kanepit. Kokaiini peetakse kohtupraktikas ja õiguskirjanduses
keskmisest ohtlikumaks ja kanepit ning kanepiprodukte keskmisest nõrgemaks narkootiliseks
aineks.
115.
Hinnates täpsemalt S. Jordani süüd, siis S. Jordan käitles narkootilist ainet pikema
ajavahemiku jooksul. Samas leiab kohus, et arvestades käideldud narkootilise aine kogust, siis
tegemist on käitlemisega koguses, mis vastab pigem keskmisest väiksemale süüle. Samuti
arvestab kohus S. Jordani teopanust narkootiliste ainete käitlemisel. S. Jordan ei olnud grupi
nö liider või organisaator, selleks oli I. B . Samas oli S. Jordanil grupis oluline teopanus I. B
i sõidutamisel narkootilise aine hankimisel ning laiali jagamisel ning narkootilise aine
vahendamisel. Kohus arvestab sedagi, et S. Jordan pani teo toime otsese tahtlusega. Karistust
kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ei esine. Karistust raskendavaks asjaoluks KarS §
58 p 1 mõttes on kuriteo toimepanemine omakasu motiivil. I. B i ütluste kohaselt andis ta S.
Jordanile narkootilist ainet tarbimiseks tasuta ning ka M.D kinnitab, et pärast narkootilise
aine omandamist Tallinnas pakkus I. B narkootilist ainet temaga kaasas olnud isikutele tasuta
tarbimiseks. Seega sai S. Jordan ainelist kasu vähemalt tasuta narkootilise aine näol. Kogumis
hindab kohus S. Jordani süüd keskmisest väiksemaks.
116.
Nagu eelnevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse
mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast
edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S. Jordan on
varasemalt karistatud ning narkootiliste ainete käitlemise pani ta toime kehtival katseajal.
(KoTo, tõendite köide 3, tl 4-6). Eeltoodust järeldub, et S. Jordani käitumisele ei ole senine
karistus mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kõike eelnevat
arvesse võttes kohus asub seisukohale, et S. Jordani süü suurusele vastavaks karistusmääraks
on 4 aasta pikkune vangistus.
117.
KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid
enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest
mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.
Kuna S. Jordan pani teod toime ajal kui talle oli 16.06.2020 kohtuotsusega kohaldatud
katseaeg, siis tuleb S. Jordanile mõista liitkaristus. Nimelt KarS § 65 lg 2 alusel suurendada
mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 16.06.2020. a otsusega mõistetud
ärakandmata karistuse, s.o 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning mõista
liitkaristuseks 7 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
118.
KarS § 68 lg 1 alusel tuleb S. Jordani karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses
viibitud aeg. S. Jordan oli kahtlustatavana kinni peetud 28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 1,
tl 12-14). Viru Maakohtu 29.01.2024 määrusega on S. Jordani suhtes kohaldatud vahistamist
kuni kaheks kuuks (KoTo, tõendite köide 3, tl 30-39) Viru Maakohtu 27.03.2024. a
määrusega on vahistamist pikendatud veel kahe kuu võrra ning 24.05.2024 kohtumäärusega
veel kahe kuu võrra (KoTo, tõendite köide 3, tl 40-53). Kriminaalasja arutav kohus jättis
18.07.2024. a kohtu alla andmise määrusega S. Jordani suhtes kohaldatud vahistamise
muutmata. Kuivõrd S. Jordan on käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses vahi all viibinud
katkematult alates 28.01.2024, siis tuleb karistuse alguseks lugeda eelnimetatud
kahtlustatavana kinnipidamise päev.
119.
Kuivõrd kohus mõistis Sander Jordanile pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, siis
on otstarbekas, et Sander Jordan kannaks karistust alates tema kahtlustatavana
kinnipidamisest, s.o 28.01.2024 ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus Sander
Jordani suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse
jõustumiseni. Vahistamise alus ei ole ära langenud ning tõkendi jätkuv kohaldamine tagab ka
kohtuotsuse täitmise.
120.
Hinnates täpsemalt K. Pihtjõe süüd tuleb arvestada, et K. Pihtjõe teopanus narkootilise
ainete käitlemisel ei olnud võrreldes S. Jordaniga nii oluline. Kohus on seisukohal, et K.
Pihtjõe roll narkootiliste ainete käitlemises oli minimaalne ning samuti ei olnud K. Pihtjõe
poolt narkootiliste ainete käitlemine pikaajaline. Samas suurendab K. Pihtjõe süüd asjaolu, et
tema teos on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis väljendub süüteo
korduvas toimepanemises ja grupis. Ka K. Pihtjõe pani teo toime otsese tahtlusega. Karistust
kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ei esine. Karistust raskendavaks asjaoluks KarS §
58 p 1 mõttes on samuti kuriteo toimepanemine omakasu motiivil, kuna ka K. Pihtjõe sai
ainelist kasu narkootilise aine tasuta tarbimise näol. Puutuvalt eri- ja üldpreventiivsetesse
kaalutlustesse, siis K. Pihtjõe on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, sh
samaliigilise kuriteo toimepanemise eest. Kõike eelnevat arvesse võttes kohus asub
seisukohale, et K. Pihtjõe süü suurusele vastavaks karistusmääraks on 3 aasta ja 2 kuu
pikkune vangistus. Kuna K. Pihtjõe oli ajavahemikul 28.01.2024 kuni 29.01.2024
kahtlustatavana kinni peetud (KoTo, tõendite köide 1, tl 15-17), siis KarS § 68 lg 1 alusel
tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva vangistust karistusaja hulka. Lõplikuks
kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 3 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
121.
Kohus peab võimalikuks K. Pihtjõe suhtes kohaldada karistusest tingimuslikku
vabastamist KarS § 74 alusel. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise
alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo
toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad
põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).
122.
Kuigi K. Pihtjõe on varem karistatud KarS § 184 lg 2 p 2 alusel, seega sama liigilise
kuriteo eest, leiab kohus, et arvestades kuriteo asjaolusid ning K. Pihtjõe teopanuse suurust
täpsemalt teopanuse väiksust ning ka seda, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaks
aluse kahelda K. Pihtjõe õiguskuulekuses peale käesoleva kuriteo toimepanemist, on
otstarbekas K. Pihtjõe suhtes kohaldada tema suhtes karistusest tingimuslikku vabastamist
käitumiskontrolli ja lisakohustusega. K. Pihtjõe käitumine näitab seost narkootikumide
tarvitamise ning kuritegude toimepanemise vahel, mistõttu kohtu hinnangul täiendav kohustus
keeld omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid aitab K. Pihtjõed hoida
õiguskuulekal teel. .
123.
Eeltoodu alusel peab kohus võimalikuks jätta mõistetud karistus KarS § 74 lg 1, 3
alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Ken Pihtjõe ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse
katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud
kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatule, nimelt on Ken
Pihtjõe kohustatud: elama alalises elukohas aadressil XXX ; ilmuma kriminaalhooldaja
määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma
kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste
täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast
lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti
territooriumi viibimiseks; mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid,
v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt
raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega.
Asitõendid
124.
KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse
asitõenditega toimimise viisi kohta.
125.
Nimelt on I B lt ära võetud mobiiltelefon Xiaomi Mi Note 10, mille sisust on
07.02.2024 vaatlusprotokolli kohaselt tehtud digitaalsed koopiad(KoTo, tõendite toimik 2, lk
135-137), mida on vaadeldud 27.02.2024 vaatlusprotokolli kohaselt(KoTo, tõendite toimik 2,
lk 138-156). Nimetatud protokolli kohaselt on vaatluse objektiks olnud andmekandja koopia
talletatud Politsei- ja Piirivalveameti arvutisüsteemis. Veel on 28.01.2024 läbiotsimisel I B
kasutuses olevas sõidukis BMW 530D reg.märk XXX ära võetud mobiiltelefoni Apple
iPhone 14 Pro, mille sisust on 28.02.2024 vaatlusprotokolli kohaselt tehtud mille sisust on
07.02.2024 vaatlusprotokolli kohaselt tehtud digitaalsed koopiad(KoTo, tõendite toimik 2, lk
135-137), mida on vaadeldud 28.02.2024 vaatlusprotokolli kohaselt(KoTo, tõendite toimik 2,
lk 157-178). Nimetatud protokolli kohaselt on vaatluse objektiks olnud andmekandja koopia
samuti talletatud Politsei- ja Piirivalveameti arvutisüsteemis. 25.04.2024 asitõendi
vaatlusprotokolliga on vaadeldud Sander Jordani kasutuses olnud mobiiltelefonis Samsung
Galaxy A34 sisaldunud andmeid (KoTo, tõendite köide 3, tl 152-164). Koopia mobiiltelefonis
sisalduvatest andmetest on tehtud 22.03.2024 vaatlusprotokolli kohaselt (KoTo, tõendite
köide 3, tl 149-151). Samuti on 25.04.2024 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaatluse
objektiks olnud andmekandja koopia talletatud Politsei- ja Piirivalve arvutisüsteemis.
15.04.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga on vaadeldud Ken Pihtjõe kasutuses olnud
mobiiltelefonis Samsung Galaxy A34 sisaldunud andmeid (KoTo, tõendite köide 2, tl 183-
190). Koopia mobiiltelefonis sisalduvatest andmetest on tehtud 06.02.2024 vaatlusprotokolli
kohaselt (KoTo, tõendite köide 2, tl 180-182). Samuti on 15.04.2024 asitõendi
vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud eseme koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik
ja jäädvustatud fotod asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas
kuni vastavavasisulise otsuseni. Kohtuotsuse jõustumisel kaotavad need koopiafailid,
raportfailid, analüüsitud failid ja jäädvustatud fotod oma tõendusliku väärtuse, mistõttu tuleb
need asitõendina käsitletavad andmed hävitada kui väärtuseta asjad KrMS § 126 lg 3 p 4
alusel.
126.
Narkootilise aine ekspertiisist nr XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 156-160)
järelejäänud ained on jäetud Eesti Kohtuekspertiisi keemiaosakonda(Tallinn, Tervise 30)
hoiule. Kohus peab põhjendatuks kõnealused järelejäänud ained kohtuotsuse jõustumisel
KarS § 83 lg 1, 4 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
127.
Sander Jordani kahtlustatavana kinnipidamisel 28.01.2024 võeti tema juurest ära
sularaha summas 60,00 eurot(KoTo, tõendite köide 1, tl 12-14). Samuti Sander Jordani
kasutuses oleva sõiduauto Audi A8 reg. Nr. XXX läbiotsimisel leiti ja võeti ära sularaha 20
eurot(KoTo, tõendite köide 1, tl 78-92). 10.06.2024 sularaha tagatiskontole kandmise
määrusega (KoTo, tõendite köide 3, tl 54-57) on Rahandusministeeriumi kontole kantud 80,00
eurot. 07.06.2024 sularaha sissemakse kviitungi kohaselt on 20,00 euro sissemakse pealt
võetud teenustasu 10,00 eurot ning 07.06.2024 sularaha sissemakse kviitungi kohaselt 60,00
euro sissemakse pealt võetud teenustasu 10,00 eurot. Kohus leiab, et kõnealune summa tuleb
KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Sander Jordanile kohtuotsuse jõustumisel tagastada, kuid sellest
tuleb maha arvata ka teenustasu sularaha väljamakse eest summas 10,00 eurot. Seega tuleb
Sander Jordanile tagastada kohtuotsuse jõustumisel sularaha summas 50,00 eurot.
128.
Kohtumenetluse käigus esitas prokurör kohtule koos 31.05.2024 jälitustoimingu
protokollidega mälupulga Kingston DTXM/64GB, milles on audio- ja videosalvestused
ajavahemiku 10.2023-01.2024 kohta. Kohus võttis andmekandja vastu ja see asub tõendite
toimikus (KoTo, tõendite köide 1, lk 187-207). Lisaks esitas prokurör kohtule jälitustoimingu
protokolli(salajane pealtkuulamine ajavahemikul 03.09.2023-18.01.2024) 20.05.2024 koos
DVD-plaadiga(KoTo, tõendite köide 2, lk 46-60), jälitustoimingu protokolli 20.05.2023
(salajane pealtkuulamine ajavahemikul 31.08.2023-23.01.2024) koos DVD-plaadiga(KoTo,
tõendite köide 2, lk 61-131), asitõendi(I B i kasutuses olnud mobiiltelefon Xiaomi Mi Note
10, abonent XXX) ja selle vaatluste kohta 27.02.2024 koostatud protokollid koos DVD-
plaadiga(KoTo, tõendite köide 2, lk 138-156), asitõendi (I B i kasutuses olnud mobiiltelefoni
Apple iPhone 14 Pro abonent XXX) ja selle vaatluste kohta 28.01.2024 koostatud protokollid
koos DVD-plaadiga(KoTo, tõendite köide 2, lk 157-179), asitõendi(Ken Pihtjõe kasutuses
olnud mobiiltelefon Samsung Galaxy A34 (SM-A346B) abonent XXX) ja selle vaatluste
kohta 15.04.2024 koostatud protokollid koos DVD-plaadiga(KoTo, tõendite köide 2, lk 183-
190), asitõendi(AS H.B poolt nõudekirja XX vastuseks edastatud Tooma 1 Tallinn H.B tankla
väliturvakaamerate salvestused 24.11.2023 kuupäeva kohta) vaatlusprotokolli 13.12.2023
koos DVD-ga(KoTo, tõendite köide 3, lk 81-82), asitõendi(Sander Jordani kasutuses olnud
mobiiltelefon Samsung Galaxy A34) ja selle vaatluse kohta 25.04.2024 koostatud protokolli
koos DVD-plaadiga(KoTo, tõendite köide 3, lk 152-164), asitõendi (R K AS SEB PANK
panga arvelduskonto nr XXX väljavõte ajavahemikul 01.01.2022-03.04.2024)
vaatlusprotokolli 10.02.2024 koos CD-plaadiga(KoTo tõendite köide 3, lk 117-141), asitõendi
(I B i Swedbanki panga arvelduskonto nr XXX väljavõte ajavahemikul 01.11.2023 kuni
05.02.2024 ja Revolut panga arveldukonto nr XX väljavõte ajavahemikul 09.12.2022 kuni
31.12.2023) vaatlusprotokolli koos CD-plaadiga(KoTo, tõendite toimik 3, lk 130-140). KrMS
§ 126 lg 3 p 1 alusel jätta andmekandjad kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide
juurde.
Menetluskulud
129.
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb seoses süüdimõistva kohtuotsusega Sander
Jordanilt ja Ken Pihtjõelt riigituludesse välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on
käesolevas asjas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 1 p 1),
määratud kaitsjatele määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses
(KrMS § 175 lg 1 p 4), sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), tõlke- ja tunnistajakulud (KrMS §
175 lg 1 p 2) ning riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses
ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud (KrMS § 175 lg 1 p 3). Esmalt
märgib kohus lepingulisele kaitsjale makstava tasu osas, et S. Jordani kaitsja Indrek Põder on
esitanud 12.08.2025 menetluskulude nimekirja, milles on välja toodud, et kaitsja on osutanud
Sander Jordanile kokku õigusabi summas 14832,00 euro väärtuses(tunnihinnaga 144,00 eurot
koos käibemaksuga). Kaitsja poolt on osutatud Sander Jordanile käesoleva kriminaalasja
raames õigusabi järgnevalt: kohtueelses menetluses menetlustoimingutel osalemine
(ülekuulamised, vahistamise pikendamised, taotlused, materjalidega tutvumine) kokku 540
minutit; kriminaaltoimiku materjalidega tutvumine, konsultatsioon ja nõupidamised kliendiga
kokku 360 minutit; taotluste koostamine ja edastamine s.h KrMS § 225 taotlus ja kaitseakt
kokku 420 minutit; kohtuistungitel osalemine ja kohtuistungiteks ettevalmistamine,
süüdistatavaga kohtumine kinnipidamisasutuses kokku 4860 minutit. Kokku 6180 minutit ehk
103,00 tundi. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega jätab kohus KrMS § 175 lg 1 p 1 ja KrMS §
180 lg 1 alusel Indrek Põdra poolt osutatud õigusabi kulud summas 14832,00 eurot S. Jordani
kanda.
130.
Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1
punktile 4 menetluskulu. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Margus Viira tasu taotluse
kohaselt on S. Jordani kaitsjale määratud tasu ja hüvitatavad kulud kohtueelses menetluses
466,04 eurot, mis kuuluvad väljamõistmisele.
131.
Ken Pihtjõe kaitsjakulude osas toob kohus välja järgneva. Riigi õigusabi korras
määratud kaitsja Siim Mõistliku tasu taotluse alusel on K. Pihtjõele osutatud riigi õigusabi
kohtueelses menetluse summas 456,28 eurot ja kaitsja Marina Valge on riigi õigusabi
osutanud kohtueelses menetluses 651,48 euro ulatuses. Kohtumenetluses on kaitsja Marina
Valge tasu ja hüvitatavad kulud K. Pihtjõele õigusabi osutamise eest kokku summas 5015,74
eurot, sh käibemaks. Kohus on kaitsja tasutaotlused põhjendatud ulatuses rahuldanud. Kokku
on K. Pihtjõe kaitsjatele määratud tasu ja hüvitatavad kulud kohtueelses- ja kohtumenetluses
6123,50 eurot, sh käibemaks.
132.
Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha
instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks
osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada
kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna
mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-
1-63-05). KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha
suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alamäära. Vabariigi
Valitsuse 19.12.2024 määruse nr 87 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu
alamääraks 886 eurot. St, et sundraha suuruses 2050,00 eurot kuulub süüdimõistetutelt välja
mõistmisele.
133.
Vastavalt KrMS § 178 lg-le 1 kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile ning
eksperdile ja asjatundjale, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses
kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek käesoleva
paragrahvi lõike 4 järgi; 2) päevaraha; 3) sõidu- ja ööbimiskulud. Viru Maakohtu 22.01.2025
määrusega rahuldas kohus osaliselt tunnistaja M.D avalduse sõidukulude hüvitamiseks.
Kohus pidas põhjendatuks hüvitada tunnistaja M.D-le tunnistaja kulud summas 48,59 eurot,
mis arvati menetluskulude hulka. KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas
mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu
vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kohus leiab, et on põhjendatud jagada tunnistajakulud
süüdistatavate vahel pooleks.
134.
KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses
ekspertiisiga tegemisega tekkinud kulud. Käesolevas menetluses on Viru Maakohtu
26.11.2024 ekspertiisimääruse alusel läbi viidud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt
ekspertiis ning koostatud ekspertiisiakt nr XX. Kohus leiab, et ekspertiisikulud summas
1450,00 eurot tuleb süüdistatavalt S. Jordanilt välja mõista.
135.
Käesolevas kriminaalasjas on tõendiks esitatud narkootilise aine ekspertiis nr XXX,
mille kogukuluks on 1474,00 eurot. Seejuures on kõnealuse ekspertiisi kogukulust 301,50
eurot seotud M.D süüdistusega, 268,00 eurot on seotud R K süüdistusega ja 301,50 eurot on
seotud I B süüdistusega ning nimetatud summad on välja mõistetud Viru Maakohtu Rakvere
kohtumaja kohtuotsusega nr 1-24-5414 (23240150050). Kohus leiab, et on põhjendatud
kõnealuse ekspertiisi osalise maksumuse väljamõistmine Sander Jordanilt summas 301,50
eurot ja Ken Pihtjõelt summas 301,50 eurot.
136.
Tõendiks on esitatud ka toksikoloogiaekspertiis nr XXX Sander Jordani uriinist
narkootiliste või psühhotroopsete ainete tuvastamiseks. Ekspertiisikulu summas 56,00 eurot
kuulub Sander Jordanilt väljamõistmisele.
137.
Samuti on tõendiks esitatud toksikoloogiaekspertiis nr XXX Ken Pihtjõe uriinist
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tuvastamiseks. Ekspertiisikulu summas 114,00 eurot
kuulub Ken Pihtjõelt väljamõistmisele.
138.
Seega
S. Jordan
peab
maksma
riigile
kokku
4347,83
(2050,00+56,00+301,50+1450,00+24,29+466,04) eurot. K. Pihtjõe peab maksma riigile
samuti 8613,29 (2050,00+301,50+114,00+24,29+456,28+651,48+5015,74) eurot.
139.
Pidades aga silmas väljamõistetavate menetluskulude kogusuurust, siis peab kohus
võimalikuks rakendada mõlema süüdistatava suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust
menetluskulude ajatamiseks. Süüdimõistetud peavad riigile hüvitatavad menetluskulud
tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Kõrgmaa
Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Age Kuusemets
rahvakohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Krista Pass
rahvakohtunik