Legislator Case Law & Legislation
1-24-4072/106 AI generated

1-24-4072/106 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 1-24-4072/106
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 311, 313 ja 315 maakohus otsustas: 16.06.2020. a otsusega nr 1-20-4212 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 (kolm) aastat

Legislator headnote

AI generated

1-24-4072/106 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: a otsusega nr 1-20-4212 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 (kolm) aastat

Keywords

AI generated
drug addiction severe illicit drug trafficking substance abuse repeated driving under influence driving without authorization detoxification clinic
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Resolutsioon)

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2025, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-4072 (23240150050)

Kohtukoosseis

Kohtunik Jaanika Kõrgmaa

Rahvakohtunikud Krista Pass ja Age Kuusemets

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri, Annika Veissbach, Annely Eesmaa, Keili Rosar, Kristi

Sarap, Raili Raja, Gerlin Kass

Tõlk

Aleksander Minin

Kriminaalasi

Sander Jordan süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi; Ken Pihtjõe

süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, üldmenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Riina Bogens

Süüdistatav

Sander Jordan

Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood

39604085223, Eesti Vabariigi kodakondsus, XXX, emakeel –

eesti keel, ei tööta.

Varasem karistatus: üks kehtiv kriminaalkaristus:

-

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 16.06.2020

kohtuotsusega nr 1-20-4212 KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 4

aasta pikkuse vangistusega, KarS § 68 lg 1 järgi arvata

eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka, kanda

jääb 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mis KarS § 74

lg 1, 3 sätteid kohaldades jäeti 4 aasta 1 kuu pikkuse

katseaja jooksul tingimisi täitmisele pööramata, KarS § 75

alusel kohaldati kontrollnõudeid. Viru Maakohtu Rakvere

kohtumaja 29.03.2024 määrusega nr 1-20-4212 KarS § 75

lg 6 kohaldades vabastati kontrollnõuete edasisest

järgimisest ja kohustuste täitmisest. Sander Jordan on

katseaja lõpuni, s.o kuni 16.07.2024, kohustatud hoiduma

uue kuriteo toimepanemisest.

Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 28.01.2024 ning alates

29.01.2024 kohaldatud tõkendina vahistamist kuni 28.07.2024,

kohtumenetluses ajal viibinud vahi all.

Kaitsja

lepinguline kaitsja jurist Indrek Põder

Süüdistatav

Ken Pihtjõe

Elukoht XXX, isikukood 39208014933, Eesti Vabariigi

kodakondsus, XXX, emakeel – eesti keel; töökoht XXX.

Varasem karistatus: kaks kehtivat kriminaalkaristust, viimati:

-

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 23.09.2019 otsusega

nr 1-19-7525 mõisteti KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p

2 järgi kohaldades KarS § 64 lg 1, 3 liitkaristus 3 aastat 1

kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru

Maakohtu Rakvere kohtumaja 29.01.2019 otsusega

mõistetud ärakandmata karistuse 8 kuud vangistuse võrra,

liitkaristus 3 aastat 9 kuud vangistust. Karistused on

täidetud 07.03.2023.

Tõkend – ei ole kohaldatud; kahtlustatavana oli kinnipeetud

28.01.2024-29.01.2024, s.o 2 päeva.

Kaitsja

määratud kaitsja vandeadvokaat Marina Valge

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 311, 313 ja 315 maakohus otsustas:

Tunnistada Sander Jordan süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4

(neli) aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja

16.06.2020. a otsusega nr 1-20-4212 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 (kolm) aastat

11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, võrra ning mõista

liitkaristuseks mõista 7 (seitse) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa)

päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning karistuse

kandmise aja algust lugeda Sander Jordani kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates

28.01.2024.

Tõkend – vahistamine – jätta Sander Jordani suhtes muutmata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tühistada.

Menetluskulud:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sander Jordanilt riigituludesse menetluskulud: KrMS

§ 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 tulenevalt sundraha s.o 2050,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3

alusel toksikoloogiaekspertiis nr XXX teostamise kulu summas 56,00 eurot, osa

narkootilise aine ekspertiis nr XXX teostamise kulust summas 301,50 eurot(301,50 eurot

on seotud M.D süüdistusega, 268,00 eurot on seotud R K süüdistusega, 301,50 eurot on

seotud I B süüdistusega ning välja mõistetud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja

kohtuotsusega nr 1-24-5414 (23240150050) ning 301,50 eurot on seotud Ken Pihtjõe

süüdistusega), Viru Maakohtu 26.11.2024 määruse alusel ambulatoorne

kohtupsühhiaatriaekspertiisi teostamise kulud 1450,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel

pool tunnistaja M.D sõidukuludest 24,29 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja

määratud kaitsja Margus Viira tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest

summas 466,04 eurot, s.o kokku 4347,83 eurot.

Jätta Sander Jordani kanda kaitsja Indrek Põdra tasu kohtueelses- ja kohtumenetluses

osutatud õigusabi eest summas 14 832,00 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Sander Jordan hüvitama temalt väljamõistetud riigi

nõude menetluskulude näol kogusummas 4347 (neli tuhat kolmsada nelikümmend seitse)

eurot ja 83 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

XXX ning selgitus „Sander Jordan, 1-24-4072, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tunnistada Ken Pihtjõe süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3

(kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 28.01.2024 kuni 29.01.2024, s.o 2

päeva, vangistust karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks

mõista 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Ken

Pihtjõe ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi

vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatule, nimelt on Ken Pihtjõe kohustatud:

1) elama alalises elukohas aadressil XXX ;

2) ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2¹ alusel määrata Ken Pihtjõele käitumiskontrolli ajaks lisakohustus

mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse

ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel

määratud kogustes ja regulaarsusega.

Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29.09.2025. Käitumiskontrolli

nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

Menetluskulud:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ken Pihtjõelt riigituludesse menetluskulud: KrMS §

175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 tulenevalt sundraha s.o 2050,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3

alusel osa narkootilise aine ekspertiis nr XXX teostamise kulust summas 301,50

eurot(301,50 eurot on seotud M.D süüdistusega, 268,00 eurot on seotud R K süüdistusega,

301,50 eurot on seotud I B süüdistusega ning välja mõistetud Viru Maakohtu Rakvere

kohtumaja kohtuotsusega nr 1-24-5414 (23240150050) ning 301,50 eurot on seotud Sander

Jordani süüdistusega), toksikoloogiaekspertiis nr XXX teostamise kulu summas 114,00

eurot; KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel pool tunnistaja M.D sõidukuludest 24,29 eurot; KrMS §

175 lg 1 p 4 alusel määratud korras kaitsja Siim Mõistlik tasu kohtueelses menetluses

osutatud õigusabi eest 456,28 eurot, määratud korras kaitsja Marina Valge tasu

kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 651,48 eurot ning määratud korras kaitsja

Marina Valge tasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 5015,74 eurot, s.o

kokku 8613,29 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Ken Pihtjõe hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude

menetluskulude näol kogusummas 8613 (kaheksa tuhat kuussada kolmteist) eurot ja 29

senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Viitenumbri

märkimine on kohustuslik.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

XXX ning selgitus „Ken Pihtjõe, 1-24-4072, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded

pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid:

–

Kriminaalasjas vaadeldud elektrooniliste andmekandjate/sidepidamisvahendite/

pilveteenuses olnud failide koopiafailid, raportfailid, analüüsitud failid ja

jäädvustatud fotod, mis asuvad PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas –

kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

–

Ekspertiisist järelejäänud ained, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

keemiaosakonnas (Tallinn, Tervise 30) – kohtuotsuse jõustumisel KarS § 83 lg 1, 4

alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

–

Sander Jordani kahtlustatavana kinnipidamisel 28.01.2024. a leitud ja äravõetud

sularaha summas 50,00 eurot, mis on kantud 10.06.2024. a Rahandusministeeriumi

kontole AS Swedbank – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel

Sander Jordanile.

–

DVD- ja CD-plaadid ning mälupulk protokollide lisadega, mis asuvad

kriminaaltoimiku juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru

Maakohtu kantseleis hiljemalt 10.10.2025.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib

apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (KrMS § 315 lg 6).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15.

peatükis sätestatud korras.

Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes menetluskulusid.

Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas. Lahend on

kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 10.10.2025. Määruskaebus menetluskulude

vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

SÜÜDISTUS

1. Sander Jordanit (Jordan) süüdistatakse selles, et tema tegutsedes ühiselt ja

kooskõlastatult isikute grupis, teadvalt käitles ebaseaduslikult ajavahemikul jaanuarist 2023

kuni 28.01.2024 koos I B, ajavahemikul 01.09.2023 kuni 28.01.2024 koos M.D ja

28.01.2024 lisaks koos Ken Pihtjõega ning 24.11.2023 koos R K narkootilisi aineid kokaiini

ja kanepit. Selliselt omandati koos Tallinna linnas Lasnamäel Tooma 1 asuvas Rimi kaupluse

parkla lähiümbruses ja Ümera 37 asuva Hesburgeri vahetus läheduses, täpselt tuvastamata

kohas ja isikult suures koguses, s.o korraga vähemalt 50-100 grammi, narkootilist ainet

kokaiini ja ca 2 kg vaakumpakendisse pakendatud narkootilist ainet kanepiõisikuid

(marihuaanat).

Narkootilise aine kokaiini turvaliseks vedamiseks ja vahelejäämise riski vähendamiseks

nõustus Sander Jordan eelneval ja kooskõlastatud kokkuleppel I B andma oma teopanuse

narkootikumide käitlemisele ja olema narkootilise aine kokaiini vedamiseks kasutatavate

sõiduautode nn saateautode, sh BMW 530D reg.märk XXX ja BMW X6 reg.märk XXX ,

autojuhiks. Selleks sai Sander Jordan I B juhiseid, millal ja kuhu täpselt sõita uue

narkootilise aine omandamiseks, sh viibis I B ise alati Sander Jordani poolt juhitud

saateautos, kuhu narkootilist ainet transportimiseks ei pandud.

Samuti oli Sander Jordani ülesandeks I B saadud juhiste järgi tema äraoleku ajal müüa

narkootilist ainet kokaiini narkootikume soovivatele isikutele. Selleks andis I B Sander

Jordanile suures koguses, s.o korraga vähemalt 10 grammi, narkootilist ainet kokaiini,

kokaiini soovijate kontaktid ning narkoaine edasiandmiseks spetsiaalselt kasutusele võetud

mobiiltelefoni Xiaomi Mi Note 10.

Selliselt Sander Jordan müüs ja vahendas narkootilist ainet kokaiini nii koos I B kui I B

äraolekul viimase poolt edastatud juhiste ja korralduste järgi XXX ning selle lähiümbruses,

eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele, saades 1 grammi kokaiini müügi eest 150,00

eurot. Müügist saadud raha edastas Sander Jordan I B le. Selliselt Sander Jordan:

- ajavahemikul 01.01.2023 kuni detsember 2023 andis mitmel korral koos I B XXX ja

Maxima kaupluse parklas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiini edasi U.Y-le;

- alates 2023 kevadest kuni 2024 jaanuarini andis 2-3 korral XXX ja selle lähiümbruses

kokaiini edasi N.G-le;

- ajavahemikul 01.11.2023 – 19.12.2023 andis mitmel korral XXX ja selle lähiümbruses

korraga vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiini edasi V P .

Peale selle omandas Sander Jordan 24.11.2023 koos I B , M.D ja R K Tallinna linnas

Lasnamäe linnaosas Tooma 1 asuva Rimi kaupluse parkla lähiümbruses, täpselt tuvastamata

kohas ja isikult suures koguses, s.o ca 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini ning ca 2 kg

narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat). Selleks sõitis Sander Jordan 24.11.2023 koos

M.D ja I B ga viimase kasutuses oleva sõiduautoga BMW X6 reg.märk XXX Tallinnasse

Lasnamäel asuvasse Tooma 1 asuvasse Rimi kaupluse parklasse. Samal ajal, eelneval

kokkuleppel I B ga, sõitis I B juhiste järgi nimetatud parklasse ka R K sõidukiga

Volkswagen Transporter. Pärast narkootiliste ainete omandamist andis I B musta värvi koti,

milles kokaiin ja marihuaana, R K kätte ning jagas juhiseid narkootikumide vedamise kohta I

B kasutuses olevasse XXX asuvasse garaažiboksi nr XX. Narkootiliste ainete veo ajal oli

Sander Jordan koos I B ga M.D poolt juhitud saateautos BMW X6 reg.märk XXX .

XXX asuvas garaažiboksis nr XX andis I B koheselt koos Sander Jordani, M.D ja R K

Tallinnast omandatud suures koguses, s.o ca 2 kg, vaakumpakenditesse pakendatud

narkootilise aine marihuaana (kanepiõisikud), eelneva kokkuleppe alusel edasiandmise

eesmärgil tasu eest edasi T L ja M D .

Samuti omandas Sander Jordan 20.01.2024 koos I B ja M.D-ga Tallinnas Lasnamäel Tooma 1

asuvas Rimi kaupluse parkla lähiümbruses, täpselt tuvastamata kohas ja isikult suures

koguses, s.o korraga vähemalt 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini.

Selleks sõitis Sander Jordan 20.01.2024 koos I B ga viimase kasutuses oleva sõiduautoga

BMW X6 reg.märk XXX Lasnamäel Tooma 1 asuvasse Rimi kaupluse parklasse. Samal ajal,

eelneval kokkuleppel I B ga, sõitis M.D endale kuuluva sõiduautoga BMW 530D reg.märk

XXX eelpoolnimetatud parklasse, kus sai kokku Sander Jordani ja I B ga. I B pani

omandatud narkootilise aine kokaiini M.D autosse ning andis juhiseid selle viimiseks XXX

asuva garaaži juurde. Narkootilise aine kokaiini veo ajal oli I B Sander Jordani poolt juhitud

saateautos BMW X6 reg.märk XXX .

Samuti omandas Sander Jordan koos Ken Pihtjõega, M.D ja I B ga 28.01.2024 Tallinnas

Lasnamäel Ümera 37 asuvas Hesburgeri vahetus läheduses, eeluurimisel täpselt tuvastamata

kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini. Selleks

sõitis Sander Jordan enda poolt juhitud ja I B kasutuses oleva sõiduautoga BMW 530D

reg.märk XXX, milles viibisid I B ja Ken Pihtjõe, 27.01.2024 XXX Tallinna Lasnamäele

Ümera 37 asuva Hesburgeri vahetusse lähedusse, kuhu jõuti 28.01.2024, ning kus kohtusid

eelnevalt kokkulepitud piirkonda sõitnud M.D-ga. I B pani 28.01.2024 omandatud suures

koguses narkootilise aine kokaiini valget värvi telefoni karpi kirjega Redmi 9C NFC ning

seejärel M.D sõiduautosse BMW 530D reg.märk XXX. Teel XXX , tehti Tallinna lähedal

peatus, kus I B andis omandatud narkootilisest ainest kohapeal tarvitamiseks kõigile kaasa

sõitnud isikutele, sh Sander Jordanile, M.D-le ja Ken Pihtjõele.

Pärast seda pani I B narkootilise aine tagasi koos karbiga M.D sõiduautosse ning lasi

narkootilise aine M.D-l vedada XXX garaažiboksi nr XX. Samal ajal sõitis Sander Jordan

koos Ken Pihtjõe ja I B ga saateautoga M.D-ga kaasa. Tapale kohale jõudes, sai Ken Pihtjõe

sõiduautost BMW 530D reg.märk XXX karbi koos narkootilise aine kokaiiniga enda

valdusesse ja tõi garaažiboksi nr XX, kus pani karbi koos narkootilise ainega laua peale ning I

B hakkas tegema ettevalmistusi kokaiini laiali jagamiseks. Sander Jordan peeti koos M.D, I B

ja Ken Pihtjõega politseiametnike poolt kinni 28.01.2024 kell 01.35 ning garaažiboksi nr XX

läbiotsimisel võeti ära valge kokku pressitud pulber massiga 48,92 grammi, mis sisaldas 36,7

grammi kokaiini.

Samuti sai Sander Jordan alates oktoobrist 2023 kuni 18.01.2024 XXX asuvas garaažiboksis

I B lt enda valdusesse edasiandmise eesmärgil korraga vähemalt 1-5 grammi narkootilist ainet

kanepiõisikuid (marihuaanat). Valdas narkootilist ainet enda juures, vedas edasiandmise

eesmärgil enda kasutuses oleva sõiduautoga Audi A8 reg.märk XXX ja I B kasutuses olevate

erinevate sõiduautodega XXX ning selle lähiümbruses. Sealhulgas müüs ja vahendas Sander

Jordan nii üksi kui ka koos I B ga ning I B äraolekul tema antud juhiste järgi väikeses

koguses kanepiõisikuid (marihuaanat) nii tuvastatud kui ka tuvastamata isikutele.

I B edastas kanepiõisikute (marihuaana) soovijate kontaktid Sander Jordanile, kelle

ülesandeks oli tegeleda kanepiõisikute (marihuaana) müügi ning vahendamisega I B

korraldusel tema äraolekul. Sealhulgas Sander Jordan:

- ajavahemikul 22.10.2023 – 18.01.2024 andis korraga vähemalt 1 grammi, narkootilist ainet

kanepiõisikuid (marihuaanat) XXX asuvas garaažiboksis nr XX, XXX ja selle lähiümbruses

edasi M.F-ile.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt

on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine,

vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine,

pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit

rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete II nimekirja. Kanep (v.a. Euroopa liidu ühtsesse põllukultuuride

sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3 %) ja selle

töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse

nr.73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3

loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe

tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe

tekitamiseks 0,65 grammi ja kanepi puhul 7,5 grammi.

Seega süüdistatakse Sander Jordanit suures koguses narkootilise aine käitlemises grupis, s.o

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Ken Pihtjõed (Pihtjõe) süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toimepannud

ja süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

eest, taas pani teadvalt toime narkootilise aine suures koguses käitlemise ühiselt ja

kooskõlastatult isikute grupi koos I B , Sander Jordani ja M.D-ga.

Ken Pihtjõe omandas koos I B , Sander Jordani ja M.D-ga 28.01.2024 Tallinnas Lasnamäe

linnaosas Ümera 37 asuva Hesburgeri vahetus läheduses, eeluurimisel täpselt tuvastamata

kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini.

Selleks sõitis Ken Pihtjõe koos I B ja Sander Jordaniga viimase poolt juhitud ja I B

kasutuses oleva sõiduautoga BMW 530D reg.märk XXX , 27.01.2024 XXX Tallinna

Lasnamäele Ümera 37 asuva Hesburgeri vahetusse lähedusse, kuhu jõuti 28.01.2024, ning kus

said kokku eelnevalt kokkulepitud samasse piirkonda sõitnud M.D-ga. I B pani 28.01.2024

omandatud suures koguses narkootilise aine kokaiini valget värvi telefoni karpi kirjega Redmi

9C NFC ning seejärel M.D sõiduautosse BMW 530D reg.märk XXX. Teel XXX tehti

Tallinna lähedal peatus, kus I B andis omandatud narkootilisest ainest kohapeal

tarvitamiseks kõigile kaasa sõitnud isikutele, sh Sander Jordanile, M.D-le ja Ken Pihtjõele.

Pärast seda pani I B narkootilise aine tagasi koos karbiga M.D sõiduautosse ning lasi

narkootilise aine M.D-l vedada XXX garaažiboksi nr XX. Samal ajal sõitis Sander Jordan

koos Ken Pihtjõe ja I B ga saateautoga M.D-ga kaasa. Tapale kohale jõudes, sai Ken Pihtjõe

sõiduautost BMW 530D reg.märk XXX karbi koos narkootilise aine kokaiiniga enda

valdusesse ja tõi garaažiboksi nr XX, kus pani karbi koos narkootilise ainega laua peale ning I

B hakkas tegema ettevalmistusi kokaiini laiali jagamiseks. Ken Pihtjõe peeti koos M.D, I B

ja Sander Jordaniga politseiametnike poolt kinni 28.01.2024 kell 01.35 ning garaažiboksi nr

XX läbiotsimisel võeti ära valge kokku pressitud pulber massiga 48,92 grammi, mis sisaldas

36,7 grammi kokaiini.

Samuti sai Ken Pihtjõe 26.11.2023 XXX asuvas garaažiboksis nr XX I B lt eelneval ja

kooskõlastatud kokkuleppel edasiandmise eesmärgil enda valdusesse fooliumpaberisse

pakendatud, suures koguses, s.o korraga vähemalt 90 grammi, kanepiõisikuid (marihuaanat).

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt

on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine,

vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine,

pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit

rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete II nimekirja. Kanep (v.a. Euroopa liidu ühtsesse põllukultuuride

sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3 %) ja selle

töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse

nr.73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3

loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe

tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe

tekitamiseks 0,65 grammi ja kanepi puhul 7,5 grammi.

Seega süüdistatakse Ken Pihtjõed suures koguses narkootilise aine käitlemises korduvalt ja

grupis, s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt

ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt

karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle

toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud

kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõuab kohus järeldusele, et Sander Jordan on toime pannud

KarS § 184 lg 2 p 1 ja Ken Pihtjõe KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma

seisukohti põhjendab kohus järgnevalt, andes esmalt hinnangu tõendite lubatavusele, seejärel

käsitleb tuvastatud faktilisi asjaolusid, annab õigusliku hinnangu süüdistusele, seejärel peatub

karistuse ning sh tõkendi küsimusel ning viimaks asitõenditega toimimise küsimusel ning

menetluskuludel.

Tõendite lubatavus

Jälitustoimingutega saadud tõendite seaduslikkus

3. Prokuratuur on esitanud tõenditena 25.01.2024 jälitustoimingu protokolli, 28.01.2024

jälitustoimingu protokolli, 31.05.2024 jälitustoimingu protokollid, 06.02.2024 jälitustoimingu

protokolli ning 20.05.2024 jälitustoimingu protokollid. Kaitsja I. Põder on taotlenud

jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli.

4. Jälitustoimingu seaduslikkuse kontrolli taotluse saamisel on kohtul kohustus veenduda

eelkõige jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus

ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas

märgitud ajavahemikul (vt nt RKKKo 30.06.2014 nr 3-1-1-14-14, p 668).

5.

25.01.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 1, tl 166-172) on kajastatud

varjatud sisenemine I. B i garaažiboksi XXX, boks XX, seal olevate asjade varjatud

läbivaatus ja I. B iga seotud esemetelt varjatult võrdlusmaterjali kogumine 25.01.2024.

25.01.2024 jälitustoimingu protokolli aluseks on olnud Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku K

Jaakuse 07.12.2023 kohtumäärus nr XXX. Määrusele eelnes prokuröri 05.12.2023 taotlus

XXX. Tõendina kasutatav teave on saadud kohtu poolt lubatud toimingute käigus ja loas

märgitud ajavahemikul.

6.

28.01.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 1, tl 173-186) on kajastatud

Sander Jordani, I B ja M.D varjatud jälgimist ajavahemikul 24.11.2023, 20.01.2024-

21.01.2024, 27.01.2024-28.01.2024. 28.01.2024 jälitusprotokolli aluseks on olnud Viru

Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova 27.10.2023 jälitustoimingu luba nr

XXX, 22.12.2023 jälitustoimingu luba nr XXX ja 11.01.2024 jälitustoimingu luba nr XXX.

Load on antud KrMS § 1265 alusel. Kaitsja I. Põder on seisukohal (vt 25.11.2024

kohtuistung), et vastavalt Euroopa Liidu õigusele pidanuks nimetatud jälitustoiminguteks loa

andma kohus või sõltumatu haldusasutus ning kaitsja on viidanud Euroopa Kohtu 4.10.2024

otsusele nr C-548/21. Otsus nr C-548/21 käsitles politsei juurdepääsu mobiiltelefonis

sisalduvatele andmetele. Vaieldamatult mobiiltelefonis sisalduvad eri liiki andmed, sh võib

seal leiduda ka tundlikke andmeid (nt usuliste veendumuste kohta), mis vajavad veel

erilisemat kaitset. Käesoleval juhul on teostatud isikute varjatud jälgimist ning kohtu

hinnangul tuleb küll jaatada, et varjatud jälgimisega riivatakse oluliselt isikute eraelu

puutumatust, kuid antud riive on konkreetselt piiritletud ning ei ole võrdsustav isiku kohta

valimatult andmete kogumisega. Seejuures tuleb silmas pidada ka seda, et seadusandja on

KrMS ptk-s 31 sätestanud detailse regulatsiooni jälitustoimingute teostamiseks, sh andnud

loetelu, milliste kuritegude puhul on jälitustoimingute teostamine lubatav. Samuti kehtib

põhimõte, et jälitustoiming on lubatav ainult siis, kui andmete kogumine muude toimingutega

või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik

või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.

Jälitustoiminguga ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja

keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi. Lisaks on KrMS-i eelviidatud ptks-s

sätestatud, millistel juhtudel on jälitustoiminguteks vajalik kohtu ning millistel juhtudel

piisab prokuratuuri loast. KrMS § 1265 sätestab, et loa varjatud jälgimiseks annab

prokuratuur. Eeltoodust lähtuvalt kohus ei nõustu kaitsjaga, et loa varjatud jälgimiseks

pidanuks andma kohus. Prokuratuuri pädevus varjatud jälgimiseks loa andmiseks tuleneb

kehtivast seadusest. Tõendina kasutatav teave on saadud prokuratuuri poolt lubatud

toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul.

7.

31.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207) on kajastatud XXX

garaažiboksi nr XX varjatud jälgimine ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024. Jälitusprotokolli

aluseks on olnud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sergei Listovi 29.08.2023

jälitustoimingu luba nr XXX, abiprokurör Sofja Hristoforova 27.10.2023 jälitustoimingu luba

XXX ja 22.12.2023 jälitustoimingu luba nr XXX. Load on antud KrMS § 1265 alusel. Kaitsja

on seisukohal (vt 25.11.2024 istung), et jälitustoimingu aluseks peaks olema KrMS § 1267

ning sellisel juhul peaks olema toiminguks kohtu luba. Lisaks tõi kaitsja välja, et ei ole

võimalik, et korraga teostatakse kahte jälitustoimingut, ühte prokuratuuri loa alusel ja teist

kohtu loa alusel. Nimelt on samal ajal toimunud ka isikute pealtkuulamine ning seda kohtu loa

alusel. Kohus kaitsja käsitlusega ei nõustu. KrMS § 1265 alusel isiku, asja või paikkonna

varjatud jälgimiseks annab loa prokuratuur. Antud juhul on jälitustoimingu protokollis

kajastatud garaažiboksi varjatud jälgimist. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt on kajastatud

isikute sisenemist garaažiboksi, seal toimuvat isikute tegevust ning isikute garaažist väljumist.

Seega kohtu hinnangul on teostatud paikkonna varjatud jälgimist, milleks seadusest tulenevalt

annab loa prokuratuur. KrMS § 1267 kohaselt üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu

edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks või -

vaatamiseks annab loa kohus. Jälitusprotokollist tulenevalt ei nähtu, et protokollis oleks

kajastatud pealtkuulamisega saadud teavet või vaadeldud elektroonilise side võrgu kaudu või

muul moel edastatavaid sõnumeid. Seega on kohus seisukohal, et jälitustoimingu alusena on

õigesti tuginetud KrMS §-le 1265. Olukorras, kus samaaegselt kohtu loa alusel on toimunud

isikute pealtkuulamine, ei näe kohus ka aluseid, mis ei võimalda samaaegselt teostada kahte

jälitustoimingut (varjatud jälgimine ja pealtkuulamine). Seejuures on kohtu hinnangul neid

toiminguid võimalik eristada ning ka kaitsja on ise viidanud, et vastavalt vajadusele on

võimalik lülitada välja mikrofon või kaamera. Kohus märgib, et arvestada tuleb ka sellega, et

täpne jälitustoimingu teostamise viis (milliseid vahendeid kasutades) on jälitusasutuse

pädevuses. KrMS § 1264 lg 1 võimaldab kohtul anda luba ka sellise jälitustoimingu

tegemiseks, milleks on käesoleva peatüki kohaselt nõutav prokuratuuri luba, mistõttu kohus

jaatab, et menetlusökonoomika seisukohalt oleks olnud otstarbekam omavahel niivõrd seotud

jälitustoimingute (varjatud jälgimine ja pealtkuulamine) teostamine otsustada ühe loaga

(kohtu luba) ning koostada ka ainult üks protokoll. Eeltoodu ei mõjuta aga kuidagi asjaolu, et

lubatav oli ka kahe eraldi loa andmine ning vastavalt sellele kahe protokolli koostamine.

31.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207) tõendina kasutatav teave on

saadud prokuratuuri poolt lubatud toimingute käigus ja lubades märgitud ajavahemikul.

8.

31.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 2 tl 1-40) on kajastatud salajane

pealtkuulamine XXX garaažiboksis nr XX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024.

Jälitustoimingu protokolli aluseks on olnud Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku K Jaakuse

10.10.2023 kohtumäärus nr XXX ning 07.12.2023 kohtumäärus XXX, millega on antud luba

KrMS § 1267 alusel. Määrustele eelnesid prokuröri 10.10.2023 taotlus XXX ja 05.12.2023

taotlus XXX. 31.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40) tõendina

kasutatav teave on saadud kohtu poolt lubatud toimingute käigus ja lubades märgitud

ajavahemikul.

9.

06.02.2024 jälitustoimingu protokollis (KoTo, tõendite köide 2, tl 41-45) on kajastatud

I B varjatud jälgimine 02.01.2024, 04.12.2023 ja 01.11.2023. Jälitustoimingu protokolli

aluseks on olnud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova 27.10.2023

jälitustoimingu luba nr XXX ja 22.12.2023 luba nr XXX. Load on antud KrMS § 1265 alusel.

06.02.2024 jälitusprotokollis tõendina kasutatav teave on saadud prokuratuuri poolt lubatud

toimingute käigus ja lubades märgitud ajavahemikul.

10.

20.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 2 tl 46-60) on kajastatud Sander

Jordani telefoni abonendi kaudu edastatud sõnumite ja muu teabe salajane pealtkuulamine

ajavahemikul 03.09.2023-18.01.2024. Jälitustoimingu protokolli aluseks on olnud Viru

Maakohtu eeluurimiskohtuniku K Jaakuse 27.12.2023 kohtumäärus nr XXX ning 27.10.2023

kohtumäärus XXX ja 29.08.2023 kohtumäärus nr XXX millega on antud luba KrMS § 1267

alusel. Määrustele eelnesid prokuröri 21.12.2023 taotlus XXX ja 27.10.2023 taotlus XXX ja

29.08.2023 taotlus XXX. 20.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 2, tl 46-60)

tõendina kasutatav teave on saadud kohtu poolt lubatud toimingute käigus ja lubades märgitud

ajavahemikul.

11.

20.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 2 tl 61-131) on kajastatud I B

telefoni abonendi kaudu edastatud sõnumite ja muu teabe salajane pealtkuulamine

ajavahemikul 31.08.2023-23.01.2024. Jälitustoimingu protokolli aluseks on olnud Viru

Maakohtu eeluurimiskohtuniku K Jaakuse 27.12.2023 kohtumäärus nr XXX ning 27.10.2023

kohtumäärus XXX ja 29.08.2023 kohtumäärus nr XXX millega on antud luba KrMS § 1267

alusel. Määrustele eelnesid prokuröri 21.12.2023 taotlus XXX ja 27.10.2023 taotlus XXX ja

29.08.2023 taotlus JT6371. 20.05.2024 jälitusprotokollis (KoTo, tõendite köide 2, tl 61-131)

tõendina kasutatav teave on saadud kohtu poolt lubatud toimingute käigus ja lubades märgitud

ajavahemikul.

12. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka sisulisi jälitustoimingu tegemise eeldusi. Kohus on

tuvastanud, et kriminaalasjas nr 23240150050 alustati 16.08.2023 menetlust KarS § 184 lg 2 p

1 tunnustel. Jälitusmenetluse eesmärgiks on olnud koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo

kohta (KarS § 1262 lg 1 p 4). Jälitustoimik avati 16.08.2023. KrMS § 1262 lg 2 näeb ette

loetelu kuritegudest, mille puhul on lubatav jälitustoiminguid teostada. Kõrvutades menetluse

alustamisel viidatud kuriteokahtlust ning kohtumäärustes viidatud kuriteokahtlust, mis on

tõusetunud isikute suhtes, kelle osas on jälitustoiminguid läbi viidud, KrMS § 1262 lg-s 2

sisalduva loeteluga, tuleb jaatada, et jälitustegevus on olnud lubatav. Lisaks tuleb veel hinnata

järgmist. Nimelt KrMS § 1261 lg 2 näeb ette jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõude, et

tõendite kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt

raskendatud (nn ultima ratio-põhimõte). Seega peab kohtu või prokuratuuri lubades ning

prokuratuuri taotlustes sisalduma argumentatsioon, miks ei ole kriminaalasjas tõendite

kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt

raskendatud. Kohtu hinnangul tähendab see muuhulgas, et vähemalt kokkuvõtlikult peab

kajastama määrus ja taotlus tõendusteavet, mille põhjal on sellisele järeldusele tuldud. Kohus

on seisukohal, et käesoleval juhul nii prokuratuuri taotlused ja load kui ka kohtumäärused

sellist tõendusteavet sisaldavad. Nii prokuratuuri taotlustes, lubades kui ka kohtumäärustes on

piisava põhjalikkusega kirjeldatud antud ajahetkeks menetluse käigus kogutud tõendusteavet

ning faktipõhiselt selgitatud, miks ei ole jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste

raskusteta tõendeid koguda. Seejuures on viidatud ka tegude toimepanemise

konspiratiivsusele ja sellele, et kuriteod, mille toimepanemine on organiseeritud ja mille

toimepanemine vältab pikemat aega, vajavad tingimata reaalajas jälgimist, et kuritegusid

toimepanevate isikute tegevus dokumenteerida ja süüdlased tabada. Kohus rõhutab sedagi, et

nii taotlustes kui ka määrustes on loetletud erinevaid avalikke menetlustoiminguid ning

põhjendatud, miks tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega jääks tulemusetuks.

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel

ning prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat

seadusandlust ja kohtupraktikat. Kohus on seisukohal, et prokuratuuri poolt esitatud

jälitustoimingu protokollid on lubatavad tõendid.

07.02.2024 asitõendi vaatlusprotokoll

13. Kohus võttis 04.12.2024 istungil tõendina vastu 07.02.2024 asitõendi vaatlusprotokolli

(KoTo, tõendite köide 2, tl 135-137), millega on vaadeldud I B kasutuses olnud

mobiiltelefoni Xiaomi Mi Note 10, abonent XXX ja mobiiltelefoni Apple iPhone 14 Pro

abonent XXX ja tehtud seadmetes sisalduvatest andmetest koopia. Kaitsjad on seisukohal, et

tegemist on lubamatu tõendiga, kuna isikule ei ole selgitatud tema õigusi ja kohustusi, kui ta

annab välja lukukoodi ja PIN-koodi.

14. Mobiiltelefon Xiaomi Mi Note 10 võeti ära I B 28.01.2024 kahtlustatavana

kinnipidamisel (KoTo, tõendite köide 1, tl 1-3). Mobiiltelefoni Apple iPhone 14 Pro võeti ära

28.01.2024 läbiotsimisel I B kasutuses olevas sõidukis BMW 530D reg.märk XXX

fototabeliga (KoTo, tõendite köide 1, tl 93-106). I B 28.01.2024 kahtlustatavana

kinnipidamise protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 1-3) nähtub, et I B on andnud allkirja

selle kohta, et teda on tutvustatud tema õiguste ja kohustustega ja KrMS 351 kohaselt on talle

kätte antud õiguste deklaratsioon. I B teavitati, et vajadusel võidakse alla laadida veebist

isiku kasutuses olevastest seadmetest olevad sotsiaalmeedia, kirjavahetused ja pilvevarundus

andmed. Läbiotsimisprotokollis (KoTo, tõendite köide 1, tl 93-106) on märgitud, et I B le on

tema õigusi ja kohustusi kahtlustatavana tutvustatud ja ka see, et isik on saanud kätte õiguste

deklaratsiooni. Sarnaselt kinnipidamisprotokolliga on märgitud, et I B teavitati, et vajadusel

võidakse alla laadida veebist isiku kasutuses olevastest seadmetest olevad sotsiaalmeedia,

kirjavahetused ja pilvevarundus andmed. Protokolli kohaselt I. B annab vabatahtlikult SIM-

kaardi parooli ja telefoni ekraaniluku koodi.

15. I. B i 09.01.2025 kohtuistungil antud ütluste kohaselt võeti temalt kinnipidamisel ära

telefon Android Xiaomi ja sõidukist leiti iPhone 14. Telefon Xiaomi ei olnud lukukoodiga,

aga iPhone oli. iPhone 14 koodi andis ta ise, sest uurija ütles, et kui ta ei anna, siis nagu nii

nad saavad selle telefoni sisse. Kinnipidamisel I. B i ütluste kohaselt talle midagi ei

selgitatud, kas ta oli saanud telefoni ära võtmise ajaks õiguste deklaratsiooni kätte, ta ei

mäleta. Seda kas, teda teavitati, et võidakse alla laadida veebist tema kasutuses olevatest

seadmetest olevaid sotsiaalmeedia, kirjavahetuse ja pilvevarundus andmeid, ta ka ei mäleta.

Samas selgitas I. B , et too päev kui ta kinni peeti, siis oli see šokk ja nii palju pabereid ka oli

tol päeval. Kui ta allkirja on pannud, siis järelikult anti. Vastuseks kaitsja küsimusele on I. B

vastanud, et kinnipidamise protokolli allkirjastas ta jaoskonnas pärast läbiotsimist. Lisaks on

I. B andnud ütlusi, et kui see läbiotsimine oli, kui telefoni leidsid, siis nad vaatasid, et seal on

kood peal. Uurija ütles, et kas sa tahad anda vabatahtlikult, mille peale B vastas, et ta ei pea

andma, ja kui uurija ütles, et me nagunii saame selle lahti teha, siis ta ütles, et ta annab.

16. Seega kaitsjad on õigesti viidanud, et I. B ile ei ole otsesõnu selgitatud kohustust

mobiiltelefoni pin-koode mitte anda, kuid kohus on seisukohal, et see ei too kaasa tõendi

lubamatust. Nimelt on tutvustatud I. B ile tema õigusi ja kohustusi kahtlustatavana ning talle

on antud ka õiguste deklaratsioon.

17. Kahtlustatava õigused, mida I. B ile tutvustati, hõlmavad ka õigust keelduda ütluste

andmisest (KrMS § 34 lg 1 p 1). Seega I. B olles sellest õigusest informeeritud, pidi aru

saama, et tal ei ole kohustust koode enda telefoni sisenemiseks menetlejale anda. Seda, et I.

B sai aru, et tal ei ole kohustust oma telefoni sisenemiseks koode anda, on I. B kinnitanud

ka oma ütlustes, millest nähtub, et ta on esmalt uurijale öelnud, et ei pea koode andma. Nii

läbiotsimisprotokolli kui ka I. B i enda ütluste kohaselt andis I. B mobiiltelefoni koodid

menetlejale vabatahtlikult. Kohus viitab siinkohal Riigikohtu 16.06.2023 otsusele asjas nr 1-

21-1421. Riigikohus on käsitlenud sarnast olukorda ning leidnud, et kahtlustatava elukaaslase

telefoni PIN-koodi menetlejale andmine, ilma et talle oleks enne seda tutvustatud õigust

keelduda enda või oma lähedaste kuriteo tõendamisele kaasaaitamisest on erinev olukorrast,

kus isik läbiotsimise ja digitaalsele teabele juurdepääsu võimaldava info üleandmise ajal on

ise kahtlustatav. Eeltoodust lähtuvalt on I. B i mobiiltelefonides sisaldunud teabele

juurdepääs saadud seaduslikult ning leitud tõendusteave on lubatav.

27.02.2024 asitõendi vaatlusprotokoll ja 28.02.2024 asitõendi vaatlusprotokoll

18. Kohus võttis 04.12.2024 kohtuistungil tõendina vastu 27.02.2024 asitõendi

vaatlusprotokolli, millega on vaadeldud I B kasutuses olnud mobiiltelefonis Xiaomi Mi Note

10, abonent XXX) sisalduvate andmete koopiat (KoTo, tõendite köide 2, tl 138-156).

07.01.2025 kohtuistungil võttis kohus vastu 28.02.2024 asitõendi vaatlusprotokolli, millega

on vaadeldud I B kasutuses olnud mobiiltelefonis Apple iPhone 14 Pro abonent XXX)

sisalduvate andmete koopiat (KoTo, tõendite köide 2, tl 157-179). Kaitsjad on seisukohal, et

kuna juba 07.02.2024 asitõendi vaatlusprotokoll oli lubamatu on samadel põhjendustel

lubamatu ka 27.02.2024 ja 28.02.2024 vaatlusprotokollid. Kuna kohus pidas I. B i

mobiiltelefonides sisalduvatele andmete juurdepääsu ning nende kopeerimist lubatavaks, siis

sellest tulenevalt on lubatav ka 27.02.2024 asitõendi vaatlusprotokoll ning 28.02.2024

vaatlusprotokoll, millega on kopeeritud andmeid vaadeldud.

06.02.2024 asitõendi vaatlusprotokoll

19. Kohus võttis 07.01.2025 istungil tõendina vastu 06.02.2024 asitõendi

vaatlusprotokolli, millega on vaadeldud Ken Pihtjõe kasutuses olnud mobiiltelefoni Samsung

Galaxy A34 (SM-XX) abonent XXX ja tehtud seadmes sisalduvatest andmetest koopia.

(KoTo, tõendite köide 2, tl 180-182). Kaitsjad esitasid samad vastuväited, mis varasemalt

seoses I. B i mobiiltelefoni vaatlusega ning leidsid, et tegemist on lubamatu tõendiga. Lisaks

tõi kaitsja I. Põder välja, et K. Pihtjõe kinnipidamise protokollis ei ole märgitud, et

mobiiltelefon on pakendatud, mistõttu ei ole olnud tagatud mobiiltelefoni puutumatus.

20. Mobiiltelefon Samsung Galaxy A34 võeti ära Ken Pihtjõe 28.01.2024 kahtlustatavana

kinnipidamisel. Ken Pihtjõe 28.01.2024 kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (KoTo,

tõendite köide 1, tl 15-17) nähtub, et Ken Pihtjõe on andnud allkirja selle kohta, et teda on

tutvustatud tema õiguste ja kohustustega ja KrMS 351 kohaselt on talle kätte antud õiguste

deklaratsioon. Ken Pihtjõed teavitati, et vajadusel võidakse alla laadida veebist isiku

kasutuses olevastest seadmetest olevad sotsiaalmeedia, kirjavahetused ja pilvevarundus

andmed. Kohus on KrMS § 294 p 1 alusel vastu võtnud K. Pihtjõe kohtueelses menetluses

antud ütlused ning 29.01.2024 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et K.

Pihtjõe on vabatahtlikult nõustunud andma oma mobiiltelefoni ekraani ja telefonikaardi

parooli. K. Pihtjõe kahtlustavana ülekuulamise protokollist nähtub seegi, et K. Pihtjõed on

tutvustatud tema õiguste ja kohustustega ning ülekuulamise juures on viibinud kaitsja. (KoTo,

tõendite köide 3, tl 101-104). Seega on kohus seisukohal, et K. Pihtjõe mobiiltelefonis

sisalduvatele andmetele on saadud juurdepääs seaduslikult.

21. Puutuvalt K. Pihtjõe mobiiltelefoni pakendamisse tuleb nõustuda kaitsjaga, et K.

Pihtjõe kinnipidamise protokollis on märgitud vaid mobiiltelefoni ära võtmise fakt, seda, et

mobiiltelefon oleks pakendatud, protokolli märgitud ei ole. (KoTo, tõendite köide 1, tl 15-

17). K. Pihtjõe kinnipidamise protokolli koostas uurija A L . A. Laks on 29.07.2025 istungil

ülekuulatud. A. L ütluste kohaselt võttis tema K. Pihtjõe kinnipidamisel temalt ära tema

isiklikud esemed, sh mobiiltelefoni. Tema (A. L ) oli ka isikuks, kes mobiiltelefoni pakendas.

Kinnipidamise protokolli märkis ta mobiiltelefoni ära võtmise IMEI koodi täpsusega.

Pakendamine toimus järgmiselt: neil on antistaatilised kilekotid, need on roosat värvi

minigripp kotid, mille sisse telefoni pannakse ja suletakse alati security seal turvakleebisega.

Pakendamist otseselt vist ta kirja kinnipidamisprotokolli ei pannud. Praktika kipub erinev

olema, tegemist oli öise ajaga, võis ka tema enda hajameelsusest olla ja A. L eeldas, et IMEI

täpsusest äkki piisaks telefoni puhul, väga raske on seda IMEI-d hiljem muuta, et öelda, et see

ei oleks see telefon. Edastamaks kriminalistele, sai see pakendatud veel ka paberkotti, kuna

neid telefone oli palju, siis need pakendati 1, 2, 3, 4, 5, mis number täpselt K. Pihtjõe telefon

oli, ta ei mäleta. Telefoni seadistas ta lennurežiimile, sest see on tavapärane praktika, et kui

võimalik on telefoni lennurežiimile seadistada, seda alati tehakse. Tunnistaja K. P , kes

koostas S. Jordani kinnipidamise protokolli, on oma ütlustest kinnipidamisel ära võetud

esemetega toimimist kirjeldanud A. Laksiga sarnasel viisil. Nimelt nähtub K. P ütlustest, et

koos K. Pihtjõega kinnipeetud S. Jordani mobiiltelefon pakendati kõigepealt antistaatilisse

minigrippi ja see suleti turvakleebisega, millel oli number, seejärel pakendati. Kuna

kinnipidamisel võeti ära mobiiltelefone, samamoodi ka läbiotsimistelt võeti ära

mobiiltelefone, nende hulk oli suur ja selleks, et neid transportida Jõhvi, kus teostatakse nende

telefonide vaatlus, pakendati nad isikute kaupa paberkotti. Ja et need kotid oleksid jälgitavad,

siis numereeriti need paberkotid ära numbriliselt.

22.

06.02.2024 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud mobiiltelefoni, mis on

asunud pakendis nr 1. Vaatlusprotokollis on välja toodud mobiiltelefoni IMEI koodid, mis

ühtivad K. Pihtjõe kinnipidamise protokollis märgitud IMEI-koodidega. Eelnevast lähtuvalt

on kohus seisukohal, et olenemata asjaolust, et K. Pihtjõe kinnipidamise protokolli ei olnud

märgitud, et mobiiltelefon pakendati, siis ei ole alust kahelda, et mobiiltelefon pakendati ning

pakendis nr 1 asus justnimelt K. Pihtjõe kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon. Kuna kohus

on seisukohal, et mobiiltelefon oli pakendatud, on kohus seisukohal, et oli tagatud eseme

puutumatus ning 06.02.2024 asitõendi protokoll on lubatav tõend.

15.04.2024 asitõendi vaatlusprotokoll

23. Kohus võttis 07.01.2025 istungil tõendina vastu 15.04.2024 asitõendi

vaatlusprotokolli, millega on vaadeldud Ken Pihtjõe kasutuses olnud mobiiltelefonis Samsung

Galaxy A34 (SM-XX) abonent XXX sisalduvate andmete koopiat (KoTo, tõendite köide 2, tl

183-190). Kaitsjad on seisukohal, et kuna tõend on seotud 06.02.2024 asitõendi

vaatlusprotokolliga, siis on tegemist lubamatu tõendiga. Lisaks tõi kaitsja I. Põder välja, et

protokoll kannab kuupäeva 15.04.2024, kuid menetlustoiming lõppes 02.05.2024. Asitõendi

vaatlusprotokollist nähtub, et uurimistoiminguga alustati 15.04.2024, s.o kuupäeval, mis on

märgitud vaatlusprotokolli kuupäevaks. Uurimistoimingu lõpuna on märgitud 02.05.2024,

seejuures on protokollis märgitud, et vaatlust on vaatluse perioodi kestel korduvalt

katkestatud puhkeajaks ja teiste tööülesannete täitmiseks. Kohtu hinnangul on seetõttu

vaatlusprotokollis jälgitav uurimistoimingu läbiviimise aeg. Asjaolu, et protokolli koostamise

kuupäevaks on märgitud vaatluse algus mitte uurimistoimingu lõpukuupäev ei mõjuta tõendi

sisu ning ei too kaasa tõendi lubamatust. Kuna kohus pidas K. Pihtjõe mobiiltelefonis

sisalduvatele andmete juurdepääsu ning nende kopeerimist lubatavaks, siis sellest tulenevalt

on lubatav ka 15.04.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on kopeeritud andmeid

vaadeldud.

22.03.2024 vaatlusprotokoll

24. Kohus võttis 29.07.2025 kohtuistungil tõendina vastu 22.03.2024 vaatlusprotokolli,

millega on vaadeldud Sander Jordani kasutuses olnud mobiiltelefoni Samsung Galaxy A34

abonent XXX ja tehtud seadmes sisalduvatest andmetest koopia. (KoTo, tõendite köide 3, tl

149-151). Kaitsja I. Põder tõstatas küsimuse tõendi usaldusväärsuses ja lubatavuses ning tõi

välja, et vaatlusprotokollis on märgitud, et mobiiltelefon asus pakendis nr 3, aga S. Jordani

kinnipidamisprotokollis on märgitud, et mobiiltelefon pakendati antistaatilisse kilekotti ja

suleti turvakleebisega nr XXX. Kinnipidamisprotokollis on märgitud, et telefon seadistatakse

lennurežiimile, aga vaatlusprotokollist nähtub, et telefon on sisse lülitatud. Kaitsja on

seisukohal, et seetõttu tekib küsimus ka telefoni puutumatuse tagamises.

25. Sander Jordani 28.01.2024 kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (KoTo, tõendite

köide 1, tl 12-14) nähtub, et S. Jordani kinnipidamisel võeti mh ära sisselülitatud

mobiiltelefon Samsung Galaxy A34, milles Elisa kõnekaart, mis pakendati antistaatilisse

kilekotti ja suleti turvakleebisega XXX. Kahtlustatav ei ütle vabatahtlikult paroole. Telefon

seadistatakse lennurežiimile. Sander Jordanit teavitati, et vajadusel võidakse alla laadida

veebist isiku kasutuses olevatest olevad sotsiaalmeedia, kirjavahetuse ja pilvevarunduse

andmed. 22.03.2024 vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide 3, tl 149-151) nähtub, et

vaadeldakse mobiiltelefoni pakendist nr 3 ning telefon on sisselülitatud. Seega on kaitsja

tähelepanek vastuolude osas kinnipidamisprotokollis ja vaatlusprotokollis õige ja asjakohane.

26. S. Jordani kinnipidamisprotokolli koostas K P ning 22.03.2024 vaatlusprotokolli R K

. Mõlemad on 29.07.2025 kohtuistungil üle kuulatud. K. P ütluste kohaselt mobiiltelefon

pakendati kõigepealt antistaatilisse minigrippi ja see suleti turvakleebisega, millel oli number,

seejärel pakendati, kuna S. Jordan ei olnud nõus ütlema oma telefoni paroole, siis pandi see

telefon koos minigripi ja turvakleebisega sellisesse turvakotti ja seejärel paberkotti, millele

tehti peale märge nr 3. Kuna kriminaalasjas oli kinni peetud rohkem kui üks kahtlustatav ja

kõikidelt nendelt kahtlustatavatelt võeti ära kinnipidamisel mobiiltelefone, samamoodi ka

läbiotsimistelt võeti ära mobiiltelefone, nende hulk oli suur ja selleks, et neid transportida

Jõhvi, kus teostatakse nende telefonide vaatlus pakendati nad isikute kaupa paberkotti. Ja et

oleks ikkagi need kotid jälgitavad, siis numereeriti need paberkotid ära numbriliselt. S.

Jordani mobiiltelefoni edastamine koopiate ja vaatluste tegemiseks fikseeriti vastavas

andmebaasis, kuhu kriminaalasja numbri järgi sisestatakse telefonid nii margi, kui ka pakendi

numbri järgi. Andmebaasi sisestas ta pakendi numbriks 3. Paberkott oli lihtsalt transpordi

jaoks mõeldud. Telefon kui selline oli fikseeritud kahtlustatava juuresolekul. R K ütluste

kohaselt jõudis S. Jordani telefon temani pakendatud kujul, pakend oli terve. Oli kaks

pakendit ja kott. Oli paber kilekott, selle peal oli kirjas pakendi number 3, selle sees oli

paralleel kott ja selle sisse oli pandud antistaatiline kilekott, selle peal oli turvakleebis

numbriga ja selle kilekoti sees oli mobiiltelefon. Turvakleebis oli kahjustamata. Pakenditest

tegi ta fotod, mis ta pani Keskkriminaalpolitsei andmehoidlasse. Kuna süsteemis oli märgitud

pakend nr 3, siis ta pani protokolli samuti pakend nr 3 mitte turvakleebise numbrit. Telefon ei

olnud lennurežiimis, selleks oli kasutatud levikindlat kotti. Telefon, kui ei ole pandud

lennurežiimi, siis seda ei olnud võimalik ilma koodita panna lennurežiimi. Kohus on tõendina

vastu võtnud ka fotod, millele R. K on viidanud. (KoTo, tõendite köide 3, tl 166-173).

27. Fotodelt nähtub järgnev pakendamise käik. Esmalt suletud, kollase asitõendi teibiga

pakend, millele märgitud pakend nr 3, 28.01.2024 S. Jordani kinnipidamisel äravõetud

Samsung Galaxy A34, pakendaja K P . Järgnevalt must pakend, millel märkepaber kirjaga

Jordan, järgnevalt kilepakend, millel turvakleebis nr XXX. Mobiiltelefon sisse lülitatud, ei ole

lennurežiimil. Seega fotod kinnitavad K. P ja R. K ütlusi S. Jordani kinnipidamisel ära

võetud mobiiltelefoni pakendamise kohta. Pakendis nr 3 sisaldub pakend turvakleebise

numbriga, mis ühtib turvakleebise numbriga, mis on märgitud kinnipidamisprotokollis.

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et asjaolu, et S. Jordani kinnipidamise protokollis on

viidatud sisemisel pakendil olevale turvakleebise numbrile ning vaatlusprotokollis välisel

pakendil olevale numbrile, ei muuda vaatlusprotokolli lubamatuks tõendiks. Kohtu hinnangul

ei anna see ka alust pidada vaatlusprotokolli ebausaldusväärseks tõendiks. Kohus rõhutab, et

vaatlusprotokollis on märgitud, et pakendi avamisest on tehtud fotod ning fotodel on

mobiiltelefoni pakendamine, sh turvakleebise number selgelt tuvastatav.

28. Fotodelt nähtub, et mobiiltelefon ei olnud lülitatud lennurežiimile. S. Jordani

kinnipidamise protokollis on märgitud, et telefon seadistatakse lennurežiimile.

Kinnipidamisprotokollis on kasutatud sõnastust „seadistatakse“ mitte „seadistatud“, seega on

viidatud tulevikus telefoniga tehtavale tegevusele. A. L ütluste kohaselt kui võimalik on

telefoni lennurežiimile seadistada seda tehakse. Osade telefoni markidel see ei ole võimalik

ilma sinna sisse PIN-koodi või ekraani koodi sisestamata, aga osadel telefonidel on see

võimalik. S. Jordan ei olnud nõus ühtegi oma ekraani koodi andma ja tema telefoni mudel oli

selline, mis ei võimaldanud seda ilma ekraani koodi sisestamata lennurežiimi panna. Seetõttu

see ei läinud lennurežiimi ja selle jaoks on väljastatud eraldi spetsiaalsed kotid, mis sellesse

turvakotti seadme paigaldamisel kaotab levi enda süsteemist. Sama on kinnitanud oma

ütlustes R. K , kes on andnud ütlusi, et S. Jordani mobiiltelefoni jaoks oli kasutatud

levikindlat kotti ning kui telefon ei ole pandud lennurežiimi, siis seda ei olnud võimalik ilma

koodita lennurežiimile panna. Seega leiab kohus, et on tõendatud, et S. Jordani mobiiltelefoni

ei õnnestunud panna lennurežiimile, sest S. Jordan ei andnud mobiiltelefoni jaoks koodi, mis

seda võimaldaks. Eelnev ei mõjutanud asitõendi puutumatust, kuna mobiiltelefon pandi

levikindlasse kotti. Samuti on K. P ja A. L oma ütlustes kirjeldanud kinnipidamisel

äravõetud mobiiltelefonide liikumist ning ütlustest nähtub, et kinnipidamisel ära võetud asjad

liikusid koos kinni peetud isikuga Rakvere politseijaoskonda ning sealt edasi juba Jõhvi

vaatluse teostamiseks. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et 22.03.2024

vaatlusprotokoll on lubatav tõend.

25.04.2024 asitõendi vaatlusprotokoll

29. Kohus võttis 29.07.2025 kohtuistungil tõendina vastu 25.04.2024 asitõendi

vaatlusprotokolli, millega on vaadeldud Sander Jordani kasutuses olnud mobiiltelefonis

Samsung Galaxy A34 abonent XXX sisalduvatest andmetest tehtud koopiat (KoTo, tõendite

köide 3, tl 152-164). Kaitsja I. Põder leidis samadel põhjustel nagu eelneva tõendi osas, et

tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Kohus märgib, et 22.03.2024 vaatlusprotokolli osas

leidis kohus, et tegemist on lubatava ja ka usaldusväärse tõendiga. 22.03.2024 R. K poolt

koostatud vaatlusprotokolli (KoTo, tõendite köide 3, tl 149-151) kohaselt on S. Jordani

kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefonist andmete kopeerimise tulemusena saadud fail

nimetusega S Jordan Pakend n3 Samsung.ufdr kogumahuga 25,2 GB. 25.04.2024

vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on justnimelt faili nimetusega S Jordan Pakend n3

Samsung.ufdr. Vaatlusprotokollis on välja toodud ka andmed eseme s.o andmekandja enda

kohta, viidatud mobiiltelefoni IMEI koodidele ning ka turvakleebise numbrile, mis oli

pakendil, milles mobiiltelefon asus. Turvakleebise number vastab numbrile, mis on kajastatud

kinnipidamise protokollis ning mis on näha fotodelt, mis tegi R. K . Eseme kohta on märgitud

sisselülitatud nagu 22.03.2024 vaatlusprotokollis. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et

ka 25.04.2024 vaatlusprotokoll on usaldusväärne tõend.

M.D ütlused

30.

14.01.2025 kohtuistungile oli prokuratuuri tunnistajana kutsutud M.D, kes keeldus

ütluste andmisest. Põhjuseks asjaolu, et M.D oli algselt kriminaalasjas kaassüüdistatav, kuid

18.09.2024 kohtumäärusega eraldas kohus mh M.D süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

eraldi menetlusse ning 17.02.2024 otsusega nr 1-24-5414 (KoTo, tõendite köide 3, tl 105-116)

mõistis Viru Maakohus M.D kokkuleppemenetluses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi. Kohus

võttis KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel vastu M.D kohtueelses menetluses antud ütlused

(KoTo, tõendite köide 3, tl 68-78). Kaitsjad on seisukohal, et M.D ütlused on

ebausaldusväärsed ning sisuliselt ei ole neil võimalik ütlustele vastuväiteid esitada.

31. KrMS § 291 lg 3 võimaldab vastu võtta isiku varasemalt deponeerimata ütlusi, kui

ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses,

kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasjas, kui terviku

seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks. Tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus

esitada neile ütlustele vastuväiteid ning ütlused on saadud isiku vahetul või audio- või

videosalvestatud kaugülekuulamisel. M.D on kohtueelses menetluses kahel korral

kahtlustatavana üle kuulatud 29.01.2024 ja 05.06.2024. Mõlemad ülekuulamised on toimunud

vahetult ning mõlemal ülekuulamisel osales kaitsja. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et

M.D-d oleks menetleja poolt kuidagi sunnitud ütluste andmiseks. M.D on ütlused andnud küll

kahtlustatavana, kuid ainuüksi kahtlustatava staatus, ei muuda a priori M.D ütlusi

ebausaldusväärseks. Kohus rõhutab, et KrMS § 291 lg 3 p 1 tekstist tuleneb otsesõnu, et siin

ei hinnata mitte ütluste sisu, vaid üksnes üldisemalt ütluste andmise asjaolusid ja tunnistaja

isikut. Süüdistusaktist tulenevalt on M.D ütlustega prokurör soovinud tõendada kuriteo

toimepanemise asjaolusid sealhulgas narkootikumi käitlemise viisi, hinda, kohta ja põhjuseid

ning tegutsemist I B juhiste järgi, samuti kaassüüdistatavate Sander Jordani, I B ja Ken

Pihtjõe teopanust narkootikumide käitlemisel. Kohus nõustub, et kaitsjatel puudus võimalus

M.D küsitlemiseks. Küll aga oli neil võimalus esitada vastuväited M.D ütlustele, mis

kohtuistungil avaldati, sh oli kaitsjatel võimalus esitada omapoolseid tõendeid, et M.D ütlusi

ümber lükata või seada ütluste usaldusväärsus kahtluse alla. Seega kohtu hinnangul alused

M.D kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmiseks olid täidetud.

32. Puutuvalt M.D ütluste usaldusväärsusesse, siis rõhutab kohus, et Riigikohus on

14.06.2022 otsuses nr 1-20-1208 taaskord selgitanud, et endise kaaskahtlustatava või -

süüdistatava ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid ja neid

hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

18. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 16). Ka selliste isikute ütluste hindamine

taandub lõppkokkuvõttes sellele, kas tõendiallikat saab pidada usaldusväärseks. Isikulise

tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed

põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad

vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid

ütlusi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2022. a otsus nr 1-20-9406/41, p

13). Ütluste kui isikulise tõendi hindamisel peab kohus võtma arvesse kõiki ütluste

usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid. Vaieldamatult kuuluvad nende hulka ka

tõendiallika menetlusseisund ja sellest lähtuda võivad huvid.

33. Nagu kohus varem märkis, siis M.D on kohtueelses menetluses andnud ütlusi kahel

korral - 29.01.2024 ja 05.06.2024. Kõrvutades M.D antud ütlusi on kohus seisukohal, et

ütlused on olnud ühetaolised ja järjepidevad. M.D on oma ütlustes kirjeldanud, kuidas ta

sattus I. B iga samasse seltskonda ning hakkas tarvitama ning käitlema kokaiini. M.D on

andnud detailseid ütlusi, kuidas toimus narkootiliste ainete käitlemine I. B i poolt ning

seejuures on M.D andnud ka ennast süüstavaid ütlusi, kirjeldades, kuidas ta käis koos I. B iga

Tallinnas narkootilise aine järgi ning et ka tema ise on andnud kokaiini edasi ajal kui I. B oli

ära. Kõrvutades M.D ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega nähtub, et tema ütlused, et

narkootilist ainet hoidis I. B garaažis, pakendas seal ning pakkus seda garaažis tarbimiseks

teistele on kooskõlas nii I. B i ütlustega kui ka jälitustoimingu protokollidega. Sarnaselt I. B

iga ning ka R. K on M.D kirjeldanud Tallinnas narkootilise aine järgi käimist mitme autoga.

Seega on kohus seisukohal, et M.D ütlused on kooskõlas teiste tõenditega. Kaitsjad on välja

toonud, et M.D huviks ütluste andmisel oli oma elukaaslase F.Z-i, kes on samuti olnud

kriminaalasjas kahtlustatavaks, kaitsmine. Käesolevas kohtumenetluses F.Z süüdistatav olnud

ei ole, tema ülekuulamisest tunnistajana on prokuratuur loobunud ning tema ülekuulamist ei

ole taotlenud ka kaitsjad. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, kas, millal ja mis põhjusel

lõppes F.Z-i staatus kahtlustatavana. Inimlikult võib eeldada, et M.D soovis oma elukaaslast

säästa ning hoiduda elukaaslasele probleemide tekitamist, sh vältida ütluste andmist, mis

süüstaksid tema elukaaslast. Eelnevast ei saa aga järeldada, et M.D ütlused, muutuksid

seetõttu tervikuna ebausaldusväärseteks. Kohtu hinnangul saab see kaasa tuua M.D ütlustes

kahtlemise osas, mis puudutab tema elukaaslase panust, kuid mitte M.D ütlustele tervikuna.

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et M.D ütlusi tuleb hinnata koostoimes teiste tõenditega ning

kaitsjate esitatud põhjendustel M.D ütluste tõendikogumist välja lugemiseks alust ei ole.

Faktilised asjaolud

34. Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et I B , M.D, R K ning Sander Jordan ja Ken

Pihtjõe on omavahel tuttavad. Seda on kõik isikud oma ütlustes jaatanud. Tunnistaja Y.O

07.01.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt kuulub tema ettevõttele garaažiboks XXX

ning umbes 2 aastat tagasi üüris ta garaažiboksi I. B ile. I. B oma ütlustes kinnitab, et ta

kasutas sellel aadressil olevat garaažiboksi ning kohtu hinnangul puudub vaidlus ka selles, et I

B , M.D, R K , Sander Jordan ja Ken Pihtjõe on selles garaažiboksis viibinud. Seda on isikud

oma ütlustes ise kinnitanud ning see nähtub ka 31.05.2024 jälitustoimingu protokollidest

(KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207, KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40).

Kinnipidamisprotokollide kohaselt peeti I. B , M.D, S, Jordan ning K. Pihtjõe 28.01.2024

kahtlustatavatena kinni justnimelt eelnimetatud garaažiboksis. (KoTo, tõendite köide 1, tl 1-

6; 12-17). R. K peeti kinni 31.01.2024 OG E AS toomiskompleksist XXX. (KoTo, tõendite

köide 1, tl 7-11).

35. I. B on oma 09.01.2024 kohtuistungil antud ütlustes tunnistanud narkootilise aine

käitlemist, ta omandas ja müüs nii kokaiini kui ka kanepit. Narkootilist ainet omandas ta

peidikutest Tallinnas. Narkootilist ainet hoidis ta oma kasutuses olevas garaažis XXX

garaažiboks nr XX. Narkootilise aine olemasolust teavitas ta Snapchati kaudu, C+ tähendas

kokaiin olemas ja BB+ kanep olemas. Tema kasutaja oli XX. I. B i ütlused ühtivad

27.02.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga, millega on vaadeldud I B kasutuses olnud

mobiiltelefonis Xiaomi Mi Note 10, abonent XXX) sisalduvate andmete koopiat (KoTo,

tõendite köide 2, tl 138-156). Andmetest on koopia tehtud mobiiltelefoni vaatlusel 07.02.2024

asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (KoTo, tõendite köide 2, tl 135-137) ning mobiiltelefon

on ära võetud I B 28.01.2024 kahtlustatavana kinnipidamisel (KoTo, tõendite köide 1, tl 1-

3). 27.02.2024 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et I. B i kasutuses olnud mobiiltelefonist

leiti pildifailid, millel oli lisatud märge C+. Lisaks nähtuvad vaatlusprotokollist vestlused,

milles on osaline kasutaja kontonimega XX. Kasutajalt kontonimega XX on küsitud c-d,

millele vastuseks ok. On küsitud „tobi ei tea?“. XX on ise küsinud „tobi ei taha keegi“

(KoTo, tõendite köide 2, tl 138-156).

36. Tunnistaja H.B on oma ütlustes kinnitanud, et on saanud korduvalt I. B ilt kokaiini.

Tunnistaja M.F on oma ütlustes kinnitanud, et sai I. B i kaudu kanepit. I. B iga sai ta

ühendust messengeri ja snapchati kaudu ning küsis kas tobi on. Tunnistaja N.C oma ütlustest

kinnitab, et on saanud I. B i käest kanepit. Tunnistaja U.Y ütluste kohaselt müüs I. B

kokaiini, ta on ostnud I. B ilt kokaiini. 1gramm maksis 150 eurot. Tunnistaja N.G kinnitab, et

sai I. B ilt kokaiini. 1 gramm maksis 150 eurot. Tunnistaja R. K on andnud ütlusi, et sai I. B

ilt kokaiini, siis kui tal sõltuvus oli sai 1-2 korda nädalas koguses 1-2 grammi. Tunnistaja M.D

ütluste kohaselt tegeles I. B kokaiini ja kanepi müügiga. Seega ühtivad isikuliste

tõendiallikate ütlused selles, et I. B i käest oli võimalik saada narkootilist ainet, mistõttu

puudub alus selles osas ütluste usaldusväärsuses kahelda.

37. Narkootilise aine käitlemist I.

B i poolt kinnitavad ka 08.02.2024

läbiotsimisprotokoll, mille käigus leiti I B kasutuses olevast sõidukist BMW X6 reg.märk

XXX juhiukse sahtlist Orbiti tops, milles pruuni värvi aine jäägid (KoTo, tõendite köide 1, tl

133-145). Narkootilise aine ekspertiisi aktiga nr XXX on tõendatud, et Orbiti topsis leidub

delta-9-tetrahüdrokannabinooli jälgi. (KoTo, tõendite köide 1, tl 161-165).

38. Seda, et I. B hoidis narkootilist ainet oma kasutuse olevas garaažis on lisaks B i

ütlustele tõendatud ka järgnevate dokumentaalsete tõenditega. 25.01.2024 jälitustoimingu

protokolliga on tõendatud, et 25.01.2024 toimus garaažiboksi nr. XX aadressil XXX varjatud

sisenemine, asja varjatud läbivaatus, asendamine ja võrdlusmaterjali kogumine. Riidenagis

olevast dressipluusi taskust leiti Orbiti purk minigripp kottidega, mille sees valge pulbriline

tükiline aine, kokku leiti 20 mingripp kotti valge pulbrilise tükilise ainega. Kolmest vabalt

valitud minigripp kotikesest võeti võrdlusmaterjali proov. Prooviks võetud ainele tehti

narkootilise aine kiirtest, mis reageeris positiivselt kokaiinile (testaine värvus siniseks) (KoTo,

tõendite köide 1, tl 166-172).

39.

28.01.2024 läbiotsimisprotokolliga on tõendatud, et I B kasutuses olevast

garaažiboksist nr. XX aadressil XXX leiti diivani pealt valget värvi paberist pakend

kogukaaluga 65 grammi, seal sees omakorda fooliumpakend, selle sees läbipaistev minigripp

ja selle sees valge tükiline aine. Tehti kiirtest kokaiinile, testaine värvus siniseks. Minigripp

koos ainega kaalus 51 grammi. Laual karp Redmi 9C NFC, milles B i sõnul oli kokaiin, mis

leiti diivani pealt. Lisaks leiti laualt tühjad kasutamata minigripid, elektronkaal, karp

kummikinnastega, kollane plastikust kork, mille sees paberitükk. Laua ees põrandal karp

kasutamata minigripp kilekottidega. Diivanipatjade alt leiti 3 minigripp kotti ainejääkidega

(KoTo, tõendite köide 1, tl 18-54).

40. Narkootilise aine ekspertiisi aktiga nr XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 158-160) on

tõendatud, et 28.01.2024 läbiotsimisel leitud fooliumpakendil on kokaiini jäljed. Valge pulbri

tükid massiga 48,92 grammi sisaldavad 75% kokaiini, pulbris sisaldub 36,7 grammi kokaiini.

Digitaalsel kaalul kokaiini ja delta 9 tetrahüdrokannabinooli jäljed, plastkorgil paberitükiga

kokaiini jäljed, plastpurgis THC sisaldava peenestatud kanepi jäljed, soonsulguriga kilekotis

kokaiini jäljed.

41. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on tõendatud, et I. B käitles narkootilist ainet nii

kokaiini kui ka kanepit. Viru Maakohtu 17.10.2024 kohtuotsusega nr 1-24-5414 on I. B ka

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi mõistetud (KoTo, tõendite köide 3, tl 105-116). Käesoleva

kriminaalasja raames esitatud süüdistuse kohaselt käitlesid Sander Jordan ning Ken Pihtjõe

narkootilisi ained ühiselt koos I. B iga. Seega käesoleva kriminaalasja raskuskese seisneb S.

Jordani ning K. Pihtjõe tegevuse tuvastamisel ning õiguslikul hinnangul.

42. Esmalt peatub kohus Sander Jordanil. Nagu kohus varasemalt märkis, siis hoidis I. B

narkootilist ainet oma kasutuses olevas garaažiboksis XXX, kus on viibinud ka Sander

Jordan, sh nähtub 31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-

207), et ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024, kui toimus garaažiboksi varjatud jälgimine

tarvitati garaažiboksis korduvalt narkootilist ainet. Seejuures tarvitas narkootilist ainet ka

Sander Jordan. Nimelt nähtub jälitustoimingu protokollist S. Jordani korduv tegevus,

narkootilise aine nina kaudu tarvitamisel. Täpsemalt 03.11.2023 võtab Jordan laual oleva

väikese pakendi mudib seda sõrmede vahel, paneb pea hästi lauale lähedale, tõstab siis pead ja

hoiab vasaku käega ninast kinni. 14.11.2023 Jordan rullib rahatähe torukujuliseks rulliks ja

kummardub laua kohale, tõuseb püsti ja hoiab ninasõõrmest kinni. 25.11.2023 rullib midagi

käte vahel, käes torukujuline ese paneb pea laua kohale, tõstab pea üles, hoiab parema käega

ninast kinni. 29.11.2023 teeb S. Jordan korduvalt ninna tõmbamise liigutusi. 23.12.2023 teeb

S. Jordan laua kohal ninna tõmbamise liigutuse. 25.12.2023 teeb S. Jordan ninaga tõmbamise

liigutuse. 26.12.2023 Sander Jordan puhastab enda ninasõõrmeid ning kummardab laua

kohale ning teeb ninaga laua servalt tõmbamise liigutuse. 30.12.2023 teeb S. Jordan ninna

tõmbamise liigutuse. 01.01.2024 teeb liigutuse, mis sarnaneb narkootilise aine nina kaudu

tarvitamisele. 22.01.2024 sooritab korduvalt ninna tõmbamise liigutuse töölaua kohal.

43. Kohus on KrMS § 294 p 1 alusel vastu võtnud S. Jordani kohtueelses menetluses

kahtlustatavana antud ütlused (KoTo, tõendite köide 3, tl 84-96). S. Jordan on kohtueelses

menetluses üle kuulatud kahel korral. Mõlemal korral on S. Jordan oma süüd narkootiliste

ainete käitlemisel eitanud, kinnitades oma ütlustes, et ei ole narkootikume müünud ega edasi

andnud. Esmalt leiab kohus, et S. Jordani ütlusi hinnates tuleb arvestada, et S. Jordanil oli

motiiv anda end õigustavaid ütlusi. S. Jordan on varem kriminaalkorras karistatud, seejuures

viibis ta talle inkrimineeritavate tegude ajal Viru Maakohtu 16.06.2020 kohtuotsusega nr 1-

20-4212 määratud katseajal (KoTo, tõendite köide 2, tl 195-201). Seega on arusaadav, et S.

Jordan mõistis, et katseajal toime pandud kuriteo eest süüdimõistmine päädib pika

vangistusega ning võib eeldada, et tal oli huvi karistuse kandmisest pääseda. Eelnevat

kinnitab ka asjaolu, et kui võrrelda S. Jordani 29.01.2024 ja 04.06.2024 antud ütlusi, siis

ilmnevad neis olulised vastuolud. 29.01.2024 antud ütluste kohaselt tema ei ole kunagi I. B i

käest narkootikume saanud, I. B i garaažiboksis ei ole ta kunagi näinud kanepit, kokaiini või

muid narkootikume. Tema vahel harva tarvitab narkootikume. Sel õhtul kui ta kinni peeti

nende seltskonnas ta kellegi käes narkootikume ei näinud, keegi ei tarvitanud. 04.06.2024

antud ütlustes on S. Jordan oma varasemaid ütlusi selles osas kardinaalselt muutnud. Nimelt

ta on saanud I. B ilt kokaiini, umbes 10-l korral, kogused alla grammi. Tavaliselt on need

olnud siis, kui nad on koos väljas olnud, aga ta on tarvitanud narkootilist ainet ka I. B i

garaažis ja temaga koos on kokaiini tarvitanud ka teised isikud. Seda, et I. B narkootikume

müüb, ta ei teadnud. Kas viimasel korral Tallinnast tagasi sõites tarvitati kokaiini, ta ei tea.

Seega on S. Jordan andnud vastuolulisi ütlusi olulistes asjaoludes. Lisaks on S. Jordani

ütlused, mille kohaselt ta harv on narkootiliste ainete tarvitaja ja ei teadnud, et I. B müüb

narkootilisi aineid vastuolus 31.05.2024 jälitustoimingu protokollidega (KoTo, tõendite köide

1, tl 187-207, KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40), millest nähtub pidev narkootiliste ainete

tarvitamine S. Jordani poolt I. B i garaažis ning ka see, et S. Jordan teadis, et I. B müüb

narkootilist ainet ning et S. Jordan andis ka ise narkootilist ainet edasi ja on seda I. B i

äraolekul müünud. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et S. Jordani ütlused, milles S.

Jordan on eitanud oma seotust narkootiliste ainete käitlemisel on ebausaldusväärsed ning

tuleb tõendikogumist välja arvata. Kohtu hinnangul on võimalik arvestada S. Jordani ütlustega

ainult osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega.

44. S. Jordani tegevus narkootiliste ainete käitlemisel nähtub 31.05.2024

jälitusprotokollidest järgnevalt. 31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide

1, tl 187-207), millega on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ajavahemikul

26.10.2023-28.01.2024 nähtub, et 31.10.2024 kell 18:23 sisenevad garaaži I. B ja

meesterahvas „V “. V ulatab I. B ile kilekotikese valge ainega ning I. B paneb selle lauale.

Kell 18:35 lahkuvad mõlemad garaažist. Kell 18:39 sisenevad garaaži I. B ja S. Jordan ja

liiguvad laua juurde. B toimetab midagi laua kohal, S. Jordan liigub diivanile istuma. I. B

liigub laua juurest diivani juurde, tõstab käega diivani patja ja võtab sealt musta värvi eseme

ja liigub laua juurde. Paneb kätte musta värvi kummikindad, tema käes on näha väiksemat

heledat pakendit. Garaaži siseneb tuvastamata meesterahvas (U ), kes liigub samuti laua

juurde, lahkudes on tema käes näha väiksemat ruudukujulist eset. B toimetab jätkuvalt laua

kohal, asetab midagi heledat vasaku käega lauale. Jordan liigub samuti laua juurde ning võtab

sealt midagi enda kätte. Kell 18:58 lahkuvad I. B ja S. Jordan garaažist.

45.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist

garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)

nähtub, et 31.10.2023 vestlevad V ja I. B omavahel rahast. Kell 18:47 algava vestluse käigus

I. B i ja U vahel räägib U : „See, see käib küll, on üks gramm. Hehe. See paned paberi sisse

kõik või?“ I B : „Oota, kaks tobi tahtsid?“ U : „Jaa, kaks tobi jah.“ Hiljem pöördub I B

samas ruumis viibiva Sander Jordani poole:„ Sannu, saad ukse kinni panna?“ 18:51 jätkub

vestlus Sander Jordani ja I B vahel. B : „Teeme G juures.“ Sander Jordan: „Jaa. G juures on

see hea toru ka.“ Sander Jordan: „Nüüd teed valmis ja siis G ka.“ Sander Jordan: „Kõik vä?“

Ivan B : „No ei, ainult puru. Kümme-viisteist tükki tuleb noh.“ Eelnevast nähtub, et S. Jordan

viibis garaažis ajal kui I. B pakendas narkootilist ainet ja andis meesterahvale (U ) üle.

Samuti S. Jordan rääkis I. B iga narkootilise aine pakendamisest.

46.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207), millega

on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ajavahemikul 26.10.2023-

28.01.2024 nähtub, et 03.11.2023 võtab Jordan laual oleva väikese pakendi mudib seda

sõrmede vahel, paneb pea hästi lauale lähedale, tõstab siis pead ja hoiab vasaku käega ninast

kinni. 31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist

garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)

nähtub, et S. Jordani ja I. B i vahel toimub 18:48 kuni kella 18:50 vestlus, mille käigus S.

Jordan küsib B ilt: „Kotid ostsid täna?“ Veidi hiljem I. B õpetab Jordanit:“ Pane see tükk

eraldi.“ Sander Jordan: „Rahu jah, siis viskan selle tagasi.“ Taustal on kuulda tükeldamise või

toksimise häält. Sander Jordan: „Fooliumiga on see, et mõned korrad teed lahti, vaata.“ I B :

„Ja võib katki ka minna.“ Sander Jordan: „Jajah, siis vaata, hakkab pudisema.“ Eelnev

kinnitab, et S. Jordan tegeles garaažis koos I. B iga narkootilise aine pakendamisega.

47.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207), millega

on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ajavahemikul 26.10.2023-

28.01.2024 nähtub 14.11.2023 kell 19:58 I B liigub garaaži laua juurde. I B käes on

heledat värvi tops, millest ta võtab ruudukujulise eseme ja toimetab midagi laua kohal. I B

liigub laua juurest eemale ning laua juures toimetab Sander Jordan. I B tuleb tagasi garaaži

ning garaaži saabub meesterahvas, kes on ilmselt M.D. Jordan tõmbab suust läbi heledat värvi

magnetkaardi laadse eseme, mille paneb peale seda rahakotti. Jordan rullib rahatähe

torukujuliseks rulliks ja kummardub laua kohale. Jordan tõuseb püsti, hoiab ninasõõrmest

kinni ja ulatab käes olnud rullis rahatähe M.D-le. M.D sooritab laua kohal sama liigutuse,

kummardub nagu tõmbaks laualt midagi ninna, püsti tõustes hoiab ta vasaku käega ninast

kinni, parema käega tagastab Jordanile rullikeeratud rahatähe. Eelnev kinnitab, et S. Jordan

tarvitas garaažis narkootilist ainet ning pakkus seda ka M.D-le .

48.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist

garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)

nähtub, et 24.11.2023 alates kella 23:53 kuni 25.11.2023 kell 00:20 toimunud vestluse käigus

ütleb Sander Jordan: „Sa pead niikuinii pärast kokku kallama need.“ I B vastab selle peale:

„Ei miksi, mees.“ I B : „Palju su sõber tahab, ühte?“ Sander Jordan: „Ma arvan küll jah.“

Veidi hiljem Sander Jordan: „Aa andsid mulle selle puru, vaata.“ I B :“ Teed ülekande M.D

arvele.“ Seega viitab vestluse sisu koosmõjus varasemate jälitustoimingutega kogutud

tõenditega, et I. B tegeles S. Jordani juuresolekul narkootilise aine pakendamisega ning S.

Jordan küsis oma sõbrale narkootilist ainet, mille S. Jordan ka sai. I. B juhendas, kelle arvele

aine eest tasuda.

49.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist

garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)

nähtub, et 25.11.2023 kella 20:12 kuni kella 21:06 toimunud vestluse käigus, milles üheks

osapooleks on ka S. Jordan arutab I. B , kellele ta kui palju andnud on. I. B loetleb nimesid

ning nimedega aitab teda ka S. Jordan. Kohtu hinnangul annab eelnev jälitustoimingutega

kogutud info aluse teha järelduse, et jutt on justnimelt narkootilise aine andmisest ning S.

Jordan oli kursis, kes on I. B i kliendid, kellele I. B narkootilist ainet on andnud.

50.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207), millega

on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ajavahemikul 26.10.2023-

28.01.2024 nähtub, et 29.11.2023 kell 17:38 siseneb S. Jordan garaaži tema käes on näha

minigripp kotti, toimetab midagi laua kohal, kummardab laua kohale, paistab midagi ninna

tõmbavat. Kell 17:51 lahkub koos I. B iga. Kell 18:59 I B saabub garaaži koos Sander

Jordaniga. B jääb midagi laua juurde toimetama. I B annab Jordani kätte väikse

fooliumpakikese, mille Jordan pistab enda jope paremasse rinnataskusse. Garaaži siseneb

punaste tööpükstega ja musta jopega H.B. H.B paneb pea laua kohale, seejärel tõstab pea

püsti ja hoiab vasaku käega ninast kinni. Sander Jordan liigub taas töölaua juurde, sooritab

ninna tõmbamise liigutuse laua kohal. Kell 21:06 I B siseneb garaaži koos Sander

Jordaniga. Garaaži saabudes on B il käes hõbedane nutsakas. Mõlemad mehed liiguvad

töölaua juurde ning Jordani silme all hakkab B fooliumnutsakat lahti harutama. Kell 21:07

Jordan tegutseb töölaua juures: võtab vasakust jopetaskust rahatasku, mille seest võtab ta

pangakaardi mõõtu eseme ja teeb ninna tõmbamise liigutuse laua kohal. Kell 21:15 isikud

lahkuvad. Eelnev kinnitab taas kord, et S. Jordan tarvitas garaažis narkootilist ainet ning

kohtu hinnangul on põhjendatud teha järeldus, et narkootilist ainet sisaldas ka fooliumpakend,

mille S. Jordan I. B ilt sai ning mille S. Jordan enda taskusse pani.

51.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207), millega

on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ajavahemikul 26.10.2023-

28.01.2024 nähtub, et 30.11.2023 sisenevad garaaži S. Jordan ja I. B . I. B seisab laua

juures, tema käes on näha fooliumile sarnanevat voldikut. S. Jordan toimetab midagi laua

kohal. Garaaži siseneb H.B ja tuvastamata meesterahvas (P ). S. Jordan paneb pea laua

kohale, annab midagi H.B kätte, kes liigub laua juurde, kummardub ja tõuseb püsti, hoides

ninast kinni. I B käes paistab olevat sularahakupüüre, mida ta loeb. Isikud lahkuvad. Kell

21:14 Sander Jordan siseneb garaaži. Kell 21:15 garaaži siseneb tuvastamata meesterahvas

(Joonas). Sander Jordani käes on näha läbipaistvat minigrip-kotti meenutav ese. Jordan jääb

laua juurde toimetama. Garaaži siseneb H.B. Kell 21:18 Sander Jordan paneb pea laua juurde

ning H.B paneb pea laua juurde ja sooritab laua kohal ninna tõmbamise liigutuse.

52.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist

garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)

nähtub, et 30.11.2023 kella 19:30 kuni kella 19:31 vestlevad S. Jordan ja I. B rahast. Sander

Jordan: „Sul on palju viiekümneseid, kõik mis tuleb, paned kõrvale.“ I B : „Jajah.“ Sander

Jordan: „Ainult kümnesed ja kahekümnesed jätad endale. Mõni hetk on selline hetk, et polegi

raha.“ I B : „Ei tohi olla selliseid hetki.“ Kell 20:01 kuni 20:06 toimunud vestluse käigus

ütleb I. B : „Homme vist kahe kümpa järgi noh. Tutikas klient mul.“ Sander Jordan: „Tubli

mees.“ Sander Jordan: „Miks sa neid rohkem valmis ei tee?“ I B : „Ma ei viitsi, parem kui

niimoodi, kui üksikud muidugi.“ Sander Jordan: „Enda tarbeks vä?“ I B : „Jah.“ I B : „Ma

loodan, et ta kolm tahab.“ Kell 21:14 kuni 21:20 vestluses küsib Sander Jordan B ilt: „Panen

seda kõik vä?“ I B : „Kõik pane, jah.“ Eelnev kinnitab, et S. Jordan arutas I. B iga

narkootilise aine müüki ja pakendamist.

53.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207), millega

on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ajavahemikul 26.10.2023-

28.01.2024 nähtub, et 01.12.2023 kell 23:12 sisenevad garaaži I. B , S. Jordan ja E.K. I. B ja

E.K pakendavad väikeseid fooliumpakendeid. 31.05.2024 jälitustoimingu protokollist,

millega on teostatud salajast pealtkuulamist garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-

28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40) nähtub, et 01.12.2023 kell 21.11 kuni 21.15

toimunud vestluses, milles osaline ka S. Jordan ütleb S. Jordan: „Kuradi neli.“ I. B : „Tobi?“

S. Jordan:“ Jaa“ I. B : „Kokku vää?“ S. Jordan: „Pane üks kokku ja üks eraldi.“ I. B :“ Kolm

siis?“ S. Jordan:“ Ei neli kokku ja üks eraldi, kokku viis.“ Eelnev kinnitab, et S. Jordan

juhendab B i narkootilise aine koguste osas ning tegeles narkootilise aine pakendamisega.

54.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist

garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)

nähtub, et 08.12.2023 kell 00:40 kuni 00:53 toimunud vestluses, kus osaliseks ka S. Jordan

ütleb Sander Jordan: „Autosid oskab ta müüa, aga midagi muud küll mitte.“ I B : „Autosid

tal ka ei lähe juba. Ta oskab, aga ta solgib lihtsalt. Ma räägin, kunagi ennem oli kõik timm.

Vend võttis 50 getsi kriipsu peale ja vähem kui nädal ajaga tõi raha. Või küsis uus,“ Sander

Jordan: „V käis kuradi Pärnus. Mul oli 18 või midagi siukest. Poolteist päeva ja otsas noh.“ I

B : „Millal?“ Sander Jordan:“ Vaata siis kui sa Pärnus olid.“ I B :“ Aa no ja mulle

põhimõtteliselt keegi ei kirjutanud. Mul on neli tükki, järgmine päev kõik on läbi noh.“ A P :

„Palju ise ostsid, kolm ikka?“ Sander Jordan: „Kaks võtsin.“ I B : „Ma tean nagu, seekord

see on viimane, kui mina võtan enda kätte ja siis kõik noh.“ A P (osutab D ):“ Ja siis võtad

sina!“ I B : „Tema kätte läheb telefon korraks ja siis ülejäänud sulle. Aga arvesta sellega, et

seda parem jäta maha.“ M D : „Alkoholi vä?“ I B : „Jah. Või las sul olla kogu aeg kaine

rool, et sa pead, kui minu telefoniga, siis sa pead liigutama ja rohkem siin olema kui,“ M D :

„Kuskohas, Tapal vä?“ I B : „Jah, enda seal. Kui sa saad telefoni kätte endale, siis nagu

arvesta sellega, kui sa tahad endale teenida. Sest M.D ka kogu aeg ei saanud, et noh. Ma ei

taha, et oleks ühe inimese käes kogu aeg telefon.“ A P : „No ikka grupeeringu värk vaata.

Üks minek.“ Eelnev viitab kohtu hinnangul sellele, et ajal kui I. B viibis Pärnus tegeles S.

Jordan narkootilise aine müügiga ja nii edukalt, et aine sai otsa. Lisaks kinnitab vestlus, et I.

B il oli narkootilise aine müügiks eraldi telefon, mida ta müüjate kätte andis.

55.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207), millega

on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ja vahemikul 26.10.2023-28.01.2024

nähtub, et 23.12.2023 kell 20:13 sisenevad garaaži S. Jordan ja M.D ja liiguvad laua juurde.

Kell 20:17 siseneb H.B, kell 20:18 F.Z. S. Jordan teeb laua juures ninna tõmbamise liigutuse

ja selle teevad ka teised ning lahkuvad siis garaažist. 25.12.2023 kell 16:40 sisenevad garaaži

S. Jordan, M.D ja F.Z . M.D käes on pulbrilise ainega kott. M.D askeldab laua juures,

keerab rahatähe rulli, teeb ninaga tõmbamise liigutuse, annab rulli F.Z-ile, kes teeb ninaga

tõmbamise liigutuse ja seejärel ulatab rulli S. Jordanile, kes teeb ninaga tõmbamise liigutuse.

26.12.2023 kell 18:31 Sander Jordan saabub garaaži koos H.B-ga. Sander Jordan võtab

taskust minigrip-kilekoti, milles valge pulbriline aine ning askeldab sellega tööpinna peal.

Kell 18:32 M.D siseneb garaaži ning liigub Sander Jordan juurde. Sander Jordan annab

minigrip-kilekoti M.D kätte. M.D valmistab laua serva peale valgest pulbrilisest ainest triibu,

käes rohelist värvi kaart. Sander Jordan puhastab enda ninasõõrmeid ning kummardab laua

kohale ning teeb ninaga laua servalt tõmbamise liigutuse, tema järel teeb seda ka M.D. H.B

voldib käest eseme toru kujuliseks ning kummardab laua kohale ning teeb ninaga laua servalt

tõmbamise liigutuse. Sander Jordan võtab laualt minigrip-kilekoti, milles valge pulbriline aine

ning paneb selle endale jope rinna taskusse. H.B ulatab Jordanile mingi eseme, mis maha

kukub. Sander Jordan võtab selle maast ülesse. Isikud väljuvad garaažist kell 18:38. Eelnev

kinnitab, et S. Jordanil oli ligipääs garaažile ka ilma I. B ita ning et S. Jordan andis üle

narkootilist ainet.

56.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist

garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)

nähtub, et 30.12.2023 vestluses alates 16:33 I B küsib Jordanilt: „Sa panid kirja, et

Laanemäe sai?“ Sander Jordan: „Jaa.“. 31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo,

tõendite köide 1, tl 187-207), millega on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX

ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 nähtub, et 30.12.2023 kell 16.53 garaaži sisenevad

Sander Jordan, mustas riietuses meesterahvas, kes sarnaneb A P , M.D ning meesterahvas

(A ). M.D liigub laua juurde ja alustab seal sigareti rullimist, valmiskeeratud sigareti ulatab ta

Jordanile, kes peale sigareti asetamist jope vasakpoolsesse rinnataskusse, annab oma

rahakotist rahatähe M.D-le. Garaaži saabub H.B. H.B asub koheselt töölaua juurde ja sooritab

sellelt ninnatõmbamise liigutuse, tema järel sooritab sama liigutuse M.D, siis Sander Jordan

ning A P ja garaažis viibiv tundmatu isik. Kell 17:01 isikud lahkuvad garaažist. Eelnev

kinnitab taaskord narkootiliste ainete tarvitamist S. Jordani poolt ning ka seda, et S. Jordan

tegi märkmeid I. B i klientide kohta.

57.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207), millega

on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksi nr XX ajavahemikul 26.10.2023-

28.01.2024 nähtub, et 01.01.2024 kell 19:56 siseneb S. Jordan garaaži, seejärel siseneb M.D

võtab taskust minigripp koti valge ainega ja tegutseb sellega laual. Kummardub laua kohale

ning teeb liigutuse, mis sarnaneb narkootilise aine nina kaudu tarvitamisele. Ka Jordan

kummardub laua kohale ja teeb samasuguse liigutuse. Seejärel pakib valge aine jäägid

minigripp kilekotti.

58.

22.01.2024 kell 17:48 garaaži saabuvad B , Jordan ja Pihtjõe. B il on käes pappkastis

kohver ja Coopi logoga kilekott. B tegutseb töölaua juures, liigub töölaua juurest

kokkuvolditud pabertaldriku soojapuhuri juurde ja soojendab käes olevat kokkuvolditud

pabertaldrikut. Voltimiskohas on paberil mingi aine, mida B soojendamise ajal siniste

kummikinnastega kohendab. B liigub pabertaldrikuga tagasi töölaua juurde. B annab

Pihtjõele töölaual midagi, misjärel viimane tegutseb antud valge kogumi kallal. Pihtjõe

lõpetab tegevuse töölaual asuva valge kogumi juures ning töölaua juurde tuleb Jordan. Jordan

keerab rulli viieeurose rahatähe ja annab selle üle Pihtjõele, kes kell 18:14 sooritab nina

kohale toodud rullis viieeurosega liigutuse, mis sarnaneb narkootilise aine tarvitamisele. Tema

järel sooritab ninna tõmbamise liigutuse töölaua kohal ka Sander Jordan. Garaaži siseneb ikka

veel käes kummikindaid kandev I B koos tuvastamata meessoost isikuga (I ), üheskoos

liigutakse töölaua juurde. Jordan liigub B i lähedale, B ulatab talle väikse minigrip-kilekoti

valget värvi ainega. Ka Pihtjõe liigub nüüd Jordaniga töölaua juurde, üheskoos kallatakse

valget värvi ainet minigrip-kilekotist papptaldrikule. Papptaldrik volditakse kokku ja osa

valgest ainest kallatakse tagasi minigrip-kilekotti. Jordan võtab pangakaardi mõõtu eseme ja

papptaldriku kätele, valmistab esemega ette valge aine tarvitamiseks ning limpsib puhtaks

pangakaardimõõtu eseme. Mehed tõstavad ainega kaetud papptaldrikut ja valget ainet

sisaldavaid minigrip-kilekotte veel mitmel korral edasi-tagasi. Jordan näitab mingripi-kilekotti

pakitud ainet B ile ja seejärel paneb valge pulbrilise ainega täidetud minigrip-kilekoti oma

jopetaskusse. Töölaual oma tegevuse lõpetanud B liigub kinkekotiga töölaua juurest eemale

garaaži kirdepoolsesse nurka ja peidab kinkekoti ära. Kell 18:39 B lahkub garaažist. Kell

18:40 B naaseb. Jordan annab rullikeeratud rahatähe H.B-le, kas asub selle abil töölauale

paigutatud valget ainet ninna tõmbama. Peale teda sooritab samasuguse, narkootilise aine

tarvitamisele sarnaneva liigutuse ja Jordan ise ning koheselt tema järel ka Pihtjõe. Kell 18:54

garaažist lahkub I B , tema järel H.B. Jordan võtab laualt minigrip-kilekoti valge aine

jääkidega ning paneb selle oma jope taskusse. Kell 19:02 Pihtjõe ja Jordan lahkuvad garaažist.

59.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist

garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)

nähtub, et 22.01.2024 vestluses alates kell 18:20 Sander Jordan ütleb: „V , ma võtan ühe

väikse?“ I B : „Jah, aga siit võta!“ Sander Jordan: „Ken, paneme selle sisse kohe.“ I B :

„Pange ahju! Mul hakkab kook muutma pehmeks.“ Eelnev kinnitab, et S. Jordan tegeles

narkootilise aine pakendamisega.

60.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist

agaraažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)

nähtub, et 27.01.2024 kell 18:28 kuni 18:30 vestluses ütleb Sander Jordan:“ Ise, vana ahv,

pani mulle autosse“. Vaata kuked olid siin maja juures, tahtis garaaži tulla pakikest võtma,

pani mulle autosse – kolm-neli päeva vedeles see mul seal. Vahepeal oli niimoodi,

kõrvalistuja alla pani. Istusin kõrvalistmele, mõtlesin mis asi see jalge on.“ Kohtu hinnangul

on koosmõjus muu jälitustoimingutega kogutud info alusel põhjendatud teha järeldus, et jutt

käib narkootilise aine S. Jordani autosse panemisest.

61.

20.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 2, tl 46-60), millega on

teostatud S. Jordani salajast pealtkuulamist ajavahemikul 03.09.2023-18.01.2024 nähtub, et

09.09.2023 helistab Sander Jordanile telefoni numbrile XXX tuvastamata meesterahvas, kes

tunneb huvi, kus on K . K oli eile pakkunud ja siis mees kadunud. Tuvastamata meesterahvas

uurib, kas Sander Jordan tegeleb sellega, millele Jordan vastab eitavalt. Tuvastamata

meesterahvas uurib, kas valge Audiga sõbral ei ole. Sander Jordan vastab uuesti eitavalt.

Tuvastamata meesterahvas uurib, kas kooki ei ole, millele Jordan vastab taas eitavalt.

22.09.2023 helistab Sander Jordan M S . S uurib, kus Sander Jordan on ning S. Jordan

vastab, et garaažis. S uurib, kas on midagi üle ka natuke või saaks nagu vähe, mille peale

Jordan vastab, et seda vist praegu ei ole, aga annab lootust. 09.12.2023 Sander Jordan helistab

I B le ja küsib, kus ta pani, millele B vastab, et see (G ) teab ju ning lubab, et tuleb ise.

16.12.2023 Sander Jordan helistab I B le ja pakub siis välja, et teeme teiselt telefonilt, millega

B nõustub. Jordan annab teada, et bandiit kirjutas. 17.12.2023 helistab Sander Jordan I B le ja

annab teada, et bandjuga otsib teda. 12.01.2024 helistab Sander Jordan I B le ja uurib, mida B

teeb, et talle juba helistatakse, kirjutatakse. Kohtu hinnangul nähtub kõnedest, et S. Jordani

kaudu püütakse saada ühendust I. B iga ning uuritakse ka selle kohta, kas I. B il on

narkootilist ainet.

62.

25.04.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga on vaadeldud Sander Jordani kasutuses olnud

mobiiltelefoni Samsung Galaxy A34 abonendi numbriga XXX andmetest saadud koopiat

(KoTo, tõendite köide 3, tl 152-164). Koopia mobiiltelefonis sisalduvatest andmetest on

tehtud 22.03.2024 vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide 3, tl 149-151). Mobiiltelefon on

ära võetud Sander Jordani 28.01.2024 kahtlustatavana kinnipidamisel (KoTo, tõendite köide

1, tl 12-14). 25.04.2024 vaatlusprotokollist nähtub, et telefoni kasutaja on septembris 2023

korduvalt suhelnud kellegi A , kes soovib Sander Jordanilt saada kruvisid. Kokku on A

küsinud millegi (sh kruvide) olemasolu kohta 11 korda, mille peale on telefoni kasutaja

lubanud ära tuua või uurida. Prokurör on oma süüdistuskõnes märkinud, et kruvi tähendab

kokaiini. Kohus jaatab, et arvestades jälitustoimingutega kogutud infot, saab teha järelduse, et

Sander Jordanilt küsiti narkootilist ainet, mille peale S. Jordan lubas seda tuua või selle kohta

uurida.

63. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et 31.05.2024 ja 20.05.2024 jälitustoimingu protokollidest,

mida toetab ka 25.04.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, tuleneb üheselt, et S. Jordan ei olnud

pelgalt narkootilise aine tarvitaja või isik, kes juhuslikult sattus I. B i garaaži ajal kui I. B

käitles narkootilist ainet. S. Jordan oli väga hästi teadlik I. B i tegevusest narkootiliste ainete

käitlemisel, tal oli juurdepääs garaažile, kus I. B narkootilist ainet hoidis, ta arutas I. B iga

narkootilise aine pakendamise küsimusi ning pakendas ise narkootilist ainet, ta oli teadlik, kes

on I. B i kliendid, vahendas neile infot, kas I. B il on narkootilist ainet ning võttis ise I. B ilt

narkootilist ainet ja müüs seda edasi.

64. Eelnev on kooskõlas ka M.D ütlustega, mille kohaselt oli I. B i kasutuses oleva

garaaži võti ka Sander Jordanil ning tema teada tegeles S. Jordan I. B i äraolekul narkootiliste

ainete müügiga. Tavaliselt oli nii, et kui keegi S. Jordani poole kokaiini saamiseks pöördus,

siis sellele Jordan viis ise. M.D-le teada olevat pöörduti S. Jordani poole ka kanepi sooviga.

M.D on oma ütlustes selgitanud ka Tallinnast narkootilisel ainel järgi käimise korda. Nimelt

nähtub M.D ütlustest, et narkootilisel ainel käidi järgi Tallinnas enamasti kuskil Lasnamäel. I

B l endal juhilube ei olnud. Käidi ühe või kahe autoga Tallinnas ning mitte kunagi kui B tuli

teise autoga, ei pandud narkootilist ainet autosse, kus viibis I. B ise (KoTo, tõendite köide 3,

tl 68-78).

65. Liiklusregistri väljatrükk kinnitab asjaolu, et I B l puudus 11.07.2024 seisuga kehtiv

juhiluba (KoTo, tõendite köide 3, tl 23). Läbiotsimismääruse ja 28.01.2024

läbiotsimisprotokolli kohaselt oli I B kasutuses sõiduk BMW 530D reg.märk XXX (KoTo,

tõendite köide 1, tl 93-106) ning läbiotsimismääruse ja 08.02.2024 läbiotsimisprotokolli

kohaselt oli I. B i kasutuses sõiduk BMW X6 reg.märk XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl

133-145). BMW X6 reg.märk XXX kasutust I. B i poolt kinnitab ka 06.02.2024

jälitustoimingu protokoll, millega on teostatud I. B i varjatud jälgimist 02.01.2024,

04.12.2023, 01.11.2023 (KoTo, tõendite köide 2, tl 41-46).

66. Nagu kohus varasemalt märkis, siis I. B on tunnistanud, et ta käitles narkootilisi

aineid, selgitanud, kus ta narkootilist ainet tõi, kus hoidis, kuidas teavitas oma kliente sellest,

et tal narkootilist ainet pakkuda on ning selles osas on tema ütlused kooskõlas ka muude

kohtu poolt juba analüüsitud tõenditega. Samuti kinnitab I. B , et tema kasutas BMW

sõidukeid ning juhilube tal endal ei olnud. I. B i ütlused ühtivad M.D ütlustega ka osas, et I.

B Tallinnast narkootilise aine toomisel vältis viibimist samas autos, milles oli narkootiline

aine. Nimelt on I. B andnud ütlusi, et ta sõitis niimoodi suht tihti, kasvõi ise käis rongiga või

sõitis teise autoga, et kui teda võetakse kinni, siis teine auto läheb läbi ja viskavad kohe

midagi ära. I. B on oma ütlustes kinnitanud ka seda, et kuna tal endal juhilube ei olnud, siis

paar korda on ta käinud narkootikumidel järgi Sander Jordaniga ning Sander Jordaniga ringi

sõites on ta andnud oma klientidele narkootilisi aineid. Samas nähtub I. B i ütlustest, et

Sander Jordanile ei ole ta selgitanud, et sõidu põhjus on seotud narkootilise aine omandamise

või üleandmisega ning S. Jordan ei ole viibinud narkootilise aine üleandmise juures ning ta ei

ole andnud S. Jordanile narkootilist ainet üle kellelegi edasiandmiseks.

67. Kohus märgib, et prokuröri taotlusel on avaldatud 09.01.2025 kohtuistungil I. B i

kohtueelses menetluses antud ütlused seoses vastuolude esinemisega. Vastuolu seisnes selles,

kes viis telefonikarbi M.D autost garaaži. Kohtueelses menetluses andis I. B ütlusi, et viis

karbi garaaži ise, kuid kohtumenetluses andis ütlusi, et ütles M.D-le, et ta karbi autosse viiks.

Oma ütluste erinevust selgitas I. B sellega, et soovis M.D-d kaitsta. Aga pärast ta sai teada, et

M.D vabatahtlikult ise ütles, et narkootikumid olid tema autos. Ta lihtsalt tahtis teda kaitsta, ta

ei tahtnud, et talle (M.D-le) midagi tuleks. Aga pärast peale paari päeva ta sai teada, et F.Z ja

M.D ise ütles, et ta on pannud narkootikumid nende autosse. Alguses, jah, ta valetas, sest ta

tahtis neid kaitsta. Seega on I. B tunnistanud, et ta on valetanud ning seda eesmärgil, et

kaitsta M.D-d ja F.Z-i . Seejuures ei olnud I. B i hilisemate ütluste muutmise põhjuseks see,

et ta ise oleks tundnud mingeid südametunnistuse piinu, et ei olnud tõtt avaldanud, vaid

asjaolu, et ta sai teada, et M.D kaitseks valetamine ei olnud enam vajalik. Seega leiab kohus,

et olukorras, kus I. B on juba valetanud M.D ja F.Z-i kaitseks, ei saa mitte kuidagi

välistada, et I. B on nõus jätkuvalt valetama S. Jordani kaitseks. Eeltoodust lähtuvalt loeb

kohus I. B i ütlused osas, milles I. B eitab S. Jordani seost narkootiliste ainete käitlemisega

ebausaldusväärseteks. Kohus rõhutab, et I. B i ütlused, et ta ei ole S. Jordanile narkootilist

ainet edasiandmiseks andnud on vastuolus 31.05.2024 jälitusprotokollidega (KoTo, tõendite

köide 1, tl 187-207, KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40). Siinkohal ei saa kohus kuidagi jätta

peatumata ka sellel, et 31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast

pealtkuulamist garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo, tõendite

köide 2, tl 1-40) nähtub, et 08.12.2023 toimus vestlus, millest järeldub, et ajal kui I. B viibis

Pärnus tegeles S. Jordan narkootilise aine müügiga. 09.01.2025 kohtuistungil on prokurör

palunud I. B il selgitada Sander Jordani juttu: „V käis Pärnus, mul oli 18 või midagi siukest

poolteist päeva ja otsas noh.“ I. B selgitas oma ütlustes, et neil oli Sander Jordaniga

kokkulepe, et ta mängiks, et ta nagu on S. Jordanile jätnud niikaua kui ta on käinud Pärnus

puhkamas, et S. Jordan mängib kaasa, et ta on a'la nii palju müünud, aga see kes võlgu, et see

ei ole midagi müünud. Kohtu hinnangul on I. B i selgitus segane ning eluliselt ebausutav.

Kohtule jääb arusaamatuks, miks ja kuidas selline nö näitemäng peaks mõjutama I. B ile

võlgu olevat isikut ja miks oli vaja jätta mulje, et just S. Jordanile on jäetud narkootilist ainet,

mida too on edukalt müünud. Jälitustoimingu protokollis fikseeritud vestlusest nähtub, et I. B

i Pärnus käimise teemat ja seda, et narkootiline aine siis otsa sai, alustas S. Jordan. I. B

küsib S. Jordani kurtmise peale veel üle, et millal, mille peale S. Jordan täpsustab uuesti, et

siis kui B Pärnus käis. Eelnev ei viita mitte kuidagi varasemalt kokku lepitud jutuajamisele,

vaid spontaansele vestlusele. Seejuures mitte keegi vestluses osalejatest ei kahtle ega üllatu

selle peale, et I. B S. Jordanile oma äraolekul jagamiseks narkootilist ainet jättis. Kohtu

hinnangul näitab I. B i selgitus 08.12.2023 toimunud vestluse kohta taaskord, et I. B i ütlusi

S. Jordani teopanuse osas ei saa usaldada.

68. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Tallinnast narkootilist ainet käis I. B

omandamas kahe sõidukiga. Sõidukiga, kus viibis ta ise narkootilist ainet ei veetud.

Narkootiline aine asus teises sõidukis. Sõidukid, mida I. B nö saateautona kasutas olid BMW

reg nr XXX ja BMW X6 reg nr XXX . Saateauto juhina kasutas I. B Sander Jordanit ning

S. Jordan oli ka isikuks, kes I. B i Tapal ringi sõidutas mh juhtudel kui I. B andis üle

narkootilist ainet.

69. Järgnevalt peatub kohus täpsemalt süüdistuses S. Jordanile etteheidetavatel tegudel.

70. U.Y-le ajavahemikul 01.01.2023. a kuni detsember 2023. a koos I B ga kokaiini

edasiandmine. Tunnistaja U.Y ütluste kohaselt, ta tunneb Sander Jordanit I B kaudu. I. B iga

suhtles ta seoses narkootikumidega. U.Y tarvitas kokaiini ja 2023. aastal omandas ta I B lt

kokaiini 1 grammi kaupa. 1 gramm maksis 150 eurot. Mitu korda ta I. B ilt kokaiini sai, U.Y

ei mäleta. Kokaiini üleandmiseks saadi kokku Tapal erinevates kohtades. I. B tuli autoga,

aga ei sõitnud ise, sest tal ei olnud juhilube. Autojuhiks oli mh Sander Jordan. Kordi, kus I B

tõi koos Sander Jordaniga kokaiini võis olla 3. Sander Jordan viibis narkootikumi üleandmise

ajal autos, I. B tuli autost välja. Kas S. Jordan kokaiini üleandmist nägi, U.Y ei oska öelda.

Kui U.Y ei saanud I. B i kätte, siis pöördus ta Sander Jordani poole, küsis kus I. B on.

Kohus leiab, et alust tunnistaja ütluste usaldusväärsuses kahelda ei ole. Tunnistaja ütlused on

kooskõlas tõendikogumiga, mis kinnitab, et I. B müüs kokaiini. Kohtu hinnangul ei ole alust

kahelda tunnistaja ütlustes ka osas, et I. B i autojuhiks U.Y-le kokaiini üleandmise ajal oli

mitmel korral S. Jordan. See ühtib I. B i ütlustega, et nad tihti sõitsid S. Jordaniga ringi ning

S. Jordan oli roolis, S. Jordanile I. B oma ütluste kohaselt rääkis, et lähme käime parklas, et

ta saan inimestega kokku. Arvestades kohtu poolt varem analüüsitud tõendeid, mis kinnitavad,

et S. Jordan oli teadlik, et I. B tegeles narkootilise aine müügiga, siis leiab kohus, et Sander

Jordan sai aru ja teadis, mis oli I. B i erinevate isikutega, sh U.Y-ga kokkusaamise eesmärk -

narkootilise aine üleandmine. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et on tõendatud, et S.

Jordan koos I. B iga andis 2023. aastal mitmel korral U.Y-le üle kokaiini 1 gramm korraga.

71. N.G-le 2023. aasta kevadest kuni 2024. aasta jaanuarini 2-3 korral kokaiini

edasiandmine. Tunnistaja N.G on andnud ütlusi, et sai I. B i käest kokaiini, 1 gramm maksis

150 eurot. Kokaiin oli pakendatud hõbepaberisse või minigripp kilekotti. Kokaiini saamiseks

sai ta I. B iga kokku XXX . Seda, et S. Jordani käest kokaiini oli võimalik saada, N.G ei

teadnud. Prokuröri taotlusel on tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud N.G

kohtueelse menetluse ütlused, mille kohaselt N.G teadis, et kuna S. Jordan on seotud V , siis

oli tal teadmine, et tema (Jordani) kaudu on võimalik kokaiini saada. N.G selgitas vastuolusid

sellega, et ta mõtles, et V on võimalik kätte saada Sandri kaudu. Kohus on seisukohal, et N.G

selline selgitus ei ole veenev. N.G avaldatud ütlustest tuleneb üheselt, et N.G-l oli teadmine S.

Jordanilt kokaiini saamise kohta, mitte aga S. Jordani kaudu I. B iga kontakti otsimiseks.

Lisaks on prokurör N.G küsitlemisel avaldanud 20.05.2024 jälitustoimingu protokollist

(KoTo, tõendite köide 2, tl 46-60) 25.12.2023 toimunud telefonivestlused N.G ning S. Jordani

vahel. S. Jordan annab vestluses teada, et tema käes on ja N.G küsib, mis S. Jordan tahab ning

nad lepivad kokku kokkusaamise. N.G ütluste kohaselt oli juttu rahast, S. Jordani käes oli

tema ülemuse käest laenatud raha. Kohus leiab, et N.G selgitus, et jutt oli laenatud rahast, ei

ole vestluste sisuga mitte kuidagi kooskõlas. Esmalt ei ole vestluses mitte kordagi raha ega

laenamist mainitud. Teiseks nähtub S. Jordani ning N.G varasemast vestlusest kella 00:01-

00:03 ajal, et N.G soovib juba varem, et S. Jordan talle vastu sõidaks, mille peale S. Jordan

soovitab N.G-l pöörduda hoopis Aroni poole, sest tal ka juhid, seejärel mustlase poole. Ei ole

eluliselt usutav, et ülemuse laenuraha on vaja selliselt öösel erinevate isikute käest taga otsida.

Kolmandaks nähtub vestlusest, et N.G küsib S. Jordanilt, mis ta tahab, millele Jordan vastab

üks viis, millele N.G vastab omakorda ebatsensuurselt. Ilmselgelt oleks selline reageering

seoses laenurahaga ebavajalik. N.G ütluste kohaselt soovis ta ju S. Jordanilt temale mõeldud

raha saada. Arvestades, et gramm kokaiini maksis 150 eurot, siis saab vestlusest kohtu

hinnangul teha hoopis järelduse, et S. Jordani üks viis tähistas kokaiini maksumust ning N.G

reaktsioon viitas sellele, et ta ootas madalamat hinda. Eeltoodust lähtuval on kohus

seisukohal, et N.G ütlused on osas, mis puudutavad S. Jordanilt narkootiliste ainete mitte

saamist, ebausaldusväärsed ning tuleb tõendikogumist välja arvata.

72. Koostoimes kohtu poolt juba varem analüüsitud tõenditega, millest lähtuvalt luges

kohus tõendatuks, et S. Jordan teadis, et I. B käitles narkootilist ainet ning tegeles ka ise

narkootilise aine pakendamise ning edasiandmisega ning tuginedes 20.05.2024

jälitustoimingu protokollile, milles on kajastatud Sander Jordani telefoni abonendi kaudu

edastatud sõnumite ja muu teabe salajane pealtkuulamine ajavahemikul 03.09.2023-

18.01.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 46-60) loebki kohus tõendatuks, et S. Jordan andis

N.G-le kokaiini. Nimelt nähtub 20.05.2024 jälitustoimingu protokollist, et 25.12.2023

telefonivestluse käigus kinnitab S. Jordan, et tema käes on ja ta tahab saada üks viis. Kell

18:48 lepivad Jordan ja N.G kokku kohtumise Kase ees. 11.01.2024 telefonivestluses uurib

N.G, kas S. Jordan sõita viitsib. Jordan vastab eitavalt, mille peale N.G vastab, et kas keegi

liikuda saab, mille peale Jordan küsib, kas N.G-l on punt jälle. N.G vastab ikka ning lubab

poolele teele vastu tulla. S. Jordan vastab, et N.G peab leidma kellegi, kes viitsib sõita. Kell

20:17 helistab N.G uuesti S. Jordanile ning küsib: „No mis, garaažis? On seal või poiss on

seal?“ Mille peale S. Jordan vastab, et ärgu telefoni teel selliseid asju ajagu. Eelnev kinnitab

kohtu hinnangul, et N.G pöördus S. Jordani poole justnimelt seoses narkootilise ainega ning

selleks, et S. Jordan talle narkootilist ainet edasi annaks. Kuna aga 11.01.2024 toimunud

vestlusest ei ole võimalik aru saada, kas edasiandmine ka toimus, siis loeb kohus tõendatuks

S. Jordani poolt N.G-le kokaiini edasiandmise 1 korral 25.12.2023.

73. V P ajavahemikul 01.11.2023 kuni 19.12.2023 kokaiini edasiandmine.

Kohtumenetluses V P üle kuulatud ei ole. Ei prokuratuur ega kaitsjad ei ole taotlenud isiku

tunnistajana ülekuulamist ning ei ole teada, kas V. P kinnitaks süüdistuses märgitud

asjaolusid või mitte. Samas leiab kohus, et asjaolu, et V. P ei ole kohtumenetluses üle

kuulatud, ei takista võtmaks seisukohta, kas S. Jordan andis V. P kokaiini üle või mitte.

Süüdistuse esitamisel otsustab riiklik süüdistaja, milliste tõenditega ta soovib süüdistust

tõendada ning kaitsjal on võimalik esitada tõendid, mis süüdistust ümber lükkavad. Olukorras,

kus ei prokurör ega ka kaitsja ei ole pidanud vajalikuks V. P tunnistajana ülekuulamist, ei pea

seda vajalikuks ka kohus ning lähtub nendest tõenditest, mis on esitatud. 22.03.2024

vaatlusprotokolli (KoTo, tõendite köide 3, tl 105-116) kohaselt on tehtud Sander Jordani

kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja äravõetud mobiiltelefonist Samsung Galaxy A34

koopia, mida on 25.04.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide 3, tl 152-

164) vaadeldud. Vaatlusprotokollist nähtub, et ajavahemikul 30.09.2023 kuni 27.01.2024

toimus kasutajate S P ja Sander Jordan vahel vestlus suhtlusrakenduses Facebook

Messenger. Vestlustes S P pöördub korduvalt Sander Jordani poole küsimusega „On/Off?“

Mille peale Sander Jordan on vastanud, et uurib, on vastanud, et on, vastanud ka off. Kui

vastus on olnud on, siis nähtub vestlusest, et lepitakse kokku kokkusaamine. Kohus on

seisukohal, et koostoimes kohtu poolt varem analüüsitud tõenditega, saab teha järelduse, et

vestlus puudutas narkootilise ainet – kokaiini. Lisaks nähtub 20.05.2024 jälitustoimingu

protokollist, et 19.09.2023 on V. P vestelnud I. B iga ning ka sellest vestlusest võib järeldada,

et V. P oli soovi soetada narkootilist ainet (KoTo, tõendite köide 2, tl 61-131). Seetõttu on

põhjendatud teha järeldus, et käesoleval juhul on/off küsimusega soovis P teada, kas

narkootilist ainet on või mitte, mida kinnitavad vastused, et mõnikord oli vaja uurida, kas on

või ei ole. Kui vastus oli positiivne – on, siis saadi kokku, mis viitab narkootilise aine

edasiandmisele. Vaatlusprotokollist nähtub, et vestluses on esmakordselt S. Jordan vastanud

on ja lepitud kokkusaamine 22.11.2023. 19.12.2023 on S. Jordan andnud teada, et M.D tuleb.

Kuigi kohus on juba varasemalt andnud seisukoha S. Jordani ütluste usaldusväärsuse osas, siis

kuna S. Jordan on oma ütlustest eraldi andnud selgituse ka V P toimunud vestluse kohta, siis

märgib kohus täiendavalt järgmist. S. Jordani 04.06.2024 ütluste kohaselt tähistas on/off

kodus või väljas. Vaadeldes küsimusele on/off antud vastuseid, tuleb tõdeda, et tähendus

kodus/väljas vastusega kokku ei lähe. Küsimusele kodus või väljas ei ole võimalik vastata

uurin. Isik on kas kodus või väljas ja vastamiseks täiendavalt midagi uurida ei ole vaja.

Eelnev kinnitab veelkord, et S. Jordan on andnud ütlusi, mis ei ole kooskõlas teiste kogutud

tõenditega ning kohus ei pea tema ütlusi, mida muu tõendikogum ei kinnita,

usaldusväärseteks. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et S. Jordan andis

ajavahemikul 22.11.2023 kuni 19.12.2023 mitmel korral V P üle kokaiini.

74.

24.11.2023 kanepi ja kokaiini omandamine Tallinnast koos I B , M.D ja R K . R. K

tunnistajana antud ütlustest nähtub, et 24.11.2023 võttis temaga ühendus I. B ja küsis, kas ta

saab transportida narkootilist ainet Tallinnast. Tallinnasse läksid nad kahe autoga. R. K läks

enda autoga ja oli autos üksi ning I. B läks enda autoga, kaasas olid S. Jordan ja M.D. M.D

oli roolis. Tallinnas nad läksid Lasnamäe algusesse, läheduses oli Rimi. Parklasse jõudes läks

ta I. B iga majade vahele kaasa ja sai sealt musta spordikoti ja sõitis sellega Tapale ja viis koti

garaaži. Tema suhtles ainult B iga, M.D ja Jordaniga ta midagi kokku ei leppinud. Kui ta ei

eksi, siis I. B avas spordikoti garaažinurgas, hiljem ta nägi, et seal oli kokaiini ja kanepit. Ta

nägi laua peal kui B kotist asjad välja võttis. Tema nähes S. Jordan narkootilisi aineid ei

tarvitanud. R. K ütlused Tallinnas narkootilise aine järgi käimise osas ühtivad I. B i ütlusega,

kes kinnitab, et ta käis 24.11.2023 koos R K Tallinnas narkootilist ainet toomas. Aineks oli

vist kanep. Tallinnas käidi kahe autoga, R K oli enda autos, I. B teises autos, kus olid veel

Sander ja M.D. M.D oli roolis. Narkootilise aine sai I. B peidikust, aine oli suures mustas

kotis. R. K sõitis sellega Tapale garaaži. Aine oli pakendatud ning B andis selle edasi

andmiseks M . Ainet võis olla 850 grammi, ta arvab, et see oli CBD, sest talt küsiti hiljem

raha tagasi, sest see ei töötanud. 24.11.2024 vist toodi Tallinnast ka kokaiini. Tallinna käiku

on sarnaselt kirjeldanud ka M.D oma ütlusest, millest nähtub, et ta mäletab, et novembri lõpus

või detsembri alguses toodi Tallinnast lisaks kokaiinile ka suur kogus kanepit. Tallinnas käidi

kahe autoga, tema oli üksinda enda autos ning seal oli kokaiin ning I. B oli teises autos,

roolis oli vist Sander. Kui nad garaaži jõudsid, siis toodi sinna ka ülisuur kogus kanepit. Seega

kuigi M.D ütlused lahknevad B i ja K ütlustest osas, mis puudutab, kes täpselt millises autos

Tallinna sõitis, leiab kohus, et muus osas on ütlused kokkulangevad ning on tõendatud, et

24.11.2023 sõitsid M.D, R. K , I. B ja S. Jordan Tallinna ning naasid Tallinnast narkootilise

ainega- kanep ja kokaiin.

75.

28.01.2024. a koostatud jälitustoimingu protokollist nähtub, et Sander Jordani

kasutuses olev abonentnumber XXX liikus 24.11.2023 Tapalt Tallinna ja tagasi Tapale.

Ajavahemikul kella 21:50 kuni kella 22:34 paiknes abonentnumber Tallinnas Lasnamäe

linnaosas. (KoTo, tõendite köide 1, tl 173-186). Kaitsja on seoses antud tõendiga välja toonud,

et ei ole arusaadav, milliselt sideoperaatorilt on andmed kogutud, mis aga mõjutab

eksimisruumi positsioneerimisel (3-5 km). Kohtu hinnangul võimaldab 28.01.2024

jälitusprotokoll teha järeldusi S. Jordani liikumise osas ning tõendab tema 24.11.2023

liikumist Tapalt Tallinna ja tagasi. Võimalik eksimisruum eelnevat järeldust mitte kuidagi ei

muuda. Eelnevast lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et narkootilistel ainetel käidi Tallinnas

24.11.2023 järgi hilisõhtusel ajal. Eelnevat kinnitab ka 13.12.2023 vaatlusprotokoll (KoTo,

tõendite köide 3, tl 79-83), millega on vaadeldud PPA nõudekirjale vastuseks edastatud

Tooma 1, H.B tankla väliturvakaamera videosalvestisi 24.11.2023 kuupäeva kohta.

Vaatlusprotokollist on näha, kuidas 24.11.2023 kella 22:20 paiku liiguvad mööda

kergliiklusteed kaks meesterahvast ning kell 22:32 liigub üks meesterahvastest tuldud teed

tagasi aga juba üle õla oleva spordikotiga. Seega vaatlusprotokoll kajastab R. K ja I. B

liikumist nii nagu R. K oma ütlustes kirjeldas.

76.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollidest (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207, KoTo,

tõendite köide 2, tl 1-40) nähtub, et 24.11.2023 kell 23.53 garaaži XXX boksi XX sisenevad I

B , Sander Jordan ja R K . R K käes on must kott, mille heidab garaaži saabudes töölaua

ette. Noormeeste järel sisenevad garaaži M D ja T L . Ümber maha visatud musta koti

seisavad B , Jordan ja K . I. B pahandab R. K , miks ta viskas koti põrandale ning R. K

vastab, et laual ei ole ruumi, põrandal on. I B ütleb, et hakkame pihta. I B võtab põrandalt

varem sinna R K poolt visatud koti ja tõstab selle diivanile. B võtab laualt musta värvi

kummikindad ja paneb need kätte ja liigub diivanile pandud musta koti juurde, võtab diivanil

oleva koti seest välja musta värvi valgete sangadega prügikoti, mis on täidetud. Liigub

prügikotiga laua juurde. Laua juurde liigub ka M D . I B annab D kätte suure nelinurkse

vaakumpakendi, mille sees on näha tumerohelist värvi massi. D tõstab paki nina juurde.

Seejärel annab I B veel teise paki D kätte. I B käes on veel üks samalaadne pakk, aga

natuke suuremate mõõtmetega kui esimesed kaks. M D annab enda käes olevad kaks pakki T

L kätte, misjärel annab I B enda käes oleva kolmanda, teistest suurema M D kätte. D

ulatab ka selle paki L kätte. T L , käes kolm kilepakendit rohekat värvi ainega, liigub tagasi

garaaži keskele. I B võtab kätte valgete sangadega prügikoti ja liigub T L juurde. Üheskoos

pakitakse rohelist värvi ainet sisaldavad kilekotid prügikoti sisse. Tegevust vaatavad pealt M

D ja M.D. T L asetab prügikoti enda ette garaažipõrandale. I B liigub grilli juurde ja võtab

sealt valget värvi väiksema purgi ja liigub sellega laua juurde. I B hakkab valget värvi purgi

kallal tegutsema töölaual. T L korjab maast üles sinna varem pandud musta prügikoti. M D

ja musta prügikotiga T L lahkuvad garaažist. R. K küsib B ilt palju oli seda kile sees, palju

oli seda teist asja. Millele B vastas, et pani 17. K küsib ja seda rohelist. B vastab üks.

Järgnevalt on fikseeritud kuidas isikud tarvitavad garaažis narkootilist ainet nina kaudu.

77. S. Jordani ütluste kohaselt tema 24.11.2023 narkootilist ainet ei omandanud, kanepist,

mis toodi, ei tea ta midagi. 24.11.2023 palus I. B tal Tallinna sõita, sest tal on seal vaja üks

asi ajada. S. Jordani ütluste osas on kohus juba varem seisukoha võtnud ja tõdeb taas, et tema

ütlused ei ühti teiste tõenditega. Nagu kohus varasemalt on tõendatuks lugenud, ei olnud S.

Jordan pelgalt I. B i garaažis juhuslik narkootikumi tarvitaja, vaid I. B i tegevusega väga

hästi kursis olev isik, kes ka ise tegeles teistele narkootikumide edasi andmisega. Seega ei ole

eluliselt usutav, et Sander Jordanile ei olnud teada 24.11.2023 Tallinnasse sõitmise põhjus.

Eelnevat kinnitab ka S. Jordani käitumine garaažis kui I. B asus narkootilise ainega edasi

tegelema. S. Jordan ei näidanud üles mitte mingisugust üllatust ega pretensiooni sellega

seoses, et I. B tõstis spordikotist välja narkootilist ainet pakkide kaupa. Kohtu hinnangul on

vaieldamatu seegi, et sellises koguses narkootilise aine käitlemist ei toimetata suvaliste

asjasse puutumatute isikute juuresolekul. I. B i ütlustest tuleneb, et narkootilise aine

omandamisel oli ta äärmiselt ettevaatlik, püüdis Tallinnasse sõita eraldi ning mitte olla samas

autos, kus oli narkootiline aine. Seega ilmselgelt oli I. B ka valiv isikute osas, keda ta oma

narkootiliste ainete käitlemisse kaasas. Jälitustoimingu protokollides kajastatud teave

kinnitab, et S. Jordani näol oli tegemist isikuga, keda I. B usaldas. Eeltoodust lähtuvalt leiab

kohus, et on tõendatud, et S. Jordan omandas koos I. B i, M.D ja R. K 24.11.2023 Tallinnast

kokaiini ja kanepit.

78.

20.01.2024 kokaiini omandamine Tallinnast koos I. B i ja M.D-ga. 28.01.2024

jälitustoimingu protokolliga on tõendatud, et Sander Jordani, I B ja M.D kasutuses olevad

abonentnumbrid paiknesid 20.01.2024. a ajavahemikul kella 22:00 kuni kell 22:40 Tallinnas

Lasnamäe linnaosas. (KoTo, tõendite köide 1, tl 173-186). 28.01.2024 asitõendi

vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud numbrituvastuskaamerate väljavõtteid tõendab, et

20.01.2024 kell 22:01 liikusid sõidukid BMW 530D reg.märk XXX ja BMW 530D reg.märk

XXX Tallinnas Lasnamäel Peterburi teel suunaga Tallinna poole (KoTo, tõendite köide 2, tl

132-134). Läbiotsimismääruse ja 28.01.2024 läbiotsimisprotokolli kohaselt oli I B kasutuses

sõiduk BMW 530D reg.märk XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 93-106).

Läbiotsimismääruse ja läbiotsimisprotokolli 28.01.2024 kohaselt oli BMW 530D reg.märk

XXX M.D kasutuses olev sõiduk (KoTo, tõendite köide 1, tl 107-132). Tunnistaja M.D

ütlustest nähtub, et ta on käinud korduvalt I. B iga koos Tallinnas kokaiini toomas. M.D

ütlustes ei ole eraldi välja toodud kuupäeva 20.01.2024, kuid M.D on oma ütlustes kirjeldanud

Tallinnas kokaiini järgi käimist järgmiselt: oli välja kujunenud, et nad sõitsid ühe või kahe

autoga Tallinnasse, tavaliselt kuskile Lasnamäele. I. B käis kuskil ära ja pani talle kokaiini

autosse. Kunagi ei olnud nii, et kui nad käisid kahe autoga, oleks I. B pannud kokaiini

autosse, millega ta ise tagasi sõitis. Kogused olid kuskil 100 või 50 grammi korraga (KoTo,

tõendite köide 3, tl 68-78). I. B on oma ütlustes kokaiini järgi käimist kirjeldanud M.D

ütlustele sarnaselt. Samas on I. B i ütlused 20.01.2024 kuupäeva puutuvalt vastuolulised.

Esmalt on I. B andnud ütlusi, et ei ole 20.01.2024 Tallinnas narkootilisi aineid omandamas

käinud, vaid Tallinnas käimise põhjuseks oli asjaolu, et F.Z tuli Soomest ning nad käisid

temal sadamas järgi. I. B soovis ühtlasi teha Tallinnas õppesõitu. Hilisemale prokuröri

küsimusele, mis ainet ta 20.01.2024 omandas vastas B , et kokaiini, st jaatas narkootilise aine

omandamist 20.01.2024. Lisaks on I. B i ütlused osas, et ta tegi 20.01.2024 Tallinna

õppesõitu ning tema autos olid tema Q.M ja Sander, vastuolus Q.M N ütlustega. Q.M on

oma ütlustes kinnitanud, et ta oli I. B i õppesõidu juhendaja aga seda 2023. aastal, sõideti

suvel ja sügise poole. Õppesõitu tehes tavaliselt teisi isikuid autos ei viibinud ning sõideti

Tapal, Rakveres. Seega leiab kohus, et I. B i ütlused 20.01.2024 Tallinnas käigu osas on

ebausaldusväärsed.

79.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud varjatud jälgimist XXX

garaažiboksi nr XX (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207) tuleneb, et 21.01.2024 kell 00:29

siseneb garaaži I. B , kes võtab diivani vahel fooliumilehe ja siis väljub. 22.01.2024 õhtul

sisenevad garaaži I. B , S. Jordan ja K. Pihtjõe. B il on käes kohver ja kilekott ning ta asub

tegutsema töölaua juures. I. B liigub töölaua juurest kokkuvolditud pabertaldriku

soojapuhuri juurde ja soojendab seda. Pabertaldrikul on mingi aine, mida I. B

kummikinnastega kohendab ning liigub taldrikuga tagasi töölaua juurde. Annab midagi

Pihtjõele ning K. Pihtjõe tegutseb valge kogumi kallal töölaual. Seejärel sooritavad S. Jordan

ja K. Pihtjõe narkootilise aine ninna tõmbamise liigutuse. Garaaži siseneb meesterahvas

(Ilmar) ja liigub koos B iga töölaua juurde. Töölaua juurde liiguvad ka Pihtjõe ja Jordan,

kallatakse minigripp kotist valget ainet papptaldrikule, osa aine tagasi mingripp kilekotti.

Tõstavad minigripp kilekotte ja papptaldrikut mitmel korral edasi tagasi. Jordan näitab B ile

minigripp kotti pakitud ainet ja paneb selle taskusse. B liigub hõbedase kinkekotiga töölaua

juurest eemale ja peidab koti ära. Hiljem siseneb garaaži H.B , kes teeb samuti narkootilise

aine tarvitamise liigutuse. 31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud

salajast pealtkuulamist garaažiboksis XXX ajavahemikul 26.10.2023-28.01.2024 (KoTo,

tõendite köide 2, tl 1-40) nähtub, et 22.01.2024 vestluses alates kell 18:20 Sander Jordan

ütleb: „V , ma võtan ühe väikse?“ I B : „Jah, aga siit võta!“ Sander Jordan: „Ken, paneme

selle sisse kohe.“ I B : „Pange ahju! Mul hakkab kook muutma pehmeks.“

80. Seega leiab kohus, et on tõendatud, et vahetult pärast I. B i, M.D ja S. Jordani koos

hilisõhtusel ajal Tallinnas käimist Lasnamäe piirkonnas, s.o kohas, kus tavapäraselt I. B

omandas narkootilist ainet ja kus tavapäraselt käidi narkootilisel ainel järgi mitme autoga,

tegelesid I. B ja S. Jordan narkootilise aine pakendamisega ning S. Jordan tarvitas

narkootilist ainet. Narkootilise aine pakendamine viitab sellele, et oli omandatud narkootilist

ainet, mis pakendamist vajas. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et S. Jordan

omandas koos I. B i ja M.D-ga 20.01.2024 Tallinnast kokaiini.

81.

28.01.2024 kokaiini omandamine Tallinnast koos I. B i, M.D ja K. Pihtjõega.

28.01.2024 jälitustoimingu protokolliga on tõendatud, et Sander Jordani, I. B i ja M.D

kasutuses olevad abonentnumbrid alustavad 27.01.2024 hilisõhtul liikumist Tapalt Tallinna.

28.01.2024 kell 00:00 paiku asuvad kõik abonentnumbrid Tallinnas Lasnamäe piirkonnas. S.

Jordani abonentnumber XXX paikneb 27.01.2024. a kella 23:30 kuni 28.01.2024. a kella

00:10 Tallinna Lasnamäe linnaosas ja seejärel liigub tagasi Tapale. Tapale tagasi liiguvad ka

teised (KoTo, tõendite köide 1, tl 173-186). 28.01.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on

vaadeldud numbrituvastuskaamerate väljavõtteid tõendab, et 27.01.2024 kell 23.40 liikusid

sõidukid BMW 530D reg.märk XXX ja BMW 530D reg.märk XXX Tallinnas Pirita Tee-

Narva mnt suunaga Tallinna kesklinna poole (KoTo, tõendite köide 2, tl 132-134).

82. I. B on 27.01-28.01.2024 Tallinnas käigu kohta andnud järgnevaid ütlusi. I. B

tunnistab, et käis Tallinnas kokaiini järel. Ta sõitis Tallinnasse S. Jordaniga, kes oli roolis.

Tagaistmel olid K. Pihtjõe ja E.K. M.D oli enda autoga ning tema autos oli veel F.Z . Nad

sõitsid Lasnamäe algusesse seal kus on Neste tankla ja Hesburger, võis olla Ümera tänaval.

Seal istus ta M.D autosse ja nad sõitsid majade vahele. Narkootiline aine oli peidikus

metsakeses ning peidiku juures käis I. B üksinda. Narkootiline aine oli pakendatud, vist

telefonikarbis ja selle pani ta M.D autosse. Narkootiliste ainete omandamine peidikust toimus

28.01.2024 ajavahemikus kell 00:03-00:08. Tagasiteel Tapale tehti tanklas peatus ja tarvitati

kokaiini ning sõideti siis Tapale garaaži. S. Jordanile ütles B , et Tallinnasse on vaja tal sõita

seetõttu, et on vaja võlg ära viia. I. B i ütlused on kohus juba varasemalt lugenud

ebausaldusväärseks osas, milles I. B eitab S. Jordani seost narkootiliste ainete käitlemises.

Seega leiab kohus, et ebausaldusväärne on ka I. B i selgitus, mille kohaselt ta ütles S.

Jordanile, et Tallinnasse minek on vajalik, et võlga tasuda. Kohus märgib, et selline selgitus

Tallinna sõiduks on ka eluliselt ebausutav, sest raha ülekandeid on võimalik teostada panga

kaudu, mitte sõita selleks öisel ajal Tapalt Tallinna.

83. M.D kinnitab oma ütlustes, et Tallinna sõideti kahe autoga. Tema sõitis enda autoga

ning temaga kaasas oli F.Z ning I. B sõitis enda kasutuses oleva BMW-ga, mille roolis oli

Sander Jordan ning kaasas olid E.K ja Ken Pihtjõe. Tallinnas sõideti Tallinnas Ümera

Hesburgeri juurde, oodati ning siis pani I. B tema autosse kokaiini. Kokaiini pani

telefonikarbi sisse ja sõideti Tapale garaaži.

84. Tunnistaja E.K oma ütlustest kinnitab sarnaselt I. B i ja M.D-ga, et 27.01.2024 sõideti

Tallinna. E.K oli sõidukis tagaistmel koos K. Pihtjõega, roolis oli S. Jordan ja kõrval istus I.

B . E.K jõi tagaistmel koos K. Pihtjõega õlut, miks Tallinnas käidi ta ei tea. M.D oma naisega

käis ka nendega Tallinnas, M.D oli enda autoga.

85. Kohus on KrMS § 294 p 1 alusel vastu võtnud K. Pihtjõe kohtueelses menetluses

kahtlustatavana antud ütlused. (KoTo, tõendite köide 3, tl 97-104). K. Pihtjõe ütlustest nähtub

sarnaselt I. B i, M.D ja E.K ütlustega, et 27.01.2024 sõideti Tallinna. K. Pihtjõe oli ühes autos

koos S. Jordani, I. B i ja E.K-ga. Jordan oli roolis. Tallinna sõitis enda autoga kaasa M.D oma

naisega. Tallinnas sõitsid nad kuskile Hesburgeri juurde, I. B käis korra ära ja sõideti siis

tagasi. Seega leiab kohus, et selles osas puudub alus kahelda K. Pihtjõe ütluste

usaldusväärsuses. Lisaks on K. Pihtjõe sarnaselt I. B iga andnud ütlusi, et tagasiteel Tallinnast

Tapale tarvitati kokaiini, mistõttu peab kohus ka neid ütlusi usaldusväärseteks.

86. Sarnaselt on Tallinna sõitu kirjeldanud ka S. Jordan oma ütlustes. S. Jordan on küll

eitanud, et ta tarvitas tagasisõidul tehtud peatuse ajal narkootilist ainet, kuid 06.02.2024

koostatud ekspertiisiaktist nr. XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 146-150) nähtub, et Sander

Jordan oli enne 28.01.2024 kahtlustatavana kinnipidamist tarbinud narkootilist ainet kokaiini.

Arvestades, et on tõendatud, et S. Jordan tarvitas kokaiini, siis on eluliselt usutav, et kui talle

seda pakuti, siis ta kasutas seda võimalust, mistõttu ei ole usutavad S. Jordani ütlused, et ta

tagasiteel kokaiini ei tarvitanud. 08.02.2024 toksikoloogiaekspertiisi ekspertiisiaktiga nr

XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 151-155) on tõendatud, et Ken Pihtjõe oli enne 28.01.2024

kahtlustatavana kinnipidamist tarbinud narkootilisi aineid kokaiini ja kanepit.

87. Seega kohus leiab, et on tõendatud, et 27.01.2024 hilisõhtul alustasid S. Jordan, I. B ,

E.K, K. Pihtjõe, M.D ning F.Z Tapalt sõitu Tallinna suunas. Sõideti kahe autoga, ühes autos

Jordan, B , E.K ja Pihtjõe ning teises M.D ja F.Z. Roolis olid Jordan ja M.D. Tallinna

Lasnamäe Ümera tn Hesburgeri juurde jõuti veidi enne südaööd ning 28.01.2024

ajavahemikul 00:03-00:08 käis I. B peidikust kokaiini võtmas. Kokaiini pani I. B M.D

autosse ning see oli telefonikarbis. Tagasiteel Tallinnast Tapale tehti peatus ning tarvitati

kokaiini. Seejärel sõideti I. B i kasutuses olevasse garaaži Tapal.

88. Puutuvalt S. Jordani ütlustesse, et ta ei teadnud, miks Tallinna sõideti, märgib kohus, et

need ütlused on ebausaldusväärsed, kuna pole kooskõlas ülejäänud tõendikogumiga. On

ilmselge, et olukorras, kus S. Jordan teadis, et I. B käitleb narkootilisi aineid ning S. Jordan

oli ka varem käinud Tallinnas, et I. B saaks käia peidikust narkootilist ainet võtmas,

seejuures järgnes sellisele Tallinnas käigule narkootilise aine tarvitamine I. B i garaažis,

teadis S. Jordan seegi kord, mis oli Tallinnasse öisel ajal sõitmise eesmärk. Ka M.D kinnitab

oma ütlustes, et isikud, kes käisid koos B iga Tallinnas ja osalesid kas saateautojuhina või

narkootilist ainet vedava sõiduki juhina teadsid, et Tallinnasse sõidetakse narkootilist ainet

tooma. I. B asus garaaži jõudes kõigi juuresolekul kokaiini kaaluma ja pakendama ning andis

osa tasuta tarbimiseks (KoTo, tõendite köide 3, tl 68-78).

89.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207) nähtub, et

28.01.2024 kell 01:32 sisenevad garaaži XXX boks XX B , Jordan, Pihtjõe, E.K, F.Z, M.D.

Pihtjõe käes on valget värvi karp, mille asetab töölauale. B võtab kinkekotist papptaldriku ja

soojendab seda kuumapuhuri ees, liigub töölaua juurde ja paneb kätte kummikindad. Seega

jälitusprotokoll kinnitab, et Tallinnast saabudes tõi K. Pihtjõe narkootilise aine, mis oli karbis

garaaži ning I. B asus aine kallal tegutsema. Seda, et karbi narkootilise ainega tõi garaaži just

K. Pihtjõe, on K. Pihtjõe kinnitanud ka oma ütlustes ning kuna see harmoneerub

jälitustoimingu protokolliga, ei ole põhjust selles osas Pihtjõe ütlustes kahelda.

90.

28.01.2024 läbiotsimisprotokolliga on tõendatud, et I B kasutuses olevast

garaažiboksist nr. XX aadressil XXX leiti diivani pealt pakend, mis sisaldas valget tükilist

ainet. (KoTo, tõendite köide 1, tl 18-54). Narkootilise aine ekspertiisi aktiga nr XXX (KoTo,

tõendite köide 1, tl 158-160) on tõendatud, et valge pulbri tükid massiga 48,92 grammi

sisaldavad 75% kokaiini, pulbris sisaldub 36,7 grammi kokaiini. Eeltoodust lähtuvalt leiab

kohus, et on tõendatud, et S. Jordan koos I. B i, M.D ja K. Pihtjõega omandas 28.01.2024

Tallinnast kokaiini.

91. M.F-ile ajavahemikul 22.10.2023. a kuni 18.01.2024. a kanepi edasiandmine.

Tunnistaja M.F ütlustest tuleneb, et M.F on saanud I. B ilt kanepit. Ta on I. B i poole

Snapchatis pöördunud, et saada kanepit, küsides, kas tobi on. Kanepit on ta saanud paari

grammi kaupa. Sander Jordanilt ta kanepit saanud ei ole. M.F ütlused, et ta ei ole S. Jordanilt

kanepit saanud on vastuolus 20.05.2024 jälitustoimingu protokolliga. Nimelt nähtub

20.05.2024 jälitustoimingu protokollist (KoTo, tõendite köide 2, tl 46-60), et 22.10.2023

helistab S. Jordan M.F-ile ja küsib, mis ta pommitab Sibulat. M.F uurib, kus nad on ja kas

taskus tobi on. S. Jordan vastab eitavalt. M.F ütleb S. Jordanile: „Aga tule garaaži juurde,

anna mulle,… Ütle talle, et andku üks tobi mulle“. Sander Jordan vastab, et praegu ei saa,

mendid sõidavad ringi. 23.10.2023 ja 27.10.2023 vestlustest nähtub, et S. Jordan ja M.F

kohtuvad. 08.11.2023 helistab M.F Jordanile ja ütleb, et Jordan käiks mustlase juures ja

võtaks talle ühe perepäeva. 11.11.2023 vestluse käigus uurib M.F, kas kellelgi Tapal suitsu on

ning Jordan vastab, et vist ei ole ja mustlase kutil sai ka eile läbi. 18.11.2023 küsib M.F S.

Jordanilt, et kas Jordan tuleb suitsule ka. 23.12.2023 helistab M.F S. Jordanile ja küsib, kas

Jordan võtab viimaselt suitsud XXX ära ja kas talle ei pigista ühte ära. 16.01.2024 helistab

M.F Jordanile ja küsib, kas Jordan ei viitsiks tema juurde tulla ning las viskab endale paar

tükki taskusse, üks tahab tulla ühte võtma. Jordan vastab, et võib selle ühe võtta. 18.01.2024

helistab M.F Jordanile ning uurib, kus Jordan on, annab teada, et tuleb läbi, teeme suitsu.

Kohtu hinnangul nähtub vestlustest üheselt, et S. Jordan ning M.F ei vestelnud omavahel

legaalsest suitsust, st sigarettidest, mida on võimalik kauplustest vms avalikust müügikohast

hankida. Viide, et tobi üle anda ei saa, sest mendid (kasutatav politsei kohta) sõidavad ringi,

kinnitab, et isikute tegevus oli ebaseaduslik, sest seda oli vaja politsei eest varjata. Ka pole

eluliselt usutav, et XXX müügikohtadest legaalne suits otsa lõppeks. M.F on ütlustes

otsesõnu kinnitanud, et tobi tähendas kanepit. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et M.F

ütlused, et ta ei ole S. Jordanilt kanepit saanud, ei ole usaldusväärsed, sest on 20.05.2024

jälitustoimingu protokolliga ilmses vastuolus ning 20.05.2024 jälitustoimingu protokolliga on

tõendatud, et M.F pöördus S. Jordani poole kanepi saamiseks ning S. Jordan andis M.F-ile

ajavahemikul 22.10.2023 kuni 18.01.2024 mitmel korral kanepit edasi.

92. S. Jordani kaitsja on oma tõenditena esitanud 10.02.2024 asitõendi vaatlusprotokolli

koos vaatluse aluseks olevate päringute ja Swedbank AS ja Revolut panga vastustega koos

pangakonto väljavõtetega (KoTo, tõendite köide 3, tl 117-141) ning 13.06.2024 asitõendi

vaatlusprotokolli koos vaatluse aluseks oleva päringuga ja SEB pank AS vastused koos

pangakonto väljavõtetega (KoTo, tõendite köide 3, tl 144-147), tõendamaks, et S. Jordanil ei

ole olnud I. B i ja R. K rahalist suhet. Kohus märgib, et narkootiliste ainete käitlemisel ei ole

midagi tavatut selles, et arveldamine käib sularahas. Eelnevat kinnitab ka varasemalt kohtu

poolt viidatud osa 31.05.2024 jälitusprotokollist, millest nähtus, kuidas I. B sularaha luges.

Samuti kuna tegemist on ebaseadusliku tegevusega, siis on ilmselge, et isikud soovivad oma

tegevust varjata ning arveldamine panga kaudu jätab jäljed, mida eelistatakse vältida. Seega

pangakontodel kajastatu ei pruugi anda terviklikku pilti isikutevahelistest rahalistest suhetest.

Lisaks tuleneb 10.02.2024 asitõendi protokolli aluseks olevast vastusest, et nii S. Jordan kui

ka K. Pihtjõe on I. B i Revolut kontole raha kandnud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et

kaitsja esitatud tõendid ei kummuta esitatud süüdistust.

93. Järgnevalt peatub kohus K. Pihtjõe tegevusel. 26.11.2023 kanepi valdamine

edasiandmise eesmärgil. 31.05.2024 jälitusprotokollist (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40)

nähtub, et 26.11.2023 ajavahemikul 19:47-19:49 toimus D.M-i, K. Pihtjõe ning I. B i vahel

järgmine vestlus. Ken Pihtjõe: „Mida vähem inimesi näeb seda parem.“ I B : „Kuule vaata,

ää üks on 50, selline, aga see on vist parem ja üks on selline, 90. Viid laiali ja hõbepaberis

/arusaamatu kõne/ 40.“ Ken Pihtjõe: „Okei, see mis siin?“ I B : „Jah.“ I. B i 09.01.2025

kohtuistungil toimunud ülekuulamisel on I. B ile jälitusprotokollist toimunud vestlus ette

loetud ning vastuseks prokuröri küsimusele, mille üleandmisest on jutt, on I. B andnud

ütlused, et ta ei ole K andnud narkootilisi aineid, mida ta üle andis, ei mäleta. Võibolla andis

ta üle veibid, sest ta tegeles ka veipide müümisega. Seoses I. B i ütluste usaldusväärsusega on

kohus varasemalt tuvastanud, et I. B on valetanud, et kaitsta M.D-d. Seega pole kuidagi

välistatud, et I. B on nõus valetama ka selleks, et kaitsta K. Pihtjõed. K. Pihtjõe oma ütlustes

sarnaselt B iga selgitanud, et 26.11.2024 andis I. B talle üle veipe, mida ta aitas müüa.

Kohus märgib, et 27.02.2024 ja 28.02.2024 vaatlusprotokollidega on vaadeldud I. B i

kasutuses olnud mobiiltelefonides sisaldanud andmeid (KoTo, tõendite köide 2, tl 138-156;

157-179). Vaatlusprotokollides puuduvad viited sellele, et I. B oleks tegelenud veipide

müügiga. Viiteid veipide müügile ei ole võimalik tuvastada ka 31.05.2024

jälitusprotokollidest. Lisaks kinnitab K. Pihtjõe öeldu, et mida vähem inimesi näeb seda

parem, et tegemist oli tegevusega, mida on vaja varjata ning eluliselt ei ole usutav, et veipide

müük liigitub sellise tegevuse alla. Seega ei ole I. B i ja K. Pihtjõe ütlused veipide müügi

kohta muude tõenditega kinnitatud, mistõttu kohus leiab, et need ei ole usaldusväärsed.

94. Kohus on varasemalt tuvastanud, et I. B käis 24.11.2023 Tallinnas kanepit toomas.

31.05.2024 jälitusprotokollist, millega on teostatud varjatud jälgimist XXX garaažiboksis nr

XX nähtub, et 25.11.2023 I. B võtab kilekotist välja kaks suurt fooliumile sarnanevat kokku

mähitud palli ja tõstab neid nina juurde. Paneb ühe fooliumile sarnaneva palli lauale ja hakkab

teist lahti kerima, liigub kilekott käes garaaži keskel oleva rehvihunniku juurde ja paneb

kilekoti ülevalt teise rehvi sisse. I B võtab kilekoti ülevalt teise rehvi seest ja tõstab

kilekotist välja ühe fooliumile sarnaneva palli. Seejärel paneb koti tagasi ülevalt teise rehvi

sisse. I B liigub fooliumile sarnaneva palliga laua suunas, tõstab diivanipatja ning tema käes

on näha rohelise kaanega läbipaistvat anumat. Anuma sisu on täidetud rohelist värvi massiga.

26.11.2023 I B liigub garaažis asuva rehvide torni juurde ning võtab kõige ülemise ja selle

all oleva rehvi vahelt välja pakendi ning liigub tagasi elektrikilbi juurde. I B võtab pakendist

midagi välja, askeldab kilbi juures. Veidi hiljem I. B mätsib kilbi juures fooliumit

meenutavat nutsakat kokku. Kell 19:47 siseneb garaaži Ken Pihtjõe ja liigub I B juurde. I B

annab Pihtjõele rohelise kaanega anumast nuusutada (anumal kaant pealt ei ole), seejärel

annab kilekotti meenutava pakendi Pihtjõele, mille viimane kokku mässib. I B ja Pihtjõe

liiguvad garaaži ukse suunas. I B liigub kilbi juurde tagasi. Kell 19:48 garaaži siseneb D.M

ning liigub I B juurde. I B annab D.M-ile anumat nuusutada, seejärel paneb anumale kaane

peale tagasi. D.M-il on käes mingi väiksem ese, mida ta voldib. I B paneb rohelise kaanega

anuma rehvi hunniku taha (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207). Eeltoodust järeldub, et aine,

mis I. B K. Pihtjõele andis oli kanep. Seda, et K. Pihtjõe tegeles kanepi edasi andmisega

kinnitab kohtu hinnangul ka 15.04.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Ken

Pihtjõe kasutuses olnud mobiiltelefonis Samsung Galaxy A34 sisaldunud andmeid (KoTo,

tõendite köide 2, tl 183-190). Koopia mobiiltelefonis sisalduvatest andmetest on tehtud

06.02.2024 vaatlusprotokolli kohaselt (KoTo, tõendite köide 2, tl 180-182). 15.04.2024

vaatlusprotokollist nähtub, et 30.09.2023 kirjutab K. Pihtjõe Sander Jordanile, et viis tobi

ühele. Lisaks avastati K. Pihtjõe telefonist kanepi pilte ning ajavahemikul 15.12.2023 kuni

03.01.2024 on K. Pihtjõe saatnud endale 7 sõnumit nime ja numbriga (Gopnik 20, Alts 20,

Päka 10, Alts 20, Alts 20, Tony 20, Päka 20). Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on

tõendatud, et K. Pihtjõe valdas 26.11.2023 kanepit edasiandmise eesmärgil.

95.

28.01.2024 Tallinnast kokaiini omandamine koos I. B , S. Jordani ja M.D-ga. Kohus

on S. Jordaniga seonduvalt juba varem tõendatuks lugenud, et 28.01.2024 käisid I. B , M.D,

S. Jordan ning K. Pihtjõe Tallinnas I. B võttis Tallinnas olevast peidikust kokaiini ja pani

selle M.D autosse ning seejärel sõideti tagasi Tapale. Kokaiin oli telefonikarbis ning karbi

koos kokaiiniga tõi garaaži K. Pihtjõe. Tallinnasse ning tagasisõidul oli K. Pihtjõe S. Jordani

poolt juhitud autos tagaistmel koos E.K-ga. Antud juhul ei olegi vaidlust Tallinnasse sõitmise

ega ka telefonikarbi garaaži toimetamise küsimuses, vaid vaidlusküsimus on selles, et K.

Pihtjõe ütluste kohaselt ta ei teadnud, mis põhjusel Tallinnasse sõideti ja seda, et

telefonikarbis on kokaiin. Pihtjõe ütluste kohaselt läks tema lihtsalt kaasa, jõi tagaistmel koos

E.K-ga õlut ning hiljem tal paluti võtta karp ja garaaži viia. Hinnates K. Pihtjõe ütlusi osas, et

ta ei teadnud Tallinnasse sõitmise põhjust ja seda, et telefonikarp sisaldas kokaiini, tuleb

hinnata, kas K. Pihtjõe ütlused on kooskõlas teiste tõenditega.

96.

31.05.2024 jälitustoimingu protokolliga, millega teostati varjatud jälgimist XXX

garaažiboksi nr XX (KoTo, tõendite köide 1, tl 187-207) on tõendatud, et 22.01.2024 viibis

K. Pihtjõe koos I. B i ja S. Jordaniga, I. B i kasutuses olevas garaažis. I. B soojendas

papptaldrikul olevat valget pulbrit ning üheskoos kallatakse valget ainet minigripp kotist

taldrikule. Protokollist nähtub, kuidas K. Pihtjõe tarvitab nina kaudu narkootilist ainet.

27.01.2024 viibis K. Pihtjõe garaažis koos R. K ja I. B iga ning tarvitas seal narkootilist ainet.

28.01.2024 kell 01:32 sisenevad garaaži XXX boks XX B , Jordan, Pihtjõe, E.K, F.Z, M.D.

Pihtjõe käes on valget värvi karp, mille asetab töölauale. B võtab kinkekotist papptaldriku ja

soojendab seda kuumapuhuri ees, liigub töölaua juurde ja paneb kätte kummikindad.

97.

31.05.2024 jälitustoimingu protokollist, millega on teostatud salajast pealtkuulamist

garaažiboksis XXX (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-40) tuleneb, et 22.01.2024 vestlevad B ,

Jordan ja Pihtjõe narkootiliste ainete tarvitamisest. Lisaks nähtub, et S. Jordan ütleb Pihtjõele:

„Ken paneme selle sisse kohe,“ ning I. B õpetab, et: „Pange ahju, kook hakkab pehmeks

muutuma.“ Veidi hiljem toimunud vestluse käigus ütleb Pihtjõe: „Veel vist tuleb panna, onju?

Sann? Teen sulle ka?“ B vastab: „Jajah pane natuke veel.“ Pihtjõe: „Ma puhastan ära, vaatan.

Nii tükkis on see, siin on nii niiske“. 27.01.2024 vestlusest S. Jordani, K. Pihtjõe ja E.K

nähtub, et S. Jordan kurdab, et I. B pani talle narkootilist ainet autosse. Hilisema vestluse

käigus teatab S. Jordan: „Ja siis kaheksast linna“, mille peale Pihtjõe vastab: „Hehe jah.“ Veel

hilisema vestluse käigus tuleb jutuks, et politsei otsib autosid läbi ning S. Jordan ütleb, et

eelmine kord kui Tapal reid oli, siis otsiti BMW-sid ja Audisid, sest keegi Tapal müüb. V oli

siis Q7 ja E39. Naerdakse ning Jordan jätkab, et sellepärast tal enam Audit ei ole. Eeltoodust

lähtuvalt on tõendatud, et K. Pihtjõe oli teadlik, et I. B käitleb kokaiini. Arvestades, et kohus

on varem lugenud tõendatuks, et K. Pihtjõe sai I. B ilt ka kanepit edasiandmiseks, siis on

ilmselge, et K. Pihtjõe sarnaselt S. Jordaniga ei olnud juhuslik I. B i kasutuses olevas garaažis

narkootikumide tarvitaja, vaid I. B i tegevusse kaasatud isik. Arvestada tuleb sedagi, et K.

Pihtjõe käitumine 28.01.2024 garaaži jõudes, mis nähtub 31.05.2024 jälitusprotokollidest, ei

näita mitte mingit üllatust sellest, et I. B asub tegema ettevalmistusi narkootikumide

tarvitamiseks. Telefonikarbi viib K. Pihtjõe just töölauale, millel varasemalt on tarvitatud

narkootilisi aineid, mitte kuhugi muljale. Kõik see kinnitab kohtu hinnangul, et K. Pihtjõe

teadis või vähemalt möönis, et Tallinna sõideti kokaiini tooma ning karp, mis oli vaja garaaži

viia sisaldas narkootilist ainet ning oli vaja panna töölauale põhjusel, et I. B saaks selle ette

valmistada narkootilise aine tarvitamiseks. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et K. Pihtjõe

ütlused, et ta ei teadnud Tallinnas käimise põhjust ja seda, et telefonikarbis on kokaiin, ei ole

usaldusväärsed. Kohus loeb tõendatuks, et K. Pihtjõe koos I. B i, M.D ja S. Jordaniga

omandas 28.01.2024 Tallinnast kokaiini ja viis kokaiini garaaži.

Õiguslik hinnang

98. KarS § 184 sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise eest. Kohtupraktika kohaselt KarS § 184 koosseisu objektiivseteks

tunnusteks olevate osategude avatud loetelu sisustamisel tuleb lähtuda NPALS § 2 p-s 3

toodud definitsioonist. Viidatud sättes on käitlemise mõistega hõlmatud narkootiliste või

psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine,

kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine,

hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi

transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Eeltoodust nähtuvalt sisaldab

narkootilise aine käitlemise mõiste ka süüdistuse sisust tulenevat narkootilise aine

omandamist, valdamist, vahendamist, müümist ja edasiandmine. Ka narkootilise aine

tarbimine on käitlemine.

99. Süüdistuse kohaselt pandi narkootilise aine suures koguses käitlemine toime grupis.

Kohus on varasemalt tuvastanud, et narkootiliste ainete käitlemist koordineeris I. B , kes

korraldas aine omandamise Tallinnast, kasutades selleks autojuhtidena M.D-d, S. Jordanit ja

R. K , hoidmise oma kasutuses olevas garaažis, kuhu oli juurdepääs ka S. Jordanil, ja seejärel

aine edasi andmise tarvitamiseks oma grupile (Jordan, M.D, K , Pihtjõe) ja klientidele,

kasutades klientidele narkootilise aine edasi andmiseks nii S. Jordanit kui ka K. Pihtjõed.

Seega kinnitavad kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid, et narkootilise aine

käitlemine on toime pandud grupis.

100.

KarS § 21 lg 2 sätestatud grupis tegutsemiseks ei pea olema eelnevat suusõnalist

kokkulepet, vaid piisab ühisest koos tegutsemisest. Kohus leiab, et I. B , M.D, R. K , S.

Jordan ja K. Pihtjõe tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, igaüks valitses tegu ja igaüks eeldas,

et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Kohus on lugenud tõendatuks, et

I. B il endal juhiluba puudus, mistõttu vajas I. B selleks, et narkootilist ainet omandada ning

edasi jagada autojuhti, kes teda sõidutaks. Lisaks on kohus tuvastanud, et I. B kartis ise

narkootilise ainega vahele jääda, mistõttu vältis ta narkootilise aine Tallinnast Tapale

transportimisel viibimist narkootilise ainega samas sõidukis ning käis narkootilisel ainel järgi

mitme sõidukiga. Narkootilise aine vedamiseks Tallinnast Tapale kasutas I. B juhtidena

M.D-d ja R. K . S. Jordani peamine teopanus grupis narkootiliste ainete käitlemisel seisnes

selles, et S. Jordan oli I. B i autojuhiks, nii juhtudel kui I. B käis Tallinnas narkootilist ainet

omandamas kui ka juhtudel kui I. B käis narkootilist edasi andmas. Lisaks on kohus

tuvastanud, et I. B ei tegelenud ainult ise narkootilise aine edasi andmise ja müügiga, vaid ta

andis narkootilist ainet edasi andmiseks ka teistele isikutele. Nii on kohus tuvastanud, et S.

Jordan müüs I. B i äraolekul narkootilist ainet ning vahendas, andes narkootiliste ainete

soovijatele infot, kas I. B il on narkootilist ainet või mitte. K. Pihtjõe puhul on kohus

tuvastanud, et K. Pihtjõe käis koos I. B i, S. Jordani ning M.D-ga Tallinnas kokaiini

omandamas ning K. Pihtjõe roll seisnes selles, et ta viis Tallinnast toodud kokaiini Tapal I. B

i garaaži juurde jõudes garaaži lauale. Samuti oli K. Pihtjõe isikuks, kellele S. Jordan andis

üle kanepit edasi andmiseks. Seega valitses igaüks oma tegudega ühist tegu. Eeltoodust

nähtub, et tegutseti koos, kuid erinevate teo panustega.

101.

Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete II nimekirja. Kanep (v.a. Euroopa liidu ühtsesse põllukultuuride

sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3 %) ja selle

töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse

nr.73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

102.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast

normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud

legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 esimese lause kohaselt on suur narkootilise või

psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt

kümnele inimesele. NPALS § 31 lg 3 teist lauset tuleb koosmõjus NPALS § 2 p-s 1 sätestatuga

mõista selliselt, et ka narkootilise või psühhotroopse aine segu puhul saab narkootilise või

psühhotroopse aine suurest kogusest rääkida vaid siis, kui segus sisalduvast puhtast

narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (RKKKo nr-

d 3-1-1-101-13 p 13, 3-1-1-89-3 p 9). Lubatav on väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine,

mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Kui isik käitleb

teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on

kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega KarS § 184 mõttes, mille

kõrval isiku käitumist KarS § 183 järgi enam eraldi kvalifitseerida ei tule (vt teoühtsuse

printsiibi kohta RKKKo 3-1-1-4-04). (RKKKo nr 3-1-1-51-05).

103.

Sander Jordanile on süüdistuses etteheidetud narkootilise aine käitlemist ajavahemikul

jaanuarist 2023 kuni 28.01.2024. Kohus leiab, et S. Jordani käitumine on vaadeldav jätkuva

süüteona. Tegude tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule. Kõik käitlemisteod on ajaliselt

seotud ning objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus laseb S. Jordani tegevuses näha

narkootiliste ainete süstemaatilist käitlemist. Menetluse käigus on õnnestunud ära võtta ainult

28.01.2024 käideldud narkootiline aine ning see võeti ära I B kasutuses olevast

garaažiboksist nr. XX aadressil XXX. Narkootilise aine ekspertiisi aktiga nr XXX (KoTo,

tõendite köide 1, tl 158-160) on tõendatud, et garaažist leitud valge pulbri tükid massiga 48,92

grammi sisaldavad 75% kokaiini, pulbris sisaldub 36,7 grammi kokaiini. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehelt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete annused tabeli

(koostanud M T kohtuekspert-arst-toksikoloog) väljatrükki kohaselt keskmine kogus kümnele

inimesele on kokaiini puhul 0,65 grammi (KoTo, tõendite köide 3, tl 1-3). Seega asub kohus

seisukohale, et S. Jordani ning ka K. Pihtjõe poolt ebaseaduslikult käideldud kokaiini kogus

oli suur, sest leitud narkootilise ainega oleks võinud põhjustada joovet enamale kui 10 isikule.

104.

Nii Sander Jordanile kui K. Pihtjõele on esitatud süüdistus ka kanepi suures koguses

ebaseaduslikus käitlemises. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehelt narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete annused tabeli (koostanud M T kohtuekspert-arst-toksikoloog)

väljatrüki kohaselt keskmine kogus kümnele inimesele on kanepi puhul 7,5 grammi (KoTo,

tõendite köide 3, tl 1-3). Menetluse käigus kanepit ära võetud ei ole, seega ei ole olnud

võimalik teostada ekspertiisi aine kontsentratsiooniastme tuvastamiseks. Nõuet, mille järgi

peab narkojoobe tekitamiseks vajaliku koguse hindamisel aluseks võtma puhta, mitte segatud

aine koguse, ei ole Riigikohus käsitanud absoluutsena. Riigikohtu praktikas (RKKKo 1-17-

8179/92, p-d 13 ja 16; RKKKo 3-1-1-68-09, p 8.5; RKKKo 3-1-1-121-06, p 13; RKKKo 3-1-

1-95-16, p 28) on ekspertiisi vältimatust eitatud eeskätt olukordades, kus narkootilist või

psühhotroopset ainet kätte ei saadud või kus ekspertiisi tegemine oli muudest asjaoludest

tulenevalt objektiivselt välistatud. (RKKKo nr 1-91-2627/29).

105.

S. Jordanile esitatud süüdistuse kohaselt käitles S. Jordan kanepit koguses 2 kg ning

andis mitmel korral kanepit üle M.F-ile. Kohus on varasemalt tuvastanud, et 24.11.2023 toodi

Tallinnast kanepit pakkide kaupa ning selle peidikust ära toomiseks kasutati spordikotti. M.D

on oma ütlustes märkinud, et toodud narkootilise aine kogus oli ülisuur, kilodes. I. B i ütluste

kohaselt võttis ta kanepit 850 grammi. Seega on kohus seisukohal, et ei ole tõendatud, et

käideldud kanepi kogus oli 2 kg, küll aga arvestades I. B i ütlusi ning aine garaaži

toimetamise tingimusi ning seda, et narkootiline ainet oli pakkide kaupa, leiab kohus, et on

tõendatud, et käideldud aine kogus oli vähemalt 850 grammi. I. B on oma ütlustes viidanud,

et ta arvas hiljem, et tegemist oli CBD-ga, sest talle kurdeti, et aine ei töötanud, kuid

sellekohast kinnitust jälitusprotokollidest ega I. B i kasutuses olnud telefonide

vaatlusprotokollidest, ei nähtu. Lisaks on kohus tuvastanud, et paar päeva hiljem 26.11.2023

on I. B andnud kanepit edasi andmise eesmärgil üle K. Pihtjõele, selgitades: üks on 50,

selline, aga see on vist parem ja üks on selline, 90, viid laiali ja hõbepaberis. See kinnitab

kohtu hinnangul, et I. B eristas isegi aine kvaliteeti ning I. B i ütlused, et ta arvas, et

tegemist oli CBD-ga, ei ole usaldusväärsed. K. Pihtjõele esitatud süüdistuse kohaselt käitles

K. Pihtjõe kanepit koguses vähemalt 90 grammi ning nagu kohus viitas, siis I. B andis K.

Pihtjõele narkootilist ainet viidates numbrile 90. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et

ka kanepi käitlemise puhul saab rääkida suurest kogusest.

106.

Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootilise

või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis märgib kohus, et kriminaalasjas

ei ole kogutud tõendeid, et süüdistatavatel oleks olnud arsti ettekirjutust kokaiini ja kanepi

omandamiseks ja valdamiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole

kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatavad oleksid neile inkrimineeritud

suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või

keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks

või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Eelnevast tulenevalt asub kohus

seisukohale, et süüdistatavatel puudus seaduslik alus narkootilise aine, sh ka suures koguses

narkootilise aine käitlemiseks ning narkootilise aine käitlemine oli ebaseaduslik.

107.

Kõike eeltoodut arvestades ning hinnates uuritud tõendeid kogumis, on kohus

veendunud, et S. Jordan ja K. Pihtjõe on toime pannud suures koguses narkootilise aine grupis

käitlemise. K. Pihtjõe tegevuse korduvus tuleneb tema varasemast süüdimõistmisest

narkootilise aine suures koguses käitlemise eest Viru Maakohtu 23.09.2019 a otsusega nr 1-

19-7525 (KoTo, tõendite köide 3, tl 7-14; 15-22). Eeltoodust lähtuvalt on S. Jordan oma

tegevusega täitnud KarS § 184 lg 2 p 1 ja K. Pihtjõe KarS § 184 lg 2 p 1, 2 kuriteo objektiivse

koosseisu.

108.

Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu

asjaolude osas. Kohus leiab, et süüdistatavad S. Jordan ja K. Pihtjõe panid toime suures

koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise grupis otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3

kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on tuvastanud, et S. Jordan oli

teadlik, et I. B käitles narkootilist ainet ning S. Jordan andis oma teopanuse käitlemisse

eelkõige sellega, et oli I. B ile autojuhiks narkootilise aine omandamisel ning edasi andmisel

ning vahendas narkootilist ainet, andes infot, kas I. B il oli narkootilist ainet, samuti andis ka

ise I. B i äraolekul narkootilist ainet edasi. Seega näitab S. Jordani käitumine, et tema tegevus

oli tahtlik. Kohus on juba varasemalt märkinud, et S. Jordani ütlused, et ta ei teadnud, mis

põhjusel Tallinnas käidi ning et I. B i Tapal ringi sõidutades jagas I. B narkootilist ainet, ei

ole usaldusväärsed ning pole tõendikogumiga kooskõlas. Kohus rõhutab veelkord S. Jordan

teadis, et I. B käitleb narkootilist ainet, I. B jättis S. Jordanile edasi andmiseks narkootilist

ainet ning S. Jordan jagas soovijatele infot, kas narkootilist ainet on või ei ole. Samuti nähtub

31.05.2024 jälitusprotokollist, et S. Jordan tegi I. B i jaoks isegi märkmeid, kes on ainet

saanud ja oli kursis B i klientidega. Sellises olukorras on ainetu väita, et S. Jordan ei teadnud

ega mõistnud, mis põhjusel oli vaja I. B i sõidutada erinevate inimestega lühikestele

kokkusaamistele. Või ei teadnud, et I. B käib narkootilist ainet omandamas Tallinnas,

arvestades ka ettevaatusabinõusid, mis I. B Tallinnas käimisel kasutas. Käidi kahe autoga,

hilisõhtusel ajal. Pärast Tallinnas käiku asus I. B Jordani juuresolekul narkootilist ainet

pakendama ning pakkus tasuta tarvitamiseks. Seejuures toimus narkootilise aine käitlemine

pikema aja jooksul, narkootilist ainet käidi Tallinnas omandamas mitmel korral, sh ainuüksi

viimasel korral koguses, mis on suur, mistõttu S. Jordan sai aru, et ta käitleb narkootilist ainet

suures koguses. Arvestades S. Jordani käitumist on tõendatud seegi, et S. Jordan sai aru, et

tema tegevus on ebaseaduslik. Nimelt nähtub 20.05.2024 jälitustoimingu protokollist, et S.

Jordan ütleb N.G-le, et ärgu telefoni teel selliseid asju ajagu. 22.10.2023 M.F ütleb S.

Jordanile: „Aga tule garaaži juurde, anna mulle,… Ütle talle, et andku üks tobi mulle“. Sander

Jordan vastab, et praegu ei saa, mendid sõidavad ringi. (KoTo, tõendite köide 2, tl 46-60).

Seega S. Jordan teadis, et ta käitleb suures koguses narkootilisi aineid grupis ning tahtis seda.

109.

K. Pihtjõe oli sarnaselt S. Jordaniga teadlik, et I. B käitles narkootilist ainet ning sai I.

B ilt kanepit edasi andmiseks. Seejuures sai K. Pihtjõe suurepäraselt aru oma tegevuse

ebaseaduslikkusest, kuna 31.05.2024 jälitusprotokollist tulenevalt kommenteeris enne kanepi

enda valdusesse saamist järgnevalt „Mida vähem inimesi näeb seda parem.“ Kohus on varem

käsitlenud, et K. Pihtjõe ütlused, mille kohaselt ta ei teadnud, et 27.01.2024 sõideti Tallinna

kokaiini tooma ning et karp, mille ta I. B i garaaži viis, sisaldas kokaiini, ei ole

usaldusväärsed. K. Pihtjõe käitumine garaaži saabudes näitab ilmekalt, et tema jaoks ei olnud

I. B i käitumises, millega I. B asus tegema ettevalmistusi narkootiliste ainete käitlemiseks

midagi üllatavat ning K. Pihtjõe viis telefonikarbi kokaiiniga otse töölauale, st kohale, kus

oldi harjunud tarvitama narkootilist ainet. Kohtu hinnangul K. Pihtjõe olles teadlik I. B i

narkootiliste ainete käitlemisest, olles saanud I. B ilt varem narkootilist ainet edasi andmiseks

ning olles varasemalt tarvitanud I. B i garaažis narkootilist ainet teadis või vähemalt möönis,

et Tallinnas käik oli narkootilise aine omandamiseks ning garaaži viimist vajav telefonikarp

sisaldas just narkootilist ainet. Samuti möönis K. Pihtjõe arvestades käideldud aine kogust, et

käideldud ainega on võimalik tekitada joove vähemalt 10-le inimesele. Eeltoodust tulenevalt

on kohtu hinnangul täidetud kuriteo subjektiivne koosseis ka K. Pihtjõe poolt.

110.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

111.

Kuna kohus mõistab Sander Jordani ja Ken Pihtjõe süüdi, tuleb mõista ka karistus.

Riiklik süüdistaja taotles Sander Jordanile KarS § 184 lg 2 p 1 kvalifitseeritava kuriteo järgi

karistuseks 3 aastat 5 kuud vangistust. Ken Pihtjõele KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi karistuseks 3

(kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.

112.

KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida

tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, ning seejärel lähtuda

süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad

ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr.

113.

KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase

vangistuse, sanktsiooni keskmine on seega 9 aastat vangistust.

114.

Süüdistatavate süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et süüdistatavad panid

toime ohtliku rahvatervisevastase süüteo, mida kinnitab juba seadusandaja poolt ette nähtud

sanktsiooni raskus. Samuti tuleb kohtupraktika kohaselt arvestada käideldud narkootilise aine

kogust ning aine tugevatoimelisust ning sõltuvustekitamise astet. Nii S. Jordan kui K. Pihtjõe

käitlesid kokaiini ning kanepit. Kokaiini peetakse kohtupraktikas ja õiguskirjanduses

keskmisest ohtlikumaks ja kanepit ning kanepiprodukte keskmisest nõrgemaks narkootiliseks

aineks.

115.

Hinnates täpsemalt S. Jordani süüd, siis S. Jordan käitles narkootilist ainet pikema

ajavahemiku jooksul. Samas leiab kohus, et arvestades käideldud narkootilise aine kogust, siis

tegemist on käitlemisega koguses, mis vastab pigem keskmisest väiksemale süüle. Samuti

arvestab kohus S. Jordani teopanust narkootiliste ainete käitlemisel. S. Jordan ei olnud grupi

nö liider või organisaator, selleks oli I. B . Samas oli S. Jordanil grupis oluline teopanus I. B

i sõidutamisel narkootilise aine hankimisel ning laiali jagamisel ning narkootilise aine

vahendamisel. Kohus arvestab sedagi, et S. Jordan pani teo toime otsese tahtlusega. Karistust

kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ei esine. Karistust raskendavaks asjaoluks KarS §

58 p 1 mõttes on kuriteo toimepanemine omakasu motiivil. I. B i ütluste kohaselt andis ta S.

Jordanile narkootilist ainet tarbimiseks tasuta ning ka M.D kinnitab, et pärast narkootilise

aine omandamist Tallinnas pakkus I. B narkootilist ainet temaga kaasas olnud isikutele tasuta

tarbimiseks. Seega sai S. Jordan ainelist kasu vähemalt tasuta narkootilise aine näol. Kogumis

hindab kohus S. Jordani süüd keskmisest väiksemaks.

116.

Nagu eelnevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse

mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S. Jordan on

varasemalt karistatud ning narkootiliste ainete käitlemise pani ta toime kehtival katseajal.

(KoTo, tõendite köide 3, tl 4-6). Eeltoodust järeldub, et S. Jordani käitumisele ei ole senine

karistus mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kõike eelnevat

arvesse võttes kohus asub seisukohale, et S. Jordani süü suurusele vastavaks karistusmääraks

on 4 aasta pikkune vangistus.

117.

KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid

enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest

mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Kuna S. Jordan pani teod toime ajal kui talle oli 16.06.2020 kohtuotsusega kohaldatud

katseaeg, siis tuleb S. Jordanile mõista liitkaristus. Nimelt KarS § 65 lg 2 alusel suurendada

mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 16.06.2020. a otsusega mõistetud

ärakandmata karistuse, s.o 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning mõista

liitkaristuseks 7 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

118.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb S. Jordani karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses

viibitud aeg. S. Jordan oli kahtlustatavana kinni peetud 28.01.2024 (KoTo, tõendite köide 1,

tl 12-14). Viru Maakohtu 29.01.2024 määrusega on S. Jordani suhtes kohaldatud vahistamist

kuni kaheks kuuks (KoTo, tõendite köide 3, tl 30-39) Viru Maakohtu 27.03.2024. a

määrusega on vahistamist pikendatud veel kahe kuu võrra ning 24.05.2024 kohtumäärusega

veel kahe kuu võrra (KoTo, tõendite köide 3, tl 40-53). Kriminaalasja arutav kohus jättis

18.07.2024. a kohtu alla andmise määrusega S. Jordani suhtes kohaldatud vahistamise

muutmata. Kuivõrd S. Jordan on käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses vahi all viibinud

katkematult alates 28.01.2024, siis tuleb karistuse alguseks lugeda eelnimetatud

kahtlustatavana kinnipidamise päev.

119.

Kuivõrd kohus mõistis Sander Jordanile pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, siis

on otstarbekas, et Sander Jordan kannaks karistust alates tema kahtlustatavana

kinnipidamisest, s.o 28.01.2024 ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus Sander

Jordani suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse

jõustumiseni. Vahistamise alus ei ole ära langenud ning tõkendi jätkuv kohaldamine tagab ka

kohtuotsuse täitmise.

120.

Hinnates täpsemalt K. Pihtjõe süüd tuleb arvestada, et K. Pihtjõe teopanus narkootilise

ainete käitlemisel ei olnud võrreldes S. Jordaniga nii oluline. Kohus on seisukohal, et K.

Pihtjõe roll narkootiliste ainete käitlemises oli minimaalne ning samuti ei olnud K. Pihtjõe

poolt narkootiliste ainete käitlemine pikaajaline. Samas suurendab K. Pihtjõe süüd asjaolu, et

tema teos on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis väljendub süüteo

korduvas toimepanemises ja grupis. Ka K. Pihtjõe pani teo toime otsese tahtlusega. Karistust

kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ei esine. Karistust raskendavaks asjaoluks KarS §

58 p 1 mõttes on samuti kuriteo toimepanemine omakasu motiivil, kuna ka K. Pihtjõe sai

ainelist kasu narkootilise aine tasuta tarbimise näol. Puutuvalt eri- ja üldpreventiivsetesse

kaalutlustesse, siis K. Pihtjõe on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, sh

samaliigilise kuriteo toimepanemise eest. Kõike eelnevat arvesse võttes kohus asub

seisukohale, et K. Pihtjõe süü suurusele vastavaks karistusmääraks on 3 aasta ja 2 kuu

pikkune vangistus. Kuna K. Pihtjõe oli ajavahemikul 28.01.2024 kuni 29.01.2024

kahtlustatavana kinni peetud (KoTo, tõendite köide 1, tl 15-17), siis KarS § 68 lg 1 alusel

tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva vangistust karistusaja hulka. Lõplikuks

kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 3 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

121.

Kohus peab võimalikuks K. Pihtjõe suhtes kohaldada karistusest tingimuslikku

vabastamist KarS § 74 alusel. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise

alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo

toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad

põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).

122.

Kuigi K. Pihtjõe on varem karistatud KarS § 184 lg 2 p 2 alusel, seega sama liigilise

kuriteo eest, leiab kohus, et arvestades kuriteo asjaolusid ning K. Pihtjõe teopanuse suurust

täpsemalt teopanuse väiksust ning ka seda, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaks

aluse kahelda K. Pihtjõe õiguskuulekuses peale käesoleva kuriteo toimepanemist, on

otstarbekas K. Pihtjõe suhtes kohaldada tema suhtes karistusest tingimuslikku vabastamist

käitumiskontrolli ja lisakohustusega. K. Pihtjõe käitumine näitab seost narkootikumide

tarvitamise ning kuritegude toimepanemise vahel, mistõttu kohtu hinnangul täiendav kohustus

keeld omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid aitab K. Pihtjõed hoida

õiguskuulekal teel. .

123.

Eeltoodu alusel peab kohus võimalikuks jätta mõistetud karistus KarS § 74 lg 1, 3

alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Ken Pihtjõe ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatule, nimelt on Ken

Pihtjõe kohustatud: elama alalises elukohas aadressil XXX ; ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks; mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid,

v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt

raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega.

Asitõendid

124.

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse

asitõenditega toimimise viisi kohta.

125.

Nimelt on I B lt ära võetud mobiiltelefon Xiaomi Mi Note 10, mille sisust on

07.02.2024 vaatlusprotokolli kohaselt tehtud digitaalsed koopiad(KoTo, tõendite toimik 2, lk

135-137), mida on vaadeldud 27.02.2024 vaatlusprotokolli kohaselt(KoTo, tõendite toimik 2,

lk 138-156). Nimetatud protokolli kohaselt on vaatluse objektiks olnud andmekandja koopia

talletatud Politsei- ja Piirivalveameti arvutisüsteemis. Veel on 28.01.2024 läbiotsimisel I B

kasutuses olevas sõidukis BMW 530D reg.märk XXX ära võetud mobiiltelefoni Apple

iPhone 14 Pro, mille sisust on 28.02.2024 vaatlusprotokolli kohaselt tehtud mille sisust on

07.02.2024 vaatlusprotokolli kohaselt tehtud digitaalsed koopiad(KoTo, tõendite toimik 2, lk

135-137), mida on vaadeldud 28.02.2024 vaatlusprotokolli kohaselt(KoTo, tõendite toimik 2,

lk 157-178). Nimetatud protokolli kohaselt on vaatluse objektiks olnud andmekandja koopia

samuti talletatud Politsei- ja Piirivalveameti arvutisüsteemis. 25.04.2024 asitõendi

vaatlusprotokolliga on vaadeldud Sander Jordani kasutuses olnud mobiiltelefonis Samsung

Galaxy A34 sisaldunud andmeid (KoTo, tõendite köide 3, tl 152-164). Koopia mobiiltelefonis

sisalduvatest andmetest on tehtud 22.03.2024 vaatlusprotokolli kohaselt (KoTo, tõendite

köide 3, tl 149-151). Samuti on 25.04.2024 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaatluse

objektiks olnud andmekandja koopia talletatud Politsei- ja Piirivalve arvutisüsteemis.

15.04.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga on vaadeldud Ken Pihtjõe kasutuses olnud

mobiiltelefonis Samsung Galaxy A34 sisaldunud andmeid (KoTo, tõendite köide 2, tl 183-

190). Koopia mobiiltelefonis sisalduvatest andmetest on tehtud 06.02.2024 vaatlusprotokolli

kohaselt (KoTo, tõendite köide 2, tl 180-182). Samuti on 15.04.2024 asitõendi

vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud eseme koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik

ja jäädvustatud fotod asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas

kuni vastavavasisulise otsuseni. Kohtuotsuse jõustumisel kaotavad need koopiafailid,

raportfailid, analüüsitud failid ja jäädvustatud fotod oma tõendusliku väärtuse, mistõttu tuleb

need asitõendina käsitletavad andmed hävitada kui väärtuseta asjad KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel.

126.

Narkootilise aine ekspertiisist nr XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 156-160)

järelejäänud ained on jäetud Eesti Kohtuekspertiisi keemiaosakonda(Tallinn, Tervise 30)

hoiule. Kohus peab põhjendatuks kõnealused järelejäänud ained kohtuotsuse jõustumisel

KarS § 83 lg 1, 4 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

127.

Sander Jordani kahtlustatavana kinnipidamisel 28.01.2024 võeti tema juurest ära

sularaha summas 60,00 eurot(KoTo, tõendite köide 1, tl 12-14). Samuti Sander Jordani

kasutuses oleva sõiduauto Audi A8 reg. Nr. XXX läbiotsimisel leiti ja võeti ära sularaha 20

eurot(KoTo, tõendite köide 1, tl 78-92). 10.06.2024 sularaha tagatiskontole kandmise

määrusega (KoTo, tõendite köide 3, tl 54-57) on Rahandusministeeriumi kontole kantud 80,00

eurot. 07.06.2024 sularaha sissemakse kviitungi kohaselt on 20,00 euro sissemakse pealt

võetud teenustasu 10,00 eurot ning 07.06.2024 sularaha sissemakse kviitungi kohaselt 60,00

euro sissemakse pealt võetud teenustasu 10,00 eurot. Kohus leiab, et kõnealune summa tuleb

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Sander Jordanile kohtuotsuse jõustumisel tagastada, kuid sellest

tuleb maha arvata ka teenustasu sularaha väljamakse eest summas 10,00 eurot. Seega tuleb

Sander Jordanile tagastada kohtuotsuse jõustumisel sularaha summas 50,00 eurot.

128.

Kohtumenetluse käigus esitas prokurör kohtule koos 31.05.2024 jälitustoimingu

protokollidega mälupulga Kingston DTXM/64GB, milles on audio- ja videosalvestused

ajavahemiku 10.2023-01.2024 kohta. Kohus võttis andmekandja vastu ja see asub tõendite

toimikus (KoTo, tõendite köide 1, lk 187-207). Lisaks esitas prokurör kohtule jälitustoimingu

protokolli(salajane pealtkuulamine ajavahemikul 03.09.2023-18.01.2024) 20.05.2024 koos

DVD-plaadiga(KoTo, tõendite köide 2, lk 46-60), jälitustoimingu protokolli 20.05.2023

(salajane pealtkuulamine ajavahemikul 31.08.2023-23.01.2024) koos DVD-plaadiga(KoTo,

tõendite köide 2, lk 61-131), asitõendi(I B i kasutuses olnud mobiiltelefon Xiaomi Mi Note

10, abonent XXX) ja selle vaatluste kohta 27.02.2024 koostatud protokollid koos DVD-

plaadiga(KoTo, tõendite köide 2, lk 138-156), asitõendi (I B i kasutuses olnud mobiiltelefoni

Apple iPhone 14 Pro abonent XXX) ja selle vaatluste kohta 28.01.2024 koostatud protokollid

koos DVD-plaadiga(KoTo, tõendite köide 2, lk 157-179), asitõendi(Ken Pihtjõe kasutuses

olnud mobiiltelefon Samsung Galaxy A34 (SM-A346B) abonent XXX) ja selle vaatluste

kohta 15.04.2024 koostatud protokollid koos DVD-plaadiga(KoTo, tõendite köide 2, lk 183-

190), asitõendi(AS H.B poolt nõudekirja XX vastuseks edastatud Tooma 1 Tallinn H.B tankla

väliturvakaamerate salvestused 24.11.2023 kuupäeva kohta) vaatlusprotokolli 13.12.2023

koos DVD-ga(KoTo, tõendite köide 3, lk 81-82), asitõendi(Sander Jordani kasutuses olnud

mobiiltelefon Samsung Galaxy A34) ja selle vaatluse kohta 25.04.2024 koostatud protokolli

koos DVD-plaadiga(KoTo, tõendite köide 3, lk 152-164), asitõendi (R K AS SEB PANK

panga arvelduskonto nr XXX väljavõte ajavahemikul 01.01.2022-03.04.2024)

vaatlusprotokolli 10.02.2024 koos CD-plaadiga(KoTo tõendite köide 3, lk 117-141), asitõendi

(I B i Swedbanki panga arvelduskonto nr XXX väljavõte ajavahemikul 01.11.2023 kuni

05.02.2024 ja Revolut panga arveldukonto nr XX väljavõte ajavahemikul 09.12.2022 kuni

31.12.2023) vaatlusprotokolli koos CD-plaadiga(KoTo, tõendite toimik 3, lk 130-140). KrMS

§ 126 lg 3 p 1 alusel jätta andmekandjad kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide

juurde.

Menetluskulud

129.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb seoses süüdimõistva kohtuotsusega Sander

Jordanilt ja Ken Pihtjõelt riigituludesse välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on

käesolevas asjas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 1 p 1),

määratud kaitsjatele määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses

(KrMS § 175 lg 1 p 4), sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), tõlke- ja tunnistajakulud (KrMS §

175 lg 1 p 2) ning riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses

ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud (KrMS § 175 lg 1 p 3). Esmalt

märgib kohus lepingulisele kaitsjale makstava tasu osas, et S. Jordani kaitsja Indrek Põder on

esitanud 12.08.2025 menetluskulude nimekirja, milles on välja toodud, et kaitsja on osutanud

Sander Jordanile kokku õigusabi summas 14832,00 euro väärtuses(tunnihinnaga 144,00 eurot

koos käibemaksuga). Kaitsja poolt on osutatud Sander Jordanile käesoleva kriminaalasja

raames õigusabi järgnevalt: kohtueelses menetluses menetlustoimingutel osalemine

(ülekuulamised, vahistamise pikendamised, taotlused, materjalidega tutvumine) kokku 540

minutit; kriminaaltoimiku materjalidega tutvumine, konsultatsioon ja nõupidamised kliendiga

kokku 360 minutit; taotluste koostamine ja edastamine s.h KrMS § 225 taotlus ja kaitseakt

kokku 420 minutit; kohtuistungitel osalemine ja kohtuistungiteks ettevalmistamine,

süüdistatavaga kohtumine kinnipidamisasutuses kokku 4860 minutit. Kokku 6180 minutit ehk

103,00 tundi. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega jätab kohus KrMS § 175 lg 1 p 1 ja KrMS §

180 lg 1 alusel Indrek Põdra poolt osutatud õigusabi kulud summas 14832,00 eurot S. Jordani

kanda.

130.

Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1

punktile 4 menetluskulu. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Margus Viira tasu taotluse

kohaselt on S. Jordani kaitsjale määratud tasu ja hüvitatavad kulud kohtueelses menetluses

466,04 eurot, mis kuuluvad väljamõistmisele.

131.

Ken Pihtjõe kaitsjakulude osas toob kohus välja järgneva. Riigi õigusabi korras

määratud kaitsja Siim Mõistliku tasu taotluse alusel on K. Pihtjõele osutatud riigi õigusabi

kohtueelses menetluse summas 456,28 eurot ja kaitsja Marina Valge on riigi õigusabi

osutanud kohtueelses menetluses 651,48 euro ulatuses. Kohtumenetluses on kaitsja Marina

Valge tasu ja hüvitatavad kulud K. Pihtjõele õigusabi osutamise eest kokku summas 5015,74

eurot, sh käibemaks. Kohus on kaitsja tasutaotlused põhjendatud ulatuses rahuldanud. Kokku

on K. Pihtjõe kaitsjatele määratud tasu ja hüvitatavad kulud kohtueelses- ja kohtumenetluses

6123,50 eurot, sh käibemaks.

132.

Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha

instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks

osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada

kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna

mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-

1-63-05). KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha

suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alamäära. Vabariigi

Valitsuse 19.12.2024 määruse nr 87 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu

alamääraks 886 eurot. St, et sundraha suuruses 2050,00 eurot kuulub süüdimõistetutelt välja

mõistmisele.

133.

Vastavalt KrMS § 178 lg-le 1 kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile ning

eksperdile ja asjatundjale, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses

kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek käesoleva

paragrahvi lõike 4 järgi; 2) päevaraha; 3) sõidu- ja ööbimiskulud. Viru Maakohtu 22.01.2025

määrusega rahuldas kohus osaliselt tunnistaja M.D avalduse sõidukulude hüvitamiseks.

Kohus pidas põhjendatuks hüvitada tunnistaja M.D-le tunnistaja kulud summas 48,59 eurot,

mis arvati menetluskulude hulka. KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas

mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu

vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kohus leiab, et on põhjendatud jagada tunnistajakulud

süüdistatavate vahel pooleks.

134.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses

ekspertiisiga tegemisega tekkinud kulud. Käesolevas menetluses on Viru Maakohtu

26.11.2024 ekspertiisimääruse alusel läbi viidud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt

ekspertiis ning koostatud ekspertiisiakt nr XX. Kohus leiab, et ekspertiisikulud summas

1450,00 eurot tuleb süüdistatavalt S. Jordanilt välja mõista.

135.

Käesolevas kriminaalasjas on tõendiks esitatud narkootilise aine ekspertiis nr XXX,

mille kogukuluks on 1474,00 eurot. Seejuures on kõnealuse ekspertiisi kogukulust 301,50

eurot seotud M.D süüdistusega, 268,00 eurot on seotud R K süüdistusega ja 301,50 eurot on

seotud I B süüdistusega ning nimetatud summad on välja mõistetud Viru Maakohtu Rakvere

kohtumaja kohtuotsusega nr 1-24-5414 (23240150050). Kohus leiab, et on põhjendatud

kõnealuse ekspertiisi osalise maksumuse väljamõistmine Sander Jordanilt summas 301,50

eurot ja Ken Pihtjõelt summas 301,50 eurot.

136.

Tõendiks on esitatud ka toksikoloogiaekspertiis nr XXX Sander Jordani uriinist

narkootiliste või psühhotroopsete ainete tuvastamiseks. Ekspertiisikulu summas 56,00 eurot

kuulub Sander Jordanilt väljamõistmisele.

137.

Samuti on tõendiks esitatud toksikoloogiaekspertiis nr XXX Ken Pihtjõe uriinist

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tuvastamiseks. Ekspertiisikulu summas 114,00 eurot

kuulub Ken Pihtjõelt väljamõistmisele.

138.

Seega

S. Jordan

peab

maksma

riigile

kokku

4347,83

(2050,00+56,00+301,50+1450,00+24,29+466,04) eurot. K. Pihtjõe peab maksma riigile

samuti 8613,29 (2050,00+301,50+114,00+24,29+456,28+651,48+5015,74) eurot.

139.

Pidades aga silmas väljamõistetavate menetluskulude kogusuurust, siis peab kohus

võimalikuks rakendada mõlema süüdistatava suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust

menetluskulude ajatamiseks. Süüdimõistetud peavad riigile hüvitatavad menetluskulud

tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Kõrgmaa

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Age Kuusemets

rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Pass

rahvakohtunik