2-25-108773/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2025, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-108773

Tsiviilasi

Täisteenusliisingu AS hagi M.L. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

2 971,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Täisteenusliisingu AS (registrikood 14028999,

aadress XXX; e-post XXX)

Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post XXX)

Kostja M.L. (isikukood XXX; aadress XXX )

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Paas

(Advokaadibüroo LEXIT; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt M.L.lt (M.L.) hageja Täisteenusliisingu AS kasuks põhivõlgnevus

summas 2701,40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 25.09.2024 –

30.05.2025 eest summas 245,48 eurot, kokku 2946,88 eurot.

3. Välja mõista kostjalt M.L.lt hageja Täisteenusliisingu AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (2701,40 eurolt) alates 31.05.2025

kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (so

2701,40 eurot).

4. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.

5. Rahuldada hageja Täisteenusliisingu AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

6. Välja mõista kostjalt M.L.lt hageja Täisteenusliisingu AS kasuks menetluskuludena 485

eurot.

7. Kostjal M.L

tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku mitte enam kui

485 eurot.

8. Tagastada otsuse jõustumisel hagejale osalise hagist loobumise tõttu riigilõiv summas 122,50

eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428 viitenumbriga

918310329.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Täisteenusliisingu AS (hageja) esitas 30.05.2025 M.L. Lume (kostja) vastu hagi, milles palub

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3 600,17 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 2 223,10

eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 22.06.2023 hageja ja Osaühingu Luimar Invest Grupp vara

kasutusrendilepingu nr 51025780008, mille kohaselt hageja kui rendileandja andis Osaühingule

Luimar Invest Grupp rendile Appel iPhone 14 128GB, rendiperiood 48 kuud, leping pidi lõppema

30.06.2027, lepingutasu suurus oli 10 eurot, igakuise rendimakse suurus 30,60 eurot, millele

lisandub käibemaks (koos km-ga 37,33 eurot). Sama lepingu punktis 7 käendas kostja lepingust

tulenevaid kohustusi maksimummääras 1 142,70 eurot (dtl 41-42). Kuna Osaühing Luimar Invest

Grupp jättis rendimaksed/arved tasumata (dtl 55-64), siis ütles hageja lepingu 19.09.2024 ülesse (dtl

65-66).

Hageja ja Osaühing Luimar Invest Grupp sõlmisid 13.03.2024 vara kasutusrendilepingu nr

L51030620001, mille kohaselt hageja kui rendileandja andis kostjale rendile MacBook Air 13",

rendiperiood 24 kuud, lepingutasu suurus oli 25 eurot, igakuise rendimakse suurus 48,32 eurot,

millele lisandub käibemaks (koos km-ga 58,95 eurot). Sama lepingu punktis 7 käendas kostja

lepingust tulenevaid kohustusi maksimummääras 1 558,70 eurot (dtl 52-54). Kuna Osaühing

Luimar Invest Grupp jättis rendimaksed/arved tasumata (dtl 55-64), siis ütles hageja lepingu

19.09.2024 ülesse (dtl 65-66).

2. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 10.06.2025 ning saatis hagiavalduse kostjale vastamiseks.

3. Kostja esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kostja leiab, et hagi on

põhjendamatu põhinõuet 2 701,40 eurot ületavas osas. Kohtule esitatud rendilepingutes on p-is

5.2.2. märgitud, et käendaja vastutus hõlmab täies ulatuses kõiki rendilepingust tulenevaid põhi, lisa

ja kõrvalnõudeid, samuti kõiki kulu- ja kahju hüvitamise nõudeid kuni käendaja vastutuse

maksimummäärani. Eeltoodust tulenevalt saaks hageja kostjalt kui käendajalt nõuda erinevaid

nõudeid kokku vaid vastutuse maksimummäärani, mitte rohkem. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus

2(5)

tuleb täita vastavalt lepingule. Kostjal poleks lepingu järgi kohustust tasuda hagejale rohkem, kui

seda näeb lepingus ette käenduse maksimumsumma, mistõttu on hageja seda ületav nõue alusetu.

4. 15.07.2025 esitas hageja hagiavalduse täienduse, millega loobus osaliselt oma esitatud nõudest

ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2 701,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised

245,48 eurot ning viivised tasumata põhivõlalt alates 31.05.2025 põhivõlgnevuse tasumata jäägilt

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma

nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud

asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

6. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad hageja ja Osaühingu Luimar Invest Grupp

vahel 22.06.2023 sõlmitud vara kasutusrendilepingust nr 51025780008 ja 13.03.2024 sõlmitud vara

kasutusrendilepingu nr L51030620001 (dtl 40-42 ja dtl 47-49). Mõlema lepingu puhul oli kostja

käendajaks.

8. Pooled ei vaidle asjaolude üle, et:

-

nimetatud lepingud on sõlmitud;

-

Osaühing Luimar Invest Grupp ei täitnud lepingulisi kohustusi korrektselt;

-

hageja on nimetatud lepingud rikkumise tõttu kehtivalt ülesöelnud;

-

kostja vastutab käenduslepingu alusel vastavalt käendaja maksimummäärale;

-

lepingu nr 51025780008 kohaselt oli kostja vastutuse maksimummäär 1142,70 eurot ning

lepingu nr L51030620001 alusel 1558,70 eurot, kokku 2701,40 eurot.

9. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas hagejal on õigus kostjalt nõuda käeandaja vastutuse rahalist

maksimummäära ületavas osas viiviseid.

10. Hageja on seisukohal, et käendajalt on õigus nõuda viiviseid juhul, kui käendaja ei täida

käenduslepingust tulenevat kohustust. Käendaja vastutus tekib eraldiseisva, isikliku kohustuse

alusel – nimelt kohustus täita käendaja maksimummääras rentniku kohustused. Oluline on

rõhutada, et tegemist ei ole viiviste nõudmisega kasutusrendilepingust tuleneva rendimaksete

tasumisega viivitamise eest, vaid eraldiseisva nõudega, mis on suunatud käendaja vastu. Käendaja

võetud kohustuse rikkumisel ei saa kohaldada piirangut, mis tuleneks üksnes käendaja vastutuse

maksimumsummast. Käendaja isiklik kohustus tähendab, et juhul, kui ta ei täida talle pandud

käenduslepingulist ülesannet, võib hageja nõuda viiviseid sellest eraldiseisvast rikkumisest

tulenevalt käenduslepingust tulenevas või seaduslikus viivisemääras (dtl 108). Kostja leiab, et kõik

nõuded, mis ületavad käendaja maksimummäära tuleb jätta rahuldamata (dtl 83).

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg-s 1 sätestatakse, et käenduslepinguga kohustub käendaja

kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

Sama sätte lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla

seotud muu tingimusega. Käendaja vastutust sätestava VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad

3(5)

kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama sätte lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse

eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja

leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu

ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude

hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega

võimalus neid kulusid vältida.

12. Poolte vahel sõlmitud lepingute punktis 7.5.2. (teisel lepingul numbriga 5.5.2.) on märgitud, et

käendaja vastutus hõlmab täies ulatuses kõiki rendilepingust tulenevaid põhi, lisa ja kõrvalnõudeid,

samuti kõiki kulu- ja kahju hüvitamise nõudeid kuni käendaja vastutuse maksimummäärani.

Käendusega on tagatud ka mitterahaliste kohustuste täitmise nõuded selle kohustuse rikkumisest

tulenevad kahjuhüvitise nõuded (sh vara alles oleku, korras oleku ja selle rendileandjale või

müüjale tagastamise kohustuse nõue).

13. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-8-13 lahendi punktis 12 leidnud, et eeltoodud sätted

kehtestavad käendaja vastutuse ja selle ulatuse põhivõlgniku kohustuse täitmise ehk käendatava

kohustuse täitmise eest. Eeltoodu ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse

rikkumise eest. Kolleegium on selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb

käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate

nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja

vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-136-12, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et

kohtud on jätnud arvestamata, millisest õigussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest

viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis

võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest

tulenevalt viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal

õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb

käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest.

14. Tulenevalt eeltoodust nõustub kohus hageja hinnanguga, et käendajalt on õigus nõuda viiviseid

juhul, kui käendaja ei täida käenduslepingust tulenevat kohustust, kuna käendaja vastutab ka

kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise maksmise eest (VÕS § 145 lg 2).

Seega kui käendaja viivitab rahalise kohustuse täitmisega, võib temalt nõuda ka viivist VÕS § 113

lg 1 alusel.

15. Tuginedes eeltoodule tuleb hagiavaldus rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks väljamõista

põhinõue 2701,40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 25.09.2024 – 30.05.2025

eest summas 245,48 eurot, kokku 2946,88 eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

18. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

4(5)

19. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 385 eurot ning õigusabikuludest 696 eurot.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu

arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks.

Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot,

kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav.

20. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 485 (385 + 100) eurot.

21. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

22. Hageja on käesolevas menetluses 15.07.2025 loobunud osaliselt hagist kostja vastu. TsMS §

150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

Esialgse hagi pealt tasus hageja riigilõivu summas 630 eurot. Peale osalist loobumist jäi

hagihinnaks 2 971,80 eurot, mille pealt kuulub tasumisele riigilõiv summas 385 eurot. Tulenevalt

hageja osalisest hagist loobumisega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 122,50

eurot ((630-385):2). Riigilõiv tuleb tagastada vastavalt hageja taotlusele Julianus Inkasso OÜ

arveldusarvele EE147700771000526428 viitenumbriga 918310329.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)