1-25-3614/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generated1. septembril 2025 sõlmisid prokurör, süüdistatav Valentina Volkova ja tema kaitsja kriminaalasjas nr 24240150030 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur V. Volkova süüdi
Legislator headnote
AI generated1-25-3614/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1. septembril 2025 sõlmisid prokurör, süüdistatav Valentina Volkova ja tema kaitsja kriminaalasjas nr 24240150030 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur V. Volkova süüdi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2025, Tartu
Kohtuasja number
1-25-3614
Kohtukoosseis
Erkki Hirsnik
Kohtuasi
Valentina Volkova (isikukood: 48703222217) süüdistuses
karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppe-
menetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. septembri 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdistatav Valentina Volkova, apellatsioon
RESOLUTSIOON
Jätta Valentina Volkova apellatsioon Viru Maakohtu 3. septembri 2025 otsuse peale läbi
vaatamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle
õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik
määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast
kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a
juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).
PÕHIOSA
Menetluse käik
1. 1. septembril 2025 sõlmisid prokurör, süüdistatav Valentina Volkova ja tema kaitsja
kriminaalasjas nr 24240150030 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur V. Volkova süüdi
tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema
karistamist. Pooled leppisid kokku, et süüdistatavalt tuleb välja mõista sundraha, kaitsjatasu,
ekspertiisikulud ning asitõendite hoiutasu ühes saate- ja hävitamiskuludega, mis võimaldatakse
V. Volkoval tasuda ositi ühe aasta jooksul. Osa ekspertiisikulust otsustati jätta riigi kanda.
2. Viru Maakohtus 3. septembril 2025 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud
kokkuleppest ülevaate. V. Volkova kinnitas kohtule, et sõlmitud kokkulepe on talle arusaadav,
selle sõlmimine on toimunud tema vabal tahtel ja ta jäi selle juurde.
3. Viru Maakohtu 3. septembri 2025 otsusega tunnistati V. Volkova KarS § 184 lg 2 p 1 järgi
süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. V. Volkovalt mõisteti riigi kasuks välja
sundraha, ekspertiisikulu, kaitsjatasu ning asitõendi saatekulud – need võimaldati tal tasuda ositi
12 kuu jooksul. Osa ekspertiisikulust, s.o 2310 eurot jäeti Eesti Vabariigi kanda.
4. 5. oktoobril 2025 esitas V. Volkova maakohtu otsuse peale apellatsiooni. Süüdistatav palub
menetluskulude tasumise tähtaega pikendada kuni ajani, mil ta vabaneb vanglast: alles siis saab
ta tööle minna ning kulude tasumisega pihta hakata.
Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada V.
Volkovale.
6. Kuna maakohus lahendas V. Volkova kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb
apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide kohaselt
on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse
peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2.
jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav
ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul,
kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti
kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest
ette ei näe.
7. Apellatsioonis ei viita V. Volkova sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel
KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud
karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei tuvasta ka ringkonnakohus.
Seega võiks V. Volkoval olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks
kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras,
kus V. Volkova poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui
kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu
meelest toimunud ei ole. V. Volkova kinnitas kohtule, et kokkuleppes kirja pandu on talle
arusaadav. Muu hulgas kinnitas ta seda, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja et ta jääb
kokkuleppe juurde. Pelgalt tagantjärele tekkinud rahulolematus kohtulahendiga kaasnevate
õigusjärelmite osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks.
Teisisõnu pole V. Volkoval apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust
vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus tema apellatsiooni, juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st
3, läbi vaatamata ning tagastab selle V. Volkovale.
(allkirjastatud digitaalselt)