1-25-3777/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-3777

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2025.a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-3777 (kohtueelses menetluses 25230100435 ja

25230150424)

Kohtukoosseis

Kohtunik Martin Tuulik

Kohtuistungi sekretär

Diana Sooväli

Tõlk

Natalja Smirnova, Evi Pant

Kriminaalasi

Aleksandr Murin süüdistuses KarS § 3312

järgi

üldmenetluses

Prokurör

Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Lauri Jõgi

Süüdistatav

ALEKSANDR MURIN, isikukood: 35206020260;

määratlemata kodakondsus; emakeel: vene keel; haridus:

xxxharidus; töökoht: xxx; elukoht: xxx; viibimiskoht:

XXX (xxx) kehtivaid kriminaalkaristusi 2;

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 26.03.2025 ja

vahistatud Harju Maakohtu 28.03.2025 määrusega;

Kohtuistungi toimumise aeg

24.07.2025 ja 09.09.2025 (eelistungid), 12.09.2025

(põhiistung)

Kaitsja

Leelo Viil (määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 311-313 kohus otsustas:

1. Tunnistada ALEKSANDR MURIN KarS § § 3312 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Aleksandr Murini eelvangistuses

viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatava

kinnipidamine 26.03.2025.

3. Aleksandr Murini suhtes kohaldatud tõkend –vahistamine– tühistada kohtuotsuse

jõustumisel või karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest kumb asjaolu saabub varem.

4. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Aleksandr

Murinilt välja riigituludesse menetluskuludena:

- sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1329 eurot,

- määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 772,56 eurot ja

- määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 863,04 eurot

1-25-3777

s.o kokku 2964,60 eurot.

5. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Aleksandr Murinil tasuda menetluskulud

kokku 2964,60 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 247,05 eurot.

6. Menetluskulud osaliselt, see on kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisi nr 6/9

teostamise kulu summas 2900,00 eurot, jätta riigi kanda.

7. Asitõendid:

-

valget värvi kilekott riideesemetega (pakend nr 1) ja valget värvi kilekott

dokumentide ja isiklike esemetega (pakend nr 2), kööginuga koos paberist

ümbrisega (pakend nr KP2) ja mobiiltelefon Nokia (pakend nr LT 8583351), mis

asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1, Tallinn -

tagastada Aleksandr Murinile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse

jõustumist;

-

CD plaadid, mis asuvad kriminaalasja toimikus- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja materjalide juurde;

-

Aleksandr Murini mobiiltelefoni Nokia C2-05 andmete koopiafail, mis asub

Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kustutada

pärast kohtuotsuse jõustumist.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99925700028685

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, s.o määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil

motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav.

SÜÜDISTUS

1. Aleksandr Murinit süüdistatakse selles, et tema on isikuks, kellele on Harju Maakohtu

02.12.2024.a otsusega nr 1-24-6612 kohaldatud kannatanu B.S suhtes lähenemiskeeldu 3

aastaks. Kohtuotsuse alusel on Aleksandr Murinil keelatud läheneda kannatanu elukohale

aadressil XXX lähemale kui 50 meetrit ja suhelda kannatanuga vahetult ja võtta temaga

ühendust, sh telefoni või tavaposti vahendusel. Kohtuotsus jõustus 28.12.2024.a.

2 / 9

1-25-3777

2. Aleksandr Murin rikkus nimetatud lähenemiskeeldu korduvalt. Aleksandr Murin helistas

tahtlikult Viru Vanglas karistuse kandmise ajal tema kasutuses olevalt Viru Vangla

telefoninumbrilt xxxx kannatanu B.S telefoninumbrile xxxx:

02.01.2025.a kella 13:37 paiku, kuid kannatanu number oli kinni;

04.01.2025.a kella 13:58 paiku, kuid kannatanu number oli kinni;

14.01.2025.a kella 14:01 paiku, kuid kannatanu number oli kinni;

03.02.2025.a kella 13:28 paiku, kuid kõne ei läinud kõneside piirangu tõttu läbi;

06.02.2025.a kella 10:39 paiku, kuid kõne ei läinud kõneside piirangu tõttu läbi;

12.02.2025.a kella 11:12 paiku, kuid kõne ei läinud kõneside piirangu tõttu läbi;

17.02.2025.a kella 09:06 paiku, kuid kõne ei läinud kõneside piirangu tõttu läbi;

21.02.2025.a kella 09:28 paiku, kuid kõne ei läinud kõneside piirangu tõttu läbi;

26.02.2025.a kella 14:51 paiku, kuid kõne ei läinud kõneside piirangu tõttu läbi;

28.02.2025.a kella 13:10 paiku, kuid kõne ei läinud kõneside piirangu tõttu läbi;

09.03.2025.a kella 15:37 paiku, kuid kõne ei läinud kõneside piirangu tõttu läbi;

12.03.2025.a kella 13:33 paiku, kuid kõne ei läinud kõneside piirangu tõttu läbi.

3. Samuti Aleksandr Murin läks tahtlikult 26.03.2025.a peale samal päeval Viru Vanglas

karistuse kandmiselt vabastamist täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 17:47

kannatanu B.S aadressil XXX asuva kodu ukse taha. Kuna B.S kodus ei viibinud, siis

Aleksandr Murin jättis ukse juurde kaks kilekotti Viru Vanglast kaasa antud isiklike asjadega.

Seejärel soetas Aleksandr Murin kella 17:50 paiku Rae 38, Tallinn asuvast COOPi kauplusest

noa, millega ta naasis XXX asuva maja juurde. Aleksandr Murin leiti 26.03.2025.a kella

22:16 paiku XXX korteritesse xx viiva trepikoja kõrvalt 14,01 meetri kaugusel kannatanu

elukohaks oleva korteri magamistoa aknast.

4. Aleksandr Murinit süüdistatakse selles, et tema on isikuks, kellele on Harju Maakohtu

02.12.2024.a otsusega nr 1-24-6612 kohaldatud kannatanu B.S suhtes lähenemiskeeldu 3

aastaks. Kohtuotsuse alusel on Aleksandr Murinil keelatud läheneda kannatanu elukohale

aadressil XXX lähemale kui 50 meetrit ja suhelda kannatanuga vahetult ja võtta temaga

ühendust, sh telefoni või tavaposti vahendusel. Kohtuotsus jõustus 28.12.2024.a.

5. Aleksandr Murin rikkus nimetatud lähenemiskeeldu korduvalt. Aleksandr Murin helistas

tahtlikult Tallinna Vanglas vahi all viibides tema kasutuses olevalt Tallinna Vangla

telefoninumbrilt xxxx kannatanu B.S telefoninumbrile xxxx:

- 08.07.2025.a kella 10:26 paiku, kuid kannatanu number oli kinni;

- 08.07.2025.a kella 10:26 paiku, kuid kannatanu number oli kinni;

- 11.07.2025.a kella 17:13 paiku, kuid kannatanu number oli kinni;

- 13.07.2025.a kella 15:07 paiku, kuid kannatanu number oli kinni;

- 15.07.2025.a kella 15:38 paiku, kuid kannatanu number oli kinni;

- 15.07.2025.a kella 16:22 paiku, kuid kannatanu number oli kinni;

- 20.07.2025.a kella 10:54 paiku, kuid kannatanu number oli kinni;

- 23.07.2025.a kella 14:26 paiku, kuid kannatanu number oli kinni;

- 23.07.2025.a kella 17:16 paiku, kuid kannatanu number oli kinni;

- 26.07.2025.a kella 10:40 paiku, kuid kannatanu number oli kinni;

- 27.07.2025.a kella 14:08 paiku, kuid kannatanu number ei olnud kättesaadav;

- 28.07.2025.a kella 09:22 paiku, kuid kannatanu number ei olnud kättesaadav;

- 31.07.2025.a kella 14:31 paiku, kuid kannatanu number oli kinni;

- 02.08.2025.a kella 17:21 paiku, kuid kõne ei läinud kõneside piirangu tõttu läbi;

- 03.08.2025.a kella 10:49 paiku, kuid kõne ei läinud kõneside piirangu tõttu läbi.

3 / 9

1-25-3777

6. Samuti edastas Aleksandr Murin hiljemalt 08.07.2025.a tavaposti teel Tallinna Vanglast B.S

nimele ja elukoha aadressile XXX omakäeliselt kirjutatud kirja.

7. Oma tahtliku tegevusega pani Aleksandr Murin toime kohtulahendiga kohaldatud

lähenemiskeelu korduva rikkumise s.o KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT

8. A. Murinit süüdistatakse KarS § 3312 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o kohtulahendiga

kohaldatud lähenemiskeelu rikkumises. Harju Maakohtu 02.12.2024.a otsusega nr 1-24-6612

(tl 43-46) on kohaldatud A. Murini suhtes lähenemiskeeldu 3 aastaks keelates A. Murinil

läheneda B.S elukohale aadressil XXX lähemale kui 50 meetrit ja suhelda kannatanuga

vahetult ja võtta temaga ühendust, sh telefoni või tavaposti vahendusel. Kohtuotsus jõustus

28.12.2024.a ja kohtuotsusega kohaldatud lähenemiskeeld kehtib kuni 28.12.2027.a.

9. A. Murin selgitas kohtus, et oma süüd ta ei tunnista kuid möönis, et on kannatanule

helistanud, samuti läks koju (kannatanu elukohta), et oma asjad võtta ja siis võib-olla

Donetskisse sõita. Helistas, et öelda kannatanule, et armastab teda. Teab, et tema suhtes on

kohaldatud lähenemiskeeldu. Kuigi kohtuistungil tunnistas A. Murin nii kannatanule

helistamist, kirjutamist kui ka kannatanu ukse taha minemist, teades, et tema suhtes on

kohaldatud lähenemiskeeldu, ei tunnistanud ta oma süüd kuna leidis, et on vanglas

ebaseaduslikult ja lükkab seetõttu kõik süüdistused tagasi. 2019. aasta süütamise asjas andis

kannatanu valeütlusi. 26.03.2025 läks ta kannatanu ukse taga, aga kuna kannatanut kodus

polnud jättis oma kotid sinna ja läks B.St otsima. Käis poes ja ostis konjakit ja süüa, noa ostis

selleks, et süüa ja lõigata toitu väiksemateks tükkideks.

10. Vaidlust ei ole selles, et Harju Maakohtu 02.12.2024 otsusega 1-24-6612 keelati A.

Murinil muuhulgas suhelda kannatanuga telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu,

interneti suhtluskeskkondade vahendusel või tavaposti teel. Süüdistuse kohaselt helistas A.

Murin B.Sle Viru Vanglas karistuse kandmise ajal ajavahemikul 02.01.2025 kuni 12.03.2025

kokku 12 korda, samuti Tallinna Vanglas vahi all viibimise ajal ajavahemikul 08.07.2025 kuni

03.08.2025 kokku 15 korda.

11. Viru Vangla 27.05.2025 (tl 102-104) vastusega menetleja päringule on edastatud loend A.

Murin kõnedest numbrile +372xxxx ning nähtub, et alates 28.01.2025 määras Viru Vangla

nimetatud numbrile blokeeringu lähenemiskeelu täitmiseks, st et isegi kui kinnipeetav üritas

numbrile helistada, siis polnud võimalik reaalselt kõne teostada. Vaatamata sellele üritas A.

Murin numbrile helistada alates 03.02.2025 9 korda. Vastusele on lisatud kõnede andmed,

millest nähtuvalt helistas A. Murin numbrile +372xxxx pärast lähenemiskeelu jõustumist

02.01.2025.a kell 13:37:22, 04.01.2025.a kell 13:58:51, 14.01.2025.a kell 14:01:03,

03.02.2025.a kell 13:28:42, 06.02.2025.a kell 10:39:31, 12.02.2025.a kell 11:12:42,

17.02.2025.a kell 09:06:46, 21.02.2025.a kell 09:28:18, 26.02.2025.a kell 14:51:29,

28.02.2025.a kell 13:10:5, 09.03.2025.a kell 15:37:26 ja 12.03.2025.a kell 13:33:13. Tallinna

Vangla 06.08.2025 vastusest (tl 155-161) menetleja päringule nähtub, et A. Murin on temale

väljastatud abonendilt helistanud numbrile xxxx 15-l korral. Vastusele on lisatud kõnede

andmed, millest nähtuvalt helistas A. Murin numbrile +372xxxx 08.07.2025 kell 10:26:27,

08.08.2025 kell 10:26:48, 11.07.2025 kell 17:13:50, 13.07.2025 kell 15:07:27, 15.07.2025

kell 16:22:34, 20.07.2025 kell 10:54:24, 23.07.2025 kell 14:26:21, 23.07.2025 kell 17:16:39,

26.07.2025 kell 10:40:18, 27.07.2025 kell 14:08:41, 28.07.2025 kell 09:22:32, 31.07.2025

kell 14:31:25, 02.08.2025 kell 17:21:52 ja 03.08.2025 kell 10:49:44. 25.07.2025 e-kirjaga on

4 / 9

1-25-3777

J.K (tl 144-150) edastanud menetlejale kuvatõmmised kannatanu telefonist ja tõendab, et

numbrilt +372 xxxx (Viru Vangla vastuse kohaselt A. Murini abonentnumber) on kannatanu

numbrile helistatud korduvalt, s.o 23.07 kell 14.26 ja kell 17:16, 20.07 kell 10.54 15.07 kell

15:38 ja kell 16:22, 13.07 kell 15:07, 11.07 kell 17:14, 08.07 kell 10:26, 11.07 kell 17:14,

08.07 kell 10:26 kaks korda, 14.01 kell 14:01, 04.01 kell 13:58, seega on osaliselt kõned

B.Sle läbi läinud. Kirjalike tõenditega ühtivad ka kannatanu B.S ütlused, kes selgitas

kohtuistungil, et süüdistatav on püüdnud temaga pärast vanglasse minekut ühendust võtta, ta

helistas, aga kannatanu ei vastanud, samuti saatis kirju (7 kirja), helistas umbes 15 korda,

kannatanu ise A. Muriniga ühendust võtnud ei ole. B.S tel nr on xxxx.

12. Harju Maakohtu otsusega 1-24-6612 keelati A. Murinil läheneda kannatanu B.S elukohale

aadressil XXX lähemale kui 50 meetrit. Asitõendi vaatlusprotokollist koos Häirekeskusele

tehtud kõne salvestisega (tl 47-52) nähtub, et 26.03.2025 kell 21:23:19 helistas

hädaabinumbrile meesterahvas ja teavitas, et XXX trepikoja juures lamab meesterahvas.

Sündmuskohale saabunud politseiametnike vestlus meesterahvaga on kajastatud

vormikaamera salvestisel ja asitõendi vaatlusprotokollis. Vormikaamera salvestis on

kuupäevast 26.03.2025 kella 22:16:32 kuni 22:20:35 (tl 86-95) ning nähtub trepikoja ees

lamanud meesterahvas, kelleks on A. Murin ja trepikoja uks, mille eest ta viibis.

Kohtuistungil oli KrMS § 291´alusel poolte kokkuleppel avaldatud tunnistaja M.S

(politseiametnik) ütlused (tl 75-78). Tunnistaja ütlustega on kinnitust leidnud, et 26.03.2025

tuli väljakutse selle kohta, et XXX maja juures lamab meesterahvas. Sündmuskohale jõudes

ütles meesterahvas esialgu enda nimeks N.T, kuid patrullile oli teada, et sellele aadressile võib

suunduda just vanglast vabanenud A. Murin ja tunnistaja tundis ära, et isik vastab

andmebaasis kontrollitud A. Murini isikule. 27.03.2025 koostatud sündmuskoha

vaatlusprotollis (tl 53-56) on vaadeldud XXX kortermaja ning asukohta, kus A. Murin oli

viibinud õues, aga ka korter xx välisust, mille juures olid kaks valget kilekotti. Seejuures on

kilekotis muuhulgas riided, millel on kleeplindil peale kirjutatud „Aleksandr Murin

02.06.1952“ ning hulgaliselt muid A. Murini nimelisi esemeid ja dokumente Viru Vanglast (nt

kinnipeetava iseloomustus). Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on kinnitust leidnud, et olles

kortermaja ees murul asus A. Murin kannatanu korterist 14,01 meetri kaugusel. Süüdistatava

viibimist kannatanu elukoha lähedal kinnitab ka COOP kaupluse turvakaamera salvestis (tl

80-85) 26.03.2025 ajavahemikul 17:47:43 kuni 17:50:43 aadressil XXX. Salvestiselt on näha

A. Murin kaupluse kassas ning tasumine ostetud kauba eest (COOP kilekott, tumedat värvi

pudel ja heledat värvi pakendis kööginuga). Harju Tarbijate Ühistu arve 26.03.2025 nr

2501546135 (tl 79) kinnitab, et süüdistatav ostis kauplusest alkoholi, kilekoti ja noa. Viru

Vangla 27.03.2025 vastuse (tl 97-101) kohaselt vabanes A. Murin karistuse kandmiselt

26.03.2025 kell 10:07 paiku pärast karistuse ärakandmist. 27.03.2025 isiku kahtlustavana

kinnipidamise protokolli (tl 108-114) kohaselt oli A. Murin kinni peetud 26.03.2025 kell

22:35 aadressil XXX juures. B.S ütluste kohaselt sai ta 26.03.2025 tema trepikojas olnud

kottide järgi aru, et süüdistatav püüab temaga ühendust võtta, aga teda ei näinud.

13. Harju Maakohtu otsusega oli A. Murinil keelatud kannatanuga ühendust võtta ka kirja

teel. B.S on menetlejale andnud üle kirja (151-154), mille süüdistatav on kanntanule

kirjutanud 30.06.2025 ning sellega rikkunud kohtuotsusega kehtestatud keeldu. Ümbrikul on

AS Eesti Post kuupäev 08.07.2025, st kiri oli saadetud lähenemiskeelu kehtimise ajal.

14. Kohtu hinnangul on A. Murini süü KarS § 3312 järgi tõendamist leidnud. Teo objektiivse

koosseisu moodustab tsiviilkohtumenetluses või kriminaalmenetluses määratud

lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine, mis on korduv või millega on

põhjustatud oht elule, tervisele või varale. Vaidlust ei ole selles, et Harju Maakohtu

5 / 9

1-25-3777

02.12.2024.a otsusega nr 1-24-6612 oli kohaldatud A. Murini suhtes lähenemiskeeldu 3

aastaks keelates süüdistataval läheneda B.S elukohale aadressil XXX lähemale kui 50 meetrit

ja suhelda kannatanuga vahetult ja võtta temaga ühendust, sh telefoni või tavaposti

vahendusel. Vaidlust ei ole sisuliselt ka selles, et A. Murin helistas lähenemiskeelu kehtimise

ajal B.Sle telefoniteel 27 korda, viibis tema elukoha juures 26.03.2025 ja saatis kannatanule

kirja. Kuigi A. Murin eitab oma süüd, tunnistab ta sisuliselt märgitud käitumisaktide

toimepanemist.

15. Tallinna Vangla ja Viru Vangla poolt edastatud andmed kinnitavad, et A. Murin helistas

või proovis helistada kannatanutule vanglast 27 korda ajal, mil tema suhtes oli kehtestatud

lähenemiskeeld. Seejuures jätkas süüdistatav kannatanule helistamist ka ajal, mil ta viibis vahi

all ja tema suhtes oli menetluses kriminaalasi lähenemiskeelu rikkumises. Viru Vangla

27.03.2025 vastusest nähtuvalt helistas A. Murin kannatanu numbrile kokku 752 korda

(ajavahemikul 28.01.2019-26.03.2025), millest kannatanu vastas vaid viiele kõnele ja viimati

09.08.2020. Kannatanu ei ole A. Murini kõnedel vastanud kordagi lähenemiskeelu kehtimise

ajal ega pole muul viisil andnud nõusolekut lähenemiskeelu rikkumiseks. Vastupidiselt,

kannatanu selgitas ka kohtus, et tunneb A. Murini suhtes hirmu. Lisaks on tõendatud, et

vanglast vabanemisel suundus süüdistatav samal päeval kanntanu kortermaja juurde ja viibis

kannatanu elukohale lähemal kui 50 meetrit (14,01 meetrit). Kohtu hinnangul jäi A. Murinil

kannatanuga kohtumata ainult seetõttu, et kannatanu ei viibinud tol momendil kodus. Kohus

ei nõustu kaitsja seisukohaga, et enda asjade kannatanu ukse taha jätmise eesmärk ei

pruukinud olla kannatanu kontakteerumine. Süüdistatava sihikindel käitumine kohe pärast

vanglast vabanemist viitab soovile leida kannatanuga kontakti. Vangla iseloomustusest (tl 98)

ja Viru Maakohtu 09.03.2023 määrusest (tl 175-179) nähtuvalt on A. Murin kõrgohtlik ning

retsidiivsusriski on peetud kõrgeks just sama kannatanu suhtes, eriti alkoholijoobes.

26.03.2025 kinnipidamisel oli A. Murin joobes (tl 96). A. Murini suhtumist kannatanusse

üldiselt iseloomustavad B.Sle vanglast saadetud kirjad (tl 57-74) ja kaart (02.06.2026,

07.12.2021, 06.06.2022, 02.09.2024, 20.12.2024), millest kumab süüdistatava negatiivne,

kohati agressiivne ning süüdistav suhtumine kannatanu suhtes. Kohtu hinnangul ei saa

süüdistatava varasematest kirjadest järeldada, et kannatanuga kontakteerumise eesmärk võis

olla vaid inimlike tundeid väljendada.

16. KarS § 3312 objektiivne koosseis eeldab lähenemiskeelu korduvat rikkumist. A. Murin

helistas kannatanule korduvalt (jaanuarist märtsini 12 korda, juulis-augustis 15 korda), samuti

läks kannatanu ukse taha ja saatis kannatanule posti teel kirja (AS Eesti Post kuupäev

08.07.2025), st rikkus lähenemiskeeldu korduvalt.

17. A. Murin pani teo toime kavatsetult, st teadis, et tal on kohtuotsusega keelatud

kannatanuga kontakteeruda, kuid teadlikult ja tahtlikult jätkas kannatanuga kontakti otsimist.

Ka kohtuistungil A. Murin tunnistas, et teab, et tema suhtes on kohaldatud lähenemiskeeldu, st

et ta ei tohi kannatanule helistada, kirjutada ega tema elukohale minna lähemale kui 50

meetrit. 26.03.2025 ütles A. Murin politseile esialgu vale nime, mis samuti kinnitab, et

süüdistav oli teadlik asjaolust, et ta ei tohi kannatanu elukoha läheduses viibida. Arvestades,

et A. Murin rikkus lähenemiskeeldu helistades 27 korda, samuti isiklikult kanntanu elukoha

läheduses viibides ja kannatanule kirjutades, on tegemist teadliku, tahtliku ja järjepideva

rikkumisega.

18. 04.06.2025 koostatud kohtupsühhiaatria- ja psühholoogia kompleksekspertiisiga on

kinnitust leidnud, et A. Murinil ei esine psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite.

Süüdistataval ei esinenud teo toimepanemise ajal psüühilise seisundi ja kognitiivsete

6 / 9

1-25-3777

funktsioonide poolt takistusi ega piiranguid ümbrusest, oma tegude iseloomust, teo

keelatusest ja võimalikest tagajärgedest arusaamiseks. Süüdistataval puudub näidustus

psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Järelikult on ekspertiisiga kinnitust leidnud, et A. Murin

sai teo keelatusest aru ning A. Murini süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

19. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning süü suurust hinnates tuleb

arvesse võtta nii teo toimepanemise asjaolusid, tagajärge, motiivi ja eesmärki kui ka süüdlase

isikut ja tema edasise õiguskuuleka käitumise perspektiivi.

20. Kriminaalasjas on kõige suurem vaidlus A. Murinile mõistetav karistus. Prokurör leidis,

et A. Murinit tuleks karistada sanktsiooni maksimummääras, s.o 1-aastase vangistusega.

Kaitsja hinnangul peaks karistus olema leebem kuna rikkumiste aste ei olnud suur,

kannatanuga reaalset kontakti ei saadud ja süüdistatava kirjadest võib välja lugeda, et

kontakteerumise eesmärk võis olla soov varasemaid juhtumeid arutada ja inimlike tundeid

väljendada. Selleks, et ära hoida uusi rikkumisi oleks kaitsja hinnangul mõistlik kohaldada

käitumiskontrolli.

21. KarS § 3312 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus.

Rahalise karistuse mõistmine on välistatud kuna A. Murin ei oleks suuteline rahalist karistust

täitma, samuti ei täidaks rahaline karistus karistuse eripreventiivset eesmärki. Maksu- ja

Tolliameti andmetel A. Murinil 2023.a ja 2024.a tulude kohta andmed puuduvad. Seega ei

oleks rahaline karistus täidetav ja on juba eos välistatud. Lisaks nähtuvad süüdistatava

karistusandmetest asjaolud, mille tõttu rahaline karistus ei tuleks tema puhul kõne alla.

22. Karistusregistri ( tl 162-163) andmetel on A. Murinil kaks kehtivat kriminaalkaristust.

Teda on karistatud Harju Maakohtu 31.05.2019 otsusega KarS § 118 lg 1 p-de 1, 2, 5 ja KarS

§ 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi vangistusega 6 aastat (tl 164-174). Viimati karistati teda Harju

Maakohtu 02.12.2024 otsusega 1-24-6612 vangistusega 3 kuud ja 24 päeva. Harju Maakohtu

31.05.2019 otsusest 1-19-3382 nähtuvalt pani A. Murin kuriteo toime sama kannatanu, B.S,

suhtes. Seejuures kasutas süüdistatav korduvalt kannatanu suhtes vägivalda ja pani B.S

põlema. Vangistuses viibimise ajal jätkas A. Murin kannatanuga kontakteerumist, saatis B.Sle

kirju, millest nähtub üheselt, et A. Murin toimepandud tegude suhtes kahetsust ei ole

tundunud, vastupidiselt süüdistas vanglas olemises endist abikaasat. Harju Maakohtu

02.12.2024 otsusega oli A. Murin süüdi mõistetud B.S tapmisega ähvardamises.

23. Eelnevast tulenevalt tuleb A. Murinit karistada vangistusega. Karistuse mõistmisel tuleb

võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud. Süü

suuruse hindamisel tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada tegu, tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Kohtu hinnangul

kergendavad asjaolud A. Murini suhtes puuduvad. Kuigi tegemist on eaka inimesega, mis on

kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 7 mõttes, oli ka kannatanuks kõrges eas inimene ja

süüdistatava endine pereliige KarS § 58 p 3, 4 järgi, mis on raskendavaks asjaoluks ning kelle

elu ja tervist süüdistatavale kohaldatud lähenemiskeeld peab kaitsma. Korduvad

lähenemiskeelu rikkumised muudaks kohaldatud piirangu sisutühjaks ilma riigipoolse

sekkumiseta ning kannatanul puuduks tagatis tema elu ja tervise kaitseks. Raskendava

asjaoluna tuleb arvestada ka kuriteo toimepanemist kannatanud alandaval viisil 08.07.2025

edastatud kirjas. A. Murin ei ole kordagi kahetsenud toimepandut, vastupidiselt, on

7 / 9

1-25-3777

süüdistanud vanglas viibimises kõiki teisi, enim kannatanut. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et

kannatanuga kontakteerumise eesmärk võis olla vaid soov inimlike tundeid väljendada.

Kannatanule saadetud kirjadest nähtub süüdistatava agressiivne ja negatiivne meelestatus

kannatanu suhtes. Negatiivse tooniga kirjadest ja süüdistatava poolt varem sama kannatanu

suhtes toimepandud vägivallakuritegudest lähtuvalt võib järeldada, et kannatanuga kohtumine

oleks võinud päädida tõsiste tagajärgedega, mille hoidis ära vaid asjaolu, et kannatanu ei

viibinud 26.03.2025 kodus hetkel, kui süüdistatav sinna saabus.

24. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka lähenemiskeelu rikkumiste arvu, st helistamist 27

korda, kirja saatmist ja kanntanu elukoha lähedusse minemist. Seejuures tundis kannatanu

hirmu oma elu ja tervise pärast ning kannatanu hirm oli põhjendatud arvestades süüdistava

poolt B.S suhtes varasemalt toime pandud tegusid. Süüdistataval ei õnnestunud kannatanuga

kontakti saada, kuid seda temast olenematutel põhjustel. Telefonikõnedele kannatanu ei

vastanud ja osaliselt olid kõned blokeeritud vangla poolt. A. Murin vabanes vanglast

26.03.2025 ja samal päeval suundus kohe kannatanu elukoha juurde. Seejuures ostis

kauplusest alkoholi ja noa. Kuivõrd A. Murin on kannatanu suhtes korduvalt vägivalda

kasutanud, teda põlema pannud ja teda tapmisega ähvardanud, on lähenemiskeelu rikkumine

tõsine kuritegu ning vajab riigipoolset tõsist sekkumist. Üldpreventiivsetest kaalutlustest tuleb

ühiskonnale saata sõnum, et lähenemiskeelu rikkumine on tõsine kuritegu, eripreventiivsetest

kaalutlustest arvestada, et A. Murin ei teinud varasematest karistustest endale järeldusi, jätkas

kuritegude toimepanemist sama kannatanu suhtes ja pole teo keelatusest aru saanud.

Kohtuistungil viimases sõnas leidis A. Murin, et tema varasemad karistused olid

valesüüdistused, tapmisega ähvardamisel ta ütles, et suudleb naise surnuks, mis vene keeles

tähendab suurt armastust. Teda koheldakse ebaõiglaselt kuna on venelane ja endine

sõjaväelane, ta ei usu kedagi, selles riigis saab tõe leida ainult tuumatalv. Seega ei ole

süüdistatav siiani endale aru andnud oma tegude keelatusest ega avaldanud mingitki

kahetsust.

25. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut ja eripreventsiooni.

Eripreventiivsed asjaolud võivad väljenduda süüdistatava varasemas kuritegude

toimepanemises ja prognoosis tema edasise käitumise suhtes (Tln Ringkonnakohtu otsus 1-

20-8538, p 39). Kohtu hinnangul kujutab A. Murin endast kannatanule jätkuvalt ohtu.

Kannatanu suhtes varem toime pandud vägivallakuritegusid ja käsilolevas kriminaalasjas

etteheidetavaid tegusid arvestades on oht, et vabaduses A. Murin jätkab B.S suhtes kuritegude

toimepanemist. Kohus nõustub, et arvestades kannatanu kaitsmise huvisid ja äärmiselt kõrget

retsidiivsuse tõenäosust tuleb A. Murinile mõista maksimaalne karistus. Lisaks märgib kohus,

et Harju Maakohtu 02.12.2024 otsusega 1-24-6612 kohaldatud lähenemiskeeld kehtib kuni

28.12.2027.a, mis tähendab, et süüdistataval on jätkuvalt keelatud kannatanuga kontakteeruda

ja iga uue lähenemiskeelu rikkumisega võib kaasneda uus kriminaalmenetlus.

26. Kohus ei nõustu, et A. Murinile võiks kohaldata käitumiskontrolli. A. Murin ei järginud

kohtuotsusega kehtestatud lähenemiskeeldu ja kohtul puudub veendumus, et käitumiskontroll

distsiplineeriks isikut õiguskuulekalt käituma. A. Murin jätkas kuritegude toimepanemist ka

vahi all viibides, mis iseloomustab teda kui isikut, kes ei hooli temale seatud piirangutest ega

tunnista Eesti Vabariigis kehtivat õiguskorda. Viimane karistus oli mõistetud vangistuse

kandmise ajal, st isegi vangistuses viibimine ei takistanud A. Murinit käitumast moel, mis

tingis uue karistuse. Järelikult ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes saaks karistuse jätta

osaliselt tingimisi kohaldamata allutades teda käitumiskontrollile.

8 / 9

1-25-3777

27. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus A. Murinile KarS § 3312 järgi karistusena vangistuse

1 aasta alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 26.03.2025.

MENETLUSKULUD

28. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale määratud tasu ja kulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt ka süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis II astme kuriteo puhul on käesoleval aastal 1329 eurot

ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisi nr 6/9 teostamise

kulu summas 2900,00 eurot.

29. A. Murinilt tuleb välja mõista sundraha 1329 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu, mis

oli kohtu eelses menetluses 772,56 eurot ja kohtumenetluses 863,04 eurot, s.o kokku 1635,60

eurot. Kohus leiab, et määratud kaitsjale makstud tasud on põhjendatud ja mõistlikus ulatuses

ning nimetatud summad kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Kokku on

kriminaalmenetluse kulud seega 2964,60 eurot, mis tuleb A. Murinilt välja mõista. Kohtu

hinnangul ei esine käesolevalt erandlikke asjaolusid, mis tingiks väljamõistetavate

menetluskulude vähendamist. Tulenevalt aga asjaolust, et A. Murin ei tööta, viibib vanglas ja

tegemist on eaka inimesega, on tema võimalused sissetuleku teenimiseks piiratud. Seega

annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb A. Murinil tasuda

menetluskulud kokku summas 2964,60 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 247,05 eurot.

30. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb süüdimõistetul hüvitada riiklikul ekspertiisiasutusel,

muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega

tekkinud kulud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise

kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud

uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RK nr 3-1-1-

120-12). Kuna kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisi tulemus ei aidanud kaasa asja

sisulisele lahendamisele, jätab kohus kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisi nr 6/9

teostamise kulu summas 2900,00 eurot riigi kanda.

ASITÕENDID

31. Kriminaalasjas olevad asitõendid: valget värvi kilekott riideesemetega (pakend nr 1) ja

valget värvi kilekott dokumentide ja isiklike esemetega (pakend nr 2), kööginuga koos

paberist ümbrisega (pakend nr KP2) ja mobiiltelefon Nokia (pakend nr LT 8583351), mis

asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1, Tallinn - tagastada Aleksandr

Murinile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

9 / 9