2-25-7857/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-7857

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.10.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-7857

Tsiviilasi

T. Y. `i hagi S. T. `i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T. Y. (isikukood XXX),

Hageja seaduslik esindaja: K. Y. (isikukood XXX; e-post:

XXX);

Kostja: S. T. (isikukood XXX ; e-post:XXX)

)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja S. T. `ilt T. Y. `i kasuks alates 21.05.2025. a elatis 250 eurot kuus kuni T.

Y. `i täisealiseks saamiseni.

3. S. T. `il tuleb temalt resolutsiooni punktis 2 välja mõistetud elatis maksta K. Y. `i

pangakontole nr EE534204278627569118 (Coop Pank).

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

2-25-7857

ärakirjadega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. Y. esitas 21.05.2025. a alaealise lapse T. Y. `i (hageja) nimel Tartu Maakohtule

hagiavalduse S. T. `i (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduses taotletakse, et kohus mõistaks

kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus.

Hagi asjaolude kohaselt on hageja T. Y. K. Y. `i ja kostja S. T. `i ühine alaealine laps, sündinud

XXX a. Vanemate kooselu lõppes ja hageja elab koos emaga. Kostja elab lapsest eraldi ja last

kasvatada ei aita. Hageja igakuised kulud on kokku ca 400 eurot, sh eluasemekulud 100 eurot,

kulutused toidule 75 eurot, kulutused transpordile 18,50 eurot, sidekulud 20 eurot, kulud

tervishoiule 30 eurot, kulud hügieenitarvetele 17 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 69,75

eurot, muud vältimatud püsikulutused 69,75 eurot.

2. Kohus võttis hagi 25.06.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtumäärus koos hagiavaldusega toimetati kostjale, S. T. `ile elektrooniliselt kätte 08.09.2025.

a. Seega saabus kostjale hagile vastamiseks määratud tähtaeg 29.09.2025. a. Kostja määratud

tähtaja jooksul hagile kirjalikku vastust ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §

407 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei

ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hageja nõusolekul on võimalik

hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel on

tagaseljaotsuse tegemine välistatud.

4. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et T. Y. (hageja) on K. Y. `i ja S. T. `i (kostja)

ühine alaealine laps, sündinud XXX a (hetkel seega XXX-aastane). Hageja elab emaga. Kostja

elab eraldi ja hageja kasvatamisel ega ülalpidamisel ei osale.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 p 1 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma

alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab vanem lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises.

PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi

alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi

lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui

2-25-7857

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Arvutades hagejale elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on

indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes

arvesse lapsetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele on alates 1. jaanuarist 2023. a pere

esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus, samuti arvestades, et hageja kostja juures ei viibi,

on elatis hagejale alates 01. aprillist 2025. a – 301,74 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot +

59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981 * 0,3) – 40

(50% lapsetoetusest – 80/2)).

Hageja taotleb kostjalt elatist 250 eurot kuus, mis on väiksem, kui PKS § 101 alusel arvutatud

elatis. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist,

mis annaks alust temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla

PKS § 101 alusel arvutatud summa ega ka väiksemas summas, kui hageja taotleb.

5. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja alates hagi esitamisest, s.o alates 21.05.2025. a elatise 250 eurot kuus kuni hageja

täisealiseks saamiseni.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi

ja määrab, et kostjal tuleb elatis maksta hageja ema K. Y. `i pangakontole nr

EE534204278627569118 (Coop Pank).

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS §

459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

Menetluskulude jaotus

6. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Antud juhul lahendas kohus alaealise ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1

alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik