2-19-20603/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Brigitta Mõttus

Otsuse kuupäev

10.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-20603

Tsiviilasi

Tammeotsa Tehnika OÜ hagi TREV-2 Grupp AS-i

vastu töövõtulepingust tulenevas nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 28.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tammeotsa Tehnika OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

9243,24 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Tammeotsa Tehnika OÜ (registrikood

11233807), esindaja Maia Ploom

Kostja (vastustaja) TREV-2 Grupp AS (registrikood

10047362), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina

Uuetoa-Tepper

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28.02.2025 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga täpsustada

otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa p-le 8 koos selle ala-

punktidega.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Rahuldada kostja TREV-2 Grupp AS-i taotlus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 1177 € ja mõista see summa

hagejalt Tammeotsa Tehnika OÜ-lt kostja TREV-2 Grupp AS-i kasuks välja.

Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda kostjale alates otsuse

jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Tammeotsa Tehnika OÜ (hageja) esitas 19.12.2019 Harju Maakohtule hagi TREV-2

Grupp AS-i (kostja) vastu 7816,09 € ja viivise nõudes.

1.1.

Hageja tugineb 2016. a lõpus poolte vahel sõlmitud (all)töövõtulepingule nr 16038-03

(leping I), mille täitmise käigus hageja andis kostjale nõudesummas tagatise. Hageja

töövõtjana andis puudusteta töö kostjale üle 20.10.2017 ja tagatis tulnuks hagejale tagastada

19.12.2019. Kostja ei ole tagatist tagastanud.

1.2.

Kostja koostas 23.05.2019 tasaarvestuse avalduse, milles soovis tasaarvestada hageja

tagatise tagastamise nõuet oma nõuetega kostja vastu. Hageja tasaarvestusega ei nõustu ja

leiab, et tal on jätkuvalt käesolevas asjas hagetav nõue. Esiteks tegi kostja tasaarvestuse enne

hageja nõude sissenõutavaks muutumist, st ta ei saanud nimetatud nõuet tasaarvestada.

Teiseks vaidles hageja tasaarvestusele vastu, mis samuti välistas tasaarvestuse (VÕS § 200 lg

4). Kolmandaks on kostja tasaarvestuseks kasutatud nõuded vaidluse all teistes tsiviilasjades

(2-18-3402, 2-22-7230). Neljandaks on tasaarvestus vastuolus hea usu põhimõttega.

1.3.

Viivist nõuab hageja alates 20.12.2019 lepingus toodud määras 0,05% päevas.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

2.1.

Poolte vahel olid lisaks 15.08.2017 leping nr 17_048_2 (leping II) ja 07.09.2017 leping

nr 17047-01 (leping III). Lepingu II täitmiseks kasutatud materjali ja seadmed hankis

vastavalt poolte kokkuleppele kostja, aga selle eest tuli tasuda hagejal. Pooled sõlmisid

13.03.2018 täiendava kokkuleppe, mis jõustus tagasiulatuvalt 31.07.2017 ja lubas kostjal

pidada tasu materjali ja seadmete eest kinni hagejale makstavast töövõtutasust.

2.2.

Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-3402 tuvastati, et

hageja tunnustas kostja nõuet materjalide ja tehnika eest selles asjas vähemalt 94 771 €

ulatuses ja tsiviilasjas nr 2-22-7230 summas 97 662 €. Mõlemad summad on suuremad kui

see, mida kostja kasutas tasaarvestuseks 23.05.2019 kirjas. Kostja nõue materjalide ja tehnika

eest muutus kogu ulatuses sissenõutavaks 02.03.2018 seisuga (viidatud otsuse p 14.2) ehk

enne hagi esemeks oleva nõude sissenõutavaks muutumist.

2.3.

Kostja tasaarvestus oli lubatav ega ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjal olid

23.05.2019 seisuga vähemalt eelnevas kirjeldatud rahalised nõuded hageja vastu ja ta võis

need tagatise tagastamise nõudega tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusel lõppes mh hageja

nõue.

2.4.

Lisaks leidis kostja, et hageja ei saa nõuda viivist 0,05% päevas, sest niisuguse määra

leppisid pooled kokku üksnes töövõtutasu, mitte aga muude kohustuste kohta.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 28.02.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus määras kindlaks kulud

rahaliselt, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 2822,80 € ja sellelt summalt viivise.

3.1.

Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

2 (5)

-

pooled sõlmisid 21.11.2016 lepingu I, mille kohaselt pidi hageja andma garantiiaja

tagatise 3% lepingu hinnast (koos käibemaksuga) ja tagatis pidi olema jõus veel

vähemalt 60 päeva pärast garantiiaja lõppemist;

-

hageja esitas pärast lepingu lõppemist kostjale nõuda tagastada garantiiaegne tagatis

summas 7816,09 €;

-

15.08. ja 07.09.2017 sõlmisid pooled vastavalt lepingud II ja III;

-

lepingu II alusel tehtavate tööde jaoks oli hagejale vajalik täitematerjal ja tehnika,

mille hankimine lepingu alusel oli hageja kohustus, kuid mille tagas talle kostja;

-

pooled sõlmisid 13.03.2018 kokkuleppe, mille kohaselt oli kostjal õigus materjalide

ja seadmete kasutamise eest tasutavad summad kinni pidada hagejale tasumisele

kuuluvatest summadest;

-

kostja saatis hagejale 23.05.2019 tasaarvestuse avalduse, milles märkis, et tal on

hageja vastu lepingu tähtaja ületamisest tingitud kulude nõue 10 687,50 €, materjalide

ja tehnika andmisest tulenev nõue 81 028 € ning leppetrahvi nõue 388 083,56 €.

Kostja tasaarvestas oma nõuded hageja nõuetega, sh lepingust I tuleneva tagatise

nõudega 7816,09 € (hagi ese käesolevas asjas). Hageja sai kostja avalduse kätte;

-

hageja saatis kostjale 28.11.2019 tagatisraha tagastamise nõude.

3.2.

VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole

nõudega tasaarvestada, kui tal on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema

kohustuse täitmist. Eeltoodust ega VÕS § 200 lg-st 1 ei tulene, et tasaarvestust saab teha

üksnes siis, kui mõlemad tasaarvestatavad nõuded on muutunud sissenõutavateks.

3.3.

VÕS § 200 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte

nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Eeltoodud sätete

koostoimest tuleneb, et kui üks pool on esitanud tasaarvestuse avalduse, lõpeb selle

tulemusena ka vastaspoole nõue kattuvas ulatuses ning nõue lõpeb pärast avalduse esitamist

ajast, mil nõuet tasaarvestada sai. Kuna nõude tasaarvestamine ei sõltu nõude sissenõutavaks

muutumisest, vaid sellest, kas nõudel on põhimõtteliselt olemas seadusest või lepingust

tulenev alus, lõppes hageja nõue kostja vastu juba pärast kostja tasaarvestuse avalduse

esitamist.

3.4.

VÕS § 200 lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine

pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on ekslikult järeldanud, et üksnes tema formaalsed

vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuse avalduse esitamisest tulenevad õiguslikud

tagajärjed. Tasaarvestust välistavad vastuväited VÕS § 200 lg 4 tähenduses on üksnes sellised

vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (kohustus on

täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud, kohustus on kehtetu), st vastuväited, mis

annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või mingi ajavahemiku

jooksul keelduda. Sellist vastuväidet hageja ei esitanud.

3.5.

Harju Maakohtu 28.06.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-3402 rahuldati hageja hagi

kostja vastu. Kohus leidis, et kostja ei tõendanud tasaarvestuse aluseid. Pooled ei vaidle selle

üle, et viidatud otsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu otsusega ja vaidlus saadeti

maakohtule tagasi uueks lahendamiseks. Maakohtu samas asjas 15.06.2022 tehtud uue otsuse

p 18 järgi möönis hageja 18.06.2018 menetlusdokumendis, et võlgneb kostjale materjalide ja

masinate rendi eest 78 976,42 € (lisandub käibemaks). Kohus leidis, et tasaarvestuse eeldused

on täidetud, mistõttu jäeti hageja tasunõue rahuldamata. See järeldus jäi ringkonnakohtu

21.06.2023 otsusega muutmata. Ringkonnakohus osundas, et hageja ei ole vaidlustanud

asjaolu, et kostja hankis töödeks materjalid, mille kulu pidi hageja kostjale hüvitama (p 11.1).

Lisaks tunnustas hageja tsiviilasja nr 2-22-7230 hagiavalduses kostja nõuet materjalide ja

3 (5)

tehnika rendi eest 97 662 € ulatuses. Neil asjaoludel tuvastas ringkonnakohus, et kostja

materjalide ja tehnika kasutamisest tulenev nõue oli suurem, kui hageja tasunõue lepingu

alusel ning kostja sai oma nõude hagi nõudega tasaarvestada. Hageja nõue lõppes seetõttu

juba enne selle sissenõutavaks muutumist. Tallinna Ringkonnakohtu otsus on jõustunud.

3.6.

Eeltoodust tulenevalt on samade poolte vahelises kohtuvaidluses jõustunud lahendiga

tuvastatud kostja tasaarvestusavalduse kehtivus. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud

kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga

esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 457 lg 2

näeb ette, et kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob

otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata.

Sama tasaarvestuse üle ei saa järgmistes kohtuasjades enam vaielda. Kohus on juba andnud

sisulise hinnangu kostja tasaarvestuse avalduse kehtivusele jõustunud kohtulahendis asjas nr

2-18-3402, mistõttu ei saa hageja enam praeguses asjas edukalt väita, et kostja tasaarvestuse

avaldus ei põhjustanud hagetava nõude lõppemist.

3.7.

Tsiviilasjas nr 2-22-7230 esitatud hagiavalduses tunnistas hageja kostja nõuet. Samas

asjas peetud 28.11.2022 istungil ja 30.09.2024 seisukoha p-s 12 kinnitas hageja, et kostjal on

tema vastu 97 662 € nõue. Asjakohatu on hageja väide, et arvestades kostja nõuet, esitas ta

asjas nr 2-22-7230 seetõttu väiksema rahalise nõude. Hageja esitas hagiavalduse kõnealuses

asjas 15.05.2022, mil käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja nõue ja teised kostja tasaarvestuse

avalduses esitatud hageja nõuded olid juba kostja 23.05.2019 tasaarvestuse avalduse esitamise

tõttu lõppenud.

3.8.

Kõike eeltoodut kokku võttes tuleb hageja nõue 7816,09 € väljamõistmiseks kostjalt

jätta rahuldamata, sest nõue lõppes kostja tasaarvestuse avalduse esitamisega 23.05.2019

tulenevalt kostja nõudest hageja vastu. Hageja on nõustunud, et kostja nõue tema vastu on

suurem tema nõudest kostja vastu. Kuna hageja nõue on tasaarvestuse avaldusega lõppenud,

on alusetu ja tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivise nõue.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Teise võimalusena taotleb hageja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja järgib eespool p-s 1.2 refereeritud

vastuväiteid kostja tasaarvestusele, aga ei tugine enam hea usu põhimõttele. Kostja hinnangul

ei käsitletud tsiviilasjas nr 2-18-3402 sama tasaarvestust. Tsiviilasjas nr 2-22-7230 ei ole veel

lahendit tehtud. Seetõttu on ebaõige maakohtu põhjendus, et sama vaidlus on juba lahendatud.

5. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni

muutmata, aga täpsustab otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Hageja kannab

menetluskulud ringkonnakohtus ja need saab kindlaks määrata rahaliselt.

7. Poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus kaebuse lahendamisel maakohtu tuvastatud

ja eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Maakohus kvalifitseeris

poolte vaidlusküsimuse kostja tasaarvestuse osas õigesti. Ühtlasi vastas maakohus piisavalt

hageja väidetele. Täpsustuseks poolte varasemas vaidluses tehtud lahendi siduvuse ulatuse

kohta ja vastuseks kaebusele saab märkida järgmist.

8. Õige on hageja väide, et maakohus eksis tsiviilasjas nr 2-18-3402 tehtud lahendite

siduvuse ulatuse määramisel. See ei too siiski kaasa vaidlustatud otsuse lõppjärelduse

muutmist, aga täpsustada tuleb põhjendusi.

4 (5)

8.1.

Maa- ega ringkonnakohus ei käsitlenud tsiviilasjas nr 2-18-3402 jõustunud otsustes

kostja 23.05.2019 tasaarvestust. Kumbki pool ei ole seda käesolevas asjas ka väitnud. Nii

väljus maakohus vaidlustatud otsuse p-s 64 poolte väidete piiridest ja omistas viidatud teises

asjas lahendile sisu, mida selles pole.

8.2.

Küll aga on maakohtu põhjendus õige ja asjakohane osas, mis puudutab kostja rahalisi

nõudeid hageja vastu tulenevalt lepingu II täitmisel kostja kasutusse antud materjalide ja

seadmete eest. Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et viidatud teise asja otsuse

järgi oli kostjal enne 23.05.2019 sissenõutavaks muutunud ja selleks ajaks veel rahuldamata

rahaline nõue hageja vastu, mis ületas käesolevas asjas esitatud hageja tagatise tagastamise

nõuet. Tsiviilasja nr 2-18-3402 esemesse kuulus hageja põhinõue 5603,25 €. Ringkonnakohus

tuvastas, et sellest 736,89 € on tasutud ja 4866,36 € tasaarvestatud (vastavalt p-d 10 ja 15).

Hageja ei väida, et üleäänud osas oleks ta kostja nõude (viidatud otsuse järgi vähemalt 89

905,34 € = 94 771,70 – 4866,36) ise enne 23.05.2019 tasaarvestanud või rahuldanud.

9. Ülejäänud osas on maakohtu järeldused ja põhjendused õiged. Ringkonnakohus nõustub

nendega (TsMS § 654 lg 6). Tasaarvestuse eeldused on kostja 23.05.2019 avalduse puhul

täidetud, sest mõlemal poolel olid teineteise vastu rahalised nõuded. Käesoleva asja

lahendamise seisukohalt on piisav, et kostja nõue oli vähemalt sama suur, kui hageja taotletav

tagatis – see tingimus on tuvastatud asjaoludel täidetud. Maakohus ei pidanud sama nõuet

enam uuesti kontrollima, sest esiteks on hageja ise kostja nõudeid kinnitanud ja teiseks on

eespool p 8.2 tõttu need tuvastatud ka samade poolte vahel tehtud kohtuotsusega teises asjas.

Tasaarvestuse tulemusel lõppesid tasaarvestuseks kasutatud nõuded (VÕS § 186 p 2, § 200 lg

2), mistõttu pole käesoleva asja lahendamise seisukohalt oluline, kas kostja on proovinud

samu nõudeid veel hiljem mujal maksma panna või hageja kostja samale nõudega muul viisil

oma nõudeid esitanud arvestanud.

10. Menetluskulud jättis maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel vaidluse kaotanud hageja

kanda. Kulude rahalist kindlaksmääramist hageja ei vaidlustanud.

11. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

12. Apellatsioonimenetluse kulude jaotuse põhjal tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete

järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel. Kostja taotles 1722,60 €

hüvitamist, mis on tasu 7,83 t õigusteenuse eest tasumääraga 220 €/t (käibemaksu ei lisandu).

Hageja ei esitanud kuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja

vajalik ja põhjendatud ajakulu 5 t 21 min (sh tutvumine otsuse ja kaebusega ning vastuse

koostamine 5 t ning kulunimekirja koostamine 21 min). Ringkonnakohus võtab arvesse, et

vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus ning pooled ei

esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Neil kaalutlustel tuleb

hagejal kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 1177 € (= 5 t 21 min × 220).

Rahuldamata jääb kostja taotlus 545,60 € (= 1722,60 – 1177) hüvitamiseks. Vastavalt kostja

taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)