2-24-15174/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

09. oktoober 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15174

Tsiviilasi

RV Invest OÜ hagi JS Invest OÜ ja J. S. vastu solidaarselt

27.06.2023 ja 28.12.2023 sõlmitud laenulepingutest ja

käenduslepingutest tulenev võlgnevuse 28 367,33 euro,

intressi 2687,03 euro, viivise 5211,80 euro, sissenõudmiskulu

80 euro, kahjuhüvitise 2500 euro ja täiendava viivise

saamiseks

Hagihind

57 058,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: RV Invest OÜ (registrikood 14517345, asukoht

Kopra tee 25, Uuesalu küla, Rae vald, 75331 Harju maakond)

Hageja lepinguline esindaja A. P. (Debitum Collectio OÜ, e-

post XXX)

Kostjad: JS Invest OÜ (registrikood 12310131, asukoht Narva

mnt 36, 10120 Tallinn)

J. S. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

08.09.2025.a, Tallinn

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja A. P.

Kostja JS Invest OÜ seaduslik esindaja ja kostja J. S.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista JS Invest OÜ-lt ja J. S.’lt solidaarselt RV Invest OÜ kasuks 26.07.2023

sõlmitud laenuleping ja käenduslepingust tulenev põhivõlgnevus 18 367,33 eurot,

intress 2087,08 eurot, viivis seisuga 03.10.2024 summas 3031,89 eurot ning viivis

määras 0,1% päevas põhinõudelt, s.o 18 367,33 eurolt, alates 04.10.2024 kuni

põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue. Kostja 2 vastutus

26.07.2023 sõlmitud laenuleping ja käenduslepingust tulenevat nõuete puhul on

piiratud summaga 32 000 eurot.

3. Välja mõista JS Invest OÜ-lt ja J. S.’lt solidaarselt RV Invest OÜ kasuks 28.12.2023

sõlmitud laenuleping ja käenduslepingust tulenev põhivõlgnevus 10 000 eurot, intress

600 eurot, viivis seisuga 03.10.2024 summas 2180 eurot ning viivis määras 0,1% päevas

põhinõudelt, s.o 10 000 eurolt, alates 04.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte

suuremas ulatuses kui põhinõue. Kostja 2 vastutus 28.12.2023 sõlmitud laenuleping ja

käenduslepingust tulenevat nõuete puhul on piiratud summaga 32 000 eurot.

4. Välja mõista JS Invest OÜ-lt ja J. S.’lt solidaarselt RV Invest OÜ kasuks

sissenõudmiskulu summas 80 eurot.

5. Jätta rahuldamata RV Invest OÜ hagi JS Invest OÜ-lt ja J. S.’lt solidaarselt kahju

summas 2500 eurot väljamõistmiseks.

6. Jätta menetluskulud 18% ulatuses hageja RV Invest OÜ kanda ja 82% ulatuses

solidaarselt kostjate JS Invest OÜ ja J. S. kanda.

7. Välja mõista JS Invest OÜ-lt ja J. S.’lt solidaarselt RV Invest OÜ kasuks menetluskulu

summas 2722,40 eurot.

8. Välja mõista JS Invest OÜ-lt ja J. S.’lt solidaarselt RV Invest OÜ kasuks viivis

protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2722,40 eurot)

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

9. Määrata kindlaks, et JS Invest OÜ-l ja J. S.’l kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

10. JS Invest OÜ-l ja/või J. S.’l tasuda RV Invest OÜ kasuks väljamõistetud summad

Debitum Collectio OÜ arvelduskontole nr XXX AS-is LHV Pank, selgitusega

„Tsiviilasja nr, JS Invest OÜ võlgnevus“, viitenumber 101979021624.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. RV Invest OÜ esitas Harju Maakohtule hagi JS Invest OÜ ja J. S. vastu solidaarselt

27.06.2023 ja 28.12.2023 sõlmitud laenulepingutest ja käenduslepingutest tulenev

võlgnevuse 28 367,33 euro, intressi 2687,03 euro, viivise 5211,80 euro, sissenõudmiskulu

80 euro, kahjuhüvitise 2500 euro ja täiendava viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt hageja, JS Invest OÜ (edaspidi kostja I ja laenusaaja) ja J. S.

(edaspidi kostja II ja käendaja) vahel on 26.07.2023 sõlmitud laenuleping ja

käendusleping. Lepingu 1 objektiks on hageja poolt kostjale I lepingus märgitud

tingimustel laenu andmine kokku summas 25 000 eurot. Lepingu 1 punkti 1.2. kohaselt

on kostja I/laenusaaja kohustatud tasuma laenu eest hagejale intresse 3% kuus

tagastamata laenult kuus baasil. Lepingu 1 punkti 1.3. kohaselt oli kostja I/laenusaaja

kohustatud laenu tagastama hiljemalt 26.07.2024. Lepingu 1 punkti 2.1. kohaselt kui

kostja I/laenusaaja ei tasu laenu või muid käesoleva lepingu järgi tasumisele kuuluvaid

makseid tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,1% tähtaegselt tasumata

summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivist hakatakse arvestama

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning lõpetatakse vastavate summade tasumisel.

2

Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on kakskümmend tuhat (32 000) eurot

(kirjaviis muutmata – JV).

1.2.

Hageja ja kostjate vahel on 28.12.2023 sõlmitud teine laenuleping ja käendusleping.

Lepingu 2 objektiks on hageja poolt kostjale I lepingus märgitud tingimustel laenu

andmine kokku summas 10 000 eurot. Lepingu 2 punkti 1.2. kohaselt on kostja

I/laenusaaja kohustatud tasuma laenu eest hagejale intresse 3% kuus tagastamata laenult

kuus baasil. Lepingu 2 punkti 1.3. kohaselt oli kostja I/laenusaaja kohustatud laenu

tagastama hiljemalt 28.02.2024. Lepingu 2 punkti 2.1. kohaselt kui kostja I/laenusaaja ei

tasu laenu või muid käesoleva lepingu järgi tasumisele kuuluvaid makseid tähtaegselt, on

hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga

tasumisega viivitatud päeva eest. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale

järgnevast päevast ning lõpetatakse vastavate summade tasumisel. Käendaja vastutuse

rahaline maksimumsumma on kakskümmend tuhat (32 000) eurot (kirjaviis muutmata –

JV).

1.3.

Kostja I lõpetas hagejale lepingutest 1 ja 2 laenutagasimaksed 25.04.2024.

1.4.

Seisuga 03.10.2024 on lepingust 1 tulenev hageja nõue kostja I ja kostja II ees järgmine:

põhinõude jääk summas 18 367,33 eurot; lepingulised intressid 2087,08 eurot;

lepingulised viivised summas 3031,89 eurot.

1.5.

Seisuga 03.10.2024 on lepingust 2 tulenev hageja nõue kostja I ja kostja II ees järgmine:

põhinõude jääk summas 10 000 eurot; lepingulised intressid 600 eurot; lepingulised

viivised summas 2180 eurot.

1.6.

09.08.2024 edastas hageja esindaja kostjatele võlateatise. 22.08.2024 edastas hageja

esindaja kostjatele hagihoiatuse.

1.7.

VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud

lepingute 1 ja 2 laenusummade tagasimaksete tähtpäevad on möödunud, nõuded on

muutunud sissenõutavaks ning tulenevalt VÕS § 113 lg 1 on hagejal õigus esitada kostja

vastu viivisenõue. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja kostjate I ja II vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kokku summas 80 eurot (so 2x40 eurot).

1.8.

Kostjad on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, jättes hagejale tagastamata

laenusummad. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ning kontaktivõtmistele

kostjad võlgnevust ei tasunud. Tulenevalt eeltoodust oli hageja sunnitud tegema

lisakulutusi ning pöörduma võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoettevõtte poole. Hageja

sõlmis Debitum Collectio OÜ-ga käsunduslepingu, mille kohaselt volitas hageja

inkassoettevõtet sisse nõudma kõiki hageja debitoorseid võlgnevusi ning maksma

inkassoettevõttele sisse nõutud summadelt kokkulepitud teenustasu. Hageja nõuab

kostjatelt kahjuhüvitise tasumist summas 2500 eurot.

1.9.

Kostjad ei saa ise arvestada enda soovi järgi lepingute katteks teostatud maksete arvestusi

(milliste nõuete katteks makseid loetakse), kui eelnevalt sõlmitud kirjalikus lepingus on

pooled fikseerinud kokkuleppe, millises järjestuses toimub maksete arvestus.

1.10.

Kostja II sõlminud füüsilise isikuna käenduslepinguid kui tarbija (VÕS § 1 lg 5), mistõttu

ei laiene ka kostjale II tarbijakrediidi sätted. Kostja II on kostja I ainukene juhatuse liige

ning tegelik kasusaaja. Seega oli kostja II huvitatud põhivõlgniku majandustegevusest

ning kostja II sõlmis juhatuse liikmena s.h kostja I seadusliku esindajana laenulepingu

ning kostjana II käenduslepingud ajendatuna huvist kostja I majandustegevuse vastu.

Kostja II ei ole toonud käesolevas asjas kohtu ette asjaolusid, et kostja II viibis

vaidlusaluste käenduslepingute sõlmimisel olukorras, kus tal puudus võimalus keelduda

lepingute sõlmimisest.

1.11.

Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kostjate vastuväited ja põhjendused

2. Kostjad hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

3

2.1.

Kostjad ei nõustu hageja nõudearvestusega lepingu 1 osas, sest väljamakse kostjale I tehti

summas 25 000 eurot ning tagasimakseid tehti kokku summas 11 517 eurot.

2.2.

Kostjad ei nõustu hageja nõudearvestusega lepingu 2 osas, sest väljamakse kostjale I tehti

summas 10 000 eurot ning tagasimakseid tehti kokku summas 600 eurot.

2.3.

Kostjad on seisukohal, et lepingute intressi protsent 3% kuus on ebamõistlikult suur ning

kuna kostja I tehtud makseid arvestati mõlema lepinguga seoses ebamõistliku

intressimääraga suures osas või täies ulatuses vaid intressi katteks, siis viis see kostjad

makseraskustesse. Intressi protsenti tuleks vähendada seaduses sätestatud intressi

määrani.

2.4.

Kostjad on arvamusel, et asjaolu, et leping 2 laenulepingu tagasimakseid summas 600

eurot arvestati üksnes ja ainult intresside katteks oli eksitav ning vastav kokkulepe on

tühine tüüptingimus. Kostjad ei saanud laenulepingut sõlmides aru, et kõik tehtud maksed

arvestatakse üksnes intresside katteks ning põhiosa selle võrra ei vähene. See erines

varem sõlmitud lepingust I. Selline kokkulepe on ka kostjaid ebamõistlikult kahjustav

ning vastastikused kohustused on tasakaalust väljas.

2.5.

Samuti vaidlustavad kostjad viivise protsendi 0,1% päevas, mis on samuti laenuvõtjat ja

käendajat kahjustav ning ebamõistlikult suur. Kostjad taotlevad viivise vähendamist

seadusest tuleneva määrani.

2.6.

Kostjad on seisukohal, et kahjuhüvitis 2500 eurot on ebamõistlikult suur ja

ebaproportsionaalne.

2.7.

Kostja I on teinud kahe lepingu peale 10 makset kokku summas 12 117 eurot. Arvestades

asjaolu, et laenulepingud I ja II on sõlmitud kokku summale 35 000 eurot, siis on hageja

saanud tagasi põhiosana välja makstud summast 12 117 eurot, mitte 6632,67 eurot, nagu

väideti hagiavalduses.

2.8.

Kostja II suhtes on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna ei ole arvesse

võetud kostja II varasemaid kohustusi ega sissetulekuid ega ka nende suhtes mistahes

infot küsitud, siis kostja II suhtes tuleks käendusleping lugeda tühiseks.

2.9.

Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud

osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg

1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited.

5. Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab järgmise:

5.1.

RV Invest OÜ, JS Invest ja J. S. on sõlminud laenulepingu ja käenduslepingu 25 000 euro

saamiseks (dtl 14-18);

5.2.

RV Invest OÜ, JS Invest ja J. S. on sõlminud laenulepingu ja käenduslepingu 10 000 euro

saamiseks (dtl 21-25);

5.3.

Kostja 2 on JS Invest OÜ juhatuse liige ja ainuosanik;

4

5.4.

Kostja I on teinud kahe lepingu peale 10 tagasimakset kokku summas 12 117 eurot (dtl

19);

5.5.

Kostja I lõpetas hagejale lepingutest 1 ja 2 laenutagasimaksed 25.04.2024.

6. Pooltel on vaidlus selle üle, kas:

6.1.

lepingute intressi protsent (3% kuus) on ebamõistlikult suur;

6.2.

kas tagasimakstud summad on õigesti arvestatud põhinõude ja kõrvalnõuete katteks

(kostjate väitel ei saanud nad laenulepingut sõlmides aru, et kõik tehtud maksed

arvestatakse üksnes intresside katteks ning põhiosa selle võrra ei vähene);

6.3.

viivisemäär (0,1% päevas viivitatud summalt) on ebamõistlikult suur;

6.4.

käenduse õige maksimaalne summa on kirjutatud lepingute punktides 4.1. sõnadega või

numbritega sulgudes;

6.5.

kahjuhüvitis 2500 eurot on ebamõistlikult suur ja ebaproportsionaalne;

6.6.

kostja II suhtes on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. Hageja ja kostjate vahel on 26.07.2023 sõlmitud laenuleping ja käendusleping, millise

kohaselt on laenuandja andnud laenusaajale laenu summas 25 000 eurot, millest laenuandja

kandis laenusaaja kontole EEXXX 10 000 eurot 26.07.2023 ning 15 000 eurot 02.08.2023

(dtl 14). Lepingu punkti 1.3 kohaselt laenusaaja on kohustatud laenu tagastama hiljemalt

26.07.2024. Igakuiselt tasutakse intresse laenujäägilt 3% kuus, kuid minimaalne igakuine

tagasimakstav summa on 1500€ (sisaldab laenujäägi intressi ja põhiosa). Kõik intressist

suuremad laekumised arvestatakse laenu põhisummast maha.

7.1.

Lepingu 1 punkti 2.5 kohaselt, kui laenusaaja teeb laenuandjale makse, millest ei piisa

kõigi lepingu alusel võlgnetavate summade tasumiseks, arvestatakse makse: esimeses

järjekorras võlgnetava intressi katteks; teises järjekorras võlgnetava viivise katteks;

kolmandas järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; neljandas järjekorras muude

lepingust tulenevate kohustuste katteks (dtl 15).

8. Hageja ja kostjate vahel on 28.12.2023 sõlmitud laenuleping ja käendusleping, millise

kohaselt on laenuandja andnud laenusaajale laenu summas 10 000 eurot, mille kandis

laenuandja laenusaaja kontole EEXXX 28.12.2023 (dtl 21). Lepingu punkti 1.3 kohaselt

laenusaaja on kohustatud laenu tagastama hiljemalt 28.02.2024.

8.1.

Lepingu 2 punkt 2.5 kohaselt kui laenusaaja teeb laenuandjale makse, millest ei piisa

kõigi lepingu alusel võlgnetavate summade tasumiseks, arvestatakse makse: esimeses

järjekorras võlgnetava intressi katteks; teises järjekorras võlgnetava viivise katteks;

kolmandas järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; neljandas järjekorras muude

lepingust tulenevate kohustuste katteks (dtl 22).

9. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb

5

maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on

kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on

täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 6 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud,

millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1)

esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras

võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule

kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. VÕS § 88 lg

8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi,

loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud

intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks ja lõike 9 järgi ei või võlgnik võlausaldaja

nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat

järjekorda.

11. Kostjad on avaldanud, et nad ei saanud laenulepingut sõlmides aru, et kõik tehtud maksed

arvestatakse üksnes intresside katteks ning põhiosa selle võrra ei vähene. See erines varem

sõlmitud lepingust I. Selline kokkulepe on ka kostjaid ebamõistlikult kahjustav ning

vastastikused kohustused on tasakaalust väljas.

11.1.

VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt

välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole

eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja)

kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse

sisu. VÕS § 35 lg 2 sätestab, et eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.

11.1.1.

Hageja poolt kohtule esitatud J. S. 26.07.2023 e-kirjast järeldub, et kostjad on

laenulepingu 1 tingimustega tutvunud ja nõustunud (dtl 146). Laenuandja on kostjale

saadetud e-kirjas kirjutanud, et „Kui mingeid küsimusi või mingite punktide kohta

küsimusi või miski pole arusaadav, siis julgelt hella või kirjuta“. Seega on laenuandja

osundanud võimalusele lepingu tingimuste üle läbi rääkida, aga kostja pole seda

soovinud. Seega on hageja tõendanud, et kostjal oli võimalik lepingu tingimuste üle

läbi rääkida ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Seega ei ole tegemist

tüüptingimustega sõlmitud lepinguga. Tõendeid selle kohta, et kostjatel puudus

võimalus rääkida läbi lepingutingimustes kohtule esitatud ei ole. Kohus märgib, et

laenulepingu nr 1 ja 2 tingimused on identsed, mistõttu kostja väide, et leping 1 erines

selles osas, on arusaamatu.

11.1.2.

Kohtu hinnangul ei esine ka muid aluseid, miks selline säte võiks olla tühine (heade

kommete vastasus näiteks.

11.1.3.

Samuti ei ole tõendeid, et kostja oleks lepingu eksimuse alusel tühistanud. Kostjad ei

ole ka tõendanud, et TsÜS § 92 lg 2 koosseisu, et tehingud oleks tehtud nendepoolse

olulise eksimuse mõjul, kuna eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et

tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut

teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Lepingute punktides 2.5

sisalduv tingimus tasutud raha erinevate summade katteks arvestamise kohta on

tavapärane ja põhineb seadusel (VÕS § 88 lg 6 ja lg 8).

6

11.2.

Eelnevast tulenevalt on hageja põhjendatult arvestanud kostja 1 poolt teostatud maksed

esmajärjekorras intressi nõude katteks, teises järjekorras viivise katteks, kolmandas

järjekorras võlgnetava põhisumma katteks ja neljandas järjekorras muude lepingust

tulenevate kohustuste katteks.

11.3.

Hageja on toonud põhisumma võlgnevuse arvutuskäigu välja hagiavalduses ning kostja

selle kujunemisele ja suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on põhjendatud

hageja põhinõue lepingu 1 puhul 18 367,33 eurot ja lepingu nr 2 puhul 10 000 eurot.

12. Kostjad leiavad, et lepingute intressi protsent 3% kuus on ebamõistlikult suur. Hageja

vastava seisukohaga ei nõustu.

12.1.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi

kolmanda lõike kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku

vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks

ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud

protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud,

loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu

sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana.

12.2.

Pooled on sõlmitud lepingutes määranud intressimääraks 3% kuus laenujäägilt (dtl 14,

21).

12.3.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kuulu kostjate taotlus intressimäära vähendamiseks

rahuldamisele, kuivõrd seadus intressimäära vähendamist ette ei näe ning majandus- ja

kutsetegevuses sõlmitavate laenulepingute puhul eeldatakse intressi maksmise kohustust.

12.4.

Samuti ei ole kostjate esile toodud asjaoludel intressikokkulepe tühine ega vastav

kokkulepe tühistatud. Riigikohus on leidnud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja

selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses,

õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda

(TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada

TsÜS § 86 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13,

p 22). Eraisikutest laenuvõtjate kontekstis on Riigikohus leidnud, et sellise olukorraga

võib olla tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Kostja ei ole sellise olukorra

esinemist intressimääraga 3% kuus ehk 36% aastas tõendanud. Kohus leiab, et vastav

tingimus heade kommetega vastuolus ei ole.

12.5.

Kostjad intressinõude kujunemisele ja arvutuskäigule sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.

Seega on põhjendatud hageja intressinõue kogusummas 2687,03 eurot (2087,33 + 600).

13. Kostjad on leidnud, et poolte vahel sõlmitud laenulepingustes märgitud viivisemäär 0,1%

päevas on liialt suur.

13.1.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

7

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

13.2.

Lepingu 1 ja 2 punkti 2.1. kohaselt kui Laenusaaja ei tasu Laenu või muid käesoleva

lepingu järgi tasumisele kuuluvaid makseid tähtaegselt, on Laenuandjal õigus nõuda

Laenusaajalt viivist null koma üks protsenti (0,1%) tähtaegselt tasumata summast iga

tasumisega viivitatud päeva eest. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale

järgnevast päevast ning lõpetatakse vastavate summade tasumisel. Viiviselt viivist ei

arvestata (dtl 15, 22).

13.3.

VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle

vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule ja lõike 9 järgi ei või

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlgnik tugineda kokkuleppele, millega piiratakse

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viivise nõudeõigust, kui see kokkulepe on

võlausaldaja suhtes asjaolude kohaselt äärmiselt ebaõiglane. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui

tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi

maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud

huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

13.4.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb jätta rahuldamata kostjate taotlus viivise nõude

vähendamiseks, kuivõrd vastav taotlus on põhistamata. Samuti ei selgu sellest, et millise

suuruseni peaks kohus hageja viivisenõuet vähendama ning kuidas on viivisemäär 0,1%

päevas ebamõistlikult suur.

13.5.

Kostjad viivisenõude kujunemisele ja arvutuskäigule sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.

Seega on põhjendatud hageja viivise nõue kogusummas 5211,89 eurot (2180+3031,89).

13.6.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista ka viivise määras 0,1% päevas alates

04.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue.

Kohus leiab, et vastav hageja taotlus kuulub rahuldamisele kooskõlas TsMS § 367, mille

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

14. Kostjad on leidnud, et kahjuhüvitis 2500 eurot on ebamõistlikult suur ja

ebaproportsionaalne. Hageja vastava selle seisukohaga ei nõustu.

14.1.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lõike 3 kohaselt lepingulist

kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise

8

võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud

juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks.

14.2.

Hageja väitel oli ta sunnitud tegema lisakulutusi ning pöörduma võlgnevuse

sissenõudmiseks inkassoettevõtte poole. Hageja sõlmis Debitum Collectio OÜ-ga

käsunduslepingu, mille kohaselt volitas hageja inkassoettevõtet sisse nõudma kõiki hageja

debitoorseid võlgnevusi ning maksma inkassoettevõttele sisse nõutud summadelt

kokkulepitud teenustasu. Kuna kostjad ei ole tähtaegselt tagastanud hagejale saadud

laenusummasid ning pole reageerinud hageja ja tema esindaja poolt edastatud korduvatele

meeldetuletustele ja nõudekirjadele, siis on kostjad oma tegevusega tekitanud hagejale

kahju, mis seisneb teenustasu tasumise kohustuses inkassoettevõttele 10% põhinõudest

võlgnevuse sissenõudmise teenuse osutamisel (28 367,33-10%=2836,73). Hageja

lepinguline esindaja on vähendanud kahjuhüvitise nõuet kuni 2500 euroni (dtl 10).

14.3.

Kohus leiab, et hageja kahjuhüvitamise nõue kostjate vastu põhjendatud ei ole ja

rahuldamisele ei kuulu. Nõutava summa näol saaks hageja esitletud viisil olla tegemist

otsese kahjuga kohtueelse õigusabikulude näol nõude sissenõudmiseks (VÕS § 128 lg 3).

Iseenesest on lubatav ka õigusabi osutaja ja hageja vahel kokkulepitud tulemustasu

väljamõistmisega kostjalt, kuid kohus peab kostja vastuväite korral hindama sellise

õigusabikulu vajalikkust ja põhjendatust. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, kuidas

hageja nõutav summa on kujunenud, s.o milliste toimingute tegemise eest on tekkinud

hagejal kohustus inkassoettevõttele see tasuda. Tavapärane ei ole, et 09.08.2024 kostjale

edastatud võlateatise (dtl 28-31) koostamise kulu oleks 2500 eurot. Kohtul ei ole võimalik

nimetatud summa kujunemist jälgida ning veenduda selle põhjendatuses ja vajalikkuses.

Tõendeid selle kujunemise osas kohtu ette toodud ei ole. Seetõttu kohus selles osas hagi

ei rahulda.

15. Kostjad leiavad, et kostja II suhtes on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

15.1.

VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping

on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja

annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

15.2.

Vaidlust ei ole, et laenusaajaks oli kostja I, mis on juriidiline isik. Seega ei kohaldu

kostjale I laenu andmisel vastutustundlikku laenamise põhimõtte järgimise kohustus.

Kostja II füüsilise isikuna ei ole laenu ega krediiti saanud. Käenduslepingu puhul samuti

vastutustundlikku laenamise põhimõtte järgimise kohustus ei kohaldu. Seega ei ole

kostjatel võimalik tugineda vastutustundlikku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse

rikkumisele.

16. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143

lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.

9

16.1.

Poolte vahel sõlmitud käenduslepingu 1 ja 2 punkti 4.1 kohaselt käendaja tagab

käesolevast laenuandja ja laenusaaja vahelise laenulepingu täielikku, tähtaegset ja

nõuetekohast täitmist laenusaaja poolt. Laenuandja ja käendaja on kokku leppinud, et

käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on kakskümmend tuhat (32 000) eurot (dtl

16, 24).

16.2.

Kohtu hinnangul tuleb käenduse maksimumsumma tuvastamisel lähtuda sulgudes

kirjutatud numbrist 32 000 eurot. Kostja kinnitas 08.09.2025 istungil, et esimese lepingu

sõlmimise eelselt number 32 000 eurot (dtl 192, 00:14:16). Seega leppisid pooled kokku

käenduse maksimumsummas 32 000 eurot ning usutav on hageja selgitus (dtl 191,

00:10:01), et sõnades kirjutatu näol oli tegemist trükiveaga. Asjaolu, et teises lepingus

seda punkti ei muudetud ja trükiviga kandus sinna edasi, ei muuda kehtetuks ega tühiseks

vastavat kokkulepet käenduse summa kohta 32 000 eurot ka teise lepingu puhul. Kostja 2

ei ole tõendanud, et tal puudus võimalus seda summat mõjutada või selle üle läbi rääkida.

16.3.

Seega kohaldub kostja 2 suhtes käendaja mõlema lepingu puhul käenduse maksimaalne

summa 32 000 eurot.

17. Hageja palub kostjatelt välja mõista sissenõudmiskulu summas 80 eurot.

17.1.

VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

17.2.

Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingute 1 ja 2 laenusummade tagasimaksete

tähtpäevad on möödunud, nõuded on muutunud sissenõutavaks ning tulenevalt VÕS §

113 lg 1 on hagejal õigus esitada kostjate vastu viivisenõue. K

17.3.

Kostja I poolt on hagejale tasumata kahest lepingust tulenevad nõuded ning hageja on

edastanud meeldetuletusi kostjale I ja kostjale II, samuti on hageja lepinguline esindaja

korduvaid nõudekirju võlgnevuse tasumiseks edastanud kostjale I kui ka kostjale II.

17.4.

Seega on hagejal kostjate vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõue kokku summas 80

eurot (2x40 eurot).

18. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele.

18.1.

Kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 26.07.2023 sõlmitud

laenuleping ja käenduslepingust tulenev põhivõlgnevus 18 367,33 eurot, intress 2087,08

eurot, viivis seisuga 03.10.2024 summas 3031,89 eurot ning viivis määras 0,1% päevas

põhinõudelt, s.o 18 367,33 eurolt, alates 04.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni, kuid

mitte suuremas ulatuses kui põhinõue. Kostja 2 vastutus 26.07.2023 sõlmitud laenuleping

ja käenduslepingust tulenevat nõuete puhul on piiratud summaga 32 000 eurot.

18.2.

Kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 28.12.2023 sõlmitud

laenuleping ja käenduslepingust tulenev põhivõlgnevus 10 000 eurot, intress 600 eurot,

viivis seisuga 03.10.2024 summas 2180 eurot ning viivis määras 0,1% päevas

põhinõudelt, s.o 10 000 eurolt, alates 04.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte

suuremas ulatuses kui põhinõue. Kostja 2 vastutus 28.12.2023 sõlmitud laenuleping ja

käenduslepingust tulenevat nõuete puhul on piiratud summaga 32 000 eurot.

10

18.3.

Kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõudmiskulu summas

80 eurot.

18.4.

Rahuldamata jääb hageja nõue kostjatelt solidaarselt kahju summas 2500 eurot

väljamõistmiseks.

19. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

20. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja 57 058,08 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

21. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

21.1.

Hagi hind on 57 058,08 eurot, mille kohus rahuldas tsiviilasja hinna 46 700,33 eurot

ulatuses (sh. aastane viivis summas 10 354,08 eurot) ehk 82%.

21.2.

Seega jäävad menetluskulud 18% ulatuses hageja kanda ja 82% ulatuses kostjate kanda.

22. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu summas 1540 eurot ja

esindajakulu summas 1780 eurot (dtl 187-189).

22.1.

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 1540 eurot. Kooskõlas TsMS

§ 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõivust kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele

1262,80 eurot (1540 x 82%).

22.2.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista esindajakulu summas 1780 eurot.

22.3.

Hageja esindaja tunnitasu määr on 120 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt märgitud

tunnitasumäär 120 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning tegemist ei ole

ebamõistlikult suure tasumääraga lepingulise esindaja puhul.

22.4.

Hageja esindaja ajakulu on antud tsiviilasjas 14 tundi 50 minutit. Kostjad hageja esindaja

ajakulule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et esindajakulude spetsifikatsioonides

väljatoodud ajakulu vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele osaliselt. Kohus

leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud hageja esindaja ajakulu antud vaidluse

lahendamisel 14 tundi 50 minutit. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et toimunud on

kohtuistung. Seega on põhjendatud kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja esindajakulu

summas 1459,60 eurot (1780 x 82%).

22.5.

Eelnevast tulenevalt kuulub kostjatel poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele

menetluskulu summas 2722,40 eurot, s.o riigilõiv summas 1262,80 eurot ja esindajakulu

summas 1459,60 eurot.

23. Kostjad omapoolsed menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud ei ole ja seega kostjate

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

11

24. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

25. Hageja on palunud kohustada, et kostjatel tasuma menetluskulud hageja lepingulise

esindaja Debitum Collectio OÜ arvelduskontole nr EEXXX, AS LHV Pank, selgitusega

„Tsiviilasi nr 2-24-15174“, märkides viitenumbrina 101977021626.

25.1.

Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 445 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

12