2-23-17602/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17602

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

X avaldus Tallinn, Lasnamäe tn 6 korteriühistu vastu

kahjunõudes

487.20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja X (isikukood XXX);

hageja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk (Perejurist

osaühing, e-post xxx);

kostja Tallinn, Lasnamäe tn 6 korteriühistu (registrikood

80092737);

kostja isiku lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva

(Kalashikov Õigusbüroo, e-post xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt Tallinn, Lasnamäe tn 6 korteriühistult (registrikood 80092737) hageja X

(isikukood XXX) kasuks välja kahjuhüvitis 435 eurot.

3. Mõista kostjalt Tallinn, Lasnamäe tn 6 korteriühistult (registrikood 80092737) hageja X

(isikukood XXX) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhivõlgnevuselt (435 eurot) alates 13.12.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja Tallinn, Lasnamäe tn 6 korteriühistu (registrikood 80092737)

kanda.

5. Mõista kostjalt Tallinn, Lasnamäe tn 6 korteriühistult (registrikood 80092737) hageja X

(isikukood XXX) kasuks välja menetluskulud 1790 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv ja

1650 eurot on õigusabikulud.

2-23-17602

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal Tallinn, Lasnamäe tn 6

korteriühistul (registrikood 80092737) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Jätta rahuldamata hageja taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on X hagiavaldus Tallinn, Lasnamäe tn 6 korteriühistu vastu võla

nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt Tallinn, Lasnamäe tn 6 korteriühistult hageja X kasuks

välja mõista põhivõlgnevus 435 eurot ja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhivõlgnevuselt (435 eurot) alates 13.12.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt veeresid kostja kasutuses olevad ja selleks mitteettenähtud kohas asunud

prügikonteinerid tugeva tuule tõttu hageja pargitud sõidukile otsa. Selle kokkupõrke tulemusel

kahjustati sõiduki kereosi ja värvkatet. Kahjustatud sõiduki taastamine läks maksma 1904.76

eurot. Vastavalt kaskokindlustuse tingimustele jäi nimetatud kahjusummast 285 eurot hagejale

hüvitamata, so. omavastutus.

Kostja põhikirja p 1.4. järgi valitseb ühistu Lasnamäe tn 6 elamut ja selle juurde kuuluvat

maatükki. Muu hulgas korraldab kostja Lasnamäe tn 6 maatükil prügi kogumise ja väljavedu

(lisa 10 – põhikiri). Kahju tekitamine toimus Lasnamäe tn 6 territooriumil, mille valitsemise,

majandamise ja haldamise eest vastutab kostja. Pargitud sõidukile otsa veerenud

prügikonteinerid olid kostja valduses ja kasutuses, sest asusid Lasnamäe tn 6 territooriumil ja

neid kasutati kostja poolt maja ja maatükki teenindamise eesmärgil. Seega vastutab kostja tema

valduses ja kasutuses olevate prügikonteinerite eest.

Vahetult enne hagejale kahju tekitamist asusid prügikonteinerid selleks kõnniteel, so. selleks

mitteettenähtud kohas (Hagiavalduse lisa 11 – video ekraanipildid). Kui konteinerid oleksid

asunud nende hoidmiseks ettenähtud kohas (maja nurga taga), siis poleks kahju tekkinud.

Korteriühistu kohustuste hulka kuulub kaasomandi esemete valitsemise (sh. prügikonteinerite

kasutamise, hoidmise ja tühjendamise) korraldamine korteriomanikele kahju mittetekitaval viisil.

Hageja on seisukohal, et korteriühistu on oma kohustust rikkunud.

2-23-17602

Hageja arvates vastutab korteriühistu hagejale tekitatud kahju eest kahel alternatiivsel alusel: 1.

alternatiiv – Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning asjaõigusseadusest tulenevate

kohustuste rikkumise tõttu; 2. alternatiiv – deliktiõiguse, so. kahju õigusvastase tekitamise sätete

alusel.

Riigikohus on otsuses nr 2-18-13649 p 16 selgitanud, et kahjustatud korteri omanikul on

kolleegiumi senise praktika järgi võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii

juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus

kaasomandi esemest.

Antud juhul tekkis hagejal kahju seetõttu, et ühiskasutuses olevad prügikonteinerid, mis asusid

selleks mitteettenähtud kohas, veeresid tugeva tuule tõttu hageja sõidukile otsa. Seejuures oli

hageja sõiduk pargitud selleks ettenähtud kohas, teiste korteriomanike sõidukitega ühes reas (vt.

kostja vastusele lisatud videod, kus on näha, et teised sõidukid on pargitud hageja sõidukist

mõlemal pool).

Kostja viitas ühistu kodukorrale, mille punkt 2.6.13. keelab parkida maja ümbruse sõiduteedel

teisipäeval ja reedel kell 07:00 – 14:00. Hageja hinnangul on tegemist on kehtetu ja

korteriomanikele mittesiduva dokumendiga. Kostja poolt esitatud kodukord keelab parkimise

teisipäeval ja reedel. Kahju tekitamine leidis aset teisipäeval 08.08.2023. Kuid kahju tekitamise

ajal oli hageja sõiduk pargitud alal, kus asub liiklusmärk, mis keelab parkimise esmaspäeval ja

reedel (Hagiavalduse lisa 12 – foto). Liiklusmärk keelab parkimise esmaspäeval ja reedel kella

07:00 – 14:00 vahel. Kahjujuhtum toimus teisipäeval 08.08.2023 kell 06:58. Sellest tulenevalt

tekkis kahju ajal ja kohas, mil parkimine oli lubatud (nii liiklusmärgi kui ka nn kodukorra järgi).

Hageja kui autojuht on kohustatud täitma liiklusmärkide nõudeid. Seega oli hageja sõiduk

pargitud selleks lubatud kohas ja ajal.

Hageja esitas korteriühistu juhatuse kirjavahetuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga seoses

sellega, et 16.02.2024 määrati korteriomanikele trahvid sõidukite parkimise eest liiklusmärgiga

keelatud ajal. Munitsipaalpolitsei selgitas korteriühistule, et Tallinnas, Lasnamäe tn 6 juures on

kõigile avatud territoorium, millele juurdepääs ei ole piiratud ega takistatud, vaba juurdepääs on

igal liiklejal. Seega ei oma tähtsust, kes on sõiduki parkimiskoha kinnistu omanik, vaid tähtsust

omab see, kas see osa kinnistust on avatud liiklemiseks. Kuna kõnealuses kohas on kinnistu

avatud liiklemiseks, siis kehtivad seal liiklusseaduse sätted, mis on kõigile täitmiseks

kohustuslikud. Liiklusseaduse nõuete eiramist keelumärgiga tähistatud teepoolel ja

lisateatetahvliga kehtestatud päevadel ja ajavahemikul ei õigusta korteriühistu poolt väljastatud

parkimiskaartide kasutamine ega korteriühistu luba. Korteriühistu ja korteriomanikud ei saa

seadustest tulenevaid nõudeid omavahel teisiti kokku leppida. Mitte kellelgi ei ole õigust ega

pädevust lubada rikkuda liiklusseadust. Sõidukijuhi kohustus on parkimisel juhinduda

liiklusseadusest ja paigaldatud liikluskorraldusvahenditest, mitte muust teadmisest või

informatsioonist (30.05.2024 hageja seisukoha lisa 1 – KÜ kiri ja Munitsipaalpolitsei vastus).

Kostja väidab, et Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse prognoosi järgi oli 07.08.2023 õhtul oodata

tugevat tormi, kuid hageja ei ole ühtegi sellist teadet ega hoiatust saanud. Isegi kui hageja oleks

hoiatuse saanud, siis kostja vastuse lisaks 1 oleva prognoosi järgi oodati äikesetormi 07.08.2023,

mitte hagejale kahju tekitamise päeval 08.08.2023.

Kostja kohustuste rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 mõttes. Tugev tuul, mille tõttu

prügikonteinerid hageja sõidukile otsa veeresid ja kahju tekitasid, ei ole selline asjaolu, mida

korteriühistu ei saanud mõjutada. Tugev tuul puhub Tallinnas üsna tihti. Ka tormid toimuvad

Tallinnas mitte harvem kui kord aastas. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oli põhjendatud

korteriühistult oodata, et ta selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või selle tagajärje ületaks.

2-23-17602

Kostja vastusest tulenevalt oli ta ilmateenistuse prognoosist ja Päästeameti hoiatustest teadlik.

Sellest tulenevalt pidi kostja korraldama prügikonteinerite tühjendamise eriti tähelepanelikult ja

vastutustundlikult, korteriomanike huvidest lähtudes. See kohustus jäi korteriühistu poolt

täitmata. Tavaliselt asub iga Lasnamäe tn 6 maja trepikoja juures selleks spetsiaalselt ettenähtud

ruumis üks prügikonteiner. Olles tugevast tormist teadlik, tassis korteriühistu koristaja kõik

prügikonteinerid maja nurgale 07.08.2023 õhtul kell 20:30 ja jättis neid ööseks tormi ja tugeva

tuule kätte. 25.06.2024 esitas hageja kohtule videosalvestise, millelt nähtub, et konteinerite

kaante kinnitamiseks kasutas koristaja kleeplinti (mis viitab sellele, et kostja oli tormihoiatusest

teadlik).

Eeltoodust tuleneb, et korteriühistu ei ole teinud midagi, tühjendatud konteinerite veeremise

vältimiseks, võimaliku kahju ärahoidmiseks. Tegemist oli ka korteriühistu koristaja ametijuhendi

otsese rikkumisega. Koristaja kohustustes on märgitud: „Õigeaegselt viima prügikonteinerid

välja ja neid tagasi tooma“ „Prügi ei tohi ööseks avamaale jätta“ (30.05.2024 hageja seisukoha

lisa 2 – KÜ Lasnamäe tn 6 koristaja ametijuhend, lisa 3 – konteinerite asukoha fotod).

Kõiki asjaolusid arvestades oli korteriühistul antud juhul kohustus ja võimalus viia konteinerid

tühjendamise kohta vahetult enne tühjendamist ja koheselt pärast tühjendamist tuua need tagasi.

Sellisel juhul poleks kahju tekkinud. Kui see mingil mõjuval põhjusel võimalik polnud, siis oleks

korteriühistu pidanud jätma konteinerid viimase trepikoja juures, kus nad oleksid tormilisest

tuulest varjatud (mitte jätma neid kõige tugevama tuule mõju alla maja nurgal). Tormi olukorras

oleksid jäätmevedajad prügikonteinerid mistahes pretensioonideta ise trepikodade juurest

võtnud, arvestades, et seal on kõvakattega tee, mis on Kivimurru tänavaga samal tasapinnal.

Sellisel juhul poleks kahju tekkinud.

Hageja oli sunnitud oma rikutud õiguste kaitseks pöörduma Perejurist OÜ poole. Enne juristi

poole pöördumist pöördus hageja korteriühistu poole korduvalt ise. 29.09.2023 kirja lõpus

soovitas korteriühistu esindaja isegi hagejal „konsulteerida“. Asjaolude analüüs, konsultatsioon

ja pretensiooni koostamise ajakulu oli 1,5 tundi ja läks maksma 150 eurot. Tegemist on samuti

kostja poolt hagejale tekitatud kahjuga, mille hüvitamist hageja nõuab.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui prügikonteinerid poleks hageja sõidukile otsa veerenud, siis

poleks hageja 285 eurot sõiduki taastamise eest ja 150 eurot kohtueelse õigusabi eest tasunud.

II Kostja vastuväited ja seisukohad

2. Kostja on seisukohal, et avaldus on vastuoluline ja pole põhjendatud. Kostja toob välja, et

07.08.2023 keskkonnaagentuuri ilmateenistuse prognoosi järgi oli 07.08.2023 õhtul oodata

tugevat tormi. Päästeamet palus elanikel tormiks valmistuda, sh parkida sõiduk lagedale või

garaaži. Sama palusid sõidukiomanikel teha ka kindlustusseltsid. Hageja oli hooletu ja ei

parkinud autot kinnisesse parklasse ega katuse alla.

Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et mõislikkuse põhimõttest lähtudes pidi kostja korraldama

prügikonteinerite hoidmise ja kasutamise sellisel viisil, mis välistaks nende vaba liikumis ja

võõra vara kahjustamise. Kostja täpsustab, et prügikonteinerid veeresid küll tugeva tuule tõttu

pargitud sõidukile otsa, kuid kostja ei ole antud olukorras kahju tekitamises süüdi. Ei vasta

tegelikkusele hageja väited, et prügikonteinerid asusid mitteettenähtud kohas. Hageja ei ole

antud asjaolu tõendanud.

2-23-17602

Prügikonteinerid asusid selleks ettenähtud kohas, maja nurgal, muruplatsi kõrval, kostja kuuluval

territooriumil. Vastavalt 15.04.2021 koosoleku otsuse punktile 3 kinnitati uus jäätmeveograafik

alatest 16.09.2021 ja keelati parkimine esimeses reas maja sissepääsude juures vastavalt

graafikule ning otsustati paigutada teatis infotahvlile. Protokollile oli lisatud jäätmeveo graafik.

Seega oli hageja teadlik, et 08.08.2023 toimub prügivedu ning samal ajal päästeamet teavitas

kõiki elanikke SMS-ga, et torm liigub üle Eesti, kuid hageja oli hooletu ja ei parkinud autot

kinnise parklasse ega katuse alla.

Kostja märgib, et videosalvestistel on selgelt näha, et prügi äraveo ja prügikonteinerite sõidukiga

kokkupõrke vahel oli 2 minuti, seega koristaja ei olnud füüsiliselt võimeline selle aja jooksul

viima konteinereid tagasi ruumi, mis käib võtmega kinni. Seega ei ole kostja kahju tekitamises

süüdi.

Kostja on seisukohal, et ei oma tähtsust, kas koristaja oli tugevast tormist teadlik, kuna

prügikonteinerid tugeva tuule tõttu veeresid pargitud sõidukile otsa peale prügikonteinerite

tühjendamist, mitte 07.08.2023 õhtul.

Mis puudutab koristaja ametijuhendit, siis ei ole määratud täpselt mis aja jooksul ja mis kell peab

koristaja konteinerid välja viima ja tagasi tooma. Ajavahemik 1-2 minuti ei ole kindlasti mõistlik

aeg. Seda enam jäätmeveo graafikus ei ole täpselt määratud, mis ajal toimub prügivedu,

märgitud on üksnes päev. Ametijuhendi punktis – „Prügi ei tohi ööseks avamaale jätta“ – on

selgelt kirjas prügi, mitte prügikonteinerid. Siinkohal tuleb rõhutada, et prügiga täidetud

konteiner mahutab umbes pool tonni ja ei saa veereda pargitud sõidukile otsa.

Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kõiki asjaolusid arvestades oli korteriühistul antud juhul

kohustus ja võimalus viia konteinerid tühjendamise kohta vahetult enne tühjendamist ja koheselt

pärast tühjendamist tuua need tagasi. Kostja põhjendab oma seisukoha järgmiselt: (i) ei ole

täpselt teada kellaeg millal prügivedu toimub, (ii) prügi väljaveo ja prügikonteinerite sõidukiga

kokkupõrke vahel oli 2 minutit; (iii) koristajal ei ole kohustust viibida prügi väljaveo ja

prügikonteinerite tühjendamise juures; (iv) hageja oli hooletu ega parkinud autot kinnise

parklasse ega katuse alla.

III Kohtu põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse

seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

2-23-17602

4. Harju Maakohtu menetluses on X hagiavaldus Tallinn, Lasnamäe tn 6 korteriühistu vastu

kahju nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt Tallinn, Lasnamäe tn 6 korteriühistult hageja X

kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 435 eurot ja jooksva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlgnevuselt (435 eurot) alates 13.12.2023 kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

5. Kostja on seisukohal, et tema ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja hinnangul oli

hagejahooletu ja ei parkinud autot tormi tõttu kinnisesse parklasse ega katuse alla. Lisaks toob

kostja välja, et korteriühistu kodukord keelas parkimise teisipäeval ja reedel. Kostja ei eita, et

tema prügikonteinerid lendasid vastu hageja sõidukit, kuid prügi äraveo ja prügikonteinerite

sõidukiga kokkupõrke vahel oli 2 minuti, seega koristaja ei olnud füüsiliselt võimeline selle aja

jooksul viima konteinereid tagasi ruumi, mis käib võtmega kinni.

6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele.

7. Poolte vahel puudub vaidlus, et:



hageja parkis sõiduauto Toyota Proace, väljalaskeaasta 2017, registreerimismärk XXX

(edaspidi – sõiduk) Lasnamäe tn 6 kinnistul, maja ees;



kostjale Lasnamäe tn 6 korteriühistule kuuluvad prügikonteinerid veeresid 08.08.2023

kell 06:58 vastu hageja sõidukit ehk 2 minutit pärast prügikonteinerite tühjendamist;



prügikonteineritega kokkupõrke tulemusel kahjustati hageja sõiduki kereosi ja värvkatet.

Kahjustatud sõiduki taastamine läks maksma 1904.76 eurot. Hageja omavastutus oli 285

eurot.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli lubatud 08.08.2023 parkida Lasnamäe tn 6 kinnistul,

maja ees. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas kostja vastutab selle eest, et prügikonteinerid

veeresid vastu hageja sõidukit.

8. Esmalt analüüsib kohus, kas kostja vastutab hageja sõidukile tekitatud kahju eest ja seejärel

kontrollib kohus, kas hageja õigusabikulud kohtuvälise nõude esitamiseks on põhjendatud.

9. Järgnevalt analüüsib kohus hageja sõidukiga seotud kahjunõuet. Hagejale tekkis kahju

seetõttu, et Lasnamäe tn 6 korteriühistule kuuluvad prügikonteinerid veeresid 08.08.2023 kell

06:58 (2 minutit pärast prügikonteinerite tühjendamist) vastu hageja sõidukit. Seega võib hagi

rahuldamisele kuuluda kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse

rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel

tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos).

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma

korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses

korteriühistu kaudu ning sama seaduse § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset

valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg-st 3 tulenevalt saab kahju

hüvitamise nõude esitada korteriühistu vastu.

Vastava nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: 1. õigusvastane tegu ehk

kahju tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 2. hagejal on tekkinud

2-23-17602

kahju; 3. esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel; 4. kostja on kahju tekitamises

süüdi.

10. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja omandile ehk sõiduautole Toyota Proace,

väljalaskeaasta 2017, registreerimismärk XXX tekkis kahju summas 1904.76 eurot, millest

hageja omavastutus oli 285 eurot. Poolte vahel puudub ka vaidlus selle osas, et kahju tekkis

seetõttu, et Lasnamäe tn 6 korteriühistule kuuluvad prügikonteinerid veeresid 08.08.2023 kell

06:58 (2 minutit pärast prügikonteinerite tühjendamist) vastu hageja sõidukit.

11. Hageja on seisukohal, et tema sõidukile tekitatud kahju eest vastutab kostja. Kostja põhikirja

p 1.4. järgi valitseb ühistu Lasnamäe tn 6 elamut ja selle juurde kuuluvat maatükki. Muu hulgas

korraldab kostja Lasnamäe tn 6 maatükil prügi kogumise ja väljavedu (lisa 10 – põhikiri). Kahju

tekitamine toimus Lasnamäe tn 6 territooriumil, mille valitsemise, majandamise ja haldamise

eest vastutab kostja. Pargitud sõidukile otsa veerenud prügikonteinerid olid kostja valduses ja

kasutuses, sest asusid Lasnamäe tn 6 territooriumil ja neid kasutati kostja poolt maja ja maatükki

teenindamise eesmärgil. Seega vastutab kostja tema valduses ja kasutuses olevate

prügikonteinerite eest.

Vahetult enne hagejale kahju tekitamist asusid prügikonteinerid kõnniteel, s.o selleks

mitteettenähtud kohas (hagiavalduse lisa 11 – video ekraanipildid). Kui konteinerid oleksid

asunud nende hoidmiseks ettenähtud kohas (maja nurga taga), siis poleks kahju tekkinud.

Korteriühistu kohustuste hulka kuulub kaasomandi esemete valitsemise (s.h prügikonteinerite

kasutamise, hoidmise ja tühjendamise) korraldamine korteriomanikele kahju mittetekitaval viisil.

Hageja on seisukohal, et see korteriühistu kohustus oli antud juhul rikutud.

Kostja kohustuste rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 mõttes. Tugev tuul, mille tõttu

prügikonteinerid hageja sõidukile otsa veeresid ja kahju tekitasid, ei ole selline asjaolu, mida

korteriühistu ei saanud mõjutada. Tugev tuul puhub Tallinnas üsna tihti. Ka tormid toimuvad

Tallinnas mitte harvem kui kord aastas. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oli põhjendatud

korteriühistult oodata, et ta selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või selle tagajärje ületaks.

Tavaliselt asub iga Lasnamäe tn 6 maja trepikoja juures selleks spetsiaalselt ettenähtud ruumis

üks prügikonteiner. Olles tugevast tormist teadlik, tassis korteriühistu koristaja kõik

prügikonteinerid maja nurgale 07.08.2023 õhtul kell 20:30 ja jättis neid ööseks tormi ja tugeva

tuule kätte. 25.06.2024 esitas hageja kohtule videosalvestise, millelt nähtub, et konteinerite

kaante kinnitamiseks kasutas koristaja kleeplinti (mis viitab sellele, et kostja oli tormihoiatusest

teadlik).

Kõiki asjaolusid arvestades oli korteriühistul antud juhul kohustus ja võimalus viia konteinerid

tühjendamise kohta vahetult enne tühjendamist ja koheselt pärast tühjendamist tuua need tagasi.

Sellisel juhul poleks kahju tekkinud. Kui see mingil mõjuval põhjusel võimalik polnud, siis oleks

korteriühistu pidanud jätma konteinerid viimase trepikoja juurde, kus nad oleksid tormituulest

varjatud (mitte jätma neid kõige tugevama tuule mõju alla maja nurgas). Tormi olukorras oleksid

jäätmevedajad prügikonteinerid mistahes pretensioonideta ise trepikodade juurest võtnud,

arvestades, et seal on kõvakattega tee, mis on Kivimurru tänavaga samal tasapinnal. Sellisel

juhul poleks kahju tekkinud.

Hageja toob välja, et Lasnamäe tn 6 maja ees olev liiklusmärk keelab parkimise esmaspäeval ja

reedel kella 07:00 – 14:00 vahel (hagiavalduse lisa 12). Kodukorra punkt 2.6.13, mis on hageja

hinnangul tühine, keelab parkida maja ümbruse sõiduteedel teisipäeval ja reedel kell 07:00 –

14:00. Tormihoiatus oli antud 07.08.2023 õhtuks, mitte 08.08.2023 hommikuks. Kahjujuhtum

2-23-17602

toimus teisipäeval 08.08.2023 kell 06:58. Sellest tulenevalt tekkis kahju ajal ja kohas, mil

parkimine oli lubatud.

12. Kostja on seisukohal, et tema ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja hinnangul oli hageja

hooletu ja ei parkinud autot tormi tõttu kinnisesse parklasse ega katuse alla. Lisaks toob kostja

välja, et korteriühistu kodukord keelas parkimise teisipäeval ja reedel. Kostja ei eita, et tema

prügikonteinerid lendasid vastu hageja sõidukit, kuid prügi äraveo ja prügikonteinerite sõidukiga

kokkupõrke vahel oli 2 minuti, seega koristaja ei olnud füüsiliselt võimeline selle aja jooksul

viima konteinereid tagasi ruumi, mis käib võtmega kinni.

13. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et

ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastutusest vabanemiseks

peab kahju õigusvastaselt tekitanud isik tõendama, et käibekohustuse täitmist. Käibekohustus

tähendab kohustust võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et hoida ära

kannatanu omandi kahjustamine (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 18.1). Õigusvastase teo

toimepannud isik saab vastutusest vabanemiseks VÕS § 1050 lõigete 1 ja 2 järgi tõendada, et

talle ei saa hooletut käitumist ette heita, kuivõrd mõistlikult võttes ei olnud tal võimalik ette näha

põhjuslikku seost oma teo ja kahju vahel (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 18.4; RKTKo

06.06.2018, 2-16-14655/24, p 14.2).

13.1. Kohtu hinnangul pidi kostja korraldama prügikonteinerite hoidmise ja kasutamise sellisel

viisil, mis välistaks nende vaba liikumise ja võõra vara kahjustamise. Kohtule esitatud

asjaoludest nähtub, et prügikonteinerid asusid tavaliselt iga Lasnamäe tn 6 maja trepikoja juures,

selleks spetsiaalselt ettenähtud lukustatud ruumis. Vaidlus puudub selles, et korteriühistu

koristaja vedas 07.08.2023 kõik prügikonteinerid maja nurga juurde, kuna järgmise päeva

hommikul toimus prügi äravedu. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et koristaja pidi oli teadlik

tugevast tuulest, kuna kasutas konteinerite kaante kinnitamiseks kleeplinti (25.06.2024 hageja

esitatud video 2). Kostja on selgitanud, et prügiga täidetud konteiner mahutab umbes pool tonni

ja ei saa veereda pargitud sõidukile otsa. Hageja sõidukile põhjustasid kahju aga tühjad

prügikonteinerid, mis veeresid vastu hageja sõidukit 2 minutit pärast nende tühjendamist. Kohus

nõustub hagejaga, et tugev tuul ei ole selline asjaolu, millega kostja ei saanud arvestada.

13.2. Kohtu hinnangul ei võtnud kostja kasutusele kõiki mõistlikke abinõusid, et hoida ära

kannatanu omandi kahjustamine. Kohus nõustub kostjaga, et koristaja ei pea viibima

prügikonteinerite tühjendamise juures ning 2 minuti jooksul pärast nende tühjendamist, ei oleks

koristaja jõudnud prügikonteinereid ära viia. Kostjal oleks aga tormi olukorras olnud võimalik

jätta prügikonteinerid ruumi, kus need tavaliselt asusid ning hageja selgituste kohaselt oleksid

jäätmevedajad saanud suurema vaevata prügikonteinerid sealt kätte.

13.3. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja seisukoht selle kohta, et hageja ei oleks tohtinud

sõidukit maja ees parkida. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et maja ees olev liiklusmärk keelab

parkimise esmaspäeval ja reedel kella 07:00 – 14:00 vahel. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on

selgitanud, et kõnealuses kohas on kinnistu avatud liiklemiseks, mistõttu kehtivad seal

liiklusseaduse sätted, mis on kõigile täitmiseks kohustuslikud. Korteriühistu ja korteriomanikud

ei saa seadustest tulenevaid nõudeid omavahel teisiti kokku leppida. Sõidukijuhi kohustus on

parkimisel juhinduda liiklusseadusest ja paigaldatud liikluskorraldusvahenditest, mitte muust

teadmisest või informatsioonist. Hageja sõiduk oli pargitud maja ette teisipäeval. Kohus on

seisukohal, et parkimiskeeld oli mõeldud eelkõige prügiveoks, mitte juhuks, kui prügikastid

vastu autot veerevad. Kohtu hinnangul puudus hagejal ka kohustus tormi ajaks parkida sõiduk

kinnisesse parklasse või katuse alla.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja vastutab hageja sõidukile tekitatud kahju eest.

2-23-17602

14. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu

ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128

lg 3). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud

ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3 ls 1).

Kohus on seisukohal, et kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav.

Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui Tallinn, Lasnamäe tn 6 korteriühistu

prügikonteinerid ei oleks vastu hageja sõidukit veerenud, siis ei oleks sõidukile kahju tekkinud.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhjendatud kahju summas 285 eurot.

Kohtu hinnangul on põhjendatud ka VÕS § 128 lg-s 3 alusel hageja kohtuvälised kulud kostjale

nõude esitamiseks. Asjaolude analüüsi, konsultatsiooni ja pretensiooni koostamise ajakulu oli 1,5

tundi ja läks maksma 150 eurot.

15. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt Tallinn, Lasnamäe tn 6

korteriühistult tuleb hageja X kasuks välja mõista kahjuhüvitis 435 eurot ja viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (435 eurot) alates 13.12.2023 kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

17. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta

kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

2-23-17602

18. Hageja menetluskulud on kokku 1790 eurot. Hagejale osutati õigusabi Perejurist OÜ poolt

tunnitasu alusel, mille suuruseks on 150 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Hagejal on tekkinud

menetluskulud seoses järgnevate toimingutega:



asjaolude analüüs ja konsultatsioon enne hagi esitamist – 1 t;



avalduse koostamine ja tõendite komplekteerimine – 3 t;



riigilõiv – 140 eurot:



06.05.2024 vastuse analüüs ja arutamine – 1 t;



30.05.2024 seisukoha koostamine ja tõendite kogumine – 4t;



17.06.2024 vastuse analüüs ja arutamine – 0,5 t;



25.06. ja 18.07.2024 seisukoha koostamine – 1 t;



08.01. ja 16.01.2025 seisukoha koostamine – 1 t;



asja ülevaatamine ja menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 t.

Hagejale on õigusabi osutatud kokku (11t x 150 eurot/1t) 1650 eurot, millele lisandub riigilõiv

140 eurot, kokku 1790 eurot.

Hageja märgib, et avalduse esitamisel oli tasutud riigilõiv summas 140 eurot. RLS § 59 lg 5

sätestab, et avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas

tasutakse riigilõivu 50 eurot. Hageja palub tagastada enammakstud riigilõiv summas 90 eurot.

Tagastus teha PEREJURIST OÜ pangakontole EE712200221069101185. Kui kohus riigilõivu

tagastamise taotluse rahuldab, siis hageja menetluskulude summa väheneb ja moodustab kokku

1700 eurot.

19. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on avalduse esitamisel tasunud

riigilõivu 140 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

20. Hageja palub tagastada enammakstud riigilõivu summas 90 eurot, sest RLS § 59 lg 5

sätestab, et avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas

tasutakse riigilõivu 50 eurot.

Kohus selgitab hagejale, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist hagita asjaga (TsMS) § 613

lg 1 p 1 mõttes. Hageja on toonud välja, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 tehtud

lahendi punktis 20 selgitanud, et korteriomandi ja kaasomandi asjad tuleb lahendada hagita

menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses m.h kahju hüvitamise

nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju

teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole

oma kohustusi rikkunud.

Käesolevas asjas tekkis kahju hageja vallasvarale (sõidukile), mitte hageja eriomandi esemele

ning vaidlus ei tulene korteriomandist ega korteriomandi eseme valitsemisest. Seega ei ole

tegemist hagita, vaid hagi menetlusega.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus hageja taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks

rahuldamata.

21. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

2-23-17602

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja

tunnitasu määr 150 eurot koos käibemaksuga põhjendatud.

Kohus leiab, et hageja väljatoodud toimingud maakohtus olid vajalikud ning toimingute ajaline

maht vastab menetluses tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega.

22. Eelnevast tulenevalt on hageja põhjendatud esindajakulu 1650 eurot. Kokku on hageja

põhjendatud menetluskulud seega (1650 + 140) 1790 eurot.

23. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

24. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik