2-25-4731/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-25-4731

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

08.10.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-4731

Tsiviilasi

R.K võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Nõuete määramine

Ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: R.K (isikukood: XXX; elukoht:

XXX, xxxx XXX; e-post: XXX; telefon: XXX);

Usaldusisik: Z.P (Lux Innovation OÜ; tel.nr 53330503;

e-post: XXX);

Võlausaldajad:

1. BB Finance OÜ (XXX)

2. Ferratum powered by Multitude Bank p.l.c (XXX)

3. Inbank Finance AS (XXX)

4. IPF Digital AS (XXX)

5. Placet Group OÜ (XXX)

6. TF Bank AB Eesti filiaal (XXX )

7. AS SEB Pank (XXX)

Ärakuulamine

06.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada võlgniku R.K suhtes esitatud nõuded, mis kuuluvad ümberkujundamisele

võlgade ümberkujundamiskava alusel järgmiselt:



BB Finance OÜ 2275,93 eurot, millest 2217,81 eurot on põhivõlgnevus ja 58,12 eurot

kõrvalnõuded;



Ferratum powered by Multitude Bank p.l.c 2851,07 eurot, millest 2798,92 eurot on

põhivõlgnevus ja 52,15 eurot kõrvalnõuded;



Inbank Finance AS 1695,99 eurot, millest 1695,99 eurot on põhivõlgnevus ja 0 eurot

kõrvalnõuded;



IPF Digital AS 2451,08 eurot, millest 2367,57 eurot on põhivõlgnevus ja 83,51 eurot

kõrvalnõuded;



Placet Group OÜ 1773,27 eurot, millest 1737,61 eurot on põhivõlgnevus ja 35,66

eurot kõrvalnõuded;



TF Bank AB Eesti filiaal 3901,78 eurot, millest 3901,78 eurot on põhivõlgnevus ja 0

eurot kõrvalnõuded;



AS SEB Pank 783 eurot, millest 771,51 eurot on põhivõlgnevus ja 11,49 eurot

kõrvalnõuded.

2. Kinnitada R.K suhtes võlgade ümberkujundamiskava kõigi võlausaldajate nõuete

osas alljärgnevatel tingimustel:

Võlausalda

ja

Kohustuste

kogusumm

a/põhisum

ma/kõrvaln

õuded

Kohustus

e

tasumise

sagedus

Kohustuse

täitmise tähtaja

pikendamise

periood kuudes/

kuupäev, millest

alates hakatakse

makseid

teostama

Kohust. osa-

maksete arv/

suurus EUR

Kohustuste

täitmise

summa

kokku

EUR

Kohustuse

täitmise

ulatus %-des

/ põhinõude

täitmise

ulatus %-des

BB

Finance

OÜ

2275,93/

2217,81/

58,12

1x

kuus/1

5. kp

36/15.10.2025-

15.09.2028

Vastavalt

käesoleva

määruse

lahutamatule

lisale

„Täiendatud

maksegraafik

09.09.2025"

2275,93

100/100

Ferratum

powered

by

Multitude

Bank p.l.c

2851,07/27

98,92/52,1

1x

kuus/1

5. kp

40/15.10.2025-

15.01.2029

Vastavalt

käesoleva

määruse

lahutamatule

lisale

„Täiendatud

maksegraafik

09.09.2025"

2851,07

100/100

Inbank

Finance

AS

1695,99/16

95,99/0

1x

kuus/1

5. kp

30/15.10.2025-

15.03.2028

Vastavalt

käesoleva

määruse

lahutamatule

lisale

„Täiendatud

maksegraafik

09.09.2025"

1695,99

100/100

IPF Digital

AS

2451,08/

2367,57/

83,51

1x

kuus/1

5. kp

38/15.10.2025-

15.11.2028

Vastavalt

käesoleva

määruse

lahutamatule

lisale

„Täiendatud

maksegraafik

09.09.2025"

2451,08

100/100

Placet

Group OÜ

1773,27/17

37,61/35,6

1x kuus/

15. kp

31/15.10.2025-

15.04.2028

Vastavalt

käesoleva

määruse

lahutamatule

lisale

„Täiendatud

maksegraafik

09.09.2025"

1773,27

100/100

TF Bank

AB Eesti

filiaal

3901,78/39

01,78/0

1x kuus/

15. kp

42/15.10.2025-

15.03.2029

Vastavalt

käesoleva

määruse

lahutamatule

lisale

3901,78

100/100

„Täiendatud

maksegraafik

09.09.2025"

AS SEB

Pank

783/771,51

/11,49

1x

kuus/1

5. kp

15/15.10.2025-

15.12.2026

Vastavalt

käesoleva

määruse

lahutamatule

lisale

„Täiendatud

maksegraafik

09.09.2025"

100/100

732,12/15

491,19/240

,93

15 732,12

3. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

4. Kohustada R.K-d esitama kord aastas 01. oktoobriks usaldusisikule aruanne oma varalise

seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada

usaldusisikule 01. 10. 2026. Viimane aruanne tuleb esitada usaldusisikule 01. aprilliks 2029.a.

Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule teadmiseks.

Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande

saamist võlgnikult) 20. aprilliks 2029 esitada kohtule aruanne.

5. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule.

Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni

avaldamisega.

6. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaostus

1. Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

2. Määrata usaldusisiku Z.P tasuks 1080 eurot (km-ta). Usaldusisiku tasu 790,50 eurot tuleb

välja maksta R.K poolt tasutud ettemaksust. 790,50 eurot ületav osa jääb võlgniku R.K

kanda.

3. Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta Lux Innovation OÜ arveldusarvele nr

EE3377007xxxx.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib

võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja

võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas

sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib

määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11).

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

1. R.K esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamist. Võlgnik on lahutatud ja tal puuduvad ülalpeetavad. Võlgnik on

pensionär. Tema igakuiseks sissetulekuks on pension 792 eurot. Võlgniku igakuised

kulud on 434 eurot. Võlgnikule kuulub elukohaks olev korter. Muu vara puudub.

Võlgnikul on kohustusi kokku 19 068,96 eurot. Võlgnik selgitas, et tema igakuised

kohustused on kokku enam-vähem sama suured kui tema igakuine sissetulek. Võlgnik

loodab suvisel hooajal teha lisatööd. Võlgniku suhtes ei ole hetkel algatatud

täitemenetlusi, kuid võlgnikul on täitmata igakuiseid kohustusi ja need suurenevad.

Võlgnik soovib säilitada enda elukohta. Kui võlgnik saaks igakuiselt maksta 330 eurot,

siis 5 aasta jooksul suudaks ta tagasi maksta 19 800 eurot. Sellisel juhul jääks talle ka

raha elamiskulude katmiseks. Võlgniku makseraskused said alguse krüpto

investeerimise pakkumisega, mis osutus pettuseks. Võlgnik maksis sinna kokku umbes

32 000 eurot (aprill-september 2024). Selle käigus müüs ta maha ka oma auto, mille

eest laekus pangakontole 11 000 eurot, mis kanti tema pangakontolt mujale. Võlgnik

pöördus ka politsei poole, kuid rohkem kontakte pole olnud.

2. 01.04.2025.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks

Z.P.

3. Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi

kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 20 570,31 eurot. Võlgniku

sissetulekuks on pension 828,34 eurot. Võlgnikule kuulub elukohaks olev korter

väärtusega 45 000 eurot. Muu vara puudub. Võlgnik võõrandas 17.09.2024 sõiduauto

11 000 euro eest Premium Deals OÜ-le. Võlgniku igakuised kulud on 605 eurot ning ta

saaks kava alusel teha makseid kuni umbes 400 euro ulatuses. Usaldusisik oli

seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes on

võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.

4. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade

ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade

ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et otsib tööd. Suvel saab kindlasti tööle ja teenib

1300-1400 eurot kuus pensionile lisaks. Võlgnik teeb ka juhutöid ja saab hakkama.

5. Kohus määras 12.05.2025 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1500 eurot, mille võlgnik

on tasunud.

6. 28.05.2025.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas

menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja

kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.

7. 29.08.2025 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava. Esitatud kava oli puudustega ning

seda polnud võimalik kinnitada. Kohus andis usaldusisikule tähtaja kava

täpsustamiseks, uue ümberkujundamiskava, võlausaldajate seisukohtade ja võimalike

taotluste esitamiseks.

8. Usaldusisik esitas 26.09.2025 uue ümberkujundamiskava. Kavaga täidab võlgnik kõik

nõuded 100 % 42 kuu jooksul. Võlgnik saab iga kuu maksta 375 eurot, mille usaldusisik

jagas võrdsuse printsiibi alusel sissenõudjate arvuga kuni nõuete täitmiseni. Uues kavas

võttis usaldusisik lisaks põhinõuetele, seadusjärgsele viivisele ja intressile arvesse ka

kohtumenetlustes tekkinud kulud. Usaldusisik kontrollis vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist. Inbank Finance AS, BB Finance OÜ ja TF Bank AB Eesti filiaal

esitasid ise ümberarvestatud nõuded. Usaldusisik arvestas ise ümber Ferratum powered

by Multitude Bank p.l.c, IPF Digital AS-i ja Placet Group OÜ nõuded. AS SEB Pank

nõuet ümber ei arvestatud, kuna nõude aluseks olev leping oli sõlmitud enne kui hakkas

kehtima võlaõigusseaduse 2011.a redaktsioon, mis nägi ette vastutustundliku laenamise

põhimõtte rakendamise seaduses ettenähtud kujul. Usaldusisik esitas kavas enda

selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumiste kohta.

9. Usaldusisik märkis, et võlgnik omab korterit, millel on tühi hüpoteek AS SEB Pank

kasuks. Võlgnik soovib korterit säilitada. Võlgniku sissetulekuks on pension 828,34

eurot ja vahel juhutöödest saadav tasu. Pankrotimenetluses rahuldatakse võlausaldajate

nõuded eeldatavalt samad ulatuses (ka pankrotihaldur kontrollib vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist). Võlausaldajate olukord võlgade ümberkujundamise

menetluses ei halvene.

10. Uue kavaga nõustus BB Finance OÜ. Ferratum powered by Multitude Bank p.l.c,

Inbank Finance AS, IPF Digital AS, TF Bank AB Eesti filiaal ja AS SEB Pank ei

esitanud seisukohti ja nad loetakse kavaga vaikimis nõustunuks.

11. Kavale esitas vastuväite Placet Group OÜ, kes polnud nõus sellega, et ta on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja analüüsis enda sõnul kõiki

võlgniku pangakontosid, mida oli võimalik tuvastada. Võlgnik oli varasemalt esitanud

pangakontode väljavõtted AS-st SEB Pank (EE1xxxx) ja LHV Pank AS

(EE2677007xxxx) perioodil 09.03.2024-05.09.2024. Võlausaldaja tuvastas

krediidikontolepingu sõlmimisel, et võlgniku sissetulekud ja finantskohustused

kajastuvad kontol EE7xxxx. Sellel kontol kajastuvad ka tehingud võlgniku muude

kontodega eespool nimetatud pankades. SEB Panga kontol EE1xxxx tuvastas

võlausaldaja, et 31.07.2024 sai võlgnik krediidiandjalt TF BANK AB (PUBL.) Eesti

filiaalilt laenu summas 5000 eurot. Kuna selle laenu osas tagasimakseid kontol veel ei

kajastunud, loodi võlgnikule 05.09.2024 kell 17:47 iseteeninduskeskkonnas

menüüpunkti „Klienditeenindus → Küsimus/Vastus“ kaudu kohustusliku sammu, mille

eesmärk oli saada selgitus kohustusliku kuumakse suuruse kohta TF Bank Eesti filiaali

ees. Kuumakse suuruse täpsustamine toimus iseteeninduses ning 23.09.2024 teatas

võlgnik, et kohustuslik kuumakse on 200 eurot. Krediidikontoleping sõlmiti 26.09.2024.

Lepingu sõlmimisel võttis võlausaldaja aluseks konto EE7xxxx väljavõtte perioodiga

25.03.2024–24.09.2024, millest nähtus, et 13.09.2024 oli tehtud tagasimakse TF BANK

AB (PUBL.) Eesti filiaalile summas 245,26 eurot. Kuna see summa ületas võlgniku

poolt esitatud kohustusliku kuumakse suuruse, arvestas võlausaldaja finantskohustuseks

just kontol kajastunud tagasimakse summa. LHV Panga kontol EE2677007xxxx

kajastus ajavahemikus 09.03.2024 – 05.09.2024 üksnes üks väljaminev tehing

eraisikuga, mis ei omanud mõju laenuotsuse tegemisel. Eespool nimetatud kontodel ei

tuvastanud võlausaldaja muid pangakontosid, täiendavaid finantskohustusi ega muid

asjaolusid, mis mõjutaksid laenu andmist. Krediidiandja hinnangul oli võlgniku poolt

varasemalt esitatud konto väljavõte piisav krediidivõimekuse hindamiseks. Konto

väljavõtted SEB ja LHV pankadest olid esitatud 05.09.2024 ning sellest kuupäevast ei

olnud laenutaotluse lahendamise hetkeks möödunud isegi täiskuud. Esitatud väljavõtted

kajastasid värskeid ja aktuaalseid andmeid piisava ajavahemiku jooksul. Seetõttu oli

krediidiandjal taotluse menetlemise ajal olemas kogu vajalik informatsioon võlgniku

krediidivõimekuse hindamiseks ning täiendavate kontoandmete nõudmine ei olnud

põhjendatud ega vajalik. Võlausaldaja rõhutas, et tal ei olnud objektiivselt võimalik

analüüsida muudes pankades võimalike kontode andmeid, kuna kontode olemasolu ei

kajastunud esitatud konto väljavõtetes ning võlgnik ei ole neid ka ise esitanud.

Võlausaldaja on analüüsinud kõiki tuvastatavaid ja kättesaadavaid pangakonto

väljavõtteid ning nende alusel tuvastanud olemasolevad finantskohustused, mida on

arvesse võtnud krediidivõimekuse hindamisel. Laenutaotluse osas selgitas võlausaldaja,

et võlgniku poolt esitatud andmed kajastuvad kohustuste nimekirjas, täpsemalt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavates dokumentides, mis sisaldab

omakorda lisasid. Lisa 1 „Krediidikontolepingu KK4140406 sõlmimisel teostatud

päringud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks“ sisaldab võlgniku poolt

esitatud andmeid, sealhulgas elamiskulusid (majapidamiskulud) ja laenu kasutamise

eesmärki. Võlausaldaja ei ole nõus usaldusisiku ümberarvestusega, milles ta on

kasutanud seadusest tulenevat intressimäära ning lähtus intressi arvestamisel 365-

päevasest aastast. Võlausaldaja rõhutas, et VÕS § 94 sätestab üksnes intressimäära,

millest intressi arvutamisel tuleks lähtuda, kuid ei reguleeri päevade arvu kuus või

aastas, mida intressi arvutamisel kasutada. Sellisel juhul tuleb lähtuda poolte

kokkuleppest. Vastavalt krediidiandja üldtingimuste punktile 4.1.[2], mis on

krediidikontolepingu nr KK4140406 lahutamata osa, intressi arvestamisel tuleb lähtuda

tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast.

Usaldusisik ei nõustunud vastuväidetega. Algses kavas märkis usaldusisik, et võlgnikul

oli enne Placet Group OÜ poolt laenu väljastamist juba 6 kehtivat kohustust üle 16 000

euro ning koos väljastava laenuga olid kohustused üle 19 000 euro, mis kõik olid võetud

suhteliselt vahetult. Võlausaldaja on tutvunud vaid ühe AS SEB Pank konto

väljavõttega ja Revolut Bank UAB konto väljavõttega, kuid võlgnikul oli lisaks konto

LHV Pank AS-s, Coop Pank AS-s ja täiendab konto AS- SEB Pank, mida võlausaldaja

ei analüüsinud. Usaldusisik esitas uues kavas täiendused ning märkis, et jääb oma

seisukohta juurde. Võlgniku kontodelt ei nähtunud ainult TF Bank AB Eesti filiaali

laen. Võlausaldaja valduses oleva 3 pangakonto andmetest nähtub muuhulgas kannete

teostamine suures ulatuses võlgniku oma kolme konto vahel ning laekumisi ja

väljamakseid nii AS SEB Pank krediitkaardi suhtes kui ka IPF Digital AS erinevate

laenude suhtes. Võlausaldaja nõudeid koheldakse kavas ühte moodi ning intressi

arvestuse aastase päevade osas ei ole alust Placet Group OÜ osas erinevaks

kohtlemiseks võrreldes teiste võlausaldajatega.

12. Usaldusisik edastas kohtule võlausaldajatele saadetud kirjad ning võlausaldajate

seisukohad uue kava osas, võlausaldajate esitatud dokumendid nõuete kohta, samuti

kava täitmise maksegraafiku.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada

ümberkujundamiskava.

I Nõuete kindlaks määramine

13. FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite

alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse

korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

14. Võlgnik ja 6 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et

6 võlausaldajat (BB Finance OÜ, Ferratum powered by Multitude Bank p.l.c, Inbank

Finance AS, IPF Digital AS, TF Bank AB Eesti filiaal ja AS SEB Pank) suurused on

võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.

15.1.

Placet Group OÜ esitas vastuväite, sest leidis, et ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning nõude ümberarvestus on põhjendamatu.

15.2.

Usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et Placet Group

OÜ nõude osas on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Puudub vaidlus, et

võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmiti tarbijakrediidileping (26.09.2024

krediidikontoleping nr KK4140406, dtl 702-713).

15.3.

VÕS § 403⁴ lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh

peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi

varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju

varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe

omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe

omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat

kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6).

Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus

avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt

endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei

ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud

muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

15.4.

Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud selgitused ja tõendid

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et võlausaldaja on siiski

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku

majandusliku seisundi kohta omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, ei

ole küsinud kahtlus korral täiendavat teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse

hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes

piisavalt põhjalikku krediidihindamist.

15.5.

Laenutaotluse ja otsuse aluseks olevate andmete (dtl 738-741) kohaselt oli

võlgniku sissetulekuks „1300400.00€“ (jääb arusaamatuks, mis summaga täpsemalt

tegu siis on) ja majapidamiskuludeks 290 eurot. Otsuse tegemise aluseks olevate

päringute kohaselt oli võlgniku tulud märtsis 2024 0,01 eurot, aprillis 2024 791,92

eurot, mais 2024 791,92 eurot, juunis 2024 791,92 eurot, juulis 2024 791,92 eurot,

augustis 2024 1652,12 eurot ja septembris 2024 2128,12 eurot. Võlgniku kuludeks

märtsis 2024 oli 0 eurot, aprillis 2024 28,23 eurot, mais 2024 7,06 eurot, juunis 2024

1028,25 eurot, juulis 2024 25,65 eurot, augustis 2024 31,32 eurot ning septembris

482,23 eurot. Maksehäired ja maksuvõlgnevused puudusid. Võlausaldaja arvestas

võlgniku sissetulekuks 791,92 eurot (pension) ja 549,10 eurot (töötasu) ning

finantskohustustena 3 laenu summas 482,23 eurot. Majapidamiskuludeks arvestas

võlausaldaja 370 eurot.

15.6.

Võlgnik oli varasemalt võlausaldajale esitanud SEB Panga väljavõtte (konto nr

EE1xxxx, periood 09.03.2024-05.09.2024) ja LHV Panga väljavõtte (konto nr

EE2677007xxxx, periood 09.03.2024-05.09.2024). Võlausaldaja tuvastas, et võlgniku

sissetulekud ja kohustused kajastuvad SEB Panga kontol nr EE7xxxx ning selles osas

on võlausaldaja esitanud usaldusisikule väljavõtte perioodil 25.03.2024-24.09.2024.

Kontol nr EE1xxxx on näha TF Bank AB Eesti filiaal laen 5000 eurot, mille kohta

võlausaldaja küsis täiendavat infot. Kontolt nr EE7xxxx nähtus, et TF Bank AB Eesti

filiaalile oli tagasimakse suuruseks 245,26 eurot. Algse kavaga seoses esitas

võlausaldaja usaldusisikule Revolut pangakonto väljavõtte perioodil 21.06.2024-

25.09.2024. Võlausaldaja on enda sõnul analüüsinud kõiki tuvastatavaid ja

kättesaadavaid pangakonto väljavõtteid.

15.7.

Võlgniku pangakontolt EE7xxxx (periood 25.03.2024-24.09.2024, dtl 743-773)

nähtub, et võlgniku sissetulekuteks oli pension 791,92 eurot, augustis sai võlgnik

töötasu 860,20 eurot ja septembris 1336,20 eurot. Muid sissetulekuid kontolt näha pole.

Puuduvad andmed, kas võlausaldaja on välja selgitanud, mis liiki töötasu võlgnikule

kahel kuul laekus ning kas tegemist on ka edaspidiselt püsiva sissetulekuga või mitte

ning milline oli võlgniku tegelik töötasu suurus töölepingu järgi. Kohtu hinnangul

pidanuks kahtlust äratama asjaolu, et võlgniku sissetulek suurenes hüppeliselt just enne

laenu võtmist (august ja september) ning ta pidanuks võlgnikult küsima täiendavat

teavet. Võlgnik on maksejõuetusavalduse, aga ka ärakuulamisel selgitanud, et tal on

vahel võimalik hooajatöid teha. Seega polnud augustis ja septembris 2024 laekunud

töötasu regulaarne töötasu, mis oleks ka hiljem jätkunud.

15.8.

Kontolt on näha ka kohustused SEB Pank AS-le krediitkaardi eest, TF Bank AB

Eesti filiaalile 245,26 eurot ning IPF Digital AS-le 178,05 eurot, mh on näha ka IPF

Digital AS-lt krediidikontolt saadud laen 500 eurot. Kontolt on näha aga ka

märkimisväärsetes summades makseid võlgniku LHV kontole (konto nr lõpuga 6344),

SEB kaardikontole (konto nr lõpuga 2015), Revolut kontole ja vastupidi. Näiteks on

võlgnik SEB kaardikontolt (lõpuga 2015) kandnud endale augustis 2024 kokku 5100

eurot ja septembris 2024 9000 eurot (tegemist on finantskohustusega). Võlgnik on oma

LHV kontole (lõpuga 6344) kandnud septembris 2024 kokku 5600 eurot ja Revolut

kontole augustis 2024 600 eurot. Seega oli võlausaldajale näha võlgniku pangakontolt

vähemalt 3 finantskohustust, mitte ühte. Krediidiandja pole aga küsinus võlgnikult

LHV konto (konto lõpuga 6344) ega SEB kaardikonto (konto nr lõpuga 2015)

väljavõtteid, kuigi nende olemasolu ja kasutamist ta sai SEB panga konto kasutamisest

järeldada. Kohtu hinnangul pidi krediidiandjas tekitama kahtlust võlgniku tehingud

oma erinevate kontode vahel nii suurtes summades ja nii lühikese aja jooksul.

Arvestades, et tehingud olid toimunud ka septembris pärast 05.09.2024, pidanuks

võlausaldaja küsima võlgnikult ka SEB kaardikonto (lõpp 2015) ja LHV pangakonto

(lõpp 6344) väljavõtteid kuni 24.09.2024 seisuga (usaldusisiku päringule on pangad

väljavõtted andnud, dtl 392-393, 421-424) nagu tal oli SEB pangakonto (lõpp 8008)

väljavõte. Sellisel juhul oleks võlausaldaja näinud, et võlgnikule kuulub veel Coop

Pangas konto nr EE344204278636065302 (mille väljavõte usaldusisiku poolt esitatud

dtl 621-623), millelt võlgnik oli LHV kontole kandnud septembris 2000 eurot, mis oli

Inbank Finance AS-lt 10.09.2024 saadud laen.

SEB kaardikontole (lõpuga 2015) sai võlgnik pärast 05.09.2024 veel auto eest 11 000

eurot, millest 9000 eurot kandis kohe enda SEB põhikontole (lõpuga 8008). Samuti on

näha Revolut kontolt palju makseid suurtes summades Revolutile endale (dtl 643-647,

774-775), nt august 2024 580 eurot, septembris 2024 100 eurot, 1900 eurot, 2000 eurot

ning ka kellelegi Paybis-le 1200 eurot ja 700 eurot. Mis tehingutega on tegemist, pole

teada. Võlausaldaja ei ole nende tehingute kohta täpsustavaid küsimusi esitanud. Kas

tegemist on kohustustega või kuludega, kas need on regulaarse iseloomuga või mitte,

pole võlausaldaja täpsustanud. Kohtumenetluses on selgunud, et need võisid olla

petturite poolt tehtud tehingud. Kohus märgib, et krediidiandja ei pea uurimagi iga

konkreetse tehingu ja makse kohta, kuid kui kontodel toimuvad nii tihedalt ja niis

suurtes summades ebaselgelt maksed, äratab see kahtlust ja sellisel juhul tuleks esitada

lisaküsimusi või kogud lisaandmeid (nt teiste kontode väljavõtted).

15.9.

Võlgnik kasutas märkimisväärsetes summades raha enda SEB kaardikontolt

(krediitkaardikonto), samuti IPF Digital AS-i krediidikontolt ja seda nii lühikese aja

jooksul enne järgmise krediidikonto sõlmimist Placet Group OÜ-ga. Samuti kandis

võlgnik edasi-tagasi tuhandetes eurodes raha enda mitme konto vahel, mis on juba

iseenesest kahtlust äratav tegevus ning mis vajaks täiendavat kontrolli. Kõik see viitab

kohtu hinnangul asjaolule, et võlgnik ei suutnud oma sissetulekutest kõiki kohustusi ja

kulusid kanda. Kontodelt nähtuvalt oli võlgnikul Placet Group OÜ-ga lepingu

sõlmimise hetkeks tõepoolest kohustusi juba üle 16 000 eurot nagu kirjutas usaldusisik

(IPF Digital AS 4508,27 eurot, TF Bank AB Eesti filiaal 5000 eurot, Inbank Finance AS

2000 eurot, SEB krediit vähemalt 5850 eurot). Paari kuu jooksul sellises suuruses

kohustuste võtmine viitas selgelt võlgniku makseraskustele ning Placet Group OÜ-ga

krediidikontolepingu sõlmimine halvendas võlgniku majanduslikku seisu veelgi.

15.10. Kontode analüüsi alusel tuvastas kohus, et võlgniku regulaarseks sissetulekuks

oli pension 791,92 eurot. Töötasu regulaarsuse osas sellel ajal puudus info ning tuleks

pigem eeldada, et tegu polnud regulaarse töökohaga. Kahe kuu andmete põhjal võis

võlgniku keskmiseks töötasuks olla 1098,20 eurot [(860,20+1336,20)/2]. Võlgniku kuue

kuu keskmiseks sissetulekuks oli seega umbes 974,95 eurot [(6x791,92+1098,20)/6].

Võlgniku igakuised püsikulud olid maksimaalselt 249,59 eurot (STV 12 eurot, Natural

Pharmaceuticals 17,95 eurot, Elisa Eesti 20,37 eurot, xxxxxxx kommunaalid 176,44

eurot, Enefit 22,83 eurot) ning kohustused umbes 515,77 eurot (IPF Digital 178,05

eurot, TF Bank 245,26 eurot, Inbank Finance 64,46 eurot, SEB Pank umbes 28 eurot,

kuid krediidikonto tagasimaksed sõltuvad kasutusse võetud summadest). Vaba raha

muudeks eluliselt olulisteks kuludeks (nt toit, hügieenitarbed, riided, transport jm) jäi

209,59 eurot, millest võlgnik pidi hakkama maksma veel Placet Group OÜ-le igakuiseid

osamakseid. Kohus leiab, et tegemist ei ole elamisväärse summaga ning sellises

olukorras poleks võlausaldaja pidanud võlgnikule krediiti võimaldama. Kohus leiab, et

võlausaldaja ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud talle teatvaks saanud andmeid, ei

küsinud täpsustavad andmeid ega kogunud täiendavaid tõendeid ning ei arvestanud

võlgniku kõigi kohustuste ja eluliselt oluliste kuludega.

15.11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime

hindamiseks oli ebapiisav. Kohus selgitab, et maksevõimet mõjutavad isiku

kestvuskohustused ning regulaarsed majandamiskulud, mida võlausaldaja pole piisava

põhjalikkusega hinnanud. Pangakontolt nähtuvalt on võimalik järeldada, et võlgniku

igakuised kohustused ja kulud ületasid tegelikult tema sissetulekuid. Võlgnik tegi

valesid otsuseid ja vajas lõpuks elamiseks krediiti. Kohus on seisukohal, et puuduliku

analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab

uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on see, et laenu andmise ajal

ei oleks laenuvõtja makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise

tulemusena ei satuks laenuvõtja makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja

täidaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega,

mida võlausaldaja pole käesolevalt teinud.

15.12.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Placet Group OÜ on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama Placet

Group OÜ nõude ümber vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1-3.

15.13Kohus ei nõustu Placet Group OÜ vastuväitega, et tema intressiarvestus tuleks

arvestada 360 päevase aasta järgi vastavalt lepingule. Kohus nõustub võlausaldajaga, et

VÕS § 94 sätestab tõepoolest vaid intressimäära, kuid nimetatud intressimäär on 1 aasta

kohta. Ükski seadus ei näe ette, et laenulepingute puhul koosneb aasta 360-st päevast,

mitte tegelikust aastas olevatest päevade arvust, milleks on tavapäraselt 365 (kui ei

arvesta liigaastat). Kohus leiab, et usaldusisik on õigesti intressi arvutanud lähtudes 365

päevasest aastast. Liiati oleks see võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine, kui Placet

Group OÜ nõude osas arvestatakse intress 360 päevaga ja teistel võlausaldajatel 365

päevaga, mis tähendaks Placet Group OÜ-le suuremat seadusjärgset intressisummat kui

teistel võlausaldajatel. Seega tuleb Placet Group OÜ nõue kinnitada ümberarvestatud

suuruses nagu on seda teinud usaldusisik.

16. Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi

(vt resolutsiooni p 1).

II Ümberkujundamiskava kinnitamine

17. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku

15 732,12 eurot.

FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja

ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

Antud juhul on kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 1773,27

eurot. 1 võlausaldaja nõustus kavaga. 5 võlausaldajat, kes seisukohta üldse ei esitanud,

on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 13

958,85 eurot.

18. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS

§ 26 lg-st 2 olenemata ühe võlausaldaja vastuväidetest.

FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui

võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest,

ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui

mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

19. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete

võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest.

Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud

nõudeid.

20. Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti täidetud.

Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud nõuete osadena tasumist ja

kohustuste täitmise tähtaja pikendamist.

21. Vastuväite esitas Placet Group OÜ, kes ütles, et ta pole nõus kavaga. Sisulisi vastuväiteid

kavale ta ei esitanud. Kõik võlausaldaja vastuväited olid seotud vastutustundliku

laenamise põhimõttega ja nõude kindlaksmääramisega. Seega leiab kohus, et võlausaldaja

vastuväide kavale ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks. Kuna kava kinnitamine

toimub FIMS § 26 lg 2 alusel, siis puudub kohustus võrrelda kas pankrotimenetluses oleks

võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada suuremas ulatuses kui võlgade

ümberkujundamise menetluses.

Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei

eelistata teistele. Kõigi võlausaldajate nõuded täidetakse 100% ulatuses. Ühelgi

võlausaldajal ei vähendata nõudeid kõrvalnõuete võrra. Samuti märgib kohus, et

võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud

makseraskused. Enamasti, nagu ka käesoleval juhul, on see ajendatud sellest, et

võlgnikule jääks alles tema elukoht, mis kohtu hinnangul on kõige olulisem menetluse

lõppeesmärk. Kui võlgnikul on piisavalt maksevõimet kava täitmiseks, siis tuleb talle

anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Kui kava täitmine tulevikus siiski ei

õnnestu, jääb alati võimalus pankrotimenetluseks ja selle käigus vara võõrandamiseks.

Kohus leiab, et võlgniku makseraskused on võimalik ületada kavas märgitud viisil.

Kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt.

Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud. Kohus

leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis,

kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on

makseraskustes.

22. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on 828,34

eurot kuus. Võlgnik teeb ka juhutöid, millest on tal võimalik katta igakuiseid kulusid.

Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete

täitmiseks 375 eurot. Võlgnik on samas ulatuses maksnud usaldusisiku tasu ettemaksu

nelja osamakses, mis näitas võlgniku maksevõimet ja -tahet. Arvestades võlgniku

sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks

võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb

maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid. Samuti

tuleks arvestada Eesti riigis suureneva maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega.

Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt

võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine,

mitte nende süvendamine. Samuti on põhjendatud võlgade tasumise tähtaeg 42 kuud, mis

võimaldab nõuded 100% ulatuses täita.

Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik

kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate

kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda.

23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus

kinnitab ümberkujundamiskava.

24. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma

usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed

juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel

taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need

meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-

des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.

25. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st

35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel

ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande

võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta

teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule

aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet

ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.

Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas 01.

oktoobriks ja viimane aruanne 01. aprilliks 2029. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada

aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist.

Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase

aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 20. aprilliks 2029.a.

Menetluskulude jaotus

26. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

27. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik

palus määrata enda tasuks 1080 eurot (9h x 120€/h), kuigi tegelik töömaht oli 11h

tasumääraga 120 €/h, kokku 1320 eurot. Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade

ümberkujundamise menetluses.

28. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses

usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses

kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise

menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on

summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule

vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel

on kuutasu alammääraks 886 eurot.

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava

kinnitamiseni on 177,20 eurot.

29. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 1080 eurot. Kohus on seisukohal, et

taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud ja vajalikud. Usaldusisik

soovib tasu 11h asemel 9h eest. Selline ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja

arvestab usaldusisiku poolt tehtu toiminguid ning asjaolu, et esialgne kava oli esitatud

puudustega.

Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 120 eurot on

põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja

mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.

30. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 1080 eurot, millest 790,50 eurot

tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. 790,50

eurot ületav osa tuleb maksta võlgnikul. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta

usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik