3-23-660/46 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-660

Haldusasi

MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus kultuuriministri

käskkirja nr 7-2/1.1/2023_14 punkti 2.6. tühistamiseks ning

taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – MTÜ David Oistrahhi Festival,

esindaja Allar Kaasik

Vastustaja – kultuuriminister

esindaja Merle Põld

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ David Oistrahhi Festival apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ David Oistrahhi Festival apellatsioonkaebus rahuldamata ning

haldusasjas nr 3-23-660 tehtud Tallinna Halduskohtu 27.10.2023 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Jõustumisel avaldatakse kohtuotsus tervikuna selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 lg 1).

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 10.11.2025 (HKMS §

212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada

vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-23-660

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaebaja esitas 09.12.2022 Kultuuriministeeriumile kultuuriministri 12.11.2018 määruse

nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“ (määrus

2018/3) alusel avatud taotlusvoorus „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad 2023“

taotluse 57 500 euro suuruse toetuse saamiseks projekti „Musica Hymnis“ korraldamiseks.

2. Kultuuriminister otsustas 22.02.2023 käskkirja nr 7-2/.1/2023_14 (dtl 8) punktiga 2.6

jätta kaebaja taotluse rahuldamata, viidates hindamiskomisjoni 16.12.2022 koosoleku

protokollis nr 2-1.9/2023_11 (dtl 12) esitatud põhjendustele. Need põhjendused olid

kokkuvõttes järgmised.

2.1.

Taotlusvooru eelarve on 468 000 eurot, laekus 33 taotlust kogusummas 1 146 296,85

eurot, mistõttu teeb komisjon ettepaneku toetada 25 projekti kogusummas 468 000 eurot.

2.2.

Kaebaja taotlus vastab taotlusvooru eesmärgile. Kavandatud tegevusel on kõrgelt

hinnatav regionaalne mõju, kuid võrreldes teiste taotlustega on valdkondlik mõju pigem

keskmine. Kontsertide esinejate ring on aasta lõikes kitsas ning korduv.

2.3.

Taotluses ei ole esitatud piisavalt infot tegevuste läbiviimiseks vajaliku meeskonna

olemasolu kohta, ei ole kirjeldatud koostööpartnerite ja taotleja rollide jaotust, mitme

koostööpartneri täpne panus on lahtine. Taotluse üldise ettevalmistuse ja tegevuste

läbimõelduse tase on madal. Teavitustegevuste plaan on üldsõnaline. Taotlusest ei selgu

välireklaami maht. Mõõdetavate tulemustena on kirjeldatud 17 kontserti täissaalidele, samas

on öeldud, et kultuuri viiakse 2 kuni 3000 inimesele. Taotluse kohaselt korraldatakse

kontserte paralleelselt Tõstamaa keskkoolis, kuid see ei kajastu kunstilistes kavades ega

eelarves. Taotluse eelarve on osaliselt realistlik, sisaldades piisaval määral planeeritud oma-

ja kaasfinantseeringut, kuid see ei ole piisavalt täpne ega üheselt mõistetav. Taotlusest ei

selgu, millest koosneb müügitulu, mistõttu on raske hinnata publikuprognoosi ja piletitulu

vahekorda. Eelarves on mitmeid küsitavusi ning väga suur osa tegevustest sõltub erinevate

taotluse tulemustest, mis teeb selle riskantseks.

2.4.

Kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177 kinnitatud taotlusvooru

„Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamismetoodika (hindamismetoodika, dtl

1308 jj) punkti 1.15 kohaselt peab taotluse rahastamise kaalutlemiseks taotluse lõplik

punktisumma olema vähemalt 65 punkti 100st, ent kaebaja puhul kujunes selleks 58.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada vaidlustatud käskkirja

punkt 2.6. ja kohustada kultuuriministrit kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse

põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.

3.1.

Kaebajale toetuse andmisest keeldumist ei ole põhjendatud, käskkirjas sisalduv viide

hindamiskomisjoni protokollile ei ole piisav.

Minister on rangelt järginud

hindamiskomisjoni ettepanekut, olemata komisjoni hinnangu õigsust kontrollinud.

2(6)

3-23-660

Hindamiskomisjoni ettepanekust ei selgu, kuidas kujunes kaebaja taotlusele antud

punktisummaks 58.

3.2.

Kaebaja taotluse menetlemisel tehti olulisi vigu, rikuti otsuse tegemise tähtaega.

3.3.

Hindamiskomisjoni ettepanek sisaldab valeandmeid, näiteks on märgitud, et Eesti

muusika uudisteoste ettekandeid ei sisaldunud kavandatavates tegevustes, olgugi et taotluse

kohaselt olid kavas Erkki Sven Tüüri ja Galina Grigorjeva uued teosed. Põhjendamatu on

hindamiskomisjoni etteheide, et sõbrapäeva kontserdi info puudus kaebaja kodulehel, kuna

jääb arusaamatuks, miks peaks reklaamima kontserte, mille korraldamine ilma riikliku

toetuseta ei ole võimalik. Põhjendamatult on hindamiskomisjon puudusena käsitlenud

korduvat esinejate ringi. Komisjoni etteheited korralduse osas on arvamuslikud ja

põhjendamatud. Hindamiskomisjon heidab ette tegevuste vähest läbimõeldust, kuid ei

põhjenda üldsõnalist hinnangut. Teavitustegevuse plaani kirjeldamisel oli kaebaja taotluses

võetud aluseks ministeeriumi poolt eelmisel aastal kohtule väljastatud teavitustegevuse

näidis. Kuskilt ei selgu hinnang kunstilisele küljele, mis peaks olema peamine

hindamiskriteerium.

4. Kultuuriminister palus jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõttes järgmised

argumendid.

4.1.

Vaidlustatud käskkirja põhjendustena tuleb käsitada käskkirjas viidatud

hindamiskomisjoni ettepaneku põhjendusi, millega minister otsuse tegemisel nõustus.

Kaebaja taotlus vaadati läbi õigeaegselt.

4.2.

Kohus peab piirduma vaidlustatud käskkirja kontrollimisel n-ö ilmselgete vigade

testiga. Selliseid vigu hindamisel ei tehtud. Taotluste hindamisel juhinduti kultuuriministri

12.11.2018 määrusest nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise

tingimused ja kord“ (määrus 2018/3) ja hindamismetoodikast. Kultuuriministri 02.11.2022

käskkirjaga nr 185 moodustati hindamiskomisjon, kuhu kuulusid muusikavaldkonna

tunnustatud eksperdid. Hindamiskomisjon on usaldusväärne ning ei ole põhjust kahelda

hindamiskomisjoni liikmete aususes ega professionaalsuses. Hindamiskomisjon vaatas

16.12.2022 koosolekul läbi kõik taotlused. Kõik hindamiskomisjoni liikmed, kes ei

taandunud, esitasid suuliselt oma arvamuse ja argumendid, kõigi komisjoniliikmete

hinnangute tulemusel kujundas komisjon ühiselt lõpliku pingerea. Otsused (sh

koondhinded) võeti vastu konsensuslikult, eriarvamusi ei olnud. Tegemist on olulises osas

esteetilise vaidlusega, kus erinevad muusikakollektiivid ja/või kontserdikorraldajate

taotlused ei pruugi olla paigutatavad ühtsesse pingeritta objektiivsete kriteeriumide järgi.

4.3.

Taotleja korraldatud kontserdid toimuvad igal aastal suures osas samades kohtades.

Esinejate ja repertuaari väike variatiivsus aastate lõikes on põhjus, miks komisjon ei hinda

valdkondlikku mõju kõige kõrgemate punktidega. Kaebaja esitatud teavitustegevuste plaan

oli üldsõnaline, puudus seos sihtrühmade, neile edastatava teabe ja ajastusega. Kaebaja

taotluses ei olnud välja toodud meeskonda, koostööpartnerina olid toodud välja

organisatsioonid, kelle panus on reklaam, kuigi taotleja on eelarves küsinud endale

reklaamiks vahendeid. Ebaselgeks jäi, kuidas koostööpartnerite ja taotleja rollid selles osas

jaotuvad. Eelarve ei olnud piisavalt selge. Riik võib toetuse andmisel eelistada isikuid või

ühinguid, kelle eelarve tulud on mitmekesisemad ja müügitulul on suurem osakaal, sest see

võib vähendada projekti ebaõnnestumise riski.

5. Tallinna Halduskohus tegi 27.10.2023 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

5.1.

Toetus, mida kaebaja taotles, on vastustaja poolt vabatahtlikult makstav toetus, mille

andmisele või mille tingimuste kindlal viisil sätestamisele ei ole kaebajal subjektiivset

3(6)

3-23-660

õigust. Vastustajal on väga lai kaalutlusõigus toetuse saamise tingimuste määratlemisel ja

esitatud taotluste vastavuse kontrollimisel. Vastustajal tuleb otstarbekust hinnates otsustada,

millised projektid vastavad enim toetuse saamise tingimustele. Olukorras, kus taotlusvoorus

esitatud toetuste maht ületab mitmekordselt toetuste eelarve, on paratamatu, et ka head

taotlused võivad jääda rahuldamata.

5.2.

Vastustaja võis vaidlustatud käskkirja andmisel tugineda hindamiskomisjoni

hinnangutele. Määruse 2018/3 § 12 lõigetest 1 ja 5 tulenevalt on hindamiskomisjoni

ülesanne teha ettepanek taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

Hindamiskomisjoni töökord vastas hindamismetoodikas ette nähtule. Põhjendamatu on

kaebaja etteheide taotluste läbivaatamise tähtaja rikkumise kohta, kuna vastustaja tegi

otsuse 59. päeval pärast taotlusvooru sulgumist.

5.3.

Vaidlustatud käskkiri on nõuetekohaselt põhjendatud, kuna see sisaldab selget viidet

hindamiskomisjoni protokollile. Protokolli väljavõte kaebajat puudutavas osas oli kaebajale

kättesaadav. Ei nähtu asjaolusid, mis annaksid põhjust kahelda hindamiskomisjoni liikmete

aususes või professionaalsuses. Hindamiskomisjon ei ole kaebaja taotlust hinnates teinud

ilmseid hindamisvigu. Hindamine oli kooskõlas määruse 2018/3 § 12 lõikega 2. Arvestades

vaidlusaluse taotlusvooru olemust ja eesmärki, ei saa eeldada, et hindamistulemus kõikides

aspektides üheselt mõõdetav oleks. Hindamiskomisjoni protokolli väljavõttest ei nähtu küll

iga hindamiskriteeriumi osas hindamiskomisjoni konkreetselt mõõdetavat hinnangut, kuid

vastustaja on kaebusele vastates esitanud hindamiskomisjoni hindamistabeli (dtl 381 jj),

millest nähtuvalt on erinevate kriteeriumide lõikes kaebaja taotlust mõõdetavalt hinnatud.

Ehkki hindamiskomisjon ei andnud hindeid täisarvudes, vaid komakohtadega, ei tingi see

vaidlustatud käskkirja tühistamist, sest isegi kui ümardada kaebajale antud hinded

täisarvudeks, oleks kaalutud keskmine 3 ning punktiskoor 60 punkti ehk vähem kui toetuse

saamise eelduseks olev 65 punkti.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu ostus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse

põhjendused on kokkuvõttes järgmised:

6.1.

Halduskohus on mööda vaadanud sellest, et haldusmenetlusest võttis osa otsusest

huvitatud isik. Iga otsus konkureerivale projektile toetuse andmiseks või mitteandmiseks

mõjutab terviklikku haldusmenetluse tulemit.

6.2.

Halduskohus ei ole kontrollinud vastustaja otsuse õigsust, vaid piirdunud vastustaja

väidete kordamisega. Halduskohus oletas, et komisjoni ettepanek oli üksnes nõuandev, ent

ei kontrollinud, millal viimati tegi minister komisjoni ettepanekust erineva otsuse.

6.3.

Halduskohtu seisukohad on demagoogilised ja põhjendused otsitud.

7. Vastustaja esitas vastuse, paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja

seisukohad on kokkuvõttes järgmised.

7.1.

Taotlusi hindas valdkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon vastavalt

hindamismetoodikale. Pole tuvastatav, et mõni hindamiskomisjoni liige oleks rikkunud

kohustust hinnata taotlusi erapooletult ja sõltumatult või oleks osalenud mõne sellise

taotluse hindamisel, mille hindamisest oleks ta pidanud taanduma. Konsensus hinnangute

andmisel tähendab seda, et kõik komisjoni liikmed, kellel oli konkreetse taotluse osas õigus

hinnangut anda, andsid selle üksmeelselt. Kui komisjoni liikmel oli taotluse osas huvide

konflikt, siis see fikseeriti, komisjoni liige lahkus selle taotluse hindamise ajaks ruumist

ning tal puudus õigus taotlusele oma hinnangut või seisukohta anda. Valdkonna eripära

4(6)

3-23-660

tõttu tuleb teatud ulatuses leppida sellega, et hindamiskomisjoni kuuluvad asjatundjad

võivad olla ka kaudselt seotud mõne taotlejaga.

7.2.

Halduskohus ei pidanud asuma välja selgitama, millal on minister teinud mõne

komisjoni ettepanekust erineva otsuse. Minister võib valdkonna ekspertidest koosnevat

komisjoni usaldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldama. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).

Apellatsioonkaebuse väidete kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et halduskohus on jätnud tähelepanuta selle, et

hindamiskomisjoni töös osales liige, kes ei oleks tohtinud hindamisest osa võtta. Esiteks ei

esitanud kaebaja sellist argumenti siinses asjas halduskohtule esitatud kaebuses.

Hindamiskomisjoni liikme erapooletusega seotud argumendi esitas kaebaja siinse

haldusasjaga paralleelselt menetletud haldusasjas nr 3-23-890, mis puudutas kaebajale toetuse

andmata jätmist taotlusvoorust „Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded 2023“,

ent siinses asjas vaidluse all oleva taotluse hindamisega seoses esitas kaebaja sellise väite

esmakordselt apellatsioonkaebuses.

10. Teiseks on kaebaja väide ka sisuliselt põhjendamatu. Kuigi kaebaja ei ole sõnaselgelt

märkinud, milline hindamiskomisjoni liige oleks tema taotluse hindamisest pidanud

taanduma, saab apellatsioonkaebust mõista nii, et kõigi vastavas taotlusvoorus esitatud

taotluste hindamisest oleksid pidanud taanduma kõik need hindamiskomisjoni liikmed, kes

olid seotud ükskõik, millise selles taotlusvoorus esitatud taotluse esitajaga.

Hindamiskomisjoni protokollist nähtuvalt taandus komisjoni liige JV taotluse 7-2/5686 ehk

SA Orthodox Singers taotluse hindamisest. Sisuliselt leiab kaebaja niisiis, et JV ei oleks

tohtinud hinnata mitte ühtki vastava taotlusvooru taotlust, mis konkureerisid toetuse saamise

nimel temaga seotud isiku taotlusega. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Taotlusi

hindas kultuuriministri 02.11.2022 käskkirjaga nr 185 (dtl 1316) moodustatud valdkonna

asjatundjatest koosnev kuueliikmeline komisjon. Hindamiskomisjon hindas kokku 33 esitatud

taotlust. Vastustaja esitas halduskohtule hindamistabeli (dtl 381 jj), mis kajastab

hindamiskomisjoni hinnangut hindamismetoodikas sätestatud hindamiskriteeriumite kaupa.

Ringkonnakohus leiab, et võttes arvesse hindamismetoodikat, komisjoni liikmete arvu ja

nende asjatundlikkust, samuti esitatud taotluste hulka, on praktiliselt välistatud võimalus, et

ühe taotluse esitajaga seotud isik võis isiklikest huvidest lähtudes mõjutada kaebaja taotlusele

antud koondhinnangut selleks, et saavutada soodsam olukord selle taotluse jaoks, mille

esitajaga ta ise seotud oli. Ringkonnakohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et teatavas

kultuurivaldkonnas tegutsevate asjatundlike isikute vähesus tingib teataval määral

paratamatult selle, et sedalaadi hindamiskomisjonide töös osalevad ka isikud, kes on mingil

viisil seotud mõne taotlusega. Eelkõige ei tohi selline hindamiskomisjoni liige hinnata

taotlust, mille võimalikult suures osas rahuldamise vastu tal kas on või võib vähemalt

mõistlikult näida, et on, isiklik huvi. Ülejäänud taotluste hindamisest ei pea selline komisjoni

liige taanduma, kui hindamise korraldus, sh kasutatavad hindamiskriteeriumid, tagavad selle,

et kõnealusel hindamiskomisjoni liikmel ei ole praktiliselt võimalust teistele taotlustele

hinnangute andmisega asetada toetuste määramisel soodsamasse olukorda seda taotlust,

millega ta seotud on. Selle poolest erineb siinses vaidluses käsitletav olukord sellest, mida

ringkonnakohus käsitles haldusasjas nr 3-22-1155 tehtud kohtuotsuses. Viimati nimetatud

asjas oli vaidluse all olukord, kus kohalik omavalitsus keeldus üksnes eelarvevahendite

piiratuse argumendil kaebajale toetuse määramisest, kusjuures asjaomasele toetusele

konkureeris ainult kolm taotlust, millest üks oli seotud ühe hindamiskomisjoni liikmega.

5(6)

3-23-660

Seejuures taandas see hindamiskomisjoni liige end enesega seotud taotluse hindamisest, ent

hindas kahte ülejäänud taotlust, kusjuures hindamiskomisjon tegi kokkuvõttes ettepaneku

määrata toetus kolmest konkureerivast taotlusest vaid sellele, millega oli seotud üks

hindamiskomisjoni liige. Eelviidatud kohtuotsuses sedastas ringkonnakohus, et kuivõrd

hindamiskomisjoni otsuses puudusid ka mistahes põhjendused selle kohta, kuidas taotlusi

hinnati, ei saa olla veendunud, et komisjoni otsust ei saanud mõjutada ekspertkomisjoni ühe

liikme seotus ühe konkureeriva ja ühtlasi ainsana toetuse saanud projektiga (vt eelviidatud

kohtuotsuse punkt 15). Siinsel juhul ei kahtle ringkonnakohus hindamiskomisjoni liikme JV

erapooletuses kaebaja taotluse hindamisel. Hinnatud taotluste hulk, samuti asjaolu, et

hindamiskomisjon lähtus hindamisel hindamismetoodikas sätestatud kriteeriumitest ja

kujundas koondhinnangu konsensuslikult, välistab mõistlikult võimaluse, et üks komisjoni

liige sai oma huvides mõjutada komisjoni otsust kaebaja taotlust puudutavas osas.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus ei ole vaidlustatud

käskkirja õiguspärasust kontrollinud. Minister võis vaidlustatud käskkirja andmisel nõustuda

hindamiskomisjoni ettepaneku aluseks olevate hinnangutega ja viidata hindamiskomisjoni

protokollile, hakkamata eraldi esitama põhjendusi, miks ta hindamiskomisjoni hinnanguga

nõustub. Halduskohus osutas õigesti sellele, et hindamiskomisjoni liikmed olid sellesse

komisjoni nimetatud tulenevalt nende professionaalsest asjatundlikkusest hinnatavate

projektidega seotud valdkonnas. Teatava toetuse saamisele konkureerivate kultuuriprojektide

väärtuse, sh projektis kajastatud tegevuste läbimõelduse, eelarve läbipaistvuse ja

arusaadavuse, projekti realiseeritavuse ning võimalike riskide hindamine saabki tugineda

eelkõige hindajate kogemusel ega saa olla objektiivselt mõõdetav. Hindamiskomisjon on

kaebaja taotluse lugenud nõuetekohaseks ja taotluses kirjeldatud projekti toetuse saamise

seisukohast eesmärgipäraseks, ent hinnanud seda hindamismetoodikas sätestatud

hindamiskriteeriumitest lähtudes selliselt, et kujunenud koondhinne jäi allapoole toetuse

saamise eelduseks olevat lävendit. Hindamiskomisjoni koosoleku protokollis on komisjoni

otsust veenvalt põhjendatud. Tegemist on hindamisotsusega. Halduskohus võis sellise otsuse

sisulisel hindamisel piirduda n-ö ilmselgete vigade testiga, kuna õiguslik regulatsioon ei ole

konkreetses küsimuses väga detailne, hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja

kogemust ning toetuse taotlejal puudub subjektiivne õigus toetust saada. Konsensuslik hindamine

ei ole kollegiaalses hindamiskomisjonis keelatud. Halduskohus ei pidanud hindamiskomisjoni

otsuste kontrollimisel uurima, milliseid seisukohti avaldasid konkreetsed komisjoni liikmed

hindamiseks toimunud arutelu käigus (vt selle kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2025

otsus haldusasjas nr 3-23-890, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kõiki kaebaja

väiteid ja argumente piisava põhjalikkusega käsitlenud. Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja

esitanud ühtki veenvat põhjendust, mis seaks kahtluse alla halduskohtu hinnangu. See, et kaebaja

halduskohtu seisukohaga ei nõustu, ei anna alust väita, et halduskohtu põhjendused on otsitud või

demagoogilised.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlenud enda

kasuks menetluskulude välja mõistmist, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud

menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)