2-25-12852/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Kohtujurist

Claudia Järve

Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-12852

Tsiviilasi

O Z maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik O Z (isikukood xxx), elukoht xxx

Pankrotihaldur Martin Pärn, e-post xxx

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja O Z (isikukood xxx) pankrot 9. oktoobril 2025 kell 16.30.

2. Nimetada O Z pankrotihalduriks Martin Pärn (Advokaadibüroo Naur & Pärn;

Juhkentali 52, 10113 Tallinn; xxx).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27. oktoober 2025 kell 14.15.

Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 1008 ja virtuaalruum).

Kohus edastab virtuaalkoosoleku lingi pankrotihaldurile. Huvitatud isikud saavad

lingi pankrotihaldurilt.

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

6. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

7. Algatada O Z kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

11. Määrata usaldusisiku Martin Pärna tasuks 1145,76 eurot (käibemaksuga), mis

mõista välja võlgnikult O Zlt usaldusisiku Martin Pärna kasuks.

12. Hüvitada usaldusisikule Martin Pärnale kindlaksmääratud usaldusisiku tasust

1098,64 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa

Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arvelduskontole nr xxx.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. O Z esitas 07.08.2025 kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist

kohtuistungil, kuid teatas 01.10.2025, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.

2. Kohus võttis 09.09.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Martin

Pärna.

3. Martin Pärn esitas 30.09.2025 kohtule aruande ning võlgniku vara- ja võlanimekirja.

01.10.2025 esitas usaldusisik Martin Pärn ka võlgniku allkirjastatud vara- ja võlanimekirja.

Aruande kohaselt võlgnikul realiseeritav vara puudub. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on

töötutoetus Eesti Töötukassalt ca 1478,79 eurot. Arvelduskontode jääk on 779,59 eurot.

Igakuised kulutused on kokku 675 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku

19 800,56 eurot. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi aruandest kohtule ei nähtu.

Võlgnik on hasartmängusõltlane ning ta on usaldusisiku soovitusel 17.09.2025 seadnud endale

hasartmängude mängimise piirangud EMTA kodulehel maksimaalseks 36 kuuks. Võlgniku

mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus 2025. aastal on eelduslikult 886 eurot kuus.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on

hasartmängude sõltuvus, koondamine ja vastutustundetu laenamine. Usaldusisik on seisukohal,

et välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

6. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

7. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav

vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on 19 800,56 euro ulatuses. Võlgniku sissetulekuks on

töötutoetus ca 1478,79 eurot.

8. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik

Martin Pärn andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab

pankrotihalduriks Martin Pärna (PankrS § 31 lg 6).

9. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

10. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

11. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

12. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

13. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule

teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Usaldusisik on oma aruandes toonud esile, et

võlgnik on hasartmängusõltlane. Kohtu hinnangul ei anna see asjaolu alust jätta kohustustest

vabastamise menetlus algatamata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on võlgnik ka

lubanud selle tegevuse lõpetada, seades endale hasartmängude mängimise piirangu. Kohus

algatab seetõttu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

14. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

15. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva

pankrotimenetluse lõppemisel.

16. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS

§ 49 lg 1).

17. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

18. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega

moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

19. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata

(FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule

tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

20. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).

21. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 924 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik on

esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta

kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 66 eurot

mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku

tasuks 924 eurot (14 tundi × 66 eurot), koos käibemaksuga 1145,76 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine

lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

22. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu

ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest,

kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

23. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Eelnevat arvesse võttes

tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 14 tunni eest summas 886 eurot (alustatud

pooltunde 28 × 33 arvestades piirmäära), s.o koos käibemaksuga 1098,64 eurot.

24. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid

määrab, et osa sellest (1098,64 eurot) hüvitatakse usaldusisikule riigi vahenditest.

Kohtu selgitused võlgnikule

25. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

26. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1–2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

27. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3–7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik