3-23-2856/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.10.2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-2856

Haldusasi

D.P. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – D.P.

Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Liisa Paltsar-

Jürimäe

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.10.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.P. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta D.P. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.10.2024 otsus

haldusasjas nr 3-23-2856 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses D.P. nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.11.2025.

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.P. esitas Tartu Vanglale mittevaralise kahju 1000 eurot hüvitamise taotluse. Nõude

aluseks oli 19.08.2023 toimunud lahti riietumisega läbiotsimine. D.P. leidis, et lahti

3-23-2856

riietumisega läbiotsimist ei ole õigusaktides ette nähtud, puudus läbiotsimiseks vajalik

põhjendatud kahtlus ja läbiotsimise eesmärk oli teda alandada.

2. Tartu Vangla jättis 15.11.2023 otsusega nr 1-13/189-2 kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Läbiotsimise tingis asjaolu, et kaebajal lubati jalutuskäigule minnes võtta

külmkapist veepudel, kuid kaebaja võttis külmkapist mingi muu eseme ja suundus sellega

tagasi kambrisse. Eluosakond oli sel ajal lukustatud. Situatsioon tekitas kahtlusi, sest

vanglaametnik ei saanud aru, miks kaebaja soovis valetades pääseda külmkapi juurde.

Läbiotsimise eesmärk oli vältida keelatud esemete liikumist. Läbiotsimine ilma lahti

riietumiseta ei võimalda avastada väikesemõõdulisi esemeid, mis võivad olla peidetud

riidevoltide või -värvlite vahele või kinnitatud kinnipeetava kehale. Kohtupraktika põhjal

lubavad õigusnormid lahti riietumisega läbiotsimist. Läbiotsimine oli õiguspärane. Vangla ei

alandanud kaebaja väärikust.

Eluosakonna turvakaamera salvestiselt nähtub, et 19.08.2023 kella 15.21 paiku suunduvad

E. Eessaar ja A. Nugis kaebaja elukambri juurde. E. Eessaar siseneb kambrisse, A. Nugis jääb

seisma kambri uksele. Salvestiselt ei ole näha, mis toimus kambris sees. F. Viin ei viibinud

läbiotsimise ajal kaebaja kambri juures. Rinnakaamerate salvestisi ajavahemikust 15.21–

15.25, mil toimus kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine, ei ole.

3. D.P. esitas 12.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes.

Õigusnormid ei näe ette lahti riietumisega läbiotsimist. Viitamine vangla üldistele

julgeolekuvajadustele ei ole läbiotsimiseks piisav. Külmkapid on valvekaamerate

salvestusalas ja vanglaametnikud oleksid saanud tuvastada tegevuse salvestise abil. Valvurid

valisid selle asemel kõige intensiivsema meetme ehk lahti riietumisega läbiotsimise. Valvurid

teadsid, et kaebaja võttis kapist oma isikliku vorsti, mille tarbimise keelamiseks puudus

õiguslik alus. Vangla toit ei vasta nõuetele ja kaebajat näljutatakse. Külmkapist asjade

võtmisega ei saa esemed sattuda eluosakonda. Kaebajal tuli läbiotsimise käigus mitu korda

kükitada. Puuduvad tõendid, millega põhjendada kahtlust, et kaebaja peitis esemeid

pärakusse. Valvur lubas teha läbiotsimise vägisi, kui kaebaja sellest keeldub. Valvurid

kommenteerisid toimingut omavahel. Läbiotsimine salvestati valvur A. Nugise

vormikaameraga. Kaebaja nägi, et kaamera salvestustuled põlesid.

4. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelses menetluses

esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja ei ole läbiotsimise teostamise vajadust põhjendanud

üldise julgeolekuvajadusega, vaid kaebaja käitumisest ajendatud põhjendatud kahtlusega.

Kaebaja väited seoses vanglas pakutava toiduga ei ole asjakohased ja väljuvad kaebuse

piiridest.

5. Tartu Halduskohus jättis 31.10.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja

läbiotsimine ei olnud õigusvastane.

Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg-te 1 ja 4 alusel on vanglateenistuse ametnikul õigus

teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning läbiotsimise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse „Järelevalve korraldus

vanglas“ § 32 p 3 alusel on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik objekti läbiotsimise ajal,

kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil. Vastustajal oli seega õigus kaebajat läbi

otsida olenemata sellest, kas kaebaja kambri läbiotsimine toimus või mitte. See, et toimus

kaebaja kambri läbiotsimine, muutis kaebaja läbiotsimise kohustuslikuks. Läbiotsimise viisi

sai vastustaja määrata oma äranägemisel.

Õige ei ole kaebaja arusaam, et määruse § 31 lg 5 näeb ette lõpliku loetelu läbiotsimise

viisidest, mis on lubatavad. Kohtupraktikas aktsepteeritakse läbivalt seda, et lahti riietumisega

2(5)

3-23-2856

läbiotsimine on lubatav läbiotsimise viis. Näiteks leidis Riigikohus 17.10.2012 otsuses nr 3-

3-1-32-12, et alasti läbiotsimine on kooskõlas VangS §-ga 68 (seisukohta on korratud

18.05.2021 otsuses asjas nr 3-19-549, p 19).

Vastustaja määras proportsionaalselt ja põhjendatult läbiotsimise viisiks lahti riietumisega

läbiotsimise. Kaebaja andis selleks põhjust oma käitumisega. Toimunu on tõendatud valvurite

E. Eessaare, A. Nugise ja F. Viini seletustega. Kohtule esitatud valvekaamera salvestiste

põhjal ei saa väita, et vastustaja oleks saanud ilma kaebajat lahti riietumisega läbi otsimata

kindlaks teha, kas külmkapi kasutamise kaudu võis kaebaja võtta oma valdusesse keelatud

esemeid.

Kaebaja väidete ja A. Nugise seletuse põhjal töötas läbiotsimise ajal A. Nugise rinnakaamera.

Vastustaja kinnitas, et vaidluse all oleva juhtumi kohta ei ole olemas (säilinud) valvurite

rinnakaamerate salvestisi. Puuduvad ka muud salvestised, millelt oleks nähtav kaebaja

läbiotsimine. Kambris (s.h WC-s) ei ole kaameraid. Osakonna valvekaamera salvestiselt ei

nähtu kambri sisemus või kaebaja läbiotsimine ning sellelt nähtub, et A. Nugis läbiotsimise

ajal kambrisse ei sisenenud.

Kaebaja läbiotsimist ei muuda õigusvastaseks see, et vanglaametnikud hoiatasid kaebajat, et

kui ta korraldusele ei allu, siis kasutatakse tema suhtes jõudu. VangS § 71 lg 2 alusel on

vanglateenistuse ametnikul õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel füüsilist jõudu.

Sellest teavitamine on asjakohane ja mõistlik. Samuti ei muuda läbiotsimist õigusvastaseks

kaebaja üldsõnaline väide, et valvurid kommenteerisid läbiotsimist. Vanglaametnikud võivad

läbiotsimise ajal omavahel suhelda läbiotsimise käigu kohta tähelepanekute tegemiseks,

omavahelise tööjaotuse korraldamiseks vms. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles

kommenteerimine seisnes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. D.P. palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 31.10.2024 otsus tühistada ning teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus avaldatud seisukohtade

juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Halduskohtu otsus on vastuolus rahvusvahelise õiguse ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

lahenditega. Kohtupraktika, millele halduskohus tugines, pole enam asjakohane. EIK on

hilisemas praktikas täpsustanud lahti riietumisega läbiotsimise lubatavuse aluseid. Vastustaja

pole esile toonud ühtegi põhjendatud kahtlust, mis võis läbiotsimist õigustada. Samuti pole

vastustaja selgitanud, mille põhjal tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebaja võis külmkapi juures

käimise tõttu peita midagi enda pärakusse. Eluosakond oli lukustatud ning kaebajal ei olnud

võimalik kellelegi midagi edasi anda. Kaebaja vabastamiseni oli jäänud vaid kaks päeva.

Kaebajat karistati alandava läbiotsimisega, sest ta jättis eelnevalt valvurite korralduse täitmata.

Ükski õigusnorm ei luba kasutada läbiotsimist karistusliku meetmena.

Läbiotsimise kohustuslikkus ei tähenda, et läbi tuleb viia lahti riietumisega läbiotsimine.

Määrus ei näe sellist läbiotsimise viisi ette. Alasti läbiotsimine riivab sedavõrd intensiivselt

isiku põhiõigusi, et selle toimumine peab olema õigusaktides täpselt reguleeritud. Minister ei

ole kasutanud seadusest tulenevat volitust kehtestada läbiotsimise läbiviimise kord.

Läbiotsimise korda ei saa kehtestada vangla direktor oma käskkirjaga. Seejuures puudub

valvuritel igal juhul õigus nõuda kinnipeetavalt korraga kõigi riiete eemaldamist. Osa kehast

peab jääma alati kaetuks. Kaebajal kästi võtta täiesti alasti. Tegemist on Tartu Vangla

järjepideva praktikaga.

Vastustaja pole selgitanud, miks oli kehtestatud toiduainete tarvitamise keeld kogu

eluosakonnale. Toidu ja joogivee tarbimisele seatud piirangud ei olnud proportsionaalsed.

Seda pole halduskohus hinnanud.

3(5)

3-23-2856

Vastustaja on õigusvastaselt kustutanud/hävitanud rinnakaamera salvestise. Vastustaja teadis,

et seda läheb tõendina vaja. Rinnakaameraga salvestati valvurite ähvardused ja kommentaarid.

Asjaolusid arvestades saab järeldada, et vangla kustutas salvestise tahtlikult.

Sarnane sündmus, mis toimus teise kinnipeetava suhtes, on läbivaatamisel EIK-s (haldusasi nr

3-23-1029). Seal viidi lahti riietumisega läbiotsimine läbi vägivalla abil. Kaebaja oli sellest

sündmusest teadlik ning tunnetas ka enda läbiotsimise käigus ohtu, sest ähvardajaks oli sama

valvur.

7. Tartu Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega ning jääb varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Asjaolu, et lahti riietumisega läbiotsimine on Eestis õiguslikult lubatav, on kohtud jaatanud

korduvalt. Põhjalik analüüs sisaldub nt Riigikohtu 19.06.2025 otsuses nr 3-22-1384, kus

Riigikohus on muu hulgas arvestanud ka EIK lahenditega. Kuna Riigikohtu lahendid on

avalikult kättesaadavad, ei hakka ringkonnakohus eelnimetatud analüüsi siinkohal

taasesitama, vaid keskendub küsimusele, kas kaebaja lahti riietumisega läbiotsimine toimus

õiguspäraselt.

10. Riigikohus rõhutas 19.06.2025 otsuse nr 3-22-1384 p-s 27, et kinnipeetava süstemaatilised

lahti riietumisega läbiotsimised, mis ei tugine konkreetsele ohule, s.t ei tulene kinnipeetava

käitumisest või erandlikust ohuolukorrast vanglas, on ülemäärased kontrollimeetmed ja

kujutavad endast inimväärikust alandavat kohtlemist. Kinnipeetavate lahti riietumisega

läbiotsimine on õiguspärane üksnes juhul, kui see põhineb üksikjuhu riskihinnangul.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja puhul põhines lahti riietumisega

läbiotsimine konkreetsel riskihinnangul ning läbi viidud toimingut pole alust pidada

ebaproportsionaalseks. Kaebaja käitumine, kus ta palus luba võtta jalutuskäigule minekuks

külmkapist kaasa veepudeli, kuid võttis külmkapist mingi muu eseme ja suundus sellega

tagasi kambrisse, mitte ei läinud jalutuskäigule, võis tekitada vanglateenistujates põhjendatud

kahtluse, et kaebaja tegevus võib olla sunnatud vangla ohutuse kahjustamisele (nt keelatud

esemete omamine, edasiandmine). Vanglateenistujad ei pidanud ohuallikaks vorsti, mille

kaebaja külmikust võttis. Kaebaja tegevusele antud ohuhinnang põhines asjaolul, et valvurid

ei teadnud, mida kaebaja võis külmiku juures käies kaasa võtta ning kambrisse viia. Ese võis

olla piisavalt väike, et peita seda riiete alla.

Õigusvastaseks ei saa pidada kaebajale antud korraldust kükitada. See ei ole võrdsustatav

kehaõõnsuste läbiotsimisega.

Riigikohtu eelviidatud lahendis on muu hulgas märgitud, et lahti riietumisega läbiotsimise

puhul tuleb kinnipeetaval võimaldada lahti riietuda järk-järgult nii, et inimene ei oleks

läbiotsimisel täiesti alasti. Kuigi kaebaja puhul seda põhimõtet ei järgitud, pole

ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul põhjust pidada kaebaja läbiotsimist inimväärikust

alandavaks. Toiming viidi läbi diskreetselt ning see kestis lühiajaliselt.

11. Kaebaja on esile toonud, et teda ähvardati. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

valvuri selgitusi selle kohta, mis järgneb seadusliku korralduse mittetäitmisele, pole alust

pidada vägivallaga ähvardamiseks. Kaebaja väited, et valvurid kommenteerisid läbiotsimist,

on jäänud üldsõnaliseks, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas valvurite vestlus võis

kaebaja inimväärikust alandada.

4(5)

3-23-2856

12. Kaebaja läbiotsimist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et valvurite rinnakaamerad ei

töötanud. Toimunu on piisavalt tõendatud eluosakonna turvakaamerate salvestistega.

13. Kaebaja seisukohad, et eluosakonna lukustamine ja toiduainete tarvitamise keeld olid

õigusvastased, pole praeguses vaidluses asjassepuutuvad, sest kohtu menetluses on üksnes

mittevaralise kahju hüvitise nõue seoses 19.08.2023 toimunud läbiotsimisega.

14. Ringkonnakohus peab kaebaja isikuandmete kaitseks vajalikuks asendada kohtuotsuse

avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)