2-23-152245/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-152245

Tsiviilasi

Knistal OÜ hagi Viimsi KEK OÜ vastu põhivõlgnevuse

ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5760,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Knistal OÜ (registrikood 14017441), lepinguline

esindaja J P

Kostja Viimsi KEK OÜ (registrikood 14517385),

lepinguline esindaja K K

Asja läbivaatamine

19. septembri 2025. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Knistal OÜ kanda.

3. Mõista Knistal OÜ-lt Viimsi KEK OÜ kasuks välja menetluskulud 660 eurot.

4. Knistal OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Viimsi KEK OÜ-le

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude (660 eurot) tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

2-23-152245

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Knistal OÜ (hageja) esitas 27.12.2023 Pärnu Maakohtule Viimsi KEK OÜ (kostja) vastu

maksekäsu kiirmenetluse avalduse 4575,64 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule

makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 10.01.2024

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohus tegi 22.01.2024 maksekäsu, millega mõistis kostjalt välja põhivõla

671,40 eurot seoses nõude osalise tunnustamisega.

3. Hageja esitas 01.02.2024 Harju Maakohtule kostja vastu hagi (täpsustatud 08.04.2024),

milles palus välja mõista põhivõlgnevuse 3600 eurot ja viivised 2160,19 eurot perioodi

10.12.2023 kuni 01.02.2024 eest (määr 0,5% päevas). Hageja palub jätta menetluskulud

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2022. a mais suulise töövõtulepingu, mille objektiks

oli üldehitustööde tegemine aadressil xxx. Pooled leppisid töötunni hinnaks kokku

ajavahemikul mai 2022 kuni aprill 2023 18,50 eurot (+käibemaks) ja alates maist 2023 19,50

eurot (+käibemaks). Hageja esitas igakuiselt tehtud tööde eest kostjale tasumiseks arveid ning

kostja tasus kokku 20 arvet. Hageja esitas kostjale arve nr 10540, summaga 3380,40 eurot

(koos käibemaksuga) novembris 2023 tehtud tööde eest ja arve nr 10541 summaga 891 eurot

(koos käibemaksuga) detsembris 2023 tehtud tööde eest, kuid kostja neid arveid ei tasunud.

Varasemate arvete tasumisega kinnitas kostja töövõtulepingu olemasolu, tööde vastuvõtmist

ja pretensioonide puudumist.

4. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Hagiavaldus on alusetu ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud mh nõude aluseks olevat

poolte vahelist kokkulepet, tööde teostamist ja tööde kostjale üleandmist. Kuna põhinõue on

tõendamata, on alusetu ka viivisenõue. Lisaks on viivise määr 0,5% ebamõistlikult kõrge.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-

41-15, p 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega.

7. Kohus loeb tuvastatuks, et pooltel oli lepinguline suhe, mille kohaselt tegi hageja kostjale

ehitustöid. Kostja on 13.12.2023 e-kirjas märkinud, et Viimsi KEK OÜ ja Knistal OÜ vahel

oli sõlmitud suuline leping, mis lõppes 08.12.2023, kui hageja esindaja K P viis oma

töövahendid ja elamistarbed objektilt ära. Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud (suuline)

töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes.

2 (5)

2-23-152245

8. Hageja nõuab kostjalt tasumata arvete maksmist ehk lepingliste tööde eest tasumist.

Lepingulise tasu nõude rahuldamine eeldab, et on selgeks tehtud, mille eest ja kui suur tasu

kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (VÕS § 639 lg 1). Tulenevalt TsMS §

230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu

ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid

nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks (vt RKTKo 06.02.2008, 3-2-1-137-07, p 13).

Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks

teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel

hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude

maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt

RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-18-16, p 14).

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Riigikohus on selgitanud, et kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli

ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu

võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise

ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484, p 18; vt ka

28.10.2008, 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24). Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja

tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel,

sest töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu talle selleks töövõtja antud

mõistliku tähtaja jooksul. Asjaolule, et töö tuleks lugeda vastuvõetuks, võib viidata tõik, et

hankija ehk lõpptellija on tellijalt tööd vastu võtnud. Siiski peab töövõtja seejuures tõendama,

et tööd olid valmis ja nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmast mõistliku

aja jooksul (vt RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851, p 24; RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p

20). Selle asjaolu tõendamiseks ei piisa töövõtulepingu, aktide ja arvete esitamisest, sest need

dokumendid oleksid piisavad olukorras, kui tellija oleks tööd vastu võtnud (vt RKTKo

02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 20). Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja

tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise

lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-41-17, p 12.4).

9. Hageja on kohtule esitanud 30.11.2023 arve nr 10540 arve ja 11.12.2023 arve nr 10541

koos arvete edastamise e-kirjade ning tööajatabelitega (dtl 34–39). Lisaks on hageja esitanud

oma konto väljavõtted, millelt nähtuvad kostja ülekanded hagejale alates 01.02.2022 kuni

09.11.2023 (dtl 32–33). Kohus märgib, et tööajatabelitel ei ole kostja esindaja allkirja, samuti

puuduvad tööde vastuvõtmise aktid või muud tööde vastuvõtmist kinnitavad tõendid. Hageja

oli enda sõnul objektil üks ehitajatest (28.03.2025 istungi protokoll, ajamärk 00:07:55, dtl 80),

st kogu ehitustööd ei teinud hageja üksi.

10. Kuna tööde vastuvõtmine kostja poolt on tõendamata, siis tuli hagejal tasunõude

sissenõutavaks muutumise eeldusena tõendada, et lepingujärgne kohustus oli kohaselt

täidetud ja töö vastas lepingutingimustele (VÕS § 637 lg-d 3 ja 4, § 638). Olukorras, kus

kostja vaidleb hagile vastu ning eitab arvetel näidatud tööde tegemist, ei piisa tehtud tööde (sh

töötundide) tõendamiseks üksnes arvetest ja hageja koostatud tööajatabelitest. Ka kostja e-

kiri, milles viidatakse lepingu ülesütlemisele 08.12.2023, ei tõenda tööde tegemist 2023. a

novembri- ja detsembrikuus ning tegelikku töötundide arvu ja töö vastavust

lepingutingimustele. Kohus selgitas hageja tõendamiskoormust ka 24.03.2025 eelistungil, kus

määras hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (dtl 81). Hageja ei esitanud kohtu

määratud tähtajaks täiendavaid tõendeid. Seega on tasunõude sissenõutavaks muutumise

eelduseks olevad asjaolud tõendamata. Järelikult ei ole hagejal sissenõutavaks muutunud tasu

nõuet. Põhinõude tõendamatuse tõttu ei saa hagejal olla õigust nõuda ka viivise tasumist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3 (5)

2-23-152245

11. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1

alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

13. Kostja 24.09.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud 1243

eurot (ilma käibemaksuta).

14. Hageja esindaja tasumäär on 110 eurot ilma käibemaksuta. Tunnihinna põhjendatust ja

vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-

1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul võib praeguse vaidluse sisu arvestades pidada esindaja

tunnitasu määra põhjendatuks, arvestades, et see ei ületa Eesti õigusteenuse turu keskmist

hinda mitteadvokaadist esindaja puhul.

15. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud tööd kokku 11,3 tundi. Praeguse

asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kostja menetluskulud kohtu hinnangul

põhjendatud osaliselt. Nii asjas esitatud kui ka kohtu koostatud menetlusdokumendid on

vähese mahuga ning nendega tutvumine ja neile vastamine ei ole põhjendatud menetluskulude

nimekirjas toodus mahus. Hagiavaldus on lühike, sellele on lisatud neli tõendit ja

viiviseraport. Kostja vastus hagile (ca 2 lk teksti) sisaldab umbes pooles ulatuses tsitaate

hagist ning seaduseteksti ümberkirjutusi. Kostja kohtule tõendeid ei esitanud. Pärast asja

hagimenetlusse üleandmist on kohus teinud kaks määrust (maksekäsk ja menetlusse võtmine),

millega tutvumiseks kulub professionaalsel esindajal mõni minut, nagu ka kohtukutse puhul.

Kirjavahetus kohtuga puudutas istungi määramist ning ei eeldanud samuti esindajalt

märkimisväärset ajakulu. Asjas toimus kaks kohtuistungit kestusega kokku 1 tund ja 3

minutit. Muude toimingute ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ligikaudu 5 tunni

ulatuses. Seega loeb kohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi, mis teeb 110

euro suuruse tunnitasu juures 660 eurot. Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks 660

eurot ja mõistab vastava summa hagejalt kostja kasuks välja.

16. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

17. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

4 (5)

2-23-152245

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik

5 (5)