3-25-1364/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1364

Haldusasi

Q.Z-i kaebus tühistada Eesti Ehitusettevõtjate Liidu

kutsekomisjoni 28.03.2025 ja 30.04.2025 otsused ja

kohustada Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni

vaatama Q.Z-i 02.03.2025 taotlust (täpsustatud

07.04.2025) uuesti läbi.

Menetlusosalised

Kaebaja – Q.Z

Vastustaja – Eesti Ehitusettevõtjate Liit, esindaja v. adv.

Veikko Puolakainen

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.11.2025 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.Z esitas 02.03.2025 Eesti Ehitusettevõtjate Liidule (EEL) avalduse Ehitusjuht, tase 6.

Üldehituslik ehitamine kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks.

2. EEL kutsekomisjoni (edaspidi ka: kutsekomisjon) 28.03.2025 otsusega jäeti Q.Z-ile

taotletud kutse andmata.

3. Q.Z esitas 07.04.2025 kutsekomisjonile avalduse, milles palus kaaluda taotluse uuesti

läbivaatamist ning omistada talle kutse "Ehitusjuht, tase 6" spetsialiseerumisega

fassaaditöödele.

4. Kutsekomisjon otsustas 30.04.2025 jätta Q.Z-i 07.04.2025 esitatud avaldus

rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 07.05.2025 Q.Z-i kaebus, milles viimane palub

tunnistada õigusvastaseks ja põhjendamatuks EEL kutsekomisjoni otsuse kuupäevaga

30.04.2025, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kutse „Ehitusjuht, tase 6“ omistamiseks

spetsialiseerumisega fassaaditöödele, ning kohustada kutsekomisjoni avaldust sisuliselt uuesti

läbi vaatama, arvestades kõiki kaebaja poolt esitatud asjaolusid.

6. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 19.05.2025 antud määrusega menetlusse nõudes

tühistada EEL kutsekomisjoni 28.03.2025 ja 30.04.2025 otsused ja kohustada EEL

kutsekomisjoni vaatama Q.Z-i 02.03.2025 taotlus (täpsustatud 07.04.2025) uuesti läbi.

7. Vastustaja vastas kaebusele 18.06.2025 ja vaidles kaebusele vastu. Vastustaja esitas ka

taotluse menetluse lõpetamiseks 28.03.2025 esitatud otsuse osas, sest vastustaja väitel ei ole

kaebus selle otsuse suhtes tähtaegselt esitatud.

8. Tallinna Halduskohus luges 05.09.2025 antud määrusega kaebuse tähtaegseks, otsustas

kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses ja määras otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Q.Z-i põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja taotlus ei puudutanud mitte üldehituse valdkonda, vaid sisaldas selget

spetsialiseerumise täpsustust fassaaditöödele, mis on registreeritud ja tunnustatud suunana

kutseregistris www.kutseregister.ee. Kutsekomisjon hindas siiski kaebaja kogemust

üldehituse alusel, jättes spetsialiseerumise arvesse võtmata. See rikub individuaalse hindamise

põhimõtet. Komisjon leidis, et kaebaja esitatud töökogemus ei vasta nõuetele, kuna objektidel

puudusid kehtivad ehitusload. Vastavalt Ehitusseadustikule (EhS) ei ole tööde teostaja

(ehitaja) kohustatud taotlema ehitusluba või esitama ehitusteatist — see kohustus lasub tellijal

või omanikul. Kaebaja töötas spetsialistina ega rikkunud seadust. Korterelamute fassaaditööd

nõuavad ehitusteatise olemasolu ja see nõue oli tellijatel täidetud.

2) Kaebaja suhtes on kehtestatud ebaproportsionaalsed koolitusnõuded. Kaebaja on läbinud

44 ak/h mahus ehitusjuhtimise baaskoolituse, 33 ak/h mahus omanikujärelevalve koolituse ja

8 ak/h mahus esmaabikoolitus. Kokku 85 ak/h täiendkoolitust. Kutsekomisjon keskendus

asjaolule, et puuduvad 16 ak/h fassaaditöödele vastavad koolitused, eirates seejuures

kogumahus läbitud sisukat erialast koolitust. Selline nõue on ebaproportsionaalne ja rikub

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2 põhimõtteid. Kaebaja täpsustab, et läbitud 33-

akadeemilise tunni omanikujärelevalve koolitus on sisuliselt ja mahuliselt laiem kui 16-

tunnine kitsas fassaaditööde koolitus, mida vastustaja oma vastuses nõuab. Koolitus hõlmab

järgmisi teemasid: a) erinevad kohustuste allikad, nende tähtsuse järjekord, b) millised on

omanikujärelevalve (OJV) lisatööd, mille tegemist vaikimisi eeldatakse, c) milliseid nõudeid

ei täideta ning nende välistamise võimalused, d) kes ja millistel alustel võivad

omanikujärelevalve tegijale nõudeid esitada või tegevusse sekkuda, e) omanikujärelevalve

sisu erinevused sõltuvalt objektist, f) tellija majandustegevusest tulenev mõju järelevalve

tegemisele, g) füüsilise kontrolli ja dokumenteerimise muutused, h) erinevad kohaliku

omavalitsuse nõuded ja nende puudumine, i) dokumenteerimise eesmärgid ja praktiline

rakendamine. Koolitus kestis 33 akadeemilist tundi ning oli suunatud spetsialistidele, kes

peavad tegema järelevalvet kõigi oluliste ehitustööde, sh fassaaditööde üle. Seega omandatud

teadmised hõlmavad fassaaditööde tehnoloogiat, kvaliteedi hindamist ning tööde vastavuse

kontrolli ehitusstandarditele. Koolitus sobib kutseeksami sooritamiseks ja kvalifikatsiooni

tõendamiseks ning annab õiguse tegutseda ametialal, kus kehtivad täiendavad nõuded. Selle

sisu ja tase ületavad kitsast 16-tunnist erikoolitust ning näitavad, et kaebaja on omandanud

nõutavad teadmised kõrgemal tasemel.

3) Täiendavalt ei esitanud kutsekomisjon selget juhist selle kohta, milliseid lisadokumente

või tõendeid peaks kaebaja esitama oma töökogemuse kinnitamiseks. See tekitab õigusliku

ebamäärasuse ja takistab kaebajal efektiivselt osaleda haldusmenetluses, rikub Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) §14 ja HMS § 36 tagatud õigust heale haldusele.

10. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised

1) EEL on kutse andja kutseseaduse (KutS) § 10 lg 1 tähenduses (kutset andev organ). Kutse

andmisel ja taastõendamisel lähtub kutse andja konkreetsel juhul EEL kutse andmise korrast

(edaspidi KAK) Ehitusjuht, tase 6 kutsetele, mille on kinnitanud Arhitektuuri, Geomaatika,

Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu (edaspidi Kutsenõukogu) oma 04.10.2018 otsusega nr 16

(viimati muudetud 13.04.2023 otsusega nr 47). Kutse andja ei saa KAK-i muuta, täiendada

ega lähtuda muudest tingimustest. KAK on kehtiv haldusakt ja sellisena haldusmenetluses

täitmiseks kohustuslik. Kui KAK sätestab kutse andmisele ja taastõendamisele kindlad

nõuded näiteks hariduse, töökogemuse ja täiendkoolituse osas, siis tuleb kutse andjal nendest

ka lähtuda.

2) Kaebaja ei täitnud ei täitnud kutse taastõendamiseks vajalikke eeltingimusi koolitusnõude

ja piisava töökogemuse osas. Vastustaja ei ole eiranud kaebaja spetsialiseerumise soovi, kuid

koolitus- ning töökogemuse nõue peab olema täidetud vastavalt KAK-le ka juhul, kui

taotletakse kutset spetsialiseerumisega teatud valdkonnale. Vastustaja ei ole valesti EhS-i

tõlgendanud, kuna taotlejale ei heideta ette mitte ehituslubade hankimata jätmist, vaid

töökogemuse puudumist ehitusloakohustuslike ehitustegevuste puhul. Koolitusnõuded ei ole

ebaproportsionaalsed. Kui KAK-s nõutav koolituskogemus kindlaksmääratud mahus on

puudulik, siis ei ole kutse andjal selles osas kaalumisruumi. Koolituse mitteläbimine ja

ebaproportsionaalsus ei ole identsed mõisted. Vastustaja on oma otsuseid põhjendanud ja

vajalikud kriteeriumid dokumentide osas sisalduvad KAK-s endas.

3) Kaebaja saab ebaõigesti aru sellest, millist kutset on üldse võimalik Ehitusjuht, tase 6

valdkonnas taotleda. Kaebaja soovis kutse taastõendamist Ehitusjuht, tase 6 valdkonnas

spetsialiseerumisega fassaaditöödele. Ekslik on kaebaja arusaam, et fassaaditööd on täiesti

eraldi valdkond, mis on üldehituse valdkonnast kuidagi eraldiseisev. Esiteks, fassaaditöödele

spetsialiseerumine Ehitusjuht, tase 6 kutse taotlemise või taastõendamise puhul on Ehitusjuht,

tase 6 kutsestandardis (edaspidi Kutsestandard) toodud liigituse kohaselt võimalik üksnes

üldehituse valdkonna sees (fassaaditööd on üks (alam)spetsialiseerumine üldehitusliku

ehitamise valdkonna raames). Teiseks, KAK-s sisalduvad üldised nõuded kutse

taastõendamise puhul isiku koolituse ja töökogemuse nõudele teatud perioodi vältel on

universaalsed nõuded kõikidele taotlejatele sõltumata spetsialiseerumisest.

Iseenesest on õige kaebaja üldine arusaam, et fassaaditööd on spetsialiseerumist võimaldava

suunana kutseregistris tunnustatud ja registreeritud. Vastustaja täpsustab, et KAK p 1.2

kohaselt on kutse kompetentsusnõuded kehtestatud Kutsestandardis. Kutsestandardi kohaselt

on üldine kutsenimetus Ehitusjuht, tase 6. Ehitusjuhi kutse koosneb viiest

spetsialiseerumisest: 1) üldehituslik ehitamine, 2) sisekliima tagamise süsteemi ehitamine; 3)

hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine; 4)

ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitamine; 5) omanikujärelevalve tegemine. Sama

kutsestandardi kohaselt on üldehitustöödele, sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele ja

omanikujärelevalvele spetsialiseerudes sõltuvalt töökogemusest võimalik valida kas

tervikspetsialiseerumine või vähemalt üks järgmistest kitsamatest valdkondadest

(valikkompetentsidest): Üldehituslik ehitamine - Kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitamine -

Puitkonstruktsioonide ehitamine - Teraskonstruktsioonide ehitamine - Lammutustööde

tegemine - Fassaaditööde tegemine. Skemaatiliselt jaguneb Kutsestandardi järgne

spetsialiseerumine praegusel juhul nii: Ehitusjuht, tase 6 › üldehituslik ehitamine ›

fassaaditööde tegemine (üldine kutse nimetus) (üks viiest spetsialiseerumisest) (kitsam

valikkompetents).

Praeguse vaidluse kontekstis on oluline, et: 1) Ehitusjuht tase 6 on üldine kutse nimetus, mis

jaguneb viieks spetsialiseerumiseks, millest üks on üldehituslik ehitamine ja selle raames

omakorda saab kitsamalt spetsialiseeruda fassaaditööde tegemisele; 2) spetsialiseerumine on

võimalik n.-ö üldiselt üksikule, s.t üldine kutse nimetus hõlmab endas kitsama valdkonna

valikut ja spetsialiseerumist, kuid kutset taotletakse ikka Üldehituse valdkonnas (ehk ei saa

taotleda kutset üksnes fassaaditööde tegemiseks ilma Ehitusjuht, tase 6 kutset taotlemata ja

selle raames spetsialiseerumata üldehituse valdkonnale); 3) üldised hariduse ja töökogemuse

nõuded on universaalsed sõltumata spetsialiseerumisest laiemale / kitsamale valdkonnale.

4) Vastustaja ei tõlgenda valesti EhS-i. Kaebaja käsitlus EhS-i valest tõlgendusest baseerub

ebaõige eeldusel, nagu oleks vastustaja nõudnud kaebajalt ehituslubade hankimist

referentsobjektidel. Vastustaja on ka vaideotsuses märkinud, et ta nõustub taotleja väitega, et

EhS-ist ei tulene ehitajale ehituslubade taotlemise kohustust. Kutse taastõendamise kontekstis

ei ole siiski määrav see, kes isikuliselt taotleb ehitatavale objektile ehitusluba. Määrav on see,

et KAK järgi arvestatakse spetsialiseerumisele vastavat töökogemust vaid

ehitusloakohustuslikel ehitustegevustel majandustegevuse raamides ning ehitustööd

(referentsobjektid) peavad ületama Ehituse tööjuht, tase 5 kutsestandardis sätestatud

pädevuspiire. See tähendab, et ehitusobjektiga seotud ehitustegevused peavad ise olema EhS-i

mõistes ehitusloakohustuslikud sõltumata sellest, kes ehitusluba füüsiliselt taotleb.

Ehitusloakohustuslikel ehitistel ja tegevustel kehtivadki üldiselt rangemad nõuded, kui vaid

teavitamist nõudval ehitustegevusel, mida on ka KAK tähenduses oluliseks peetud.

5) Vastustaja on vaidlustatud otsustes selgitanud ka seda, et töökogemusena ei arvestata

ehitustegevust, mis ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kui ehitusloakohustuslikul

objektil teostatakse ehitusloakohustuslikke töid või tegemisi ehitusloata, siis on EhS-i mõttes

tegu ebaseadusliku ehitustegevusega, mida kutse andmise korra kohaselt töökogemusena

samuti arvesse ei võeta. Kuigi kaebuses ei ole vastavat teemat käsitletud (mistõttu saab

järeldada, et selles enam vaidlust ei ole), siis oma varasemates otsustes on vastustaja

tuginenud ka sellele, et kaebaja töökogemus ei ole ka ajalises mõttes piisav. Tegevusala

kitsamal spetsialiseerumisel (milleks on antud juhul fassaaditööde tegemine) peab vastustaja

töökogemuse hindamisel lähtuma miinimumnõudest, milleks on vähemalt 2 aastat, Ehitusjuht

tase 6 kutse-eeldustele vastav töökogemus viimase 5 aasta jooksul. Isegi kui kutsekomisjon

oleks töökogemuse hindamisel arvesse võtnud taotleja poolt esitatud ehitusteatise alusel

teostatud korterelamute fassaaditöid (6,5 kuu vältel), ei oleks see ajaliselt Ehitusjuht, tase 6

kutse taastõendamiseks piisav. Kaebuses ei ole kaebaja detailsemalt kirjeldanud, mis

ehitusobjekte ta referentsidena täpsemalt silmas peab, mille osas ta peab enda töökogemust

piisavaks. Kutse taotlemisel ja vaidemenetluses viitas kaebaja erinevatele referentsobjektidele

ettevõttes PMP Construction OÜ (korterelamute fassaaditööd), kuid mille osas vastustaja

teostas ehitisregistri andmete kontrolli ja tuvastas, et taotleja näidatud objektidel puudusid

ehitusload. EhS-i regulatsiooni kohaselt peab kogu ehitusdokumentatsioon, sh ehitusluba,

olema leitav ehitisregistrist. Kui vajalikku dokumentatsiooni ei eksisteeri, siis ei ole KAK

tingimused täidetud. Kogemusena läheb arvesse üksnes kogemus ehitusloakohustuslike

tegevuste suhtes. Kuna KAK sätestab töökogemuse osas nõude just ehitusloakohustusliku

ehitustegevuse osas, siis peab taotleja töökogemus kutse andja jaoks nähtuma ehitisregistrist

ehitise kohta esitatud dokumentidest. Kui need ei ole sealt leitavad, siis ei ole vastava

kontrolli läbiviimine kutse andjal võimalik. Seejuures ei oma tegelikult tähtsust, kellel

vahetult on juriidiline kohustus ehitisregistrile dokumendid esitada. EhS § 15 lg 3 viimase

lause kohaselt ehitamise dokumenteerib ehitav isik ning need dokumendid peavad olema

registreeritud Ehitisregistris (EhS § 15 lg 2, lg 4, lg 5 p 1). Seega oluline on, et vajalikud

dokumendid ehitisregistrisse jõuaksid, mitte see, kes need füüsiliselt sinna esitab või peab

esitama.

EhS § 15 lg 5 alusel vastu võetud Ehitise dokumenteerimise nõuetest (kinnitatud majandus- ja

taristuministri 14.02.2020 määrusega nr 3) tuleneb, et ehitamine dokumenteeritakse kui: 1)

ehitamiseks on nõutud ehitusluba; 2) ehitamiseks tuleb ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud

juhtudel koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt; 3) ehitise kasutamiseks on nõutud

kasutusluba. Seega tuleb ehitisregistrile dokumendid esitada mõlemal juhul (ehitusluba ja

ehitusteatis, mis eeldab ehitusprojekti) ja dokumentide esitamise nõudmise õigus ja kohustus

on omanikujärelevalvel. Antud juhul ei olnud ehitise dokumenteerimisega seotud nõuded

täidetud ja ehitisregistris puudus informatsioon ehituslubade kohta Seega kutsekomisjoni

vaatest isikul KAK p 2.5.1. alusel nõutav töökogemus puudub ja komisjonil ei ole kuidagi

võimalik teha kutse andmise otsust.

6) Nõuded koolitusele ei ole täidetud. Vastustaja on kutse mitteandmist ja vaide rahuldamata

jätmist põhjendanud ka sellega, et isikul puudus kutse taastõendamiseks vajalik piisavas

mahus töökogemus. Kaebaja leiab, et koolitusnõuded on ebaproportsionaalsed. Vastustaja

sellega kindlasti ei nõustu. Esiteks, kutse taastõendamise kontekstis ei ole asjakohane arutelu

selle üle, kas nõuded on ebaproportsionaalsed või mitte. Kutse andja peab lähtuma kehtivast

KAK-st, mis on haldusaktina kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Seega saab praeguses asjas

arutleda vaid selle üle, kas KAK-s sätestatud tingimused on täidetud või mitte. Vastustaja on

seisukohal, et KAK nõuded ei ole täidetud. Vastustaja on oma otsustes põhjalikult selgitanud

oma seisukohta koolitusnõuete mittetäitmise osas. Kaebaja ei ole tõendanud üldehitusliku

ehitamise spetsialiseerumisele vastavate täienduskoolituste tegemist KAK p 2.8. c nõutud

mahus vähemalt 16 ak / h ulatuses. Seega on vajalik koolitusnõue kutse andja vaatest nõutud

mahus läbimata. Kaebaja ei ole ka kohtule esitatud kaebuses väitnud (ega tõendanud), et tal

oleks nõutav spetsialiseerumisalane koolitus läbitud. Selle asemel väidab kaebaja, et koolituse

nõue on ebaproportsionaalne, kuna tal on läbitud muid koolitusi tema enda arvates piisavas

mahus. Samas taotles kaebaja kutse taastõendamist üldehituse valdkonnas

spetsialiseerumisega fassaaditöödele. Seega on kutse taastõendamist taotleva isiku

täiendkoolitus nõutav just spetsialiseerumisele vastavas valdkonnas, mitte muus valdkonnas.

Täpsemalt, kaebaja puhul oli täidetud küll esmane koolitusnõue ehitusjuhtimise alasel

täiendkoolitusel (mida tuleb läbida sõltumata sellest, millisel kutsealal isik kutset

taastõendab), aga täidetud ei olnud koolitusnõue spetsialiseerumisele vastavas osas.

Spetsialiseerumisele mittevastava nõude täitmist ei asenda OJV (omanikujärelevalve)

koolitus, kuna OJV on omakorda üks viiest spetsialiseerumise valdkonnast. Nõude

mittetäitmist ei asenda ka esmaabikoolitus. See koolitus on kahtlemata vajalik igas

ehitusvaldkonnas, kuid fassaaditööde koolitusega ei ole see teema võrreldav.

Nõude mittetäitmist spetsialiseerumisele võimaldavas valdkonnas ei asenda ka nõutud

minimaalsete koolitustundide mahu ületamine mõnes teises valdkonnas. Ehk kui isikul on

läbitud ehitusjuhtimise baaskoolitus suuremas mahus, kui KAK ette näeb, siis ei ole need

tunnid n.-ö ülekantavad mõnele teisele koolitusele teises valdkonnas. Tegemist ongi

minimaalse nõutud mahuga. Tundide ülempiiri KAK-st ei tulene. Kui isik taotleb kutse

taastõendamist konkreetses kitsas valdkonnas, siis on igati põhjendatav ja mõistlik nõue, et

isik peab täiendkoolitust tõendama just selles samas kitsas valdkonnas. Sellises nõudes KAK-

s sätestatuna ei ole midagi ebaproportsionaalset või põhjendamatut. Ehitus on kõrgendatud

riskiga tegevusvaldkond, kus tegutsevad isikud peavad olema pädevad ning pidevalt

kaasajastama ja täiendama oma seniseid (varasemalt omandatud) oskusi.

7) Kaebaja on väitnud, et vastustaja ei ole esitanud talle selgeid juhiseid selle kohta, milliseid

lisadokumente või tõendeid peaks ta esitama oma töökogemuse kinnitamiseks. Vastustaja

arvates on see väide otsitud ja põhjendamatu. Kaebaja saab tõenäoliselt ka ise suurepäraselt

aru, milliseid tõendeid ta peab oma töökogemuse kinnitamiseks esitama, kuna ta on seda

teinud algse taotluse ja vaidega, kui ka praeguse kaebusega. Küsimus ei ole aga selles,

milliseid tõendeid peaks kaebaja esitama, vaid selles, kas esitatud tõendid on kutse

taastõendamiseks piisavad või mitte. Antud juhul olid ebapiisavad täiendkoolitusega seotud

tõendid, s.t tõendite maht ei ole KAK kontekstis vajalike miinimumpunktide hindamiseks

piisav. Vajalike ainepunkte ei eksisteeri, kuna nõutavad koolitused on läbimata. Neid tõendeid

saab aga esitada vaid siis, kui vastav koolitus on läbitud ja seda kinnitav tõend koolitaja poolt

isikule väljastatud.

Kaebaja etteheited selle kohta, et talle ei ole öeldud, mis dokumente ta peaks esitama oma

töökogemuse kinnitamiseks, on põhjendamatud ka seetõttu, et KAK ise sisaldab endas

detailset loetelu Ehitusjuht, tase 6 kutse taastõendamiseks esitatavatest dokumentidest.

Tööalase tegevuse kirjeldus tuli esitada kutse andja veebilehel kättesaadavas vormis, mida

kaebaja ka tegi. Vastustaja kontrollis kaebaja esitatud informatsiooni ning jõudis järeldusele,

et esitatud töökogemus ja referentsid ei ole KAK mõttes kutse taastõendamiseks piisavad.

Koolitustega seonduvalt tulnuks taotlejal esitada koolituse läbimist tõendava dokumendi

koopia(d), mida kaebaja samuti tegi, kuid millest ilmnes, et valdkonna spetsialiseerumist

nõudev koolitus on läbimata.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja sooviks on tühistada kutsekomisjoni otsused, millega kaebajale kutset

Ehitusjuhi, tase 6 spetsialiseerumisega üldehituslik ehitamine, fassaaditööde tegemine ei

antud. Kohtule nähtuvalt on tegemist varasemalt antud kutse taastõendamisega,

12. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub nõutav täiendkoolitus ehitamise tegevusalal

vastavalt spetsialiseerumisele (KAK p 2.8.c), puudub töökogemus ehitusloakohustuslikel

tegevustel, samuti puudub nõutav töökogemus ajalises mõttes (KAK p 2.8. b), mis pidanuks

olema vähemalt 2 aastat viimase 5 aasta jooksul.

13. KAK p 2.8 c kohaselt on Ehitusjuht, tase 6 kutse taastõendamise eeltingimuseks, et

taotleja on viimase 5-aasta jooksul läbinud kutse andja poolt tunnustatud täiendkoolitused,

alljärgnevas mahus: ‒ ehitusjuhtimise alased täiendkoolitused (sõltumata sellest, millisel

tegevusalal isik kutset taastõendab) vähemalt 16 ak/h; ‒ ehitamise tegevusaladel

spetsialiseerumisele vastavad täiendkoolitused – vähemalt 16 ak/h, igal taotletaval

tegevusalal;

‒ omanikujärelevalve tegevusaladel – omanikujärelevalve alased

täiendkoolitused, vähemalt 16 ak/h. Kaebaja on esitanud tunnistused ehitusjuhtimise alase

baaskoolituse läbimise kohta 44 ak/h ja omanikujärelevalve baaskoolituse mahus 33 ak/h ning

esmaabi koolituse mahus 8 ak/h, kuid mitte üldehitusliku ehitamise osas, mistõttu on tal

tõendamata ehitamise tegevusaladel spetsialiseerumisele vastavad (s.o üldehituslik ehitamine)

täiendkoolitused vähemalt 16 ak/h ulatuses. Kaebaja pole ka välja toonud ühtegi tõendit või

esitanud veenvaid argumente, miks tuleks KAK nõudeid pidada ebaproportsionaalseteks või

ebaõiglasteks. Kokkuvõtvalt ei ole kaebajal läbitud nõutud täiendkoolitusi.

14. Vastavalt KAK p-le 2.8 b on töökogemuse nõudeks vähemalt 2 aastat Ehitusjuht, tase 6

kutse-eeldustele vastavat töökogemust taotletaval tegevusalal viimase 5 aasta jooksul.

Vastustaja on kaebaja töökogemuse puhul ette heitnud:

1) Taotleja esitab üldehitusliku ehitamise töökogemust mitmete eramajade ehitamisel, mida ei

saa Ehitusjuht, tase 6 kutse-eeldustele vastava töökogemusena arvesse võtta, kuna selline

töökogemus ei ületa Ehituse tööjuht, tase 5 kutsestandardis sätestatud pädevuspiire.

2) Taotleja esitab üldehitusliku ehitamise töökogemust ettevõttes Teiwaz Ehitus Group OÜ

kaubandushoone ja ambulatoorse hoone ruumide mitteloakohustuslikel remonttöödel, mida ei

saa Ehitusjuht, tase 6 kutse taotlemisel arvesse võtta;

3) Taotleja esitab töökogemust mitmete korterelamute fassaadide soojustamistöödel ettevõttes

PMP Construction OÜ. Samas puudusid ehitisregistri andmetel nimetatud ehitusobjektidel

esitatud perioodidel kehtivad ehitusload, mistõttu ei saa esitatud töökogemust Ehitusjuht, tase

6 kutse taotlemisel arvesse võtta.

4) Esitatud tööde näol on tegemist väga kitsa töökogemusega (fassaaditööd).

5) MTA tõend kinnitab taotleja töösuhet ettevõttega PMP Construction ainult lühikesel

perioodil (vahemikus 18.05.-30.11.2024) kokku 6,5 kuud, mis ei oleks ka ajaliselt Ehituse

tööjuht, tase 6 kutse taotlemiseks piisav.

15. KAK p-st 2.8 b tulenevalt loetakse spetsialiseerumisele vastavaks töökogemuseks KAK p

2.4 ja 2.5 kirjeldatud nõuetele vastav töökogemus. KAK p 2.5.1 alap 2 kohaselt

spetsialiseerumisele vastava töökogemusena võetakse arvesse ehitustöid, mis ületavad oma

keerukuse ja tehniliste gabariitide (pikkus, kõrgus, sügavus, m², m³, tarbijate hulk jne)

poolest vähemalt Ehituse tööjuht tase 5 kutsestandardis kirjeldatud pädevuspiire. Ehituse

tööjuht, tase 5 kutsestandardi A. 1 „Töö kirjeldus“ kohaselt võib kutsetunnistuse omanik

iseseisvalt ja omal vastutusel tegutseda (st kutsetunnistust omav isik võib tegutseda

otsetöövõtu korras pädeva isikuna ehitusseadustiku § 24 tähenduses) ainult järgnevalt

kirjeldatud

piirangute

ulatuses:

1) Ehitise kasutamise otstarbe (loetelu majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusest nr

51) järgi koodiga 11100 (ühe korteriga elamud), 11210 (kahe korteriga elamu) ja 11221

(ridaelamu) ja 2) EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad

muud

hooned.

Keerukamate objektide ehitamisel on 5. taseme tööjuhil õigus tegutseda ainult vastaval

tegevusalal alltöövõtu korras kõrgemat pädevust (vähemalt EKR 6. taseme kutset) omava

spetsialisti vastutusel. Seega on vastustaja kohtule nähtuvalt õigesti leidnud, et eramajade

ehitus ei täida KAK-s Ehituse tööjuht , tase 6 KAK töökogemuse tingimust ja seda ei saa

arvesse võtta.

KAK p 2.5.1. alap 1 kohaselt spetsialiseerumisele vastava töökogemusena võetakse arvesse

töökogemus, kui on juhitud ehitusloakohustuslikku ehitustegevust majandustegevuse raames.

Seega ei saa töökogemusena arvestada näiteks tegevust, mis eeldab üksnes ehitisteatise

esitamist. Samuti saab kutsekomisjon kohtu hinnangul arvesse võtta üksnes ehitustegevust,

milles ehitusluba tegelikkuses ka taotleti ning see väljastati, sest KAK p 2.4.4 kohaselt

töötegemisena ei arvestata tegevust, mis ei ole kooskõlas õigusaktidega. Seega, kui seaduses

nõutav ehitusluba jäi taotlemata, ei saa sellist objekti töökogemusena arvestada.

Siinjuures pole tähtsust selles, kelle kohustuseks on ehitusloa taotlemine ning kas kaebaja

üldsegi sai seda mõjutada. Seega on vastustaja õigesti jätnud arvestamata (kaebaja poolt

ehitusloakohustuslikena deklareeritud) objektid, millede puhul ehitusloa väljastamist

ehitisregistris ei nähtu. Vahet ei ole, kas ehitusluba jäi taotlemata või teostati tööd (tööalases

kirjelduses valdavalt fassaaditööd) ehitusteatise alusel. Ka kohtu poolt tehtud pistelise

kontrolli käigus esitatud tööalase tegevuse tabelile ei selgunud, et tabel sisaldaks selliseid

tegevusi, mille suhtes oleks ehitisregistris registreeritud ehitusluba. KAK-i nõuetele selline

töökogemus ei vasta. Kui ehitusluba on tööalase tegevuse kirjelduses kajastatud objektide

puhul aga olemas (valdavalt oli kaebaja tabeli lahtris „Ehitusluba oli nõutav“ vastanud „ja“),

peaks kaebaja kui kutse taotleja vastavad tõendid hankima ja kutsekomisjonile esitama. Kui

kõigi objektide puhul, mille puhul on kaebaja väitnud ehitusloa olemasolu, see kinnitust

leiaks, tuleb kaebajal nõutav töökogemus kokku. Praegu ei nähtu kohtule, et vastustaja väide,

et piisav töökogemus on tõendamata, oleks väär.

Etteheide, et esitatud tööde näol on tegemist väga kitsa töökogemusega (fassaaditööd), ei näi

olevat vastustaja peamisi argumente töökogemuse täidetuse hindamisel. Kohus märgib, et

KAK ei sätesta ka sellist nõuet, et töökogemus peaks kokku tulema mitme valikkompetentsi

peale ega ei võiks piirduda üksnes ühe valikkompetentsiga.

KAK p-st 2.4.2 kohaselt spetsialiseerumisele vastava töökogemusena võetakse kutse

taastõendamisel arvesse kutsetaotluses näidatud töökogemus, mille taotleja on temaga

sõlmitud töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel omandanud töid

teostanud ettevõttes. Seega tõendab KAK-i kohaselt töötamist sõlmitud tööleping või

võlaõiguslik teenuse osutamise leping, mitte MTA tõend. MTA ei kogu andmeid

töökogemuse hindamise eesmärgil. Kui vastustajal on kahtlus, et taotleja deklareeritud

töökogemus ei vasta tegelikkusele, tuleks vastustajal täiendavalt asjaolusid selgitada ja küsida

täiendavaid tõendeid. Tuginemist MTA tõendile ei saa lugeda piisavaks.

16. Järgnevalt heidab kaebaja vastustajale ette, et kutsekomisjon ei andnud selget juhist selle

kohta, milliseid lisadokumente või tõendeid peaks kaebaja esitama oma töökogemuse

kinnitamiseks, rikkudes seega HMS § 5 lg 2 ja § 36 tulenevaid põhimõtteid. HMS § 5 lg 2

sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult

lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 36 sätestab

üldistavalt, et haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule

nende soovil muu hulgas millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb

haldusmenetluses esitada. Kohus möönab, et kaebaja küsis 07.04.2025 esitatud täpsustatud

taotluses, et vastustaja vajadusel teavitaks, milliseid täiendavaid dokumente või tõendeid on

kaebajal vaja esitada. Kohtule ei selgu, et vastustaja oleks kaebajat täiendavalt vajalikest

dokumentidest teavitanud. Olenemata eeltoodust ei too nimetatu kaasa kaebuse rahuldamist.

KAK p-s 2.10 on välja toodud dokumentide loetelu, mis tuleb kutse taatõendamise puhul

esitada. Kaebajale on nii 28.03.2025 kui ka 30.04.2025 täpsustatud otsuses välja toodud,

millistele koolitusnõuetele ja vajalikule töökogemusele peab kaebaja vastama. Kuna kaebaja

pole taastõendamiseks vajalikke nõudeid täitnud, ei saaks talle nii või teisiti antud olukorras

taastõendamise osas positiivset otsust teha ja kaebajale Ehitusjuhi, tase 6 spetsialiseerumisega

üldehituslik ehitamine fassaaditööde tegemisele vastavat kutset anda.

17. Kokkuvõtvalt nõustub kohus vastustajaga, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Selleks, et saada taotletud kutset, tuleb kaebajal esitada uus taotlus ja tõendid,

mis tõendaksid, et kaebaja vastab KAK nõuetele nii täienduskoolituse läbimise kui ka nõutava

töökogemuse osas.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda

kanda. Vastustaja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 1935 eurot (käibemaksuta,

01.10.2025 menetlusdokument). Riigikohtu pikaaegse praktika kohaselt ei mõisteta

haldusorgani menetluskulusid reeglina välja kaebajalt, välja arvatud, kui kohtuvaidlus väljub

haldusorgani põhitegevuse raamidest (nt RKHKo nr 3-3-1-73-16, p 48). Käesoleval juhul

sellise olukorraga tegemist ei ole, kuna otsustamine kutse väljastamise ja sellest keeldumise

üle on vastustaja üheks põhitegevuseks. Seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee