2-24-15197/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.10.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15197

Tsiviilasi

PLM Group Eesti OÜ hagi OÜ ISTREK vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 4013,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLM Group Eesti OÜ (registrikood 11327030, Sõpruse pst

157, Tallinn, e-post: info@plmgroup.ee);

Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (Julianuse Õigusbüroo

OÜ, e-post: jurist@julianus.ee);

Kostja: OÜ ISTREK (registrikood 10955036, Sepapaja tn 10,

Tallinn, e-post: info@istrek.com);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaido Uduste

(Advokaadibüroo Kaido Uduste OÜ, e-post: kaido@uduste.ee).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.

2. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Mõista hagejalt PLM Group Eesti OÜ-lt (registrikood 11327030) kostja OÜ ISTREK

(registrikood 10955036) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 3453,40 (kolm

tuhat nelisada viiskümmend kolm eurot ja 40 senti) eurot.

3. Mõista hagejalt PLM Group Eesti OÜ-lt (registrikood 11327030) kostja OÜ ISTREK

(registrikood 10955036) kasuks välja viivis menetluskuludelt 3453,40 eurolt alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 3 360 eurot ja viivise perioodi 04.05.2023 kuni

07.10.2024 eest summas 384,59 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks

muutuva viivise põhinõudelt alates 08.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni lepingulises määras 8%

aastas.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.05.2021 tarkvara litsentsilepingu, mille kohaselt

võimaldas hageja kasutada kostjal arvutitarkvara SolidWorks Standard. Hageja pidi ka tarkvara

hooldama ning kostja kohustus selle kasutamise eest tasu maksma. Arvutiprogrammi kasutamise

tasuna lepiti kokku 13 516,00 eurot, millele lisandus käibemaks. Tasu sisaldas hooldusteenuse tasu 2

704 eurot, millele lisandus käibemaks. Lepingus lepiti kokku maksetähtajaks 14 päeva, maksega

hilinemisel lisandub viivis 8% aastas. Hinnale lisandus käibemaks.

3. Hageja on kostjale võimaldanud tarkvara kasutamise ja saatnud talle teenuse aktiveerimiseks juhised

ja parooli 05.04.2023 e-kirjaga. Leping kehtis 01.06.2021 kuni 31.05.2022, kuid pikenes automaatselt

üheks aastaks. Vastavalt üldtingimuste punktile 5.2. pidi litsentsileping jääma kehtima järjestikuste

perioodide jooksul, mis vastavad sama pikale tellimustähtajale kui esialgne tellimusperiood, välja

arvatud juhul, kui kumbki pool lõpetab selle kirjaliku teatega enne pikendatud perioodi lõppu.

Tingimused nägid ka ette, et hagejal on õigus kohandada lepingus toodud teenuste ostuhinda vastavalt

töö ulatusele, mis kehtib pikendatud perioodil tingimusel, et vähemalt 90 päeva ette antakse kirjalik

teade. Hageja esitas kostjale kirjaliku teate tasu muutmise kohta kostjale 01.04.2022.

4. Lepingu alusel osutatud teenuse eest esitas hageja kostjale 19.04.2022 hooldusteenuse arve nr

SI03678 summas 3 360 eurot maksetähtajaga 03.05.2022, mille kostja jättis tasumata. Eeltoodust

lähtuvalt on põhinõue 3360 eurot. Arvutisüsteemi hoolduslepingu puhul on tegemist

käsunduslepinguga. Hageja viitas VÕS §-le 619 ja § 113 lõikele 1. Kostja ei täitnud kohustusi

tähtaegselt. Vastavalt lepingu tingimustele tuli kostjal maksta tähtajaks tasumata summalt viivist.

Maksega hilinemisel lisandus viivis 8% aastas. Arve tuli tasuda hiljemalt 03.05.2023. Hageja nõudis

viivist põhinõudelt 3360 eurolt alates 04.05.2023 kuni 07.10.2024. Viivise summa on 384,59 eurot.

5. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on vastuses hagiavaldusele leidnud, et

tüüptingimused on tühised. Hageja nõustub kostjaga. VÕS § 41 kohaselt, kui tüüptingimus on tühine

või kui seda ei loeta lepingu osaks. Seetõttu on tühine poolte kokkulepe, et vaidlused lahendatakse

vahekohtus ja Rootsi õigust rakendades. Vastavalt lepingule uuendatakse püsi- ja rendilitsentsi

hooldusteenust automaatselt, kui klient ei kasuta õigust leping lõpetada, teavitades sellest kirjalikult

vähemalt 45 päeva enne kehtiva lepinguperioodi lõppu.

6. Lepingu periood lõppes lepingu kohaselt 31.05.2022. Kostja on esitanud kohtule lepingu lõpetamise

avalduse, mille ta on saatnud kostjale 25.04.2022. Kostja pidi teatama lepingu lõpetamise soovist

hiljemalt 16.04.2022 (lepinguperioodi lõpust 31.05.2022 ehk 45 päeva varem). Seega uuenes leping

uue lepinguperioodi võrra ja hagejal on õigus nõuda SW Standard SA programmide kasutamise ja

hooldusteenuse eest tasu. Vastavalt lepingule oli hagejal õigus muuta teenuse hinda. Seda hageja tegi

ja teatas sellest kostjale vähemalt arvega SI03678.

7. 26.05.2026 seisukohtades kordas hageja, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tüüptingimused

on tühised ega ole lepingu osaks saanud. Seega on tühine tüüptingimustes toodud säte, et vaidlused

lepingu üle tuleks lahendada Rootsi arbitraažikohtus.

8. Lepinguperiood lõppes lepingu kohaselt 31.05.2022. Kostja on esitanud lepingu lõpetamise

avalduse, mille ta on saatnud kostjale 25.04.2022. Kostja pidi teatama lepingu lõpetamise soovist

hiljemalt 16.04.2022 (lepinguperioodi lõpust 31.05.2022 45 päeva varem). Seega uuenes leping uue

lepinguperioodi võrra ja hagejal on õigus nõuda SW Standard SA programmide kasutamise ja

hooldusteenuse eest tasu.

9. Arvutiprogrammi hooldusteenuse sisu seisneb eelkõige selles, et programmi töös hoitakse ja seda

hooldatakse vastavalt vajadusele. Teenuse eesmärk on tagada tarkvara toimimine ning reageerida

võimalikele probleemidele või kasutusvajadustele, mitte pakkuda igapäevast sekkumist juhul, kui

tõrkeid ei esine. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et programmi kasutamine oli

takistatud hageja tegevusetuse või hooldusteenuse osutamata jätmise tõttu. Samuti puuduvad andmed

selle kohta, et kostja oleks hagejat teavitanud mõnest veast või tõrkest, millele hageja oleks jäänud

reageerimata. Seega ei ole kostja suutnud tõendada, et hageja oleks oma lepingulist kohustust rikkunud

või et lepinguline hooldusteenus oleks sisuliselt jäänud osutamata.

10. Hageja esitas 20.06.2025 oma seadusliku esindaja seletuse. Oluline on aru saada, et meie

hooldusteenus ei ole teenus klassikalises mõttes teenus, et turvamees ootab häiret. Meie pakett on

tootja tarkvara uuenduste ja toe komplekt, mis sisaldab tarkvaralahendusi ja muud. Ametlik kirjeldus

on meie veebilehel. Ostame tootjalt paketti ja tarnime edasi kliendile

11. 16.07.2025 seisukohtades jäi hageja oma nõude juurde. Hageja nõue tuleneb ostulepingust Q05902

tulenevalt. Seega tugineb kostja läbivalt eeltoodud lepingu rikkumisele. See, et hageja ei suuda

selgitada, millised üldtingimused lepingule kohaldusid või kas üldse üldtingimused kohaldusid, ei

muuda lepingut ennast ja selles kokkulepitut tühiseks. Leping sisaldab olulisi tingimusi ja on

üldtingimusteta täidetav.

12. Hageja ei nõustunud, et kuna lepingu sõlmimise ajal kehtinud üldtingimused ei ole säilinud, tuleb

eeldada, et tüüptingimuste tingimused olid samasisulised hilisemate tüüptingimuste võrreldes. Kui

tingimuste sisu ei oleks muudetud, ei oleks olnud vajadust nende kaasajastamiseks või uuendamiseks.

Hageja viitas VÕS § 37 lõikele 1. Hageja ei tea, kas lepingus viidatud lingil üldse tüüptingimused

lepingu sõlmimise ajal olid või millised tingimused lepingule laienesid enne, kui jõustusid 01.11.2024

ja 01.12.2023 tingimused. Kostja on nõustunud, et esitatud tõendid ei ole asjakohased.

13. Isegi kui lepingu sõlmimise ajal olid lingil tüüptingimused, ei olnud need selgelt määratletud.

Senini ei saa kostja ja isegi hageja tegelikult aru, millised tingimused millistele lepingutele laienema

peaksid. Lisaks on tingimused inglisekeelsed, millest on raske aru saada. Kostja tunnistas, et

ostulepingu sõlmimisel neid tüüptingimusi talle ei tutvustatud. Tüüptingimused loetakse lepingu osaks,

kui need antakse enne lepingu sõlmimist teisele poolele tutvumiseks, need on arusaadavas keeles ja

selgelt vormistatud. Käesoleval juhul ei saanud keegi aru, millised tingimused millisele lepingule

laienesid, keegi ei kontrollinud, kas võõrkeelsed tingimused üldsegi kättesaadavad olid.

14. Kostja ostis tarkvara hooldusteenuse (Subscription Service), mille sisuks ja eesmärgiks on

tarkvaralise toe ning lisavõimaluste pakkumine kehtiva litsentsi omanikele. Teenuse aktiveerimisel sai

kostja automaatselt õiguse järgmistele teenustele ja hüvedele. Tarkvarauuendused ja

versiooniuuendused - kostjale anti ligipääs kõigile SOLIDWORKSi tarkvarauuendustele ja uutele

aastaväljaannetele teenuse kehtivusperioodi jooksul. Tehniline tugi volitatud teenusepartneri kaudu -

kostjal oli võimalus saada kiiret tehnilist tuge telefoni ja e-posti teel volitatud SolidWorksi esindajalt

Eestis. Ligipääs lisamoodulitele ja rakendustele - teenus hõlmas mitmeid täiendavaid rakendusi, sh

SOLIDWORKS Visualize Standard, mis on tööriist professionaalseks 3D-visualiseerimiseks ja

SOLIDWORKS CAM Standard, mis on CNC programmeerimise võimalus otse CAD-platvormil.

Koolitused ja sertifitseerimine - kostjal oli võimalus kasutada üle 400 veebikoolituse video,

teadmispõhja ning sooritada tasuta kuni 6 sertifitseerimiseksamit aastas (nt CSWA, CSWP). Ligipääs

MySolidWorks platvormile - teenus hõlmas ligipääsu veebipõhisele platvormile, kus on foorumid,

juhendid, kasutajatoed ja otsepöördumine tootetoe poole. Täiendussoovituste esitamise õigus - kostjal

oli õigus esitada arendustaotlusi (Enhancement Requests) ning mõjutada SOLIDWORKSi tulevasi

arendussuundi.

15. Kostja väide, et ta ei saanud mingit teenust, ei vasta tegelikkusele. Hooldusteenus sisaldab

tarkvaralisi ja toetavaid lisateenuseid, millele ligipääs avatakse kohe pärast litsentsi aktiveerimist.

Teenuse sisu on eelnevalt selgelt määratletud tootja kodulehel. Kostja sai talle lubatud teenused kätte

ja tal oli objektiivne võimalus neid kasutada, sõltumata sellest, kas ta neid reaalselt kasutas või mitte.

Hageja viitas VÕS § 8 lõikele 1. Kui kostja otsustas otsustanud soetada hooldusteenuse, vastutab ta

selle otsusega võetud kohustuste eest. Kui ostja hiljem avastab, et tal puudub vajadus teenuse järele või

oskus seda kasutada, ei ole aluseks kohustuste täitmata jätmiseks. Selline asjaolu ei kvalifitseeru müüja

lepingurikkumiseks. Tsiviilõiguses kehtib põhimõte, et lepingulised kohustused tuleb täita vastavalt

kokkulepitule ning iga lepingupool kannab oma otsuste ja tegevuse äririski.

16. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 455 eurot ja kulud õigusabile.

Õigusabi osutati hinnaga 169 eurot tunnis. Hagi koostamiseks ja esitamiseks kulus 2 tundi, kostja

vastusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus 1 tund, hageja 26.05.2025 seisukoha ning

20.06.2026 seisukoha koostamiseks kulus 0,5 tundi, kostja 30.06.2025 seisukohaga tutvumiseks ja

hageja 16.07.2025 seisukoha esitamiseks kulus 1 tund. Hageja lepinguline esindaja on

käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada

käibemaksu tagastust. Kokku on hageja menetluskulud 1215,50 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

17. Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 371 lg 1 p 8 alusel. Hageja

esitatud 01.12.2023 jõustunud üldtingimuste p 14 kuuluvad vaidlused lahendamisele Rootsis

tegutsevas SCC Arbitraažiinstituudi vahekohtus. Kuigi hageja on kohtule esitanud kaks konkureerivat

üldtingimuste faili, sisaldub samasugune säte ka teistes 01.11.2024 jõustunud üldtingimustes (punktis

21.2.). Seetõttu palus hageja jätta hagi läbi vaatamata.

18. Hageja on esitanud kohtule kaks üldtingimuste versiooni. Hagi terviktekstis on hageja tõlkinud ja

viidanud sellistele üldtingimustele, mida ta ei ole tervikteksti tõendite loendis nimetanud.

Üldtingimuste erinevad versioonid on erineva kehtivusajaga ning reguleerivad oma sisu poolest ka

täiesti erinevaid õigussuhteid. Üks nendest on GENERAL TERMS AND CONDITIONS FOR

PURCHASE AND DELIVERY OF LICENSES TO THIRD PARTY PRODUCTS (kostja esindaja

tõlge: KOLMANDA ISIKU TOODETE MÜÜGI JA LITSENTSIDE ÜLEANDMISE 3 ÜLDISED

TINGIMUSED), mis jõustus 01.11.2024 ega saa juba pealkirjast tulenevalt reguleerida hooldusteenust.

Teine dokument on TERMS AND CONDITIONS OF PROFESSIONAL SERVICES (kostja esindaja

tõlge: PROFESSIONAALSETE TEENUSTE TINGIMUSED), mis jõustus samuti alles 01.12.2023.

Hageja ei ole oma hagis ühtegi vastuolu kuidagi selgitanud. Olemuslikult võiksid vaidlusalusele

olukorrale kohalduda pigem teenuseid puudutavad üldtingimused, kuid vaidlusaluste toimingute ajal

kehtinud vastavaid üldtingimusi kohtule esitatud ei ole. Alates 01.11.2024 kehtima hakanud

tüüptingimuste punkti 21.1. kohaselt kuuluks kohaldamisele ka Rootsi õigus.

19. Hageja ja kostja ei ole sõlminud omavahelist litsentsilepingut. Kostja ostis hagejalt Solidworks

püsilitsentsiga tarkvaratooteid, mille tootjaks ega õiguste omajaks hageja ei ole. Eksitades kostjat, lisas

hageja omalt poolt ostetud tarkvaratoodetele nn hooldusteenuse paketid, mis sisaldasid endas

võimalust saada tehnilist tuge kohalikus keeles ja võimalust võtta kasutusele tarkvaraprogrammi

uuemat verisooni tulevikus. Vastavalt hageja tarkvaratoodete müügil antud selgitusele tuli selline

hooldusteenus osta esimeseks aastaks koos tarkvaratoodetega ning juhul, kui kostja soovib seda

teenust hiljem jätkata, tuli tellida teenuse pikendamine. Kostjale selgus alles peale tarkvaratoodete

ostmist, et hoolduspakett ei olnud ostetud püsilitsentsiga tarkvaratoodete kasutamiseks tegelikult

vajalik ning seda teenust kostja ei kasutanud. Tegemist on sisuliselt nn puukteenusega.

20. Hagejal puudub nn hooldusteenuse osutamisel otsene aktiivne panus tarkvara toimimise

tagamiseks. Tarkvara funktsioneerib hooldusteenusest sõltumata ja eraldiseisvana. Poolte suhtlus

seoses tarkvaratoodete ostmisega toimus eelkõige vene keeles, kuivõrd kostja ettevõtte juhataja räägib

emakeelena vene keelt. Tarkvara ostu-müügi protsess hageja ja kostja vahel oli tehtud äärmiselt

lihtsaks ning see sisaldas endas sisuliselt vaid hageja ette valmistatud arvelaadse dokumendi

allkirjastamist. Nn ostulepingu puhul oli tegemist sisuliselt arvega. Sellel sisalduv link viidetega

üldistele tingimustele ja korrale ei vii mitte mingile konkreetsele dokumendile, vaid hageja

veebilehele, kus on ka praegu arvukalt linke erinevatele inglise keelsetele dokumentidele, mille seost

mingi konkreetse tehingu ja õigussuhtega ei ole võimalik üheselt ja arusaadavalt tuvastada. Hageja on

ka ise olnud sellega seoses raskustes.

21. Hagile lisatud väljatrükk e-kirjast on arusaamatu. Isikud, kellele e-kiri on adresseeritud (I.O, O.J ja

A.M), ei ole kunagi kostjat esindanud ega kostjale mistahes IT-teenuseid pakkunud. E-kiri on saadetud

05.04.2023 ehk aasta pärast seda, kui kostja hooldusteenuse lepingu üles ütles (aprillis 2022).

Tegemist on suvalise asjaga mitteseotud tõendiga. Tarkvara kasutamiseks vajalikud juhised ja paroolid

sai kostja juba 2021 seoses tarkvaraprogrammide ostmisega. Sisuliselt ei pakkunud hageja aastase

perioodi vältel üldse mingit hooldusteenust.

22. Hagiavalduse lisas 3 märgitud dokumendis (pealkirjaga hooldusteenuse uuenemine) esitatud

süsteemi väljatrükki pole kostja kunagi saanud. Kui see üldse saadeti, on ilmselt tegu automaatse

süsteemi genereeritud teavitusega, millele osutab koostamise öine aeg. Niisuguseid teavitusi saadeti

tõenäoliselt masspostitustena mitteisikuliselt ettevõtte aadressilt. IT-ga seotud valdkonnas tegutseva

ettevõttena peab hageja olema teadlik sellest, et anonüümseid masspostitusi käsitletakse tihti kui

spämmi-rünnakuid, mida internetiteenuse pakkujad tehniliste vahendite abil koheselt tõkestavad.

Kostja ise spämmifiltreid ei kasuta. Väite, et teade oli saadetud, esitas hageja töötaja kostjale alles

peale seda, kui vaidlusalune arve pikendatud hooldusteenuste eest oli esitatud ning kostja oli

selgesõnaliselt teatanud, et ta neid teenuseid ei soovi.

23. Teavituse sisu on arusaamatu, arvestades hageja viidatud 01.11.2024 kehtinud üldtingimuste

punkti 5.3. Nimelt ei teavitata selles hageja teavituses mitte hooldusteenuse hinnamuudatusest, vaid

tarkvaralitsentside hinnamuudatusest, toomata seejuures esile uusi hindu või muutmise põhjuseid.

Nagu ostulepingus, ei viita ka teavituses olev link mitte ühelegi konkreetsele dokumendile, vaid hageja

veebilehele. Hageja ei ole oma arve esitamisel ja tasu hilisemal nõudmisel järginud tingimuste p 5.3.

regulatsiooni, kuivõrd kostja vaidlustas kogu tehingu arve saamisel 2022. a aprillis (suhtlus toimus

alates 20.04.2022). Olukorras, kus teavitus saadeti väidetavalt 01.04.2022 ning kostja vaidlustas selle

30 päeva jooksul, ei saa hageja nõue ühelgi juhul põhineda muudetud hinnal.

24. Kostja sai teada varjatud hooldusteenuse „tekkimisest“ seoses uue arve SI03678 esitamisega

19.04.2022 ja sellele järgnenud suhtlemisel hageja töötaja A.Aga. Kui kostja sai aru, et teda on

eksitatud, esitas ta sisuliselt koheselt 25.04.2022 hooldusteenusega seotud lepingu ülesütlemise

avalduse. Kostja avaldus esitati enne väidetava uue „hooldusteenuse“ alguse tähtaega, mis pidi algama

01.06.2022. Kostja ei ole selle uue „hooldusteenuse“ võimalusi kasutanud. Selliste uute

„hooldusteenuste“ osutamise ettevalmistamine kostjale ei nõudnud hagejalt mingite täiendavate

kulutuste tegemist. Hageja tegi kostjale lepingu ülesütlemiseks tehnilisi takistusi, nõudes lepingu

ülesütlemisavaldust vaid hageja ettemääratud vormil koos selles määratletud valikutega. Lisaks teatise

esitamisele toimus paralleelselt suhtlus e-kirja teel, millest nähtub selgelt, et hageja töötaja tundis alles

25.04.2022 huvi, kas kostja on hooldusteenuse tellimise osas midagi otsustanud. Kostja väljendas

selgelt seisukohta, et ta seda ei soovi.

25. Lepingu automaatset pikenemist pole olnud. Kostja loobus selgelt ja arusaavalt hooldusteenusest.

Seda, et hooldusteenuse lepingu pikenemisele kohalduvad mingid üldtingimuse normid, sai kostja

teada alles suhtluses hageja töötajaga, kui vaieldi 19.04.2022 arve üle, kuid ka siis ei identifitseeritud

neid tingimusi kostjale üheselt ega arusaadavalt. Kostja avaldas aegsasti enne hoolduslepingu

pikenemist selget tahet lepingu lõpetamiseks. Kostja ei ole teenuseid kasutanud, mistõttu ei ole hagejal

õigust tasu nõuda. Kostja leidis, et tüüptingimused on tühised ja ostjat ebamõistlikult kahjustavad.

Neid tingimusi kostjale ei tutvustatud ja nende osas ei toimunud läbirääkimisi. Ka tüüptingimuste

muutumisest kostjat ei teavitatud.

26. Hooldusteenuse peale sundimine ja lepingu automaatne pikenemine on vastuolus hea usu

põhimõttega. Hageja nõue põhineb tüüptingimustel, mis vastavalt VÕS § 44 ja 42 tuleb lugeda

ebamõistlikult kahjustavateks ja tühisteks. Tingimustest tuleneb hagejale õigus muuta ühepoolselt,

lepingus nimetamata põhjusel ja viisil, lepingutingimusi (§ 42 lg 3 p 14) ning need välistavad teise

poole õiguse lepingu lõpetamiseks (§ 42 lg 3 p 15). Kostjal on kohustus vastu võtta tellimata teenuseid

(§ 42 lg 3 p 23) ning tingimused näevad ette tähtajalise lepingu pikenemine, kuigi teine pool on

teavitanud lepingu ülesütlemisest mõistliku aja jooksul enne tähtaja saabumist (§ 42 lg 3 p 28). Võttes

arvesse hooldusteenuse iseloomu, mis ei nõua hagejalt tegevusi, on 60 päevase lepingu pikenemise

etteteatamise nõue ilmselgelt ebamõistlik.

27. Hageja väitis, et leping pikenes, kuna kostja ei teavitanud soovist lepingut lõpetada 60 päeva enne

tähtaja saabumist, kuigi seda tingimust polnud kostjale varem selgitatud. Hageja töötaja 25.04.2022

esitatud küsimust, kas kostja soovib jätkata hooldusteenuste lepingut või mitte, tuleb käsitleda kui

tahteavalduse kinnitamise küsimist, millele kostja vastas eitavalt.

28. 30.06.2025 seisukohtades jäi kostja oma väidete juurde. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele

nõuet täiendavalt põhistanud ega tõendanud. Selle asemel on hageja kostja arvates muutnud hagi alust,

millele kostja esitab vastuväite. Hageja on 26.05.2025 seisukohas taganenud varasematest väidetest

ning tõenditest ning tugineb nüüd vaid 12.05.2021 pakkumisele. Varasemates menetlusdokumentides

ei ole hageja väitnud, et tema nõue tuleneb sellest dokumendist ega ole viidanud sellega seotud

asjaoludele. Hageja on nõude esitamisel seni tuginenud vaid üldtingimustele (tüüptingimustele). On

taunitav, et hageja ei kasuta oma menetlusõigusi heausklikult ning üllatab kostjat ja kohut selliselt

pidevalt uute asjaoludega ning muudab kogu aeg oma seisukohti.

29. Kostja arvates omab asja lahendamisel endiselt tähtsust see, millised tüüptingimused kohaldusid ja

kohalduvad vaidlusalusele õigussuhtele. Nagu kohus oma kirjas märkis, ei ole kostja kunagi väitnud, et

hageja kasutatavad tüüptingimused on täies ulatuses tühised. Hageja väide vastupidises on selgelt vale.

See oleks vastuolus VÕS § 41 sätetega. Segadus valitseb selles, millistele tüüptingimustele hageja oma

nõude esitamisel tugineb, sest hageja on viidanud erinevates menetlusdokumentides erinevatele

tüüptingimustele. Hageja ei ole seda vastuolu endiselt kõrvaldanud.

30. Hageja ei ole tõendanud, miks ei ole kostja viidatud tüüptingimused ebamõistlikult kahjustavad.

Kuivõrd hageja on teadlikult jätnud selgitamata, millised tüüptingimused kohaldusid poolte vahelisele

õigussuhtele konkreetse tarkvara ostmise ajal, peaks kostja arvates kohalduma TsMS § 284 ning kohus

peaks lugema tõendatuks kostja väited tüüptingimuste olemuse ja sisu kohta.

31. Lingitud veebilehel, millele hageja osundatud nn ostulepingus (kuigi dokumendi sisust on näha, et

tegemist on pakkumisega) viidatakse, on erinevatel aegadel asunud erinevad tüüptingimuste liigid ja

versioonid. Need on olnud seotud pakkumisega ehk et neid tuleb vaadelda koos, mitte lahus.

Konkreetsete tüüptingimuste muutmisel hageja kustutanud veebiaadressil asunud tüüptingimuste

varasemad versioonid ning vaid hagejale teadaoleval põhjusel on ta otsustanud neid varasemaid

versioone kohtule ja kostjale mitte kättesaadavaks teha. Sellisel juhul tuleb lähtuda sellest, et kostja

vaidlustatud tüüptingimuste tingimused olid sisult samad võrreldes hageja pakkumisega nõustumise

ajal kehtinud tüüptingimuste versiooniga.

32. Hageja on 26.05.2025 nõustunud kostja väidetega tüüptingimuste kohta. Hageja on järelikult

nõustunud, et tühised on nii kostja kohustus vastu võtta tema poolt tellimata, heaks kiitmata,

mittevajalikke ja kasutamata teenuseid, kui ka see, et tähtajaline hooldusteenuse leping pikenes, kuigi

kostja oli teavitanud hagejat lepingu ülesütlemisest mõistliku aja jooksul enne lepingu tähtaja

saabumist. Hageja viidatud pakkumises on hageja osutatud tekst vaid tsiteering samas dokumendis

hiljem viidatud tüüptingimuste mõningatest lausetest ehk tegemist ei ole eraldiseisva kokkuleppega,

vaid tüüptingimuste sätetega. Kostja vastuväited tüüptingimuste mõningate sätete tühisuse osas

laienevad pakkumises esitatule. Nn ostulepingul olev tekst ei kajasta pooltevahelise läbirääkimise

tulemusi.

33. Olukorras, kus selline dokument esitatakse tarkvaratoodet osta soovivale kliendile pakkumisena, ei

ole selle alusel võimalik mõistlikul isikul aru saada, mida see tegelikult endaga tulevikus võiks kaasa

tuua. Hageja on hooldusteenuse sisu kirjeldamisel kohtule teadlikult valetanud, püüdes seeläbi

vabaneda oma tõendamiskoormisest. Hooldusteenus ei ole seotud konkreetse tarkvaraprogrammi

versiooni töös hoidmisega. See on tarkvaraprogrammi tootja, mitte hageja ülesanne. Hoolimata

hooldusteenuse puudumisest töötab püsilitsentsiga ostetud SolidWorks programmi versioon ning

eelduslikult tähtajatult ka tulevikus. Selleks ei ole vaja hooldusteenust kasutada.

34. Kostja viitas oma 27.11.2024 vastuse lisale 1, mis sisaldab hageja koostatud hooldusteenusest

loobumise teatise kohustuslikku vormi. Sellel vormil kirjeldatakse muuhulgas hooldusteenuse sisu läbi

selle, mida teenusest loobumise korral kasutaja enam ei saa. Kasutaja ei saa enam automaatseid

versiooniuuendusi, ei saa avada uuemate versioonidega tehtud andmebaase, ei saa alla laadida

hoolduspaketi uuendusi, ei saa kasutada SolidWorks Customer Centerit, vaid peab eraldi maksma

toeteenuse eest. Vastupidiselt hageja väidetele on ta ise sisustanud hooldusteenuse selliselt, et see

sisaldab ennekõike võimalust SolidWorks tarkvara versiooni uuendada ning küsimuste korral küsida

konsultatsiooni, mida kostja ei ole kasutanud. Arusaamatu on hageja väide, et ta soovib lisaks

hooldusteenusele saada kostjalt veel tasu programmi kasutamise eest. Sellist kokkulepet pole kostja

kunagi sõlminud. Kostja omandatud tarkvaraprogrammi konkreetse versiooni kasutamise seisukohast

on hooldusteenus seega täiesti sisutu ja mittevajalik. Seda tõendab tarkvaraprogrammi versiooni

edukas kasutamine ilma hooldusteenuseta, mis on kestnud juba aastaid. 20.06.2025 seletus on kohtule

esitatud hilinemisega.

35. Hageja menetluskulude vaidles kostja vastu. Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista

kulud õigusabile 3453,40 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 170 eurot ilma käibemaksuta ja

telefonikõneluste ning muu tehnilise iseloomuga tegevuse tunnitasu hinnaks oli 64 eurot ilma

käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Hageja esitatud

menetlusdokumentide ja materjalide kvaliteet ei vastanud kohtupidamise elementaarsetele eeldustele,

sh olid need vastuolulised.

KOHTU PÕHJENDUSED

36. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu

rahuldamisele.

37. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

1) hageja ja kostja allkirjastasid 13.05.2021 lepingu, millega kostja ostis litsentsi arvutitarkvara

SolidWorks Standard kasutamiseks ning hagejalt hooldusteenuse saamiseks;

2) hageja ja kostja leping oli hooldusteenuse osas tähtajaline ning pidi kestma ühe aasta;

3) kostja saatis hagejale 25.04.2022 teate, mille kohaselt ta ei soovinud hoolduslepingut

pikendada järgmiseks aastaks;

4) hageja suurendas hooldusteenuse tasu ja saatis kostjale 19.04.2022 järgmise aasta eest arve,

mille kostja jättis tasumata.

38. Pooled vaidlevad selle üle, kas nendevaheline leping pikenes järgmiseks aastaks ning kas kostja oli

kohustatud maksma hagejale arve alusel 3360 eurot ning arve tähtaegsest tasumata jätmisest tuleneva

viivise.

39. Hageja leidis, et kostjaga sõlmitud leping pikenes automaatselt järgmiseks aastaks, kui kostja ei

teatanud õigeaegselt eelnevalt soovist leping lõpetada. Kostja hilines lepingu lõpetamisest teatamisega.

Hagejal oli õigus teenuse tasu ühepoolselt muuta. Hageja osutatud teenuse eesmärgiks oli reageerida

võimalikele probleemidele vajaduse korral. Lisaks nõustus hageja menetluse käigus, et lepinguga

seotud tüüptingimused olid tühised.

40. Kostja vaidles hagile vastu. Esmalt palus kostja jätta hagi läbi vaatamata, sest tüüptingimused,

millistele hageja tugines, nägid ette Rootsi seaduse kohaldamise ning vaidluste lahendamise Rootsi

vahekohtus. Muus osas selgitas kostja, et hageja eksitas teda lepingu sõlmimisel hooldusteenuse

pakkumisega ja kostjale selgus hiljem, et ta teenust ei vaja. Kostja sai alles hageja 19.04.2022 arvest

teada, et leping võis pikeneda ning kostja teatas koheselt soovist lepingut mitte pikendada.

Tüüptingimused, mis nägid ette lepingu lõpetamisest ebamõistlikult pika teatamise aja ja võimaldasid

hagejal nõuda ühepoolselt suurendatud tasu teenuse eest, mida kostja ei soovinud, on tühised ja kostjat

ebamõistlikult kahjustavad. Soovimata teenuse peale sundimine on vastuolus hea usu põhimõttega.

41. Kohus leiab esmalt, et kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata ei kuulu rahuldamisele. Kuigi hageja

ei selgitanud arusaadavalt ega tõendanud, millised olid need tüüptingimused, mis allkirjastatud

lepingule lisati, tulenes Rootsi õiguse kohaldamise ja vaidluse Rootsi vahekohtus lahendamise

tingimus nimelt nendest tüüptingimustest, mitte lepingu enda tekstile kantud tingimustest. Kuna

mõlemad pooled on neid tüüptingimusi pidanud tühisteks, siis need ei muutunud lepingu osaks. Seega

ei olnud poolte vahel ka kokkulepet kohaldada Rootsi õigust ja lahendada vaidlust Rootsi vahekohtus.

Eesti kohus on pädev lahendama vaidlust Eesti õiguse alusel ning kostja taotlus tuleb jätta

rahuldamata.

42. Küll aga leiab kohus, et sisulises osas hagi rahuldamisele ei kuulu. Kohus selgitas hagejale

24.04.2025 pöördumises (dtl 93-95), et tal tuleb oma nõuet täiendavalt põhistada. Kohus selgitas, et

hagejal tuli põhistada, miks ei olnud ebamõistlikult kostjat kahjustavad need lepingu tüüptingimused,

mis nägid ette ebatavaliselt pika tähtaja ette teatamiseks. Kohus osundas, et kui hageja nõustus, et

tüüptingimused olid tühised, jäi selgusetuks, millisel õiguslikul alusel nõudis hageja kostjalt tasu

täiendava perioodi eest.

43. Nõude alusena esitas hageja kohtule kostjaga 13.05.2021 allkirjastatud lepingu (dtl 9-10), milles on

loetletud kolm „toodet“. Üheks tooteks on „SW Standard SA“, mida on samas dokumendis

defineeritud kui hooldusteenust. Lepingu dokumendile on kantud ka tingimused. Tingimused nägid

ette, et hooldusteenuse osas uuendati lepingut automaatselt ja tasumine pidi toimuma enne järgmise

hooldusteenuse perioodi algust. Kliendil oli õigus hooldusteenus tühistada, teavitades sellest

kirjalikult vähemalt 45 päeva enne kehtiva hooldusteenuse perioodi lõppu. Samuti oli tingimustes

märgitud, et hagejal oli õigus muuta hooldusteenuse hinda.

44. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kuna menetluse käigus asus hageja selgelt tuginema lepingus

endas märgitud tingimustele, oli tegemist hagi muutmisega, milleks oli vaja kostja nõusolekut. Hageja

on algusest peale tuginenud eelviidatud lepingule ning seda ei muuda asjaolu, et menetluse käigus

loobus hageja tuginemisest inglisekeelsetele lepingule lisatud tüüptingimustele.

45. Küll aga ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et eelviidatud lepingusse endasse kantud tingimused

ei olnud läbi räägitud. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on

eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole

eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 järgi

eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et

lepingus endas märgitud tingimused oleksid olnud läbi räägitud, mistõttu on ka nende tingimuste näol

tegu tüüptingimustega.

46. Lepingu tüüptingimuste kohaselt oleks kostja pidanud seega teatama soovist lepingut järgmiseks

aastaks mitte pikendada juba 45 päeva enne järgmise perioodi algust ehk 45 päeva enne 13.05.2022.

Seega oleks kostjal tingimuste kohaselt tulnud teatada oma soovist 28.03.2022. Asjas esitatud

tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale 01.04.2022 e-kirja (dtl 23), milles teatas muuhulgas, et

leping pikeneb ning lepingu tasu suureneb. Tõendite kohaselt ei oleks kostja tingimusi järgides saanud

enam teatada lepingu lõpetamisest pärast seda, kui sai teada suurenenud teenuse tasust.

47. 19.04.2022 saatis hageja kostjale arve (dtl 24) 3360 euro tasumiseks. Seejärel saatis kostja hagejale

viimase nõutud vormil 21.04.2022 hooldusteenusest loobumise teatise (dtl 81). Hageja ja kostja e-

kirjade vahetusest 25.04.2022 (dtl 82-83, tõlge dtl 85-86) nähtub, et kostja ei soovinud lepingu

pikendamist. Täiendavalt esitas hageja kohtule oma seadusliku esindaja 20.06.2025 seletuse osutatud

teenuse sisu kohta, mida kohus ei saa hinnata mitte tõendi, vaid esindaja seletusena.

48. Kohtu hinnangul nähtub esitatud tõenditest kogumis, et lepingu tüüptingimus nägi kostjale ette

ebatavaliselt pika aja selleks, et teatada ette oma soovist lepingut mitte pikendada. Samas andis leping

hagejale ühepoolselt õiguse tasu suurendada ning nõuda kokkuvõttes kostjalt tasu teenuse eest, millist

viimane ei soovinud ning hinnaga, milles poolte vahel kokkulepet ei olnud. Pooled ei vaidle sisuliselt

selle üle, et tegu oleks olnud teenusega, mida kostja oleks reaalselt tarbinud või vajanud.

49. Kohus nõustub kostja väidetega, et lepingu dokumendile märgitud tingimused, mis seadsid kostjale

kohustuse teatada lepingu pikendamata jätmise soovist ebamõistlikult pika aja jooksul ette ning

võimaldasid selle kohustuse tähtaegsel täitmata jätmisel hagejal nõuda kostjalt suurendatud tasu

soovimatu teenuse eest, on tühised tüüptingimused, sest need on kostjat ebamõistlikult kahjustavad.

50. VÕS § 42 lg 1 näeb ette, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult.

VÕS § 42 lg 3 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega lepitakse kokku, et tingimuse kasutajal on õigus määrata teenuse hind

kindlaks teenuse osutamise ajal või sel ajal hinda suurendada, ilma et teisel lepingupoolel oleks sel

juhul õigust lepingut lõpetada, nähakse ette teise lepingupoole kohustus lisaks kokkulepitule

täiendavalt vastu võtta tellimata asju või teenuseid (p 23), nähakse ette, et tähtajaline leping pikeneb

tähtaja lõppedes juhul, kui teine lepingupool ei teata oma seisukohast lepingu pikendamise osas

ebamõistlikult vara enne tähtaja lõppemist (p 28) või nähakse ette, et teatud teo tegemisel või tegemata

jätmisel loetakse lepingupoole tahteavaldus tehtuks või tegemata jäetuks, välja arvatud juhul, kui

tingimuse kasutaja kohustub teisele lepingupoolele tema käitumise tähendusest eraldi teatama ja

andma talle mõistliku tähtaja tahteavalduse kinnitamiseks (p 37). VÕS § 44 näeb lisaks ette, et kui

VÕS § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes

sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult

kahjustav.

51. Hageja ei ole põhistanud, miks tema nõude aluseks olevad tüüptingimused ei olnud kostjat

ebamõistlikult kahjustavad. Hageja on ebaselgelt menetluse kestel nõustunud, et tüüptingimused olidki

tühised. Sellisest avaldusest ei ole mõistetav, kas hageja nõustus ka lepingule endale lisatud tingimuste

tühisusega, milliste kohaldamata jätmine välistab nõude rahuldamise. Kohus leiab, et sellised

tingimused, millega nõutakse kliendilt ebamõistlikult vara lepingu mittepikendamise soovist ette

teatamist, ei teavitata klienti enne tähtaja saabumist vajadusest teatada oma soov, eiratakse seejärel

kliendi soovi lepingut mitte uuendada ning nõutakse ühepoolselt suurendatud tasu soovimatu teenuse

eest, on kostjat ebamõistlikult kahjustavad.

52. VÕS § 41 järgi ei ole tühised tingimused lepingu osaks. Seega ei ole lepingu osaks tingimused, mis

nõudsid kostjalt ebamõistlikult vara lepingu pikendamata jätmise soovist teatamist. Kuna kostja on

teatanud oma soovist lepingut mitte jätkata enne selle lõppemist ning hageja on teate kätte saanud,

puudus hagejal õigus nõuda kostjalt tasu järgmise lepingu perioodi eest. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta

rahuldamata hageja põhinõue ja viivisenõue.

53. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi

otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

54. Hageja menetluskulude vaidles kostja vastu. Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista

kulud õigusabile 3453,40 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 170 eurot ilma käibemaksuta ja

telefonikõneluste ning muu tehnilise iseloomuga tegevuse tunnitasu hinnaks oli 64 eurot ilma

käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et kostja

esindaja tunnitasu on olnud mõistlik ja õigusabi osutamiseks kulunud aeg kooskõlas kohtule esitatud

menetlusdokumentide mahu ning sisuga. Kohus samuti leiab, et kuna hagiavaldus ja hageja seisukohad

on olnud ebaselged, on see suurendanud kostja õigusabi mahtu. Hagejalt tuleb kostja kasuks

menetluskuludena välja mõista 3453,40 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista

viivis menetluskuludelt 3453,40 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik