2-25-111899/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

09.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-111899

Tsiviilasi

AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali

maksekäsu kiirmenetluse avaldus Z.W vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.06.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti

filiaal (registrikood 11223507), lepinguline esindaja

Julia Schmidt

Võlgnik Z.W (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde avaldaja poolt määruskaebemenetluses esitatud

tõend.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 17.06.2025 määrus ning saata tagasi Pärnu

Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks.

3. Rahuldada AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 427 koostoimes § 477 lg-ga 1).

Asjaolud ja menetluse käik

1. AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (avaldaja) esitas 23.04.2025 Pärnu

Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.W (võlgnik) vastu

4777,70 euro saamiseks. Avalduse kohaselt on tegemist liikluskindlustuse seadusest

(LKindlS) tuleneva tagasinõudega. 25.04.2024 toimus Rootsis liiklusõnnetus, kus võlgnik,

kellel ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis sõidukit joobeseisundis, põhjustas

liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata.

Liikluskahju põhjustanud sõiduki valdaja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel

kindlustatud avaldaja poolt. Vastavalt LKindlS §-le 24 hüvitas avaldaja liikluskindlustuse

tavalepingu alusel sõidukile Ford registrimärgiga XXXXXX tekitatud kahju 4777,70 eurot.

2. Maakohus koostas 25.04.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik kinnitas 12.05.2025

telefoni teel e-posti aadressi XXX ning palus dokumendid uuesti saata. Maakohus luges

võlgnikule maksettepaneku kätte toimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel 23.05.2025. Võlgnik ei

ole makseettepanekule vastust esitanud.

Maakohtu määrus

3. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbi

vaatamata.

TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal asja

menetleda Eesti kohtus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada

pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt (TsMS §

70 lg 2). Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus. TsMS §

79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku

vastu tema asukoha järgi.

TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse

määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole

reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja

kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus (uuesti

sõnastatud)).

Tegemist on lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega. Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse

artikkel 7 lg 2 kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi

teises liikmesriigis lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum

on toimunud. Kahju tekitanud juhtum ehk liiklusavarii toimus Rootsis. Seega ei allu asi

Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 5 lg 1 ning artikkel 7 lg 2 kohaselt Eesti

kohtule. Eeltoodu alusel ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev

antud asja menetlema ning avaldus jääb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

Võlgniku puhul on tegemist kindlustuslepingu poolega, kes lepingut rikkudes tekitas kahju,

mille avaldaja hüvitas. Antud juhul ei ole tegemist lepinguvälise kahju nõudega ning

maksekäsu kiirmenetluse avaldus tuleb läbi vaadata võlgniku elukoha ning lepingu sõlmimise

koha järgi.

Menetluse edasine käik

7. Võlgnik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

8. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 18.07.2025 määrusega määruskaebuse üle

lahendamiseks kohtunikule.

9. Pärnu Maakohus jättis 02.09.2025 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning edastas

selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

saata asi tagasi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

11. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus vastu avaldaja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendi.

12. Maakohus leidis õigesti, et kuna tegemist on piiriülese vaidlusega (liiklusõnnetus toimus

Rootsis) kohaldub kohtualluvuse kindlaksmääramisel Brüssel I määrus (uuesti sõnastatud).

Maakohus lähtus ekslikult määruse 2. jaos sisalduvatest valikulise kohtualluvuse sätetest (s.o

artikkel 7 lg-st 2) ning jättis tähelepanuta, et määruse 3. jaos on reguleeritud erandliku

kohtualluvusena kindlustusasjade kohtualluvuse küsimus. Avalduse asjaolude kohaselt on

avaldaja kindlustusandjana sõlminud võlgnikuga kindlustuslepingu LKindlS alusel ning

avaldaja nõue tuleneb LKindlS § 53 lg 1 p-dest 2 ja 4 ja § 53 lg 2 p-st 3. Brüssel I (uuesti

sõnastatud) artikkel 14 lg 1 kohaselt võib kindlustusandja algatada menetluse ilma, et see

piiraks artikli 13 lg 3 kohaldamist, üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline

elukoht, olenemata sellest, kas tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud

isikuga. Asjas ei nähtu asjaolusid, mis välistaksid artikkel 14 lg 1 kohaldamise, mistõttu tuleb

võlgniku vastu esitada hagi tema alalise elukoha järgi. Asja materjalide kohaselt on võlgniku

elukohaks märgitud XXX, Eesti. Maakohus ei ole tuvastanud, et võlgniku alaline elukoht

oleks mujal.

Seega allub asi Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 14 lg 1 järgi Eesti kohtule ning

maakohtu määrus tuleb tühistada.

13. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 1 järgi maakohus menetlust lõpetavas

määruses.

(allkirjastatud digitaalselt)