2-25-13913/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-13913

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 09. oktoober 2025

Tsiviilasja number

2-25-13913

Tsiviilasi

Hagi hind

Bondora AS hagiavaldus J. R. vastu võla nõudes

703.53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht: A.H.

Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja:

Keijo Lindeberg (e-post: XXX);

Kostja: J. R. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 09. oktoober 2025 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt J. R.’lt hageja Bondora AS kasuks 661 (kuussada kuuskümmend

üks) eurot ja 87 senti (sh lepingutest XXX, XXX ja XXX tulenev põhinõue 638.70 eurot

ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 23.17 eurot).

3. Välja mõista kostjalt J. R.’lt hageja Bondora AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kogu põhivõlgnevuselt 638.70 eurot kuni kohustuse kohase

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 638.70 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt J. R.’lt hageja Bondora

AS kasuks menetluskulud 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot (so riigilõiv 175

eurot ja menetluskulud kokku 150 eurot).

1 (6)

2-25-13913

5. Välja mõista kostjalt J. R.’lt hageja Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (325

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 140 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS esitas 26.08.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse J. R. vastu põhivõlgnevuse 638.70

eurot, viivise 23.17 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS (edaspidi

hageja) ja J. R. (edaspidi kostja) on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: (i) 20.10.2023 nr

XXX, (ii) 27.10.2023 nr XXX, (iii) 28.10.2023 nr XXX (edaspidi ühiselt nimetatud lepingud).

Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1)

20.10.2023 1 000 eurot (summa 63 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 2)

27.10.2023 200 eurot (summa 12 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 3)

28.10.2023 200 eurot (summa 12 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Kostja

kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja

edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse 14.04.2025. a, kuid kostja

võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 15.05.2025 ütlema lepingud erakorraliselt üles

ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tasunud,

pole hagejal muud võimalust, kui pöörduda käesoleva hagiavaldusega kohtu poole.

2. Nõue lepingu nr XXX alusel – hageja peab mõistlikuks esitada menetlusökonoomilistel

kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) nõue viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed

tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud

krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega (iii) nõua

muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Tegemist on seega

seadusjärgse nõudeulatusega, mida hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus mingil põhjusel leiab, et

krediidilepingut tuleb pidada tühiseks.

Siinjuures märgib hageja, et leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd selle materiaalsed ja

formaalsed eeldused on täidetud. Antud juhul oli kostja võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud.

Kostja jättis tasumata 11.02.2025, 11.03.2025, 10.04.2025 ja 12.05.2025 osamaksed. Seetõttu oli

hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda nii lepingu p 13.2.1, kui ka VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel.

2 (6)

2-25-13913

Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase

täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi, sealjuures hoiatusega lepingu

ülesütlemise kohta ning kogu võla sissenõudmise kohta. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse

edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja öelnud lepingu

kehtivalt üles.

Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 486.69 eurot, mille

arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhinõude

(tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 513.31 eurot.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist

tasumata võlasummalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Käesolevaga on hageja viivisenõue

arvestatud seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 15.35 eurot. Hageja on viivist arvestanud

alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ning nõuab viivist ka edasiulatuvalt.

3. Nõue lepingu nr XXX alusel – hageja peab mõistlikuks esitada menetlusökonoomilistel

kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) nõue viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed

tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud

krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega (iii) nõua

muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Tegemist on seega

seadusjärgse nõudeulatusega, mida hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus mingil põhjusel leiab, et

krediidilepingut tuleb pidada tühiseks.

Siinjuures märgib hageja, et leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd selle materiaalsed ja

formaalsed eeldused on täidetud. Antud juhul oli kostja võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud.

Kostja jättis tasumata 11.02.2025, 11.03.2025, 10.04.2025 ja 12.05.2025 osamaksed. Seetõttu oli

hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda nii lepingu p 13.2.1, kui ka VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel.

Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase

täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi, sealjuures hoiatusega lepingu

ülesütlemise kohta ning kogu võla sissenõudmise kohta. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse

edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja öelnud lepingu

kehtivalt üles.

Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 96.20 eurot, mille

arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhinõude

(tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 130.80 eurot. Vastavalt VÕS

§ 113 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist tasumata

võlasummalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud

seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 3.91 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates

laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ning nõuab viivist ka edasiulatuvalt.

4. Nõue lepingu nr XXX alusel – hageja peab mõistlikuks esitada menetlusökonoomilistel

kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) nõue viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed

tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud

krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega (iii) nõua

muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Tegemist on seega

seadusjärgse nõudeulatusega, mida hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus mingil põhjusel leiab, et

krediidilepingut tuleb pidada tühiseks.

Siinjuures märgib hageja, et leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd selle materiaalsed ja

formaalsed eeldused on täidetud. Antud juhul oli kostja võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud.

3 (6)

2-25-13913

Kostja jättis tasumata 11.02.2025, 11.03.2025, 10.04.2025 ja 12.05.2025 osamaksed. Seetõttu oli

hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda nii lepingu p 13.2.1, kui ka VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel.

Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase

täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi, sealjuures hoiatusega lepingu

ülesütlemise kohta ning kogu võla sissenõudmise kohta. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse

edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja öelnud lepingu

kehtivalt üles.

Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 96.08 eurot, mille

arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhinõude

(tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 103.92 eurot. 2.4.4.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist

tasumata võlasummalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Käesolevaga on hageja viivisenõue

arvestatud seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 3.91 eurot (vt lisa 20). Hageja on viivist

arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ning nõuab viivist ka

edasiulatuvalt.

5. Lisaks on kostjal tekkinud käesolevas hagi nimetamata õigussuhte raames ettemaks summas

136.33 eurot. Hageja on viidatud ettemaksu arvestanud järgnevas kokkuvõtte alapeatükis ning

vähendanud selle võrra proportsionaalselt iga põhinõuet.

6. Kokkuvõttes on hageja nõue kostja vastu järgmine: leping nr XXX – põhivõlg 513.31 eurot,

viivis 15.35 eurot; leping nr XXX – põhivõlg 130.80 eurot, viivis 3.91 eurot; leping nr XXX –

põhivõlg 130.92 eurot, viivis 3.91 eurot; ettemaks: 136.33 eurot. Kokku põhivõlg 638.70 eurot ja

viivis 23.17 eurot.

7. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja

mõista põhivõlg 638.70 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni summas 23.17 eurot ja alates

hagiavalduse esitamisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt

638.70 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

menetluskulud summas 325 eurot, so riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud summas 150 eurot, ja

viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSE KÄIK

8. Viru Maakohus võttis 27.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjale on kohtudokumendid isiklikult kätte toimetatud

17.09.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu

antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407

lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

4 (6)

2-25-13913

10. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja

Bondora AS vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis

asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

11. Kuna hageja on hagiavalduses välja toonud, et esitab iga lepingu suhtes nõude viisil, kus ta loeb

kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu

ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi

väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu), ei

pea kohus antud juhul vajalikus analüüsida laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1

p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 661.87 eurot ulatuses (sh lepingutest XXX, XXX ja XXX

tulenev põhinõue 638.70 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 23.17 eurot). Samuti

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhivõlgnevuselt 638.70 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui

638.70 eurot.

12. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

MENETLUSKULUD

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

14. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja

õigusabikulud 150 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14,

p 11). Hageja on hagiavalduses märkinud, et õigusabikulud koosnevad summast hagiavalduse

koostamise fikseeritud tasust 150 eurost, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud. Hageja

on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 26.08.2025 summas 175 eurot. Menetluskulud kokku

on seega summas 325 eurot, s.h riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

5 (6)

2-25-13913

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

16. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2;

407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

6 (6)